{"id":7208,"date":"2025-09-29T09:14:06","date_gmt":"2025-09-29T09:14:06","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/7208\/"},"modified":"2025-09-29T09:14:06","modified_gmt":"2025-09-29T09:14:06","slug":"paike-ja-tuul-murendavad-naftariikide-geopoliitilist-voimu-r2-portaal","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/7208\/","title":{"rendered":"P\u00e4ike ja tuul murendavad naftariikide geopoliitilist v\u00f5imu | R2 Portaal"},"content":{"rendered":"

Austraalia teadlased ennustavad oma anal\u00fc\u00fcsis naftap\u00f5hise geopoliitilise v\u00f5imustruktuuri \u00fcmberkorraldamist. Paratamatu protsess sarnaneb loodusliku valikuga, kus edukamad on need, kel on parem \u00f5ppimis- ja kohanemisv\u00f5ime, leiab R2 tehnikakommentaaris<\/a> Kristjan Port.<\/p>\n

Maailmalaval avaneva keerulise etenduse taga peab eksisteerima stsenaarium ehk k\u00f5ik pole juhuslik ega kaootiline, vaid j\u00e4rgib mingitki loogikale rajanevat jutustustelge. Bioloog Michael Muthukrishna arvates saab muuta meie loo m\u00f5istetavaks nelja suurema idee abil.<\/p>\n

Oma m\u00f5tted koondas Muthukrishna raamatusse “Meie k\u00f5igi teooria: kes me oleme, kuidas me siia j\u00f5udsime ja kuhu me l\u00e4heme<\/a>“. Seal esitletav arutlusk\u00e4ik rajaneb neljale elu kujundavale seadusele. Need on: energiaseadus, innovatsiooniseadus, koost\u00f6\u00f6seadus ja halastamatu evolutsiooniseadus.<\/p>\n

Lugu ulatub kaugele, elu algusesse, aga meid huvitab tulevik. Sellest tuleb j\u00e4rgnevalt juttu seoses Austraalia teadlaste suurt geopoliitilist murrangut<\/a> ennustava anal\u00fc\u00fcsiga. Teadlased ennustavad naftap\u00f5hise geopoliitilise v\u00f5imustruktuuri \u00fcmberkorraldamist. Selles v\u00f5ib m\u00e4rgata sarnasusi loodusliku valikuga, millest tekib sild Muthukrishna neljaosalise eluprotsessi kirjeldusega.<\/p>\n

Raamistik aitab m\u00f5ista mitte ainult seda, mis toimub, vaid ka seda, miks nii peab juhtuma. Viimane on oluline, sest protsess ei s\u00f5ltu meeldimisest ega vastuhakust. Kuigi, viimast v\u00f5ib kindla peale ette ennustada. Naftaga saavutatud v\u00f5imu omanikud \u00f5ppisid j\u00f5hkralt k\u00e4ituma.<\/p>\n

\u00dckski rakk, s\u00f5ltumata sellest, kas see asub m\u00f5ne inimese kintsus v\u00f5i moodustab p\u00e4rmiseene, ei saa eksisteerida ilma energiata. Energia saadavus m\u00e4\u00e4rab biomassi suuruse ja kujundab lae selle keerukusele. Energia on vajalik liikumiseks, v\u00f5itlemiseks ja enesev\u00e4\u00e4rtuse suurendamiseks. Olime selles v\u00f5istluses p\u00e4rmiseenest, aga ka varasematest inimestest t\u00f5husamad. Energia t\u00f5husa rakendamise tulemusel naudime praegu elu, mida kadestaks isegi k\u00f5ige rikkam monarh veel m\u00f5ned sajandid tagasi.<\/p>\n

Kaasuva n\u00e4htusena arenes maailmakord, milles geoloogiline \u00f5nn andis v\u00e4hestele riikidele tohutu rikkuse, strateegilise m\u00f5juv\u00f5imu ja globaalses suhtluses teistest k\u00f5vema h\u00e4\u00e4le\u00f5iguse. Kes kontrollis naftat, kontrollis maailma toimimise mootorit. \u00dchek\u00fclgne rikkuse allikas ei m\u00f5ju inimestele aga h\u00e4sti ja nad muutuvad mugavaks. Kui keegi ohustab nende heaolu, muudab see neid ka agressiivseks. Seet\u00f5ttu rajaneb mitme naftarikka riigi kord v\u00e4heste diktatuurile.<\/p>\n

