Venemaa valitsuse eelmisel istungil heaks kiidetud riigieelarve eeln\u00f5u kohaselt ootavad riiki ees m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsed sotsiaalsed investeeringud, kuid selle taustal on j\u00e4tkuvalt k\u00f5rged kulutused s\u00f5jav\u00e4ele ja sisejulgeolekule.<\/p>\n
Kremli-meelse v\u00e4ljaande Komsomolskaja Pravda teatel on valitsuse \u00fcks peamisi lubadusi miinimumpalga (l\u00fchend \u041c\u0420\u041e\u0422) j\u00e4rsk t\u00f5us. Kui praegu \u00fcletab see napilt elatusmiinimumi, siis 2026. aasta 1. jaanuariks plaanitakse seda t\u00f5sta enam kui 20%, 27 093 rublani (t\u00e4nase kursi juures u 270 eurot). Peaminister Mi\u0161ustini s\u00f5nul puudutab see meede otseselt 4,5 miljoni inimese sissetulekut ning m\u00f5jutab kaudselt ka puhkuse- ja haigush\u00fcvitiste arvestust.<\/p>\n
V\u00f5rdlusena, Eestis on t\u00e4navu alampalk 886 eurot.<\/p>\n
Lisaks lubab Vene valitsus j\u00e4rgmise kolme aasta jooksul reaalpalga kasvu kokku 10% ja elanike reaalsissetulekute kasvu enam kui 9%.<\/p>\n
Selle aasta l\u00f5puks oodatakse tarbijahindade kasvu aeglustumist 6,8%-ni. Majandusarengu ministeeriumi prognoosi kohaselt peaks inflatsioon j\u00e4rgmisel aastal langema 4%-ni. <\/p>\n
Positiivsete prognooside varju j\u00e4\u00e4b aga majanduskasvu oluline aeglustumine. Kui veel 2000. aastate alguses kasvas Venemaa SKP stabiilselt \u00fcle 4% aastas, siis j\u00e4rgmisel aastal oodatakse vaid 1,3% kasvu. Mi\u0161ustin selgitas majanduskasvu aeglustumist vajadusega inflatsioonisurvet v\u00e4hendada, et saavutada edaspidi \u201etasakaalustatud ja j\u00e4tkusuutlik kasvutempo\u201c.<\/p>\n
Eelarve p\u00fcsib defitsiidis, prioriteediks s\u00f5da<\/p>\n
Hoolimata optimistlikest sissetulekute kasvu prognoosidest, ei suuda Venemaa eelarve tulusid ja kulusid tasakaalu viia. 2026. aasta puuduj\u00e4\u00e4giks prognoositakse 4,6 triljonit rubla (u 46 miljardit eurot). J\u00e4rgnevatel aastatel j\u00e4\u00e4b defitsiit p\u00fcsima tasemele 1,2\u20131,6% SKP-st.<\/p>\n
Peaminister Mi\u0161ustin nimetas puuduj\u00e4\u00e4gi taset \u201evastuv\u00f5etavaks\u201c, viidates L\u00e4\u00e4ne sanktsioonide ja rahvusvahelise kaubanduse reeglite muutumisest tingitud finantsv\u00e4ljakutsetele.<\/p>\n
Mi\u0161ustin t\u00f5i v\u00e4lja ka eelarve kolm peamist prioriteeti, kuhu suunatakse suurimad summad:<\/p>\n
Sotsiaaltoetused lastega peredele.<\/p>\n<\/li>\n
Riigi s\u00f5ja- ja julgeolekuvajaduste finantseerimine ja Ukrainas s\u00f5divate s\u00f5durite ning nende perede toetamine.<\/p>\n<\/li>\n
\u201eRahvuslike eesm\u00e4rkide\u201c saavutamine aastaks 2030, milleks on riiklike projektide kaudu ette n\u00e4htud ligi 40 triljonit rubla (u 400 miljardit eurot).<\/p>\n<\/li>\n<\/ul>\n
Seega j\u00e4\u00e4vad s\u00f5jalised kulutused j\u00e4\u00e4vad Kremli jaoks v\u00f5tmet\u00e4htsusega valdkonnaks, neelates m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse osa riigi ressurssidest.<\/p>\n
Sotsiaalkulutuste ja s\u00f5jamasina rahastamiseks on valitsus sunnitud otsima lisatulu. \u00dcheks olulisemaks meetmeks on standardse k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra t\u00f5stmine praeguselt 20%-lt 22%-le. Samas s\u00e4ilib 10%-line soodusm\u00e4\u00e4r sotsiaalselt olulistele kaupadele, nagu toiduained, ravimid, meditsiinitooted ja lastekaubad.<\/p>\n
Lisaks plaanitakse muuta kihlveokontorite maksustamist, kehtestades 5% maksu panustelt ning t\u00f5stes nende ettev\u00f5tete tulumaksukoormuse 25%-ni.<\/p>\n
Valitsuse heaks kiidetud eeln\u00f5u liigub n\u00fc\u00fcd edasi riigiduumasse, kus selle vastuv\u00f5tmine on sisuliselt formaalsus.<\/p>\n
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
\n Saada
\n
\n Kommenteeri
\n <\/a>
\n Loe kommentaare (22) <\/a> <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Venemaa valitsuse eelmisel istungil heaks kiidetud riigieelarve eeln\u00f5u kohaselt ootavad riiki ees m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsed sotsiaalsed investeeringud, kuid selle taustal…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":7211,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[5669,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,22,20,96,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-7210","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-alampalk","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-maailm","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-top-stories","25":"tag-topstories","26":"tag-uldised-uudised","27":"tag-uudised","28":"tag-venemaa","29":"tag-viimased-uudised","30":"tag-world","31":"tag-world-news","32":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7210","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7210"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7210\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/7211"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7210"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=7210"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=7210"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}