Kaljo Kiisa filmiloomingut on v\u00f5imalik m\u00f5ista kui j\u00e4rkj\u00e4rgulist loomingulist teekonda, milles lavastaja otsib oma stiili ja v\u00e4ljendusv\u00f5imalusi n\u00f5ukogude s\u00fcsteemi tingimustes. Selle retke m\u00f5testamiseks on viljakas toetuda kahele teoreetilisele vaatenurgale \u2014 David Bordwelli k\u00e4sitlusele filmi stiilist kui ajaloolisest praktikast ning Thomas Elsaesseri m\u00f5ttele auto\u00adrist kui s\u00fcsteemiga l\u00e4bir\u00e4\u00e4kijast. Need kaks perspektiivi t\u00e4iendavad teineteist: Bordwelli l\u00e4henemine v\u00f5imaldab n\u00e4ha, kuidas Kiisa stiil arenes filmit\u00f6\u00f6 ja vormikatsetuste kaudu, samas kui Elsaesser aitab m\u00f5ista, kuidas see areng toimus ideoloogiliste piiride sees. Selline l\u00e4henemine seob autoriteooria ajaloolise ja institutsionaalse perspektiiviga, r\u00f5hutades loovuse ja kohanemise vahelist d\u00fcnaamikat. Just see pingev\u00e4li teeb Kiisa loomingust v\u00e4\u00e4rtusliku uurimisobjekti \u2014 mitte ainult tema kui kunstniku isikup\u00e4ra, vaid ka tema ajastu loominguliste v\u00f5imaluste m\u00f5istmiseks.<\/p>\n
P\u00e4rast Teist maailmas\u00f5da Eestis filmitegemise v\u00f5imalused puudusid; esimesed m\u00e4ngufilmid tegi siinmail Lenfilm. Ning kui 1955. aastal alustas t\u00f6\u00f6d Tallinna Kinostuudio ning valmis esimene m\u00e4ngufilm “Jahid merel” (re\u017eiss\u00f6\u00f6r Mihhail Jegorov), siis oli Kiisk juba pardal. Selle filmiga algas Kiisa filmimehetee \u2014 lisaks filmis rolli m\u00e4ngimisele oli ta vahel\u00fcliks ja t\u00f5lgiks lavastaja ja n\u00e4itlejate vahel.<\/p>\n
Viiek\u00fcmnendate aastate teises pooles valmis m\u00e4ngufilme \u00fcsna v\u00e4he. 1957. aastal toodeti kaks t\u00e4ispikka linalugu, “Juunikuu p\u00e4evad” ja “P\u00f6\u00f6rdel”. Ja taas on Kiisk m\u00f5lemas filmis tegev. Filmi “P\u00f6\u00f6rdel” s\u00fcndmuste keskmes on mahaj\u00e4\u00e4nud kolhoos V\u00f5it, kuhu saabub noor esimees, kes asub allak\u00e4inud \u00fchismajandit \u00fcles t\u00f6\u00f6tama. Re\u017eiss\u00f6\u00f6riks oli Aleksandr Mandr\u00f5kin; Kaljo Kiisa kui II re\u017eiss\u00f6\u00f6ri \u00fclesandeks oli ette valmistada v\u00f5tteplats ja n\u00e4itlejad. \u00dcldiselt II re\u017eiss\u00f6\u00f6r kunstilisi otsuseid filmi juures ei teinud, kuigi Kiisk on \u00fches hilisemas usutluses tunnistanud, et aeg-ajalt k\u00fcsis Mandr\u00f5kin temalt n\u00f5u ja ta suhtles n\u00e4itlejatega ning suunas neid rolli loomisel. Selleks ajaks oli Kiisk juba Moskva GITISe eesti stuudio l\u00f5petanud ja Tallinna Draamateatris n\u00e4itlejana aastaid t\u00f6\u00f6tanud ning m\u00f5istis, kuidas toimub t\u00f6\u00f6 n\u00e4itlejaga.<\/p>\n
Enne “Juunikuu p\u00e4evi” k\u00e4is Kaljo Lenfilmis uurimas filmitegemise telgitaguseid. Tal oli huvi, aga puudusid filmitegemiseks vajalikud s\u00fcgavamad teadmised ja kogemused. \u00dchel p\u00e4eval kutsuti ta Tallinna Kinostuudio direktori kabinetti ja pakuti v\u00f5imalust teha film koos re\u017eiss\u00f6\u00f6r Viktor Neve\u017einiga. Kiisk oli kohe n\u00f5us. Filmi aluseks on Georg Ormi stsenaarium, aga kuna tegu polnud professionaalse stsenaristi, vaid inseneriga, siis k\u00f5igepealt tegi Kiisk koost\u00f6\u00f6s Neve\u017einiga sellest stsenaariumist filmitava loo. Ning lepiti kokku, et selle filmi juures on Kiisk juba v\u00f5rdne kaasre\u017eiss\u00f6\u00f6r \u2014 kui Neve\u017ein pani operaator Semjon \u0160kolnikoviga kaadri paika, siis n\u00e4itlejatega tegeles samal ajal Kaljo. K\u00f5rvalt n\u00e4gi ta kogu muud filmit\u00f6\u00f6d ja \u00f5ppis nii Mandr\u00f5kinilt kui Neve\u017einilt. K\u00f5ik omandatu ei pruukinud olla kuldav\u00e4\u00e4rt, aga need olid tema v\u00f5imalused selles ajas.<\/p>\n