Asjaolu, et naftakraan kuulus v\u00f5\u00f5rastele, sundis geoloogiliselt vaesemaid maid nuputama, kuidas sellega toime tulla. Nende huvides oli sama energiahulgaga rohkem \u00e4ra teha. Innovatsioon kulgeb nafta pumpamisest aeglasemalt, kuid seda ei saa peatada. Pealegi pole \u00fckski uuendus l\u00f5plik. Edu stimuleerib tarbimist, mis s\u00fcnnitab uusi v\u00e4ljakutseid, mille lahendus asub alati tulevikus. Nafta asub maa sees, mul innovatsioon s\u00fcnnib inimeste koost\u00f6\u00f6s. Viimane on v\u00e4hemalt ideaalses maailmas ammendamatu rikkuse allikas.<\/p>\n

Olgu arengun\u00e4iteks tagasihoidliku valgusallika lugu. Me ei n\u00e4e pimedas, mist\u00f5ttu raamistab meie t\u00f6\u00f6v\u00f5imet valgus. Loomad ei kujunda oma tulevikku ja elavad tuhandeid aastaid sama rutiini r\u00fctmis. Erakordselt v\u00f5imekaks arenenud inimese potentsiaal vajas elukorralduseks juurde t\u00f6\u00f6aega. Ta \u00f5ppis kasutama kunstlikku valgust<\/p>\n

Ise loodud valgus n\u00f5udis t\u00f6\u00f6d. N\u00e4iteks 4000 aasta eest sai 60 t\u00f6\u00f6tunni eest umbes 88 minutit lisavalgust. Kusagil 18. sajandi alguses \u00f5piti p\u00f5letama looma- ja vaalarasva ja 60 tundi t\u00f6\u00f6d v\u00f5rdus juba 10 tunni lisanduva valge ajaga. Kusagil 1850. aasta paiku leiutati s\u00f6e\u00f5li p\u00f5letav lamp ja \u00fche t\u00f6\u00f6p\u00e4evaga teeniti viis tundi valgust.<\/p>\n

Uue valgusallika tulemusel otsustati n\u00e4iteks USA-s Yale’i \u00fclikoolis luua teadusosakonnad. Varem piirduti v\u00e4hem struktureeritud \u00f5petamisega. Edison leiutas 1882. aastal elektrilambi. Kuigi elekter oli kallis, \u00f5piti seda ressurssi kiiresti odavamalt tootma. 1990. aastal sai \u00fche t\u00f6\u00f6p\u00e4eva eest umbes 20 000 tundi valgust. Aastas on 8760 tundi.<\/p>\n

Paralleelselt kulges areng, millega rakendati energiat inimese t\u00f6\u00f6de automatiseerimiseks. Siin tuleb esile Muthukrishna s\u00f5nastatud kolmas, koost\u00f6\u00f6seadus. Iga indiviid j\u00f5uab v\u00f5imete laeni. T\u00f5husam energia rakendamine karistab \u00fcksildasi ja stimuleerib koost\u00f6\u00f6d, ulatudes \u00fcle erialade ja organisatsioonide. Olgu n\u00e4iteks esialgu valitud akadeemiliste ja militaarsete erialade siseringist alguse saanud andmeside ootamatu kujunemine k\u00f5iki ja k\u00f5ike \u00fchendavaks internetiks.<\/p>\n

Neljas, halastamatu evolutsiooniseadus joonib alla lihtsa t\u00f5e. Energiakasutus, innovatsioon ja koost\u00f6\u00f6 ei ole taevast antud, vaid miljonite katsetuste tulemus, s\u00f5eludes v\u00e4lja kiirema \u00f5ppimisv\u00f5imega edukad.<\/p>\n

Austraalia teadlased kirjeldavad<\/a> naftakeskselt maailmakorda domineerinud petrostate-riikide asendumist innovaatiliste, elektrienergia hankimise ressursse omavate riikidega, nimetades neid electrostate’ideks. Esimesena t\u00f5stab pead Hiina. Autorid loodavad ka Austraaliale, ent \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailm ei pea p\u00e4ikest ja tuult maa seest pumpama. K\u00fcsimus on \u00f5ppimisv\u00f5imes ja koost\u00f6\u00f6s.<\/p>\n

Esmasp\u00e4evast neljap\u00e4evani v\u00f5ib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates “Portaal”<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Austraalia teadlased ennustavad oma anal\u00fc\u00fcsis naftap\u00f5hise geopoliitilise v\u00f5imustruktuuri \u00fcmberkorraldamist. Paratamatu protsess sarnaneb loodusliku valikuga, kus edukamad on need,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":7209,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,5667,34,36,5668,4257,5666,2596],"class_list":{"0":"post-7208","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-electrostate","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-michael-muthukrishna","17":"tag-nafta","18":"tag-petrostate","19":"tag-taastuvenergia"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7208","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7208"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7208\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/7209"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7208"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=7208"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=7208"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}