{"id":71957,"date":"2025-12-25T09:38:24","date_gmt":"2025-12-25T09:38:24","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/71957\/"},"modified":"2025-12-25T09:38:24","modified_gmt":"2025-12-25T09:38:24","slug":"kui-ma-poleks-eestisse-tulnud-oleksin-olnud-barcelonas-ja-bayernis-arno-pijpersi-25-aastat-eesti-jalgpallis-soccernet-ee","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/71957\/","title":{"rendered":"&#8220;Kui ma poleks Eestisse tulnud, oleksin olnud Barcelonas ja Bayernis!&#8221; Arno Pijpersi 25 aastat Eesti jalgpallis &#8211; Soccernet.ee"},"content":{"rendered":"<p><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/1766603432.jpg\" alt=\"Foto: Liisi Troska \/ jalgpall.ee\"\/>&#13;\n<\/p>\n<p>Kui r\u00e4\u00e4kida Eesti koondist juhendanud v\u00e4listreeneritest, siis on raske leida kedagi, kes oleks Eesti jalgpallile suutnud j\u00e4tta nii suure j\u00e4lje kui Arno Pijpers. 2000. aasta novembris Eestis t\u00f6\u00f6le asunud hollandlane on vahepeal k\u00fcll k\u00e4inud \u00e4ra, kuid lausa kolmel korral tagasi tulnud. Praegugi aitab 66aastane spetsialist Eesti koondist omalaadses rollis.<\/p>\n<ul>&#13;<\/p>\n<li>Lugu ilmus detsembrikuu Jalkas.<\/li>\n<p>&#13;\n<\/ul>\n<p>L\u00e4heme ajas 25 aastat tagasi. Millisena m\u00e4letad sa Eesti jalgpalli sellest ajast, kui sa esimest korda siia sattusid?<br \/>&#13;<br \/>\nAlustuseks oleks aus mainida, et kui r\u00e4\u00e4gime minevikust, eriti nii kaugest ajast, on v\u00e4ga lihtne sattuda nostalgiasse, r\u00e4\u00e4kida, kui ilus ja \u00f5nnelik k\u00f5ik oli. See oli muidugi t\u00e4iesti teistsugune aeg! Mulle \u00fcldse ei meeldi, kui sageli r\u00e4\u00e4gitakse, kuidas vanasti oli rohi rohelisem, inimesed s\u00f5bralikumad ja mida k\u00f5ike veel, aga reaalsus v\u00f5is olla hoopis midagi muud.&#13;\n<\/p>\n<p>Eestisse j\u00f5udsin esimest korda tegelikult vaid paar kuud enne seda, kui siin t\u00f6\u00f6le asusin. Vaatasin Hollandi koondise peatreeneri Louis van Gaali palvel siin Eesti\u2013Portugali m\u00e4ngu \u2013 aitasin Hollandi koondisel MM-valiksarja vastaseid anal\u00fc\u00fcsida. M\u00e4letan, et \u00f6\u00f6bisin siinsamas Ol\u00fcmpia hotellis, kus ka praegu koondisega peatume. Teiste seas tegi siin sama Iirimaa koondise peatreener Mick McCarthy, kellega k\u00e4isime p\u00e4rast m\u00e4ngu raekojaplatsil Iiri pubis. Tundsin juba siis siinses \u00fchiskonnas energiat, samamoodi n\u00e4gin, kuidas eestlased jalgpalliv\u00e4ljakul seda n\u00e4itasid.&#13;\n<\/p>\n<p>M\u00e4ngu j\u00e4rel r\u00e4\u00e4kisin Tarmo Lehistega, kes uuris minu k\u00e4est p\u00f5hjalikult Hollandi jalgpalli ja mu t\u00f6\u00f6 kohta \u2013 minu p\u00f5hikoht oli toona Hollandi jalgpalliliidus noorte arendamise eest vastutamine. R\u00e4\u00e4kisime minu ideedest ja jalgpalli arendamise n\u00e4gemusest. S\u00f5itsin siit p\u00fchap\u00e4eva \u00f5htul tagasi Hollandisse, esmasp\u00e4eva hommikul oli mul sealses alaliidus koosolek ja sama p\u00e4eva \u00f5htul helistas mulle juba Anne Rei, kes \u00fctles, et Aivar Pohlak kuulis minu ideedest ja soovib minuga kokku saada.