Film, mille keskmes on Eesti Vabariigi kodanliku korra lagunemine ja N\u00f5ukogude v\u00f5imu kehtestamine, esindas puhtakujulist omaaegset ideoloogiat. Samas k\u00f5ik vanema p\u00f5lvkonna n\u00e4itlejad, nagu Paul Ruubel, Ants Eskola, Andres S\u00e4rev, Hugo Laur, ja noorematest Voldemar Panso, sulanduvad oma rollidesse, tegevuse \u00fcldine areng on loogiline ning kunstnik-lavastaja t\u00f6\u00f6 tugev.<\/p>\n
“Vallatud kurvid” (1959) on j\u00e4\u00e4nud l\u00e4bi aegade \u00fcheks legendaarsemaks ja vaadatumaks eesti filmiks “Viimse reliikvia” (1969) ja “Kevade” (1969) k\u00f5rval. Paljuski Tallinna Pirita\u2013Kloostrimetsa ringrajal filmitud lugu on nimetatud nii spordifilmiks kui situatsioonikom\u00f6\u00f6diaks, sest seob omavahel 1950. aastatel Eestis populaarse spordiala, motospordi, ja kahe kaksik\u00f5e, Vaike ja Mareti, \u00e4ravahetamisest s\u00fcndiva koomika. T\u00e4nap\u00e4eva m\u00f5istes v\u00f5ib filmi vaadata kui noortefilmi, heas m\u00f5ttes meelelahutust, milles (peaaegu) puudub omaaegne poliitiline doktriin.<\/p>\n
Kiisk tegi selle filmi koos Juli Kuniga, kes oli ennast selleks ajaks t\u00f5estanud Mosfilmis maineka filmioperaatorina. Lavastajana deb\u00fcteerinud Kun olevat \u00f6elnud: “Kaljo Karlovit\u0161, v\u00f5tke teie n\u00e4itlejat\u00f6\u00f6 enda peale.” Kiisa kokku seatud noorte n\u00e4itlejate tuumik (Terje Luik, Rein Aren ja Peeter \u0160makov) teevad oma hoogsa ja noorusliku m\u00e4nguga tasa nii m\u00f5negi stsenaariumi puuduj\u00e4\u00e4gi. Peaosat\u00e4itja Terje Luige leidis Kiisk t\u00e4iesti juhuslikult kui vaatas l\u00e4bi dokumentaalseid \u00fclesv\u00f5tteid koolil\u00f5petajatest. Ja Kiisk suutis selle \u00e4sja koolipingist tulnud, ilma igasuguse n\u00e4itlemiskogemuseta neiu panna m\u00e4ngima filmis kaksik\u00f5desid, kellel kummalgi omad erip\u00e4rad. Ning teise k\u00fcbaratriki tegi operaator Edgar \u0160t\u00f5rtskober, kes pani kaksik\u00f5ed stopperi, k\u00e4\u00e4ride, papit\u00fcki ja n\u00f6\u00f6ri abil korraga kaadris suhtlema ja liikuma. Tallinna stuudios polnud sel ajal kombineeritud v\u00f5tete osakonda ja k\u00f5ik keerukamad v\u00f5tted, kus kaksik\u00f5ed korraga kaadris v\u00f5i lausa m\u00f6\u00f6duvad teineteisest, said teoks t\u00e4nu operaatori vilumusele.<\/p>\n
“Vallatud kurvid” pole aga ainult \u017eanrilises m\u00f5ttes h\u00fcbriidne, vaid ka selle stilistika seob klassikalise, isegi veidi staatilise kaamerat\u00f6\u00f6 dokumentaalsete v\u00f5tetega. Nimelt filmiti motospordiv\u00f5istlused \u00fcles p\u00e4ris v\u00f5istluste vaheajal ja paljud eesti motosportlased v\u00f5tsid osa v\u00f5tetest kas v\u00f5istlejate v\u00f5i n\u00e4itlejate dublantidena.<\/p>\n
