L\u00f5puks ometi! Kui kaua oli Tiks seda p\u00e4eva oodanud. Lugenud kuid, p\u00e4evi, tunde. Viimaks isegi minuteid, sekundeid. K\u00f5ik k\u00e4is juba pikemat aega korralikult vastu rehve.<\/p>\n
Eile baaris. Kell oli viis hommikul, v\u00e4ljas ammu valge, aga omanik ei kavatsenudki urgast kinni panna. Tahtis Tiksi piinata, k\u00f5ik elumahlad temast v\u00e4lja niristada, enne kui mees puhkusele p\u00e4\u00e4seb. Soovis veel k\u00f5ik raha lollidelt purjutajatelt k\u00e4tte saada. Ja sai ka. Tiks j\u00f5llitas joodikuid leti \u00e4\u00e4res t\u00fcdinud pilgul, valas muudkui jorssidele \u00f5lut v\u00e4lja ja tegi l\u00f5putuid d\u017einnikokteile v\u00e4ga purjus, sorakil juustega ja n\u00e4os laiali valgunud meigiga eitedele. Kusjuures m\u00f5ni oli neist p\u00e4evavalgel t\u00e4itsa kobe mutt, m\u00f5nda oli Tiks isegi keppinud. Meenus talle kuskilt h\u00e4marast m\u00e4lusopist. V\u00f5ib-olla isegi mitut. Ega t\u00e4pselt enam n\u00e4gusid ei m\u00e4letanud ja eks need olid ka siin aastatega muutunud, m\u00f5nest kenast n\u00e4itsikust sai vahel paari aastaga punsunud n\u00e4oga jota, kes oma tisse letile laiali laotas. Otse ja r\u00e4medalt nikku n\u00f5udis.<\/p>\n
L\u00e4misevate ja haisvate Tartu kalkarite arusaamatu m\u00f6la, kel \u00f5llehaisu lebra pika m\u00f5\u00f5gana suust v\u00e4ljas lehvis. M\u00f5nele oleks tahtnud molli anda, aga ta hoidis end tagasi. Tiks talus sel varahommikul \u00e4ra isegi eitede l\u00f5putu jauramise leti \u00e4\u00e4res, pukil jalgu k\u00f5lgutades: Mis muusika see praegu m\u00e4ngib? Sul on alati nii hea maitse. Kas soovilugu muidu ka saab? Mis jook see on, mis sa sellele teisele t\u0161ikile tegid? Ma tahan ka sedasama. Keera mulle \u00fcks joint ja keera muidu ka. Mis sa p\u00e4rast teed? L\u00e4hme kuhugi? Sinu juurde edasi saab minna?<\/p>\n
Tiks oli k\u00f5ik selle \u00e4ra talunud \u00f5ndsa eesm\u00e4rgi nimel\u00a0\u2013 kohe peagi saab kotile ja homme algab puhkus. PUHKUS. \u00dchtegi l\u00f5usta sealt baarist ei taha enam t\u00fckk aega n\u00e4ha. Kuigi, puhkus k\u00fcll, aga arvatavasti needsamad l\u00f5ustad jalutavad siiski linna vahel vastu, m\u00f5ni neist ehk elab isegi temaga samas majas. Samas trepikojas. Tartu on lihtsalt nii v\u00e4ike.<\/p>\n
Milline vedamine, et Tiksil oli olnud v\u00f5imalus saada puhkus suvel. Enne jaanip\u00e4eva, parim osa suvest, palavust parasjagu, \u00f5hku linnat\u00e4navail, ja oi kui palju l\u00fchikesi seelikuid. Mida veel tahta. See k\u00f5ik ootas teda n\u00fc\u00fcd ja kohe.<\/p>\n
\u00dcheksa kuud orjamist, vahetustega k\u00fcll, aga pea \u00fclep\u00e4eviti oli Tiks t\u00f6\u00f6l olnud, lisaks paljusid asendanud, teinud nii-\u00f6elda p\u00fcstolit, siis kui keegi j\u00e4lle t\u00f6\u00f6le ei ilmunud, tuues p\u00f5hjenduseks haiguse v\u00f5i m\u00f5ne isikliku elus\u00fcndmuse, mis kuidagi t\u00f6\u00f6le tulla ei v\u00f5imaldanud. Enamasti olid need muidugi sulaselged valed, teadis Tiks isegi. Omal ajal, kui ta v\u00e4he noorem oli, kasutas ta isegi neid h\u00e4davalesid, vaeveldes tegelikult m\u00f5istagi tuumapohmeluses. K\u00fcll oli vanaema matusele vaja minna, k\u00fcll \u00f5e pulma, k\u00fcll pimesool v\u00e4lja opereerida. Ta ei suutnud ammu enam j\u00e4rge pidada, mitu vanaema tal lahkunud oli, mitu korda \u00f5de abiellunud ning mitu ussj\u00e4tke oppi l\u00e4bi tehtud. P\u00fc\u00fcdis vaid j\u00e4rge ajada, et samas t\u00f6\u00f6kohas sama vabandust ei kasutaks. Vist \u00f5nnestus, tal oli omal ajal selleks isegi m\u00e4rkmik, kus k\u00f5ik kirjas, kuhu ja kellele mida valetanud oli, et asjad p\u00e4ris segi ei l\u00e4heks. Naistega sama lugu. Nende jaoks oli eraldi m\u00e4rkmik. Loll oleks vahele j\u00e4\u00e4da.<\/p>\n