\u00a0<\/p>\n<p>Olin esiti skeptiline, aga juba sama n\u00e4dala kolmap\u00e4eval s\u00f5itsingi Helsingi kaudu Tallinnasse. Aivar ootas mind oma Toyota Celicaga ja palusin tal endale linna n\u00e4idata, nii halvemaid kui paremaid kohti. Hiljem liikusime jalgpalliliitu, mis asus toona veel N\u00f5mmel. Kogu aja r\u00e4\u00e4kisime ideedest ja Eesti oludest, kultuurist ja muust. Hilja \u00f5htul lendasin tagasi Hollandisse ja sain aru, et see on minu jaoks t\u00e4iesti t\u00f5sine pakkumine, mida tuleks kaaluda. Mu naine oli \u00fcsna skeptiline, sest olin tolleks hetkeks sarnaseid pakkumisi saanud viiest-kuuest riigist ja kunagi polnud l\u00f5puks asjaks l\u00e4inud, aga Eesti suhtes oli mul v\u00e4ga hea tunne.\u00a0&#13;\n<\/p>\n<p>R\u00e4\u00e4kisin Hollandis Louis van Gaaliga, kes keelitas mind mitte minema. Ta lubas, et kui alaliidust lahkub ja m\u00f5ne klubi juures t\u00f6\u00f6le asub, siis v\u00f5tab mind abitreeneriks kaasa. 2002. aastal asuski ta FC Barcelona peatreeneriks, hiljem oli ta veel M\u00fcncheni Bayernis ja Manchester Unitedis\u2026 Andries Jonker, kelle endale Hollandi alaliitu asendajaks leidsin, l\u00e4kski hiljem temaga koos Barcelonasse ja Bayernisse.&#13;\n<\/p>\n<p>Sain aru, et saan Eestis vabalt oma ideid rakendada \u2013 Hollandis oli see olnud palju keerulisem ja aegan\u00f5udvam. Tahtsin olla rohkemat kui lihtsalt treener, tahtsin m\u00f5jutada ka koondiste struktuuri tervikuna ja treenerite koolitust. Seet\u00f5ttu v\u00f5tsin kaasa ka Jelle Goesi.&#13;\n<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/1766603438.jpg\" alt=\"Foto: Liisi Troska \/ jalgpall.ee\"\/>&#13;\n<\/p>\n<p>Mainisid seda, kuidas treenerid k\u00e4isid vastaste koondisi kohapeal vaatamas. See on k\u00fcll \u00fcks asi, mida enam v\u00e4ga tihti ei n\u00e4e!<br \/>&#13;<br \/>\nT\u00f5si. Olime Hollandis tol ajal selles vallas juba \u00fcsna arenenud, et tegelesime ka videoanal\u00fc\u00fcsiga, aga olukord oli selline, et kui tahtsid m\u00f5ne m\u00e4ngu videot, siis tuli \u00fchendust v\u00f5tta \u00fche \u0160oti firmaga, kes siis mingil hetkel sulle DVD saatis. Enne seda oli asi veel videokassettide peal.&#13;\n<\/p>\n<p>Tegin seda t\u00f6\u00f6d isegi 2012. aastal, kui Dick Advocaati Venemaal aitasin. Ta tahtis alati, et m\u00e4ngu kohapeal vaataksin, et tajuksin ka atmosf\u00e4\u00e4ri ja k\u00f5ike \u00fcmbritsevat.<\/p>\n<p>Tol ajal olid \u00fchtaegu FC Flora ja Eesti koondise peatreener. T\u00e4nap\u00e4eval tundub see lausa uskumatu! Oli see ka sulle Hollandist tulles ebatavaline?<br \/>&#13;<br \/>\nJah, r\u00e4\u00e4kisime sellest. Muidugi olid Flora ja koondis \u00fcsna palju seotud, sest m\u00e4ngijad kattusid p\u00e4ris palju, aga teiste klubidega tuli p\u00e4ris palju suhelda ja selgitada. Viktor Levadaga r\u00e4\u00e4kisime kolm-neli korda pikalt sellest, kuidas tahaksin, et koondis m\u00e4ngiks. Kuna m\u00e4ngisime nii Floras kui koondises samamoodi, siis t\u00e4hendas see, et k\u00e4isin konkurentidele meie m\u00e4nguplaani p\u00f5hjalikult tutvustamas!