“Vallatud kurvid” linastus edukalt teistes N\u00f5ukogude Liidu vabariikides ja levis v\u00e4ljapoole riigipiire rohkem kui kahek\u00fcmnesse riiki. Sellest tekkis idee teha filmist samade tegelastega ja stsenaariumi alusel panoraamfilm “Ohtlikud kurvid” (1961). Viimane kujutab endast versiooni, kus 180 kraadi laiust ekraani t\u00e4iendab \u00fcheksa kanali meetodil valminud stereofooniline heli. Filmi tehniline teostus s\u00fcndis p\u00f5hiliselt Mosfilmis, ent ringrajas\u00f5idud filmiti taas Pirita\u2013Kloostrimetsa ringrajal.<\/p>\n
“Ohtlikke kurve” n\u00e4idati Moskvas ja kolm kuud Pariisis, sest seal olid olemas panoraamkinod, aga laiemat levi sel filmil kahjuks ei olnud, kuna puudusid vastavate tehniliste v\u00f5imalustega kinosaalid. M\u00f5istagi oli see teadlik eksperiment, sest N\u00f5ukogude Liit sai n\u00fc\u00fcd kirja linnukese, et nemad olid esimesed maailmas, kes tegid kunstilise panoraam-v\u00e4rvifilmi. Kohe varsti said ameeriklased valmis\u00a0cinerama-meetodil m\u00e4ngufilmid. Mitte ainult kurvid polnud ohtlikud, vaid k\u00fclma s\u00f5ja kuum faas, mis valitses NSV Liidu ja USA vahel, pani tuumarelva ja raketitehnoloogia arendamise k\u00f5rval v\u00f5idurelvastuma ka kinematograafia.\u00a0<\/p>\n
Kaljo Kiisk tegi oma deb\u00fc\u00fctm\u00e4ngufilmi “J\u00e4\u00e4minek” (1962) ajal, mida peetakse eesti rahvusfilmi taass\u00fcnniks. Ettepanek teha jutustuse “J\u00e4\u00e4minek” alusel film tuli Aadu Hindilt, kellega Kiisk tol ajal suhtles. P\u00e4rast tutvumist kirjandusliku tekstiga, mis k\u00e4sitles Teise maailmas\u00f5ja s\u00fcndmusi ja Saksa okupatsiooni, s\u00fctitas Kiiska filmi tegevuskoht, lage saar. Mida saab teha \u00fche t\u00fchja saare peal? Teine suur v\u00e4ljakutse selle filmi puhul oli tegevusaeg \u2014 suur osa tegevusest toimub talvel. N\u00e4itlejad olid suures osas vanemapoolsed: Kaarel Karm, Hugo Laur, Andreas S\u00e4rev, Katrin V\u00e4lbe \u2014 Kiisk kartis, kas nad pakasele vastu peavad. Kui filmiti parvel j\u00e4\u00e4 purunemist, siis n\u00e4itlejad kukku\u00adsidki merre, j\u00e4\u00e4kamakate vahele. Kuid keegi neist ei kurtnud ega j\u00e4\u00e4nud isegi nohusse.<\/p>\n
Veel “Vallatuid kurve” tehes tutvus Kiisk operaator Algimantas Mockusega, kes oli Leedus \u00fcks parimaid, ja “J\u00e4\u00e4minekut” kavandades kutsus ta noormehe meeskonda. Edasises ettevalmistust\u00f6\u00f6s kavandasid nad k\u00f5ik filmi 300 kaadrit juba koos, valisid stilistika ja l\u00f5id kadreeringud. Muidugi osales selles t\u00f6\u00f6s ka filmi kunstnik Linzbach, kes tundis h\u00e4sti filmitegemise tehnilist poolt ja oskas arvestada kujunduste loomisel erinevate kaameraobjektiividega. Sel ajal oli lainurgaga filmimine moes ja “J\u00e4\u00e4minekus” kasutati seda p\u00e4ris palju, kuna lage saar annab selliseks visuaalseks v\u00e4ljenduseks p\u00f5hjenduse. Kaamerat\u00f6\u00f6s on palju suures plaanis n\u00e4gusid, filmi stiil on v\u00e4ljapeetud ja meenutab itaalia neorealismi. Visuaalne keel loob koos helilooja Lembit Veevo emotsionaalse muusikaga tervikliku tunnetuse, isegi kui dramaturgiline tervik kohati m\u00f5ranema kipub.<\/p>\n
“J\u00e4\u00e4mineku” tegemise ajal sai Kiisk aru isikliku vastutuse m\u00e4\u00e4rast ehk filmi head ja vead on re\u017eiss\u00f6\u00f6ri \u00f5nnestumine v\u00f5i m\u00f6\u00f6dapanek. Samas kannab ta selle filmi \u00f5nnestunud t\u00f6\u00f6de hulka \u2014 see oli tema esimene t\u00e4iesti iseseisvalt tehtud film, millest ta palju \u00f5ppis.<\/p>\n
