{"id":71820,"date":"2025-12-25T00:56:07","date_gmt":"2025-12-25T00:56:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/71820\/"},"modified":"2025-12-25T00:56:07","modified_gmt":"2025-12-25T00:56:07","slug":"finnid-galindid-ja-veneedid-kas-rooma-keisri-salaparane-tiitel-on-parit-meie-kandist","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/71820\/","title":{"rendered":"Finnid, galindid ja veneedid. Kas Rooma keisri salap\u00e4rane tiitel on p\u00e4rit meie kandist?"},"content":{"rendered":"<p>Koguteoses \u201eSetomaa 2. Vanem ajalugu muinasajast kuni 1920. aastani\u201c (ilmunud aastal 2009) on selle aasta oktoobris lahkunud Pihkva arheoloogil Anatoli Aleksandrovil (1953\u20132025) huvitav h\u00fcpotees, mille keskmes on 3. sajandil elanud Rooma keisri Volusianuse tiitlid ja nende seosed Ida-Euroopa h\u00f5imudega, antud kontekstis Setomaa ja Pihkva-Novgorodi piirkonnaga. Tiitel, millele Aleksandrov keskendub, k\u00f5lab ladina keeles j\u00e4rgmiselt: \u201eTribunicia potestate consul, princeps, victor nationum Finnorum, Galindorum, Venedorum.\u201c T\u00f5lkes t\u00e4hendab see: \u201eTribuuniv\u00f5imu kandja, konsul, v\u00fcrst, finnide, galindide ja veneedide v\u00f5itja.\u201c <\/p>\n<p>Aleksandrov toob v\u00e4lja v\u00f5imaluse, et need nimed v\u00f5isid viidata konkreetsetele Ida-Euroopa rahvastele, kelle seas olid metsav\u00f6\u00f6ndi elanikud, sh setod, ning oletab, et meie piirkonnas v\u00f5isid elada rahvad, keda Rooma imperaator pidas v\u00e4\u00e4riliseks m\u00e4rkida oma tiitlis \u2013 kas siis alistamise v\u00f5i s\u00f5jalise kokkupuute kaudu. Aleksandrov toob arheoloogina m\u00e4ngu ka muistised ja leiud, nagu Pihkva l\u00e4hedalt leitud rooma t\u00fc\u00fcpi jalav\u00f5ru ja keerdpandlad, mis viitavad kontaktidele provintsiaalrooma kultuuri ja ida-gootide vahel. Samuti arutleb ta Setomaa matusekommete \u00fcle, viidates maa-alustele p\u00f5letusmatustele, mille varaseimad n\u00e4ited v\u00f5ivad ulatuda isegi 4. sajandisse. Autor r\u00f5hutab, et Setomaa ja selle \u00fcmbrus v\u00f5ivad peita palju lahendamata m\u00f5istatusi, olles oluline l\u00fcli varajaste kultuurikontaktide ja s\u00f5jalise tegevuse uurimises.<\/p>\n<p>Oled juba tellija?Logi sisse<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/forte.delfi.ee\/artikkel\/120425446\/finnid-galindid-ja-veneedid-kas-rooma-keisri-salaparane-tiitel-on-parit-meie-kandist\/kommentaarid\" class=\"article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--write button button--primary button--size-auto\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"> Kommenteeri <\/a><a href=\"https:\/\/forte.delfi.ee\/artikkel\/120425446\/finnid-galindid-ja-veneedid-kas-rooma-keisri-salaparane-tiitel-on-parit-meie-kandist\/kommentaarid\" class=\"article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--read button button--size-auto\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"> Loe kommentaare (3)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Koguteoses \u201eSetomaa 2. Vanem ajalugu muinasajast kuni 1920. aastani\u201c (ilmunud aastal 2009) on selle aasta oktoobris lahkunud Pihkva&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":71821,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[297,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,36387,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-71820","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-arheoloogia","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-maailm","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-rooma-impeerium","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-viimased-uudised","30":"tag-world","31":"tag-world-news","32":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115777489116463577","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/71820","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=71820"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/71820\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/71821"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=71820"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=71820"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=71820"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}