&#13;\n<\/p>\n<p>Kuna teised klubid m\u00e4ngisid pisut teistmoodi, oli mul loomulikult lihtsam koondises Flora m\u00e4ngijaid kasutada. M\u00f5ne m\u00e4ngija puhul ei olnud k\u00fcsimustki \u2013 Raio Piiroja, Andrei Stepanov, Martin Reim ja Marko Kristal olid niikuinii omal positsioonil Eesti parimad ja nende kasutamise kohta polnud kellelgi k\u00fcsimust, aga paremkaitsesse v\u00f5tsin n\u00e4iteks Teet Allase, kes teadis Floras m\u00e4ngides v\u00e4ga h\u00e4sti, mida ma sellelt positsioonilt neljaliikmelises kaitseliinis tahtsin.&#13;\n<\/p>\n<p>Minule t\u00e4hendas kahe tooli peal istumine m\u00f5istagi tohutult palju t\u00f6\u00f6d. Sisuliselt oli nii, et p\u00fchap\u00e4eval m\u00e4ngisin Floraga Narva vastu, esmasp\u00e4eval oli juba koondise kogunemine. Toona see kompott aga kuidagi toimis, aga see oli 25 aastat tagasi.&#13;\n<\/p>\n<p>R\u00e4\u00e4kisin juba siis jalgpalliliidus, et see v\u00f5ib hetkel toimida, aga minu plaan oli tegelikult p\u00e4rast nelja aastat veel ehk maksimaalselt paar aastat niimoodi t\u00f6\u00f6tada, seej\u00e4rel nii koondise kui Flora peatreeneriametist loobuda ja alaliidus tehnilise direktorina j\u00e4tkata. See oli minu idee, aga l\u00f5puks nii ei juhtunud.<\/p>\n<p>Jelle Goesi n\u00e4gin oma loogilise mantlip\u00e4rijana. Ta oli juba Eesti jalgpalli ja alaliiduga tuttav ning U21 koondise peatreenerina tundis ta v\u00e4ga h\u00e4sti ka j\u00e4rgmist p\u00f5lvkonda, kes oleks pidanud meeskonna vedamise \u00fcle v\u00f5tma. See oli Konstantin Vassiljevi p\u00f5lvkond.&#13;\n<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/1766603423.jpg\" alt=\"Edu saabus kiirelt \u2013 kolmel esimesel hooajal j\u00e4rjest viis Pijpers Flora Eesti meistriks. 2003. aastal v\u00f5ideti tiitel sealjuures ilma \u00fchegi kaotuseta. V\u00f5idukarikas v\u00f5eti vastu praegusel Sportland Arenal, mis toona kandis veel nime A. Le Coq MiniArena. Foto: Lembit Peegel\"\/>&#13;\n<\/p>\n<p>Sinu esimene periood Eestis kestis l\u00f5puks neli aastat. Mida pead oma selle aja suurimateks v\u00f5itudeks \u2013 nii platsil kui selle k\u00f5rval?<br \/>&#13;<br \/>\nAlustasime kohe siia tulles treenerite koolitamise s\u00fcsteemiga \u2013 esmalt tuli C-kursus, siis B-kursus, A-kursus ja minu viimasel aastal alustasime ka esimese UEFA Pro taseme koolitusega. Selle s\u00fcsteemi loomine ja \u00fclesehitamine oli suur asi. Sealt tulid ju Tarmo R\u00fc\u00fctli, Karel Voolaid ja Martin Reim, kes tegid koondisega hiljem suuri asju.&#13;\n<\/p>\n<p>M\u00e4ngudest r\u00e4\u00e4kides oli minule v\u00e4ga eriline loomulikult meie esimene m\u00e4ng Hollandiga. Lisaks sellele, et see oli kohtumine minu kodumaa vastu, olin ju vastamisi ka Louis van Gaaliga, kellega koos Hollandi jalgpalliliidus tihedalt t\u00f6\u00f6tasime.<\/p>\n<p>Venemaa 2:1 alistamine oli ka mulle endale v\u00e4ga m\u00e4rgiline kohtumine, aga sellest, kui palju see v\u00f5it toona Eesti \u00fchiskonnale t\u00e4hendas, sain aru alles p\u00e4rast m\u00e4ngu. Inimesed helistasid mulle veel n\u00e4dal aega p\u00e4rast m\u00e4ngu ja r\u00e4\u00e4kisid, vahel suurest liigutusest nuttes, kui uhked nad meeskonna \u00fcle olid, milliseid emotsioone see m\u00e4ng neis tekitas ja kui palju see t\u00e4hendas.