\u00d5nnestunuks luges filmi ka Tallinna Kinostuudio Kunstin\u00f5ukogu, kes andis sellele I kategooria, mis t\u00e4hendas k\u00f5ige k\u00f5rgemat kunstilist taset. Samuti p\u00e4lvis film Balti vabariikide ja Valgevene filmifestivalil peav\u00f5idu, Suure Merevaigu. See l\u00f5i poisile, nagu Kiisk ise \u00fctles, tiivad selga.<\/p>\n
Filmi “J\u00e4ljed” (1963) tegevustik haarab s\u00f5jaj\u00e4rgseid aastaid ja viiek\u00fcmnendate aastate algust Eesti k\u00fclas, kus toimub kolhooside ja sovhooside loomine, millega kaasnevad suured muutused nii inimestes kui kogukonnas. Kollektiviseerimisest oli tehtud filme varemgi, n\u00e4iteks Herbert Rappaporti “Valgus Koordis” (1951), mis kujutab endast sotsrealistlikus vaimus propagandat kolhooside ja traktorijaamade rajamise ja \u00fchisomandi teemal. Kiisk on tunnistanud, et proovis “J\u00e4lgedes” n\u00f5ukogude ideoloogiat v\u00e4hem n\u00e4idata kui “Juunikuu p\u00e4evades”, aga stsenaariumis oli palju sellist, mis re\u017eiss\u00f6\u00f6rile ei meeldinud ja millest ei suudetudki l\u00f5plikult vabaneda.<\/p>\n
Ja ometi keelati film kahek\u00fcmne viieks aastaks. T\u00e4nap\u00e4eval on keeruline m\u00f5ista, mis oli sedav\u00f5rd karmi tsensuuri p\u00f5hjuseks. “J\u00e4lgede” p\u00f5hiteemad \u2014 usaldus, t\u00f5de, ausus ja \u00fcksk\u00f5iksus \u2014 on k\u00fcll oluliselt teist masti, kui \u00fcheplaaniline sotsialistlik realism seda n\u00f5udis, ent filmis pole midagi riivavalt riigivastast. Mingil m\u00e4\u00e4ral on \u00fcmber p\u00f6\u00f6ratud tegelaste kujutamise kaanonid. \u00dcks peategelastest on k\u00fclan\u00f5ukogu aktivist Heino Raagen (Mati Klooren), kes k\u00f5igi tollaste dramaturgiareeglite j\u00e4rgi peaks esindama positiivset kangelast, kes v\u00f5itleb \u00fchismajandite rajamise ja uue, sotsialistliku elukorralduse eest, ent samas teeb inimlikke vigu ja kelle edasine saatus j\u00e4\u00e4b vaatajale teadmata. Antagonistiks on oma maalapi k\u00fcljes rippuv Jaak Tambu (Kaarel Karm), kes on tegelikult tavaline keskmik, aga keda kujutatakse peaaegu riigireeturina. Raageni antipoodideks on tema isa, kooli\u00f5petaja Julius Raagen (Hugo Laur) ning teisalt ka miilitsavolinik Ronk (Rudolf Nuude) ja kolhoosi esimees Kiibus (Aleksander Sats), kellest on tehtud haletsusv\u00e4\u00e4rsed kujud. M\u00f5istmaks karakterite kujutamise n\u00fcansse “J\u00e4lgedes”, peaks tundma sotsrealistliku filmi kaanonit. Aga seda valdkonda tundsid omaaegsed tsensorid h\u00e4sti.<\/p>\n
Esteetilisest k\u00fcljest on huvipakkuv, kuidas Kiisk kujundab filmist omalaadse ajaloolise sissevaate, milles paistab silma elul\u00e4hedus ja realismitaotlus. Suurem osa v\u00f5tteid tehti Kiisa s\u00fcnnikohas Toilas ja Ontikas, Kiiska toetamas isiklikud m\u00e4lestused kollektiviseerimise s\u00fcndmustest. Koost\u00f6\u00f6s operaator Mihhail Dorovatovskiga t\u00f6\u00f6tasid nad v\u00e4lja stiili, kus kasutatakse pikki kaadreid ja stseene. Elul\u00e4heduse taotlusest tingituna kasutati Volga-\u00e4\u00e4rse suurehituse episoodis kohalikke t\u00f6\u00f6lisi, mitte n\u00e4itlejaid. Filmist filmi l\u00e4heb s\u00fcgavamaks Kiisa oskus n\u00e4itlejaid juhtida.<\/p>\n