Tiks t\u00f5mbas ruloo eest, p\u00e4ike oli juba k\u00f5rgel. Pani Vikerraadio m\u00e4ngima, tegi tassi kohvi, t\u00f5mbas m\u00f5nuga sigarillot, ringutas. H\u00e4\u00e4lega. Nagu keegi kuuleks. Tunnustaks, et kui mehine. M\u00f5nus. Kas saab veel paremaks minna. Vaba hommik, vaba l\u00f5una. Veel planeerimata \u00f5htu, veel kujunemata \u00f6\u00f6. Suu kuivas nagu l\u00f5vipuuri p\u00f5rand. Aga kes keelab teha kohe varavalges \u00fche \u00f5lle. Keegi ei keela. Puhkus ju. Eest \u00e4ra! Kes hommikul \u00f5lle avab, sel p\u00e4ev vaba. Nagu juba vanad eestlased \u00fctlesid.<\/p>\n
\u00d5lu kadus m\u00e4rkamatult. Neelatadagi v\u00e4ga ei j\u00f5udnud. Juba sai teinegi m\u00e4rjuke klaasi valmis valatud. Mis siin ikka oodata. Kuhugi minna polnud vaja, v\u00e4hemalt mitte k\u00e4su peale. Tiks r\u00fc\u00fcpas \u00f5lut, raadiost tuli miski vana hea Kikerpuu, mille r\u00fctmis oli eriti hea end veidi v\u00f5imlemise asemel liigutada. K\u00f6\u00f6k oli v\u00e4ike, aga tantsima mahtus. Oli alati mahtunud. K\u00f5ik see Tartu, v\u00f5i noh, pool sellest v\u00e4hemalt.<\/p>\n
Telefonihelin. Misasja? Mis n\u00fc\u00fcd? Ega ometi. Ei saanud olla. Ega ju? Kindlasti mitte. Ainult mitte see k\u00f5ne, et ole mees tule asenda, keegi on j\u00e4lle haige, kellelgi on laps haige, naine, vanaema, onupoeg, terve Tartu on haige. Palun ei!!!<\/p>\n
\u00d5nneks siiski mitte. Kui Tiks n\u00e4gi, et displeil vilkus l\u00f5busalt Marksi nimi, v\u00f5ttis ta k\u00f5ne suurima r\u00f5\u00f5muga vastu.<\/p>\n
“Halluu-halluu! Mis m\u00f6ll k\u00e4ib?”<\/p>\n
“Kuule, l\u00e4hme Alfredo juurde. Tahtsid ju ta maale n\u00e4ha? Tahtsid ju?”<\/p>\n
“Jaa, muidugi. Midagi meeldib, siis ma ostaks, mul siin elutoas laiutab hetkel seinal suur t\u00fchjus, m\u00f5ni pallaslane kuluks just \u00e4ra. Puhkuserahad ka just tulid. Et l\u00e4hme kohe tema juurde? N\u00fc\u00fcd hommikul? Kas ta kutsus? Vara ei ole?”<\/p>\n
“Ei ole. Alfredo juurde enamasti hommikul ongi m\u00f5tet minna. Usu mind. Aga v\u00f5ta midagi kaasa ka. Sinna peab minema nii, et midagi on kaasas ka ikka. Ikkagi viimane pallaslane.”<\/p>\n
“Sain aru. Pole vaja mitu korda \u00f6elda.”<\/p>\n
“V\u00f5tan k\u00e4\u00e4bi ja p\u00f5rutame sinna. Olen kohe su maja ees.”<\/p>\n
“Davai! Mul l\u00e4heb miski k\u00fcmme minutit. Viisteist. Panen puhta s\u00e4rgi.”<\/p>\n
Tiks vaatas k\u00f6\u00f6gis ringi, pea oli paarist \u00f5llest ja v\u00e4hesest uneajast veidi uimane, aga tuju hea, big chill, nagu ta armastas \u00f6elda. Otsis v\u00e4lja instrumendid, et paar korralikku kurikat k\u00fclakostiks kaasa keerata. “Oh sa vana vitt!” kostis \u00e4kitselt \u00fcle Tiksi korteri ta enda veidi murdunud h\u00e4\u00e4l. Ta r\u00e4\u00e4kis sageli endaga, vahel ka raadioga. \u00dcksi elades tekitas see tunde, et keegi on veel. Isegi kui see oli ta ise. Aga ikkagi, kuidagi turvaline.<\/p>\n