&#13;\n<\/p>\n<p>\u00dcldiselt olin v\u00e4ga rahul sellega, kuidas me jalgpalli m\u00e4ngisime. Kui siia tulin, siis tahtsin juurutada positiivset m\u00e4ngustiili \u2013 enne mind m\u00e4ngis koondis tihti v\u00e4ga kaitsvas 5-3-2 formatsioonis. Mina tahtsin m\u00e4ngida rohkem palliga, domineerivamat m\u00e4ngustiili. Floraga ei olnud see keeruline, k\u00fcll aga koondisega, kui vastased olid meist tihti palju tugevamad. Samas n\u00e4iteks m\u00e4ngus Hollandiga suutsime kohati initsiatiivi v\u00f5tta, kui selleks v\u00f5imalus tekkis, me ei istunud ainult kaitses. M\u00e4ngisime kolme r\u00fcndajaga \u2013 nad pidid k\u00fcll palju kaitset\u00f6\u00f6d tegema, aga nad olid siiski r\u00fcndajad.&#13;\n<\/p>\n<p>Olen sellest palju t\u00e4nap\u00e4eval ka Mart Poomiga r\u00e4\u00e4kinud. Kui mina toona Eestisse tulin, olid juhised v\u00e4ravavahile l\u00e4bivalt sellised, et kui palli saad, viruta see kaugele ette. Mina tahtsin aga, et palli rohkem hoitaks. Seet\u00f5ttu m\u00e4ngitasin p\u00e4ris palju ka Martin Kaalmat \u2013 ta ei olnud v\u00f5ibolla v\u00e4ravavahina nii tugev kui m\u00f5ni teine, aga jalaga m\u00e4ngus oli ta rahulik ja enesekindel. Pidin seda palju kordi inimestele selgitama. Tegime sammu moodsama jalgpalli suunas.&#13;\n<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/1766603426.JPG\" alt=\"2004. aastal koondist juhendamas. Foto: Lembit Peegel\"\/>&#13;\n<\/p>\n<p>\u00dchest k\u00fcljest tundub, et toona olime noore riigina ja v\u00e4ga algfaasis jalgpallikultuuriga maailma tipust kaugel maas. Samas n\u00e4itavad viimase aja tulemused, et hoolimata sellest, et oleme m\u00f5nes aspektis suutnud oma jalgpallielu moderniseerida, on vahe Eesti ja maailma absoluutse tipu vahel veel suuremaks k\u00e4risenud.<br \/>&#13;<br \/>\nEga \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailm siis paigal ei seisa, nemad ka arenevad! Toon aga lihtsa n\u00e4ite: kui v\u00f5rdled Inglismaa klubide praegust eelarvet ja rahalist v\u00f5imekust sellega, mis oli 25 aastat tagasi, on vahe t\u00e4iesti kolossaalne. Mitte keegi ei osanud tol ajal ilmselt arvata, et m\u00f5ne m\u00e4ngija eest v\u00f5iks maksta 200miljonilisi \u00fcleminekusummasid. Ja mitte kroonides, vaid eurodes!&#13;\n<\/p>\n<p>Jalgpall on tohutult arenenud igal pool. Eestis on ka jalgpall k\u00f5vasti edasi l\u00e4inud, aga m\u00f5nes osas tahaksin olla kriitiline. R\u00e4\u00e4kisin juba toona, et m\u00f5nd asja tuleb vahel forsseerida, et edu saavutada. Publikuarvud olid ka toona v\u00e4ga v\u00e4ikesed ja olin kannatamatu: miks inimesed m\u00e4nge vaatamas ei k\u00e4i? R\u00e4\u00e4kisin jalgpalliliidule, et inimesi tuleks rohkem staadionitele meelitada, m\u00e4ngud suuremaks s\u00fcndmuseks teha ja staadionil olemine m\u00f5nusamaks kogemuseks muuta, aga alaliit oli kindlal arvamusel, et midagi suruda pole m\u00f5tet ja areng peab olema loomulik.<\/p>\n<p>Ja siin me oleme \u2013 25 aastat hiljem on olukord pisut parem, aga h\u00fcppelist kasvu pole ikka olnud.