Aastal 1965 linastub Kaljo Kiisa film “Me olime kaheksateistk\u00fcmneaastased”, mis on lavastaja filmograafias \u00fcks varju j\u00e4\u00e4nud teos. See oli Kiisa teine koost\u00f6\u00f6 ajakirjanikust stsenaristi Ants Saarega ja taas on tegevusajaks Eesti l\u00e4himinevik \u2014 1940. aasta s\u00fcndmused, mil s\u00fcndis Eesti N\u00f5ukogude Sotsialistlik Vabariik. Dramaturgiliste s\u00fcndmuste keskel on g\u00fcmnaasiumil\u00f5petajad, \u00e4sja t\u00e4isealiseks saanud neiud ja noormehed. J\u00fcri Gar\u0161nek operaatorina ja Peeter Linzbach kunstnikuna loovad ajastut iseloomustava atmosf\u00e4\u00e4ri ning Kiisk vormib huvitavaid karaktereid, kaasates n\u00e4itlejatena isegi re\u017eiss\u00f6\u00f6re, nagu J\u00fcri M\u00fc\u00fcr ja Grigori Kromanov. Kahjuks j\u00e4\u00e4b tugev tervik seekord s\u00fcndimata. Filmi s\u00fcndmustiku \u00fclesehituses j\u00e4lgitakse Moskvale meelep\u00e4rast ideoloogiat, n\u00e4itlejad kannavad kindlaid eesm\u00e4rke ega kujune elavateks tegelasteks. Kas re\u017eiss\u00f6\u00f6ri lukkuminek v\u00f5is olla p\u00f5hjustatud asjaolust, et Kiisa eelmine film oli saanud sedav\u00f5rd h\u00e4vitava keelu ja tema isiku Moskvasse altarile viimine pani t\u00f6\u00f6le enesetsensuuri?<\/p>\n
Juhan Smuul, sel ajal juba Lenini preemia laureaat, pakkus Kiisale idee teha film, mille s\u00fcndmustik toimub peamiselt praamil. Kaljole hakkas see m\u00f5te meeldima ja Smuul kirjutas filmi jaoks jutustuse, millest s\u00fcndis stsenaarium filmile “Keskp\u00e4evane praam” (1967). Selle keskmes on dramaatilised s\u00fcndmused, tulekahju praamil, mille k\u00e4igus avalduvad tegelaste eri palged.<\/p>\n
Kiisk soovis selles filmis saavutada elulise t\u00f5ep\u00e4rasuse tegelaste k\u00e4itumises, operaatorit\u00f6\u00f6s, montaa\u017eis. Ta loobus tegelaste selgest jaotamisest protagonistideks ja antagonistideks, mist\u00f5ttu omaaegne kriitika heitis filmile ette, et lugu kulgeb ilma tugevate p\u00f6\u00f6reteta ja tegelased j\u00e4\u00e4vad v\u00f5rreldes keskse s\u00fcndmuse, tulekahjuga,\u00a0 tagaplaanile. Kiisk oli selle kriitikaga n\u00f5us. P\u00f5hjus seisnes selles, et tegevustikku oli stsenaariumis v\u00e4he, kuid osalisi ligi kolmk\u00fcmmend ja \u00fchte olulist, kellele kaasa elada, ei tekkinud. Kiisk tunnistab, et see oli tema viga, et ta ei n\u00e4inud seda ette ega palunud Smuulil stseene t\u00e4psemalt ja tihedamalt l\u00e4bi kirjutada.<\/p>\n
Filmi v\u00e4lisv\u00f5tted tehti enamasti Virtsus, osa v\u00f5tteid siiski ka paviljonis Riias. Kiisk on kirjeldanud, et nad ei teinud pikki, episoode l\u00f5puni viimistlevaid proove, oluliseks j\u00e4i m\u00e4ngus improvisatsiooniline alge ning t\u00e4htsaks kujunes n\u00e4itlejate suunamine filmi s\u00fcndmuste ja situatsioonide tunnetamisele. P\u00fc\u00fcti saavutada lihtsust ja v\u00e4ltida teatraalsust.<\/p>\n
Operaatorit\u00f6\u00f6 seisukohalt oli eesm\u00e4rgiks dokumentaalne kujutamislaad, samas ei muutu J\u00fcri Gar\u0161neki kaamerat\u00f6\u00f6 kordagi 1960. aastatele omaselt subjektiivseks. Suurem t\u00f5ep\u00e4rasuse tase on neis stseenides, mida on filmitud \u00fche pika kaadriga. Siinkohal ei saa muidugi meenutamata j\u00e4tta Andr\u00e9 Bazini, kelle jaoks moodustab realistliku filmi tuuma idee pika filmiv\u00f5tte ja s\u00fcgavterava kaadri eelistamisest, sest see lubab vaatajal ise valida, kuhu pilk suunata. Selline l\u00e4henemine andvat vaatajale suurema vabaduse ja loovat realistlikuma taju. Filmi l\u00f5pustseen, kus pestakse puhtaks praami tulekahjust pigine fassaad, l\u00f5hub vaataja eest neljanda seina, mida k\u00fcll m\u00e4rksa selgemalt lammutatakse “Hullumeelsuses”.<\/p>\n
