{"id":72087,"date":"2025-12-25T13:00:47","date_gmt":"2025-12-25T13:00:47","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/72087\/"},"modified":"2025-12-25T13:00:47","modified_gmt":"2025-12-25T13:00:47","slug":"marko-tiitus-lugu-mis-kujundas-euroopa-tsivilisatsiooni-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/72087\/","title":{"rendered":"Marko Tiitus: lugu, mis kujundas Euroopa tsivilisatsiooni | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Nagu igal aastal, nii on ka t\u00e4navu miljonid inimesed kuulanud \u2013 vaheldumisi igihaljaste j\u00f5ululaulude laulmisega \u2013 jutustust Jeesuse s\u00fcndimisest: sellest, kuidas Maarja ja Joosep r\u00e4ndavad rahvaloenduse k\u00e4igus Naatsaretist Petlemma ning Maarja s\u00fcnnitab oma esimese poja; sellest, kuidas ingel ilmub \u00f6ise valvekorra ajal Petlemma l\u00e4heduses olevatele karjastele ning kuulutab neile P\u00e4\u00e4stja (Messia) s\u00fcndimisest; sellest, kuidas karjased asuvad teele ja leiavad Maarja, Joosepi ja s\u00f5ime asetatud lapse ning kiidavad ja \u00fclistavad tagasi p\u00f6\u00f6rdudes Jumalat selle imeloo eest.<\/p>\n

V\u00f5ib k\u00f5hklemata \u00f6elda, et tegemist on maailma k\u00f5ige olulisema ning inimkonda k\u00f5ige enam raputanud, m\u00f5jutanud ja kujundanud looga. See on lugu, mis algas eelpool viidatud j\u00f5ulus\u00fcndmusega: Jumal, kes on t\u00f5de ja armastus, esimene ja viimne, elu algus ja Looja, s\u00fcnnib kaitsetu, v\u00e4ikese ja haavatavana sellesse maailma, inimlapsena inimeste keskele. Kuid see lugu ei l\u00f5pe Petlemma karjaste imestusega, isegi mitte Idamaa tarkade (astroloogide k\u00fclask\u00e4iguga), kes v\u00f5tsid ette pika teekonna, et uut kuningat tervitada, vaid j\u00e4tkub..<\/p>\n

Lugu j\u00e4tkub Jeesuse elu, \u00f5petuse ja tegudega, kelles inimesed tundsid selgemalt kui ei kunagi varem Jumala ligiolu ja armastust. See j\u00e4tkub Jeesuse tervendava v\u00e4e ja imetegudega, mis t\u00f5i haigetele tervist, koormatutele ja vaevatutele hingamist, pimeduses kobajatele valgust, h\u00fcljatutele ja t\u00f5rjututele v\u00e4\u00e4rikust ja lootust.<\/p>\n

See j\u00e4tkub Jeesuse m\u00f5istulugude vormis edastatud kuulutusega Jumala Kuningriigist, mis temas oli tulnud inimeste keskele \u2013 Kuningriigist, kus Jumala nimi on p\u00fcha ja s\u00fcnnib tema hea ja armuline tahtmine, inimesed jagavad \u00fcksteisega igap\u00e4evast leiba ja andestust ning Jumal p\u00e4\u00e4stab nad k\u00f5igest kurjast, nagu palutakse Meie Isa palves.<\/p>\n

See lugu j\u00e4tkub Jeesuse kannatamise ja ristisurmaga, milles Jumal n\u00e4itas oma l\u00f5puni minevat ja k\u00f5ikv\u00f5itvat armastust maailma vastu, olles valmis andma inimkonna eest oma elu ja iseend ohvriks tooma. See lugu j\u00e4tkub Jeesuse \u00fcles\u00e4ratamisega surnuist ja Tema ilmumisega oma s\u00f5pradele, et jagada nendega oma rahu ja kinkida neile P\u00fcha Vaimu.<\/p>\n

Lugu jumalinimesest Jeesusest Kristusest ehk lugu Jumalast, kes sai inimeseks, st v\u00f5ttis omaks ja p\u00fchitses inimeseks olemist kui teed, t\u00f5de ja elu, on kujundanud ja vorminud kogu Euroopa tsivilisatsiooni. See lugu oli oma algses kontekstis p\u00f5hjapanevalt revolutsiooniline ja innovatiivne, sest muutis kogu senist arusaama jumalikkusest ja inimlikkusest.<\/p>\n

Vanatestamentliku usundi kohaselt olid Looja ja loodu, Jumal ja inimene teineteisest rangelt eraldiseisvad olemisviisid: Jumal oli end ilmutanud P\u00fchakirjas, eesk\u00e4tt Moosese Seaduses, mis oli antud inimesele juhtn\u00f6\u00f6ri ja normina, et p\u00e4lvida selle j\u00e4rgimise teel Jumala soosingut ja armu.<\/p>\n