<br \/>&#13;<br \/>\nTahtsin v\u00e4ga, et m\u00f5ned asjad liiguksid kiiremini. Vahel on vaja asju pisut forsseerida.&#13;\n<\/p>\n<p>M\u00e4letan, kuidas t\u00f5ime Florasse Ray Fr\u00e4nkeli ja Tor Henning Hamre. Minu n\u00e4gemus oli, et eestlastega v\u00f5rdsel tasemel v\u00e4lism\u00e4ngijaid pole meil m\u00f5tet tuua, peame tooma neid, kes oleksid eestlastest paremad, kellel oleksid erilised omadused. Nad olid eestlastele eeskuju ja aitasid t\u00f5sta keskmist taset. Ka selles osas oldi kohati ehk pisut liiga konservatiivsed.&#13;\n<\/p>\n<p>Sinu esimesed neli aastat Eestis said \u00fcsna tormilise l\u00f5pu. Toonane ajakirjandus kajastas seda t\u00fclina sinu ja alaliidu vahel, hiljem oled sa aga v\u00e4itnud, et tegelik p\u00f5hjus oli t\u00fcli sinu ja Jelle Goesi vahel.<br \/>&#13;<br \/>\n(M\u00f5tleb pikalt \u2013 toim.). Jelle tahtis \u00fchel hetkel isiklikel p\u00f5hjustel tagasi Hollandisse minna. \u00dctlesin talle, et aitan tal seda teha. Sel p\u00f5hjusel sattusin jalgpalliliiduga konflikti, mida ma tegelikult ei tahtnud \u2013 nagu enne r\u00e4\u00e4kisin, tahtsin ju tegelikult siia kauemaks j\u00e4\u00e4da ja lepingut pikendada. Mu agent oli sellest juba ka jalgpalliliiduga r\u00e4\u00e4kinud. Olin aga esmaj\u00e4rjekorras oma inimesega solidaarne ja \u00fctlesin, et ma ei pikenda lepingut enne, kui jalgpalliliit selle olukorra Jellega lahendab. Selle t\u00f5ttu tekkiski minu ja alaliidu vahel konflikt. M\u00e4letan, kuidas \u00fchel p\u00e4eval oli liit sajaprotsendiliselt selle poolt, et uue lepingu s\u00f5lmiksin, n\u00e4dal aega hiljem oli k\u00f5ik aga t\u00e4iesti muutunud. K\u00f5ik selle erimeelsuse t\u00f5ttu.&#13;\n<\/p>\n<p>\u00dcht\u00e4kki s\u00f5lmis aga Jelle hoopis uue lepingu ja sai minu t\u00f6\u00f6koha endale. See on t\u00e4nini minu karj\u00e4\u00e4ri k\u00f5ige valusam hetk.&#13;\n<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/1766603429.jpg\" alt=\"Peatreenerina naasis Pijpers Eestisse 2017. aastal, v\u00f5ttes v\u00f5idukalt \u00fcle FC Flora juhtimise. Pildil koos toona 21aastase Rauno Sappineniga. Foto: Lembit Peegel\"\/>&#13;\n<\/p>\n<p>Sinu suhe jalgpalliliiduga paranes aga \u00fcsna kiirelt.<br \/>&#13;<br \/>\nMinu suhted inimestega j\u00e4id tegelikult head, Janno Kivisild t\u00f6\u00f6tas minuga Kasahstanis, sain endiselt h\u00e4sti l\u00e4bi m\u00e4ngijate ja Tarmo R\u00fc\u00fctliga. K\u00fclastasin Eestit 2008. aastal, kui sain presidendilt Maarjamaa Risti teenetem\u00e4rgi, mis oli v\u00e4ga suur au. K\u00e4isin siis ka jalgpalliliidus inimestega kohtumas.&#13;\n<\/p>\n<p>Minu konflikt ei olnud personaalne, see oli pigem t\u00f6\u00f6konflikt. Sain toona teada, et jalgpalliliit tahab alustada uue UEFA Pro kursusega. Hiljem olengi olnud sellega seotud. Algul rohkem teistega kahasse, hiljem on minu osa olnud spetsiifilisemalt tippjalgpall. Alustasin kursuse loojana, l\u00f5puks sai minust sujuvalt lihtsalt \u00fcks lektoritest. Vahepeal olin alaliidu tehniline direktor, siis olin peatreener Eestis toimunud EM-finaalturniiril osalenud U19 koondisel. 