Lavastajakontseptsiooni tervikliku realiseerimiseni j\u00f5uab Kiisk “Hullumeelsuses” (1968). Koost\u00f6\u00f6s stsenarist Viktors Lorencsiga l\u00f5i ta linateose, mille s\u00fcndmustik areneb \u00fches Eesti vaimuhaiglas Saksa okupatsiooni ajal. Filmi s\u00fc\u017eeeline joon on lihtne: \u00fchel p\u00e4eval marsib vaimuhaigla v\u00e4ravate vahelt sisse SS-laste salk, kelle \u00fclesandeks on h\u00e4vitada vaimuhaiged. Aga veel enne, kui tapatalgud toime pannakse, saabub s\u00fcndmuspaika SS-sturmbannf\u00fchrer\u00a0Windisch, kes on saanud eri\u00fclesande \u2014 leida haigete seast end vaimuhaiglas varjav inglise spioon. Gestaapolane heidab seljast mundri ja riietub arstikitlisse. Filmi eksperimentaalset kudet hoiab koos detektiiviloo p\u00f5nevus.<\/p>\n
Filmi kontseptsioon n\u00e4ib olevat aegumatu, kui m\u00f5elda ainult m\u00f5nedele n\u00e4idetele filmiajaloost [“Dr Caligari kabinet” (1920), “Lendas \u00fcle k\u00e4opesa” (1975)]. Ka “Hullumeelsuses” kujutab vaimuhaigla autorite kinematograafilist maailmamudelit, milles k\u00f5ik tegevusliinid arenevad k\u00fcll teravdatud ja tinglikul kujul, kuid ranges vastavuses tegelikkusega. S\u00fc\u017eee areneb oma sisemise loogika j\u00e4rgi, kuid see loogika imiteerib \u00fcsna t\u00e4pselt v\u00f5imuahnusest hullunud s\u00fcsteemi evolutsiooni loogikat. Vaimuhaiged on selle s\u00fcsteemi ohvrid, aga \u00fchtlasi paljastajad ja peeglid. Ja vastupidi \u2014 kogu v\u00f5imut\u00e4iust omav, esialgu vaimselt t\u00e4iesti tervena tunduv Windisch meenutab l\u00f5puks m\u00e4ratsevat hullu. Moskvast tulnud eeskirja t\u00f5ttu l\u00f5igati filmist v\u00e4lja Windischi hullumise stseen, mille kohta Kiisk arvas, et film sellest kaotas, kuna hullumeelsuse paraboolne s\u00fcmbol j\u00e4i seal l\u00f5puni v\u00e4lja kujundamata.<\/p>\n
Lavastajapoolne n\u00e4itlejate valik oli rahvuste poolest kirev ja v\u00e4ga t\u00e4pne. Panev\u0117\u017eyse teatri kasvandikud Vaclovas Bl\u0113dis (Inimene nr 1) ja Bronius Babkauskas (Willy) esindavad vastavalt s\u00fcsteemi juhti ja k\u00e4sut\u00e4itjat. Neile sekundeerivad muserdatud intelligent Valeri Nossik toimetaja rollis ja muidugi J\u00fcri J\u00e4rvet\u00a0sturmbannf\u00fchrer\u00a0Windis\u00adchina. J\u00e4rvet oli filmides rolle teinud juba aastast 1959, ent “Kuningas Leari” (1970) peaosa ja “Solarise” (1972) Snaut tulevad alles p\u00e4rast “Hullumeelsust”.<\/p>\n
Filmi \u00fcheks k\u00f5ige stiilipuhtamaks komponendiks on Anatoli Zabolotski operaatorit\u00f6\u00f6, mis s\u00fcndis koost\u00f6\u00f6s lavastajaga. Eelnevalt arutasid nad k\u00f5ik kaadrid k\u00fcll l\u00e4bi, ent v\u00f5tteplatsil tundsid end siiski vabalt ja eksperimenteerisid palju, s\u00f5ltuvalt sellest, milline oli konkreetne v\u00f5ttekoht, ilm v\u00f5i hetkel tekkinud idee.<\/p>\n
