Aastatel 2020\u20132021 olid nn spoofing-k\u00f5ned Soomes laialt levinud. Kurjategijad maskeerisid v\u00e4lismaised k\u00f5ned Soome numbriteks, et usaldust suurendada. Soome Elisa anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itas, et kuni 90 protsenti v\u00e4lismaalt tulnud k\u00f5nedest tulid v\u00f5ltsitud numbritelt. See ohustas kogu Soome numbris\u00fcsteemi usaldusv\u00e4\u00e4rsust.<\/p>\n
Soome Elisa k\u00fcberturvalisuse juhi Karri J\u00e4kk\u00f6 s\u00f5nul otsustas ettev\u00f5te muuta Soome petturitele v\u00f5imalikult ebaatraktiivseks sihtkohaks. Lahendus p\u00f5hineb k\u00f5nede p\u00e4ritolu ja numbri tehnilisel kontrollil. Pettuseks hinnatud k\u00f5ned m\u00e4rgitakse tundmatuks v\u00f5i blokeeritakse, mist\u00f5ttu k\u00f5nedele enam ei vastata.<\/p>\n
Tulemused olid m\u00e4rgatavad. Alates 2021. aastast on Soome Elisa blokeerinud ligi 26 miljonit pettuk\u00f5net. Kui varem teenisid petturid selle meetodiga kokku \u00fcle 7 miljoni euro aastas, siis p\u00e4rast s\u00fcsteemi kasutuselev\u00f5ttu langes kahju m\u00f5ne tuhande euroni.<\/p>\n
Soome Elisa jagas lahendust Traficomiga, kes kehtestas 2023. aastal riikliku n\u00f5ude, mis kohustab k\u00f5iki operaatoreid sama p\u00f5him\u00f5tet rakendama. Lisaks pakub Soome Elisa klientidele v\u00f5imalust blokeerida t\u00e4ielikult v\u00e4lisnumbritelt tulevad k\u00f5ned ning arendab uusi lahendusi ka SMS-pettuste vastu.<\/p>\n
Kuigi tehisintellekti areng v\u00f5ib suurendada pettuste mahtu ja automatiseeritust, n\u00e4eb Soome Elisa ka selles v\u00f5imalust. Sama tehnoloogia aitab senisest kiiremini ja t\u00e4psemalt pettusi tuvastada. J\u00e4kk\u00f6 s\u00f5nul j\u00e4\u00e4b peamine soovitus lihtsaks: kui k\u00f5ne tundub kahtlane, tuleb see kohe katkestada.<\/p>\n
Eestis veel lahendamata probleem<\/p>\n
Kui m\u00f5ne aasta eest tehti petuk\u00f5nesid peamiselt v\u00e4lismaa numbritelt, siis viimasel ajal helistavad kelmid aina rohkem ka kohalikelt numbritelt, selgitas P\u00f5hja prefektuuri raskete kuritegude talituse grupijuht Marju Tooming m\u00f5ne aja eest \u00c4rilehele.<\/p>\n
Selleks kasutatakse samuti spoofing-ut ehk numbri v\u00f5ltsimise tehnoloogiat, mis v\u00f5imaldab petturitel oma p\u00e4ris telefoninumbrit peita ja kasutada teisi olemasolevaid numbreid. Kelm v\u00f5ib ise asuda teises maailma otsas, kuid k\u00f5ne saaja n\u00e4eb, et talle helistab keegi Eestist. Need telefoninumbrid v\u00f5ivad kuuluda tavalistele Eesti inimestele ja ettev\u00f5tetele, kellel pole aimugi, et nende numbrit kasutatakse halbade kavatsustega. Kui helistada tagasi numbrile, millelt petuk\u00f5ne katse tehti, siis ei ole enam toru otsas kelm, vaid numbri p\u00e4ris omanik.<\/p>\n
Toominga s\u00f5nul saavad kelmid telefoninumbreid tavaliselt avalikelt veebilehtedelt v\u00f5i andmebaasidest, kuid andmelekete v\u00f5i pettuste teel saadud isikuandmeid m\u00fc\u00fcakse ka tumeveebis. Oma tegevuse varjamiseks kasutavad kelmid ka k\u00f5nekaarte, mida on v\u00f5imalik kiirelt vahetada.<\/p>\n
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (13)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Aastatel 2020\u20132021 olid nn spoofing-k\u00f5ned Soomes laialt levinud. Kurjategijad maskeerisid v\u00e4lismaised k\u00f5ned Soome numbriteks, et usaldust suurendada. Soome…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":71960,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,2717,34,36,3211],"class_list":{"0":"post-71959","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-elisa","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-pettus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115779545552689632","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/71959","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=71959"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/71959\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/71960"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=71959"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=71959"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=71959"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}