Tubakas oli otsas. T\u00e4iesti otsas. Vitte lendas veel sinna ja t\u00e4nna, kui Tiks t\u00f5esti k\u00f5ik v\u00f5imalikud kohad k\u00f6\u00f6gis l\u00e4bi oli otsinud, et ehk siiski kuskile on vedelema j\u00e4\u00e4nud m\u00f5ni sigaret, millest tubakanatuke v\u00e4lja pudistada. Aga ei. Mitte midagi. Sigarillo tubakas ei sobinud ja tavasuitsu Tiks ei teinud, oli ammu maha j\u00e4tnud. R\u00f5ve hais ja \u00fcle\u00fcldse, see ei k\u00e4inud tema stiiliga kokku. Tema stiil olid \u00f5lu, sigarillod, hea parf\u00fc\u00fcm ja alati puhas s\u00e4rk. Polnud midagi teha, tuli keerata paar puhast. Saagu mis saab. Juba k\u00f5las akna all n\u00e4rviline signaal. Marksile meeldis signaali lasta, ka taksos. Ta istus alati taksojuhi k\u00f5rvale ja vajutas julmalt roolile. M\u00f5ni taksojuht vihastas, enamasti olid nad sellisest k\u00e4itumisest aga nii ehmunud, et ei kostnud midagi. Marks ise oli tegelikult korralik pereinimene, kahe v\u00e4ikese lapse isa, aga kui v\u00e4lja sai, k\u00e4itus nagu viimane m\u00f6lakas, poosetas nii palju kui sai. V\u00f5ttis viimast. J\u00e4rgmine p\u00e4ev oli halb olla ning n\u00e4is, et kogu Tammelinn, kus ta elas oma v\u00e4ikekodanlikus majakeses, tundis talle siiralt kaasa, kui ta oma kahte j\u00e4reltulijat varahommikul k\u00e4ek\u00f5rval lasteaeda vinnas, pohmahigi m\u00f6\u00f6da otsmikku alla voolamas, nii Kesk, V\u00e4ike kui Suurde Kaarde.<\/p>\n
Tiks lasi kaenlaalused kiirelt \u00fcle, viskas puhta s\u00e4rgi selga, lasi t\u00f6rtsu Pradat peale, viskas k\u00fclmkapist \u00f5lakotti kuus \u00f5lut ja minek. Big chill!<\/p>\n
“Miks me taksoga l\u00e4heme? On see kaugel?”<\/p>\n
“Ropkas. Vanamees ise elab Kastanis, aga ateljee on Ropkas. Sinna jala k\u00fcll ei viitsi minna.”<\/p>\n
“Selge, rohkem k\u00fcsimusi ei ole,” j\u00e4i Tiks p\u00f5hjendusega rahule.<\/p>\n
“Alfredo eile helistas, et ta on t\u00e4na ateljees ja plaanib korralikult pidu panna. Viin ja litsid.”<\/p>\n
M\u00f5lema s\u00f5na peale tekkis Tiksil miskip\u00e4rast k\u00fclm higi ihule. Mitte et ta miski papist poiss oleks, aga liiga hommik tundus. K\u00f5ige jaoks. Vittu k\u00fcll, s\u00e4rk higistab siis ju kohe l\u00e4bi, m\u00f5tles ta. \u00d5nneks oli tal alati kotis varus\u00e4rk olemas ja m\u00f5ni paar ka alusp\u00fckse, kunagi ei tea, kuidas v\u00f5ib minna. \u00dcksk\u00f5ik mis olukorras oled, kasv\u00f5i kuskil kraavis, peaasi et pesu on puhas. Seda oli ema Tiksile \u00f5petanud. Kui keegi sind kuskilt leiab, siis pesu peab olema puhas. Kui satud haiglasse, siis \u00fcksk\u00f5ik kui sitt on seis, pesu olgu puhas. Alati. Puhas! \u00dctles ema.<\/p>\n
Takso peatus V\u00f5ruv\u00e4lja t\u00e4naval \u00fche 90ndatel ehitatud kahe\u00adkorruselise eramu ees. Maja ei paistnud p\u00f5\u00f5saste ja pika heina seest h\u00e4sti v\u00e4lja, elupuud varjasid sissep\u00e4\u00e4su. Mehed seisid, ootasid hetke, Tiks n\u00e4gi teise korruse r\u00f5dul vilksatamas k\u00f5rge lokkis soenguga rinnakat blondiini. Nii kuuek\u00fcmnendates. Aga h\u00e4sti hoitud, s\u00e4ilinud. Kohe v\u00e4ga h\u00e4sti.<\/p>\n
“Kuule, mingi mimm on juba kohal,” m\u00e4rkis Tiks.<\/p>\n
“Ah see v\u00f5i. Ei-ei. See on Alfredo naine. Eerika.”<\/p>\n
Tiks tundis, et vajab \u00fchte \u00f5lut kohe. Ta v\u00f5