Kiisk sai “Hullumeelsuses” oma s\u00f5numi t\u00e4pselt paika, ent tsensorid olid piisavalt haritud, et m\u00f5ista filmi allteksti \u2014 k\u00f5ik totalitaarsed s\u00fcsteemid toimivad sarnaselt, sest v\u00f5imuahnus ja v\u00f5imu kuritarvitamine viivad hullumeelsuseni ja v\u00f5rduvad hullumeelsusega. Haige mees filmi alguses, keda m\u00e4ngib Kaljo Kiisk, k\u00f5nnib m\u00f6\u00f6da suletud ringi, \u00fcmber lilleklumbi, ning juhatab vaataja vaimuhaigla paksude m\u00fc\u00fcride vahele ainult selleks, et need n\u00e4ilised seinad lammutada.<\/p>\n
Film keelati \u00e4ra. N\u00f5ukogude Liidust ei tohtinud “Hullumeelsusega” v\u00e4lja s\u00f5ita, aga k\u00f5ikides liiduvabariikides sai seda kitsas filmiringkonnas siiski n\u00e4idata. Keeld kestis peaaegu kaksk\u00fcmmend aastat ja kui film l\u00f5puks linastusloa sai, oli huvi selle vastu ainult kasvanud.<\/p>\n
Kaljo Kiisa loometeed j\u00e4lgides on selgelt n\u00e4ha, kuidas tema filmikeel ja -stiil ei teki mitte abstraktse loovuse, vaid praktika kaudu. Filmistiil on alati ajalooliselt ja institutsionaalselt m\u00e4\u00e4ratud \u2014 see kujuneb konkreetsetes tootmistingimustes, tehnilistes v\u00f5imalustes, esteetilistes traditsioonides, kultuurilistes ootustes ja poliitilistes piirangutes. Re\u017eiss\u00f6\u00f6ri k\u00e4ekiri ei ole geeniuse hetkeline v\u00e4lgatus, vaid katsetuste ja kohanemiste ajalugu.<\/p>\n
Kiisk on kirjeldanud, et tema oskused t\u00f6\u00f6s n\u00e4itlejaga arenesid ajas \u00fcha filmilikumaks. Alguses takistas teda p\u00e4ris palju ta enda teatrin\u00e4itleja taust ja see, et ta ei tundnud piisavalt h\u00e4sti filmispetsiifilisi vahendeid. Esimestes filmides lavastas ta peamiselt stseeni ja kujutas vaimusilmas ette episoodi, aga ei suutnud haarata kogu filmi tervikut. Selles valguses on Kiisa esimesed iseseisvalt tehtud t\u00f6\u00f6d vaadeldavad \u00f5ppeperioodina, mil ta omandab n\u00f5ukogude filmikeele reeglistiku ja otsib selles oma v\u00e4ljendusv\u00f5imalusi. Tema varajane lavastamislaad \u2014 teatrip\u00e4rane, ps\u00fchholoogiliselt motiveeritud, realistlikku elul\u00e4hedust taotlev \u2014 j\u00e4rgib k\u00fcll oma aja normatiivseid n\u00f5udeid, ent sisaldab juba p\u00fc\u00fcdu s\u00fcveneda inimliku sisemaailma kujutamisse.<\/p>\n
Sealt edasi toimub Kiisa stiili k\u00fcpsemine. Ta hakkab \u00fcha teadlikumalt kasutama filmispetsiifilisi vahendeid (valgus, optika, kompositsioon, filmilindi t\u00f6\u00f6tlus, montaa\u017e) sisemise konflikti v\u00e4ljendamiseks. Ta valib ka \u00fcha t\u00e4psemalt n\u00e4itlejateansamblit, operaatorit. N\u00e4iteks alates “J\u00e4\u00e4minekust” kuni “Hullumeelsuseni” on k\u00f5igi Kiisa filmide helilooja tema koolivend algkooli esimesest klassist Lembit Veevo, kelle muusika toetas alltekstina filmi s\u00f5numit. Samuti kasutas Kiisk oma esimese kuue filmi kunstnikuna Peeter Linzbachi, kes oli t\u00f6\u00f6tanud Pariisis koos re\u017eiss\u00f6\u00f6r R\u00e9ne Claire’iga ja tundis mustvalgele filmilindile maailmade loomise maagiat. Kiisk kasutab filmist filmi \u00fcsna kindlaid n\u00e4itlejaid, samas riskib t\u00f6\u00f6tada ka t\u00e4iesti ilma n\u00e4itlemiskogemuseta noortega ja anda neile k\u00f5ige kandvamad rollid.<\/p>\n