Lugu Jeesusest asetab inimese ja Jumala vahelise suhte hoopis teise paradigmasse. Jumal tuleb inimesena inimeste keskele, et inimesed v\u00f5iksid Tema, st jumalinimese Jeesuse kaudu saada Jumala lasteks, leida \u00fcles, taasavastada ja realiseerida oma jumaliku p\u00e4ritolu ja potentsiaali.<\/p>\n

Prantsuse ajaloolane ja filosoof R\u00e9mi Brague \u00fctleb selle kohta, et kristluses ei ole ilmutatud t\u00f5de mitte tekst, raamat v\u00f5i p\u00fchakiri, isegi mitte Uus Testament, evangeeliumid v\u00f5i Jeesuse k\u00f5ned: “Ilmutatu on Jeesuse isik kogu oma terviklikkuses: \u00fcks t\u00e4ielik inimene koos teda hingestava vabaduse ning temast l\u00e4htuvate tegudega, mille kogusumma moodustab \u00fche elu.”<\/p>\n

Ta j\u00e4tkab: “See, mille lihakssaamine p\u00fchaks tegi, polnud mitte miski muu kui inimolemine ise. Kristuse isik astub siin meie ette justkui \u00fcks eriline ja ainukordne inimelu elamise viis. Ainus “keel”, mille ta p\u00fchaks muudab, on iga inimese inimlikkus, millele inkarnatsioon ennekuulmatu v\u00e4\u00e4rikuse annab.” (R\u00e9mi Brague, “Euroopa, Rooma tee”, t\u00f5lkinud T\u00f5nu \u00d5nnepalu (Tallinn: EKSA 2018), lk 153-154.)<\/p>\n

See t\u00e4hendab, et “keel” v\u00f5i kommunikatsioonivahend, mida Jumal kasutab meiega k\u00f5nelemiseks, on inimelu. Meie \u00fclesanne on \u00f5ppida seda keelt valdama \u2013 m\u00f5istma ja k\u00f5nelema.<\/p>\n

See t\u00e4hendab omaenese elu, oma kogemuste ja \u00f5ppetundide, lootuste ja igatsuste, hirmude ja \u00e4ngide, kannatuste ja valu t\u00f5siselt v\u00f5tmist ning tajumist, kuidas Jumal meile k\u00f5iges selles ligidal on, meid k\u00f5netab, juhib, suunab ja p\u00fchitseb.<\/p>\n

Aga see t\u00e4hendab ka iga oma kaasinimese, iga inimolendi, iga indiviidi elu ja kogemuse t\u00f5siselt v\u00f5tmist, austamist ja p\u00fchaks pidamist, temas Kristuse n\u00e4gemist ja austamist, tema elus Jumala ilmutuse ja S\u00f5na lihakssaamise tunnistamist. Sellele omakorda rajaneb ka Euroopa tsivilisatsiooni nurgakiviks olev arusaam inimelu p\u00fchadusest, v\u00e4\u00e4rtusest ja inim\u00f5igustest, mida ei tohi ohvriks tuua \u00fchelegi ideoloogiale ega riiklikule formatsioonile.<\/p>\n

Betty Alveri s\u00f5nadega:<\/p>\n

\n

Sa tead: ka ilusamal inimsuse imel<\/p>\n

on inimlikud piirid.<\/p>\n

Sest ei ole p\u00fchadusi, mille nimel<\/p>\n

v\u00f5id m\u00f5nitada inimest.<\/p>\n<\/blockquote>\n

Teisalt tuleneb siit eriline viis m\u00f5ista kultuuri ja keeli kui selle esmaseid kandjaid. Kristluses ei ole \u00fcht sakraalset ja normatiivset keelt ega kultuuri, vaid nagu v\u00e4idab Brague, “nad k\u00f5ik koos on avatud S\u00f5nale, mis pole \u00fckski nende hulgast. S\u00f5na lihakssaamine muutis ta t\u00f5lgitavaks l\u00f5putusse hulka kultuuridesse: uutele kultuuridele ja uutele t\u00f5lgetele j\u00e4\u00e4vad v\u00f5imalused avatuks kuni maailma l\u00f5puni.” (Brague, 2018)<\/p>\n

Ajaloolises m\u00f5ttes on Euroopa s\u00fcnd seotud nimelt selle v\u00f5imalusega: kui suure rahvaster\u00e4nnuga saabunud uued h\u00f5imud soovisid saada ristitud, ei pidanud nad hakkama roomlasteks v\u00f5i b\u00fctsantslasteks, vaid nende keeled arvati v\u00e4\u00e4riliseks evangeeliumi vastuv\u00f5tmiseks.<\/p>\n

Uue hoo t\u00f5i endaga kaasa reformatsioon, mille \u00fcheks p\u00f5hiliseks eesm\u00e4rgiks oli Piibli ja vaimuliku kirjanduse t\u00f5lkimine ja loetavus rahvuskeeltes. See k\u00f5ik on pannud aluse Euroopa kultuuride paljususele ning avatud ja positiivsele hoiakule kultuurilise mitmekesisuse suhtes.<\/p>\n