2017. aastal kutsus mind enda juurde Flora.&#13;\n<\/p>\n<p>Kas s\u00f5jakirve Jelle Goesiga olete maha matnud?<br \/>&#13;<br \/>\nJah. Umbes 2010. aastal r\u00e4\u00e4kisime temaga. Paljude konfliktidega on nii, et aeg parandab haavad. Aga usun, et ilma selle 2004. aasta olukorrata oleksin Eestisse palju pikemaks j\u00e4\u00e4nud ja asjad oleksid l\u00e4inud \u00fcsna teisiti. Tundsin siin ennast v\u00e4ga h\u00e4sti, minu naine ja lapsed r\u00e4\u00e4kisid juba eesti keelt.&#13;\n<\/p>\n<p>Minul oli keelega keerulisem, sest nagu enne r\u00e4\u00e4kisin, olin korraga Florat ja koondist juhendades t\u00f6\u00f6ga sedav\u00f5rd h\u00f5ivatud, et keeletundidesse ma iga kord ei j\u00f5udnud. Proovisin m\u00f5nel korral m\u00e4ngijatega eesti keeles r\u00e4\u00e4kida, aga m\u00e4letan h\u00e4sti, kuidas Marko Kristal \u00fchel hetkel \u00fctles, et saame sinust inglise keeles paremini aru!&#13;\n<\/p>\n<p>Paar n\u00e4dalat tagasi kohtusime ka \u00fche inimesega Eestist ja mu naine \u00fcllatas teda v\u00e4ga, kui hakkas eesti keeles r\u00e4\u00e4kima. Mine tea, oleksime ehk kogu selle aja siin olnud.&#13;\n<\/p>\n<p>Millises osas on Eesti jalgpall selle 25 aasta jooksul k\u00f5ige rohkem edasi l\u00e4inud?<br \/>&#13;<br \/>\nM\u00f5tleme n\u00e4iteks sellele, et minu esimene koondisem\u00e4ng Eesti peatreenerina toimus Saaremaal ja seej\u00e4rel m\u00e4ngisime Portugaliga v\u00e4ga v\u00e4sinud Kadrioru staadionil, enne kui A. Le Coq Arenale j\u00f5udsime. Ja kui praegust A. Le Coq Arenat toonasega v\u00f5rrelda, siis on ju samuti vahe ilmselge! Riigis ringi s\u00f5ites on ka n\u00e4ha, kuidas taristu on tohutult palju paremaks l\u00e4inud.&#13;\n<\/p>\n<p>Treenerite ja eriti noortetreenerite arendamise pool on samuti palju arenenud. Kui vaatan siinseid treenereid, nende suhtumist ja teadmisi jalgpallist, siis minu meelest ei j\u00e4\u00e4 need n\u00e4iteks Hollandi treeneritele mitte millegi poolest alla.&#13;\n<\/p>\n<p>Samas on \u00fcks asi endiselt sama nagu aastal 2000: kuna rahvaarvu poolest j\u00e4\u00e4b Eesti suurtele riikidele v\u00e4ga palju alla, siis on siin ka v\u00e4hem jalgpallureid. Hollandiga v\u00f5rreldes on palju arenguruumi ka selles osas, et seal alustab iga v\u00e4ike laps oma teed jalgpallist. K\u00e4isin hiljuti vaatamas oma kuueaastase lapselapse m\u00e4ngu ja olin \u00fcllatunud, et platsil olnud 60 lapsest olid 25 t\u00fcdrukud. T\u00e4nap\u00e4eval ei taha mitte ainult iga poiss jalgpalli m\u00e4ngida, ka iga t\u00fcdruk tahab jalgpalli m\u00e4ngida!&#13;\n<\/p>\n<p>Kui jalgpallis ei olda piisavalt head v\u00f5i sellega ei taheta edasi tegeleda, leitakse 10\u201311-aastaselt endale m\u00f5ni teine spordiala. Hollandis on 1,3\u20131,4 miljonit registreeritud jalgpallurit. Igas k\u00fclas on oma jalgpalliklubi, m\u00f5nes kohas isegi kaks t\u00fckki. Eestis l\u00e4heb selleni j\u00f5udmiseks ilmselt aastaid aega. Kui mitte forsseerida ja lasta sellel loomulikult juhtuda, siis ilmselt veel kauem.