Kiisa autoripositsioon kujunes t\u00f6\u00f6 k\u00e4igus. Bordwelli m\u00f5istes on see ajaloolise praktika kehastus \u2014 pidev pingutus \u00f5ppida, kohanduda ja avardada v\u00e4ljendusvahendeid s\u00fcsteemis, mis m\u00e4\u00e4rab kindlaks, milline film peab olema. “Hullumeelsuses” j\u00f5uab see areng poeetilise ja metafoorse t\u00e4iuseni \u2014 Kiisk loob filmikeele, mis kannab isiklikku ja filosoofilist m\u00f5\u00f5det, ent on samal ajal juurdunud tema eelnevates praktilistes kogemustes.<\/p>\n
Autor ei ole ainult isikliku v\u00e4ljenduse kandja, vaid ka koht, kus p\u00f5imuvad ideoloogia, esteetika ja individuaalne eetika. Seega on stiili kujunemise k\u00f5rval oluline vaadelda, millistes tingimustes see toimub. Kiisa filmid ei esita otsest kriitikat n\u00f5ukogude s\u00fcsteemi aadressil, kuid tema filmide keskmes olevad teemad \u2014 s\u00fcdametunnistus, v\u00f5\u00f5randumine, inimene v\u00f5imuinstitutsiooni sees \u2014 moodustavad selge dialoogi ametliku ideoloogiaga. Elsaesseri m\u00f5ttes ei ole see dialoog vastuhakk v\u00e4ljastpoolt, vaid nihestus seestpoolt. Kiisa autoripositsioon v\u00e4ljendub just selles kahekordsuses: ta j\u00e4\u00e4b lojaalseks vormi- ja ideoloogilistele normidele, ent loob nende kaudu ruumi eksistentsiaalsetele ja eetilistele k\u00fcsimustele. Sellest vaatenurgast ei muutu autorsus mitte ainult esteetiliseks, vaid ka eetiliseks kategooriaks, oskuseks r\u00e4\u00e4kida oma t\u00f5de s\u00fcsteemis, mis seda t\u00f5de piirab.<\/p>\n
Kaljo Kiisk ise n\u00e4gi oma loomingut m\u00e4rksa tagasihoidlikumas valguses. Kui temalt k\u00fcsiti, mida v\u00f5iksid anda tema esimesed viis filmi eesti filmiajaloole, vastas Kiisk, et kui need filmid leiavad kunagi, kas v\u00f5i viiek\u00fcmne aasta p\u00e4rast k\u00f5ige tagasihoidlikumatki \u00e4ram\u00e4rkimist, on ta sellega rahul.<\/p>\n
Kasutatud allikad:<\/p>\n
David Bordwell 1997.\u00a0On the History of Film Style.\u00a0Harvard University Press.<\/p>\n
Tambet Tasuja 1999. aastal tehtud audiointervjuu Kaljo Kiisaga. Eraomand.<\/p>\n
Thomas Elsaesser 2005.European Cinema: Face to Face with Hollywood.\u00a0Amsterdam University Press.<\/p>\n
\n\t\t\t\t\tAllikas:
\n\t\t\t\t\tTeater. Muusika. Kino<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kaljo Kiisa filmiloomingut on v\u00f5imalik m\u00f5ista kui j\u00e4rkj\u00e4rgulist loomingulist teekonda, milles lavastaja otsib oma stiili ja v\u00e4ljendusv\u00f5imalusi n\u00f5ukogude…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":71966,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,17795,35,173,34,36,208,25004,20796,36438,36439,140,6635],"class_list":{"0":"post-71965","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-film","11":"tag-eesti-keel","12":"tag-entertainment","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-film","16":"tag-hullumeelsus","17":"tag-kaljo-kiisk","18":"tag-karol-ansip","19":"tag-kiisk","20":"tag-meelelahutus","21":"tag-teater-muusika-kino"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115779580960015636","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/71965","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=71965"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/71965\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/71966"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=71965"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=71965"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=71965"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}