Esimene eestikeelne piibel. Autor\/allikas: ERR<\/p>\n

Lugu, mida Piiblis jutustatakse ja mis on pannud aluse tervele kristlikule tsivilisatsioonile, on olnud ka eesti rahva, meie esivanemate vaimsuse, meelsuse, aadete ja p\u00fc\u00fcete kujundaja. Sellest loost inspiratsiooni ammutades panid kord meie esivanemad aluse eesti kirjakeelele ja rahvuskultuurile \u2013 t\u00f5si, suuresti baltisaksa pastorite ja \u00f5petlaste toel \u2013 ning rajasid XX sajandi alguses oma riigi.<\/p>\n

Selle narratiivi kehastuseks on rajatud meie maa igasse kihelkonda ja linna p\u00fchakojad, mis on l\u00e4bi kirikliku kunsti ja orelimuusika vorminud meie rahva ilumeelt ning liitnud meid Euroopa kultuuriruumiga.<\/p>\n

Ei ole liialdus v\u00e4ita, et l\u00e4bi j\u00f5ulus\u00fcndmuse ehk inkarnatsiooni on Jumal pannud aluse millelegi t\u00f5epoolest uuele ja ainulaadsele inimkonna ajaloos. See lugu j\u00e4tkub ka n\u00fc\u00fcd, sest kristlus on endiselt eluj\u00f5uline, maailma suurima j\u00e4rgijaskonnaga religioon.<\/p>\n

Olen oma t\u00e4navusele j\u00f5ulukaardile kirjutanud: “J\u00f5ulud on lootuse p\u00fcha, sest nad kuulutavad meile, et sellel maailmal on lootus just tema ebat\u00e4iuslikkuses ja vastuoludes. Sest maailm ei ole valmis ja meie ise ei ole valmis. Meie lugu j\u00e4tkub, aga n\u00fc\u00fcd juba koos Jumalaga, kes on selles loos ja selles maailmas koos meiega.”<\/p>\n

Euroopa riigid otsivad ka praeguses \u00fclimalt keerulises geopoliitilises olukorras seda, mis meid \u00fchendab. On selge, et keskpikas vaates ei saa selleks \u00fchiseks nimetajaks olla \u00fcksnes \u00fchine vaenlane ja koost\u00f6\u00f6 kaitsev\u00f5ime t\u00f5stmisel.<\/p>\n

L\u00e4hiajalugu on n\u00e4idanud sedagi, et \u00fcksnes vabale turule, \u00fcksikindiviidide vabadusele ja elatustaseme kasvule orienteeritus ei muuda Euroopat tugevamaks ja \u00fchtsemaks ega taga talle j\u00e4tkusuutlikku tulevikku. Seet\u00f5ttu oleks kohane p\u00f6\u00f6rduda tagasi Euroopa vaimsete l\u00e4tete juurde, et ammutada sealt tarkust, enesekindlust, v\u00e4\u00e4rikust ja lootust.<\/p>\n

J\u00f5uluevangeelium on \u00fchtaegu vana ja v\u00e4\u00e4rikas ning samal ajal j\u00f5uline ja v\u00e4rske. V\u00e4ga paljud inimesed on seda taas kuulanud, mitte selleks, et see p\u00fchade l\u00f5ppedes koos j\u00f5uluehetega kappi panna uusi j\u00f5ulusid ootama, vaid selleks, et see lugu saaks osaks meist ja meie temast ning et Jeesus oleks meile t\u00f5epoolest mitte ideoloogia, \u00f5petus v\u00f5i rituaalide kogum, vaid tee, t\u00f5de ja elu. Et me \u00f5piksime elama ja armastama nii, nagu elas ja armastas Tema ning leiaksime Temas oma eksistentsi ja saatuse sihtm\u00e4rgi ja t\u00e4itumise, ehk kiriklikus keeles \u00f6eldes, p\u00e4riksime Jumala Kuningriigi ja igavese elu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Nagu igal aastal, nii on ka t\u00e4navu miljonid inimesed kuulanud \u2013 vaheldumisi igihaljaste j\u00f5ululaulude laulmisega \u2013 jutustust Jeesuse…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":72088,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,29031,33,35,34,36,31,32,21,12286,29033,9624,28,29,36485,19,29032,25,23211,36486,23,24,22,33600,20,30],"class_list":{"0":"post-72087","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eelk","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-joulud","20":"tag-kirik","21":"tag-kristlus","22":"tag-latest-news","23":"tag-latestnews","24":"tag-marko-tiitus","25":"tag-news","26":"tag-piibel","27":"tag-populaarseimad-lood","28":"tag-religioon","29":"tag-remi-brague","30":"tag-top-stories","31":"tag-topstories","32":"tag-uldised-uudised","33":"tag-usk","34":"tag-uudised","35":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115780339919646006","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/72087","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=72087"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/72087\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/72088"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=72087"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=72087"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=72087"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}