&#13;\n<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/1766603441.jpg\" alt=\"Arno Pijpers on juba peaaegu k\u00fcmme aastat olnud J\u00fcrgen Henni mentor. Foto: Liisi Troska \/ jalgpall.ee\"\/>&#13;\n<\/p>\n<p>Tuleme t\u00e4nap\u00e4eva. J\u00fcrgen Henn \u00fctles mingil hetkel eelmisel aastal tiimi tutvustades, et sinu roll on vastutada justkui suure pildi eest. Mida see ikkagi t\u00e4pselt jalgpallikoondise juures t\u00e4hendab?<br \/>&#13;<br \/>\n2017. aastal tulin Florasse, sest klubi tundis, et neil on noored ja talendikad treenerid, kes vajavad k\u00f5rvale kogemust. Minul on seda sisuliselt 40 aasta jagu ja mind toodigi Florasse, et ma seda neile jagaksin. Aasta alguses v\u00f5tsin meeskonna juhtimise sajaprotsendiliselt enda k\u00e4tte, aga juba poole hooaja pealt \u00fctlesin J\u00fcrgenile, et n\u00fc\u00fcd on 50 protsenti sellest sinu. Ta viis juba treeninguid v\u00e4ljakul l\u00e4bi ja korraldas koosolekuid, aga olin seal k\u00f5rval ja valmis sekkuma, kui midagi kahe silma vahele j\u00e4\u00e4b.&#13;\n<\/p>\n<p>N\u00e4iteks kui m\u00e4ngus midagi valesti l\u00e4heb, siis me ei l\u00e4he treenerina kohe riietusruumi, vaid laseme m\u00e4ngijatel endil asja \u00e4ra lahendada. Jagasin talle selle aasta jooksul v\u00e4ga palju kogemust, r\u00e4\u00e4kisime iga p\u00e4ev nendest asjadest mitu tundi. Hooaja l\u00f5pus, viimastes m\u00e4ngudes ei pidanud ma enam peaaegu midagi tegema.&#13;\n<\/p>\n<p>Flora tahtis minuga j\u00e4tkata, aga \u00fctlesin neile: teil on ju n\u00fc\u00fcd hea peatreener juba olemas! Kui oleksin j\u00e4\u00e4nud, oleksin ainult tee peal ees olnud. J\u00fcrgenil l\u00e4kski v\u00e4ga h\u00e4sti. Hoidsime aga kontakti, j\u00e4rgmisel aastal tulin Meistrite liiga m\u00e4ngude ajaks paariks kuuks tagasi ja n\u00fc\u00fcd, kui temast eelmisel aastal koondise peatreener sai, kutsus ta mind j\u00e4lle sinna.&#13;\n<\/p>\n<p>Enne seda, kui J\u00fcrgen pakkumise vastu v\u00f5ttis, r\u00e4\u00e4kisime temaga pikalt. \u00dctlesin talle, et tal on Floras t\u00f6\u00f6tamisest olemas kindlasti piisavalt tarkust ja kogemust, et koondise peatreener olla. Kahe p\u00e4eva p\u00e4rast helistas ta mulle uuesti ja \u00fctles, et kuna ta on n\u00fc\u00fcd sedav\u00f5rd tark treener, siis teab ta h\u00e4sti, et tal oleks vaja ka mind, kes oleks kogenum ja aitaks suuremat pilti vaadata. V\u00e4ga kaval, eks!&#13;\n<\/p>\n<p>Abitreener on minu kohta ehk isegi pisut ebat\u00e4pne \u00f6elda \u2013 abitreenerid on tavaliselt treeningu ajal aktiivselt v\u00e4ljaku peal, aga mina olen rohkem aktiivne koosolekutel ja nende ettevalmistamisel. Hollandis on see praeguseks \u00fcsna tavaliseks saanud, et nooremad treenerid v\u00f5tavad vanemaid kolleege oma v\u00f5istkonna juurde.&#13;\n<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/1766603435.jpg\" alt=\"Pijpersi s\u00f5nul on tema praegune roll Eesti koondise juures pigem n\u00f5uandja oma, kuid kui vaja, tuleb trennis ka ise asju ette n\u00e4idata! Foto: Liisi Troska \/ jalgpall.ee\"\/>&#13;\n<\/p>\n<p>Mil moel on jalgpallitreeneri t\u00f6\u00f6 selle 25 aasta jooksul muutunud? Tehnilisi v\u00f5imalusi ja andmeid on ju n\u00e4iteks praegu meeletult palju rohkem kui toona.<br \/>&#13;<br \/>\nKui ma koondise peatreenerina alustasin, oli meie treeneritiim viieliikmeline: mina, abitreener Janno Kivisild, kes tegi samal ajal ka sisuliselt varustaja t\u00f6\u00f6d, siis arst Gunnar M\u00e4nnik, v\u00e4ravavahtide treener Valdas (Valdemaras Martinkenas \u2013 toim.)\u00a0 ja \u00fcks mass\u00f6\u00f6r. Ja tegime kogu t\u00f6\u00f6 nendega \u00e4ra! Praegu on meil juba puhtalt viis treenerit, aga sellele lisaks veel palju inimesi, kes meid aitavad. T\u00e4nap\u00e4eval tuleb peatreeneril m\u00e4ngijate treenimise k\u00f5rval aina rohkem tegeleda ka inimeste juhtimisega, et \u00f5ige ja vajalik info k\u00e4tte saada. Aga kui m\u00e4ng algab, on peatreener endiselt see, kes tulemuse eest vastutab.&#13;\n<\/p>\n<p>Kui mugavalt sina end t\u00e4nap\u00e4eva andmetest rikastatud jalgpallis tunned?<br \/>&#13;<br \/>\nOlen k\u00f5igega tuttav, sest kui ma ei oleks, ei oleks mul v\u00f5imalik sel tasemel t\u00f6\u00f6d teha. Ajaga tuleb kaasas k\u00e4ia! Samas v\u00f5in aeg-ajalt ka andmete suhtes kriitiline olla \u2013 eks see ole samuti osa kogemusest. N\u00e4iteks \u00f6eldakse, et n\u00e4e, see m\u00e4ngija tegi suurep\u00e4rase m\u00e4ngu, sest ta jooksis 12 kilomeetrit. Mina \u00fctlen vastu: ta jooksis kolm kilomeetrit liiga palju! Ta tegi valesid otsuseid ja kaotas palli \u00e4ra, nii et pidi sellele korduvalt j\u00e4rele sprintima. Andmed on head, aga neid tuleb ka \u00f5igesti t\u00f5lgendada ja kriitilise pilguga vaadata.&#13;\n<\/p>\n<p>Juba \u00fcks minu eeskujusid Johan Cruijff \u00fctles, et enamik jalgpallureid jookseb platsil liiga palju, sest kui nad palli kaotamise asemel seda rohkem oma v\u00f5istkonna valduses hoiaksid, ei oleks neil vaja nii palju joosta!                         <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"&#13; Kui r\u00e4\u00e4kida Eesti koondist juhendanud v\u00e4listreeneritest, siis on raske leida kedagi, kes oleks Eesti jalgpallile suutnud j\u00e4tta&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":71958,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[18],"tags":[36434,37,33,35,5289,34,36,161,163,36435,159,158,1465],"class_list":{"0":"post-71957","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-sport","8":"tag-arno-pijpers","9":"tag-ee","10":"tag-eesti","11":"tag-eesti-keel","12":"tag-eesti-koondis","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-fc-flora","16":"tag-flora","17":"tag-pijpers","18":"tag-sport","19":"tag-sports","20":"tag-tallinna-fc-flora"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115779542009913373","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/71957","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=71957"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/71957\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/71958"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=71957"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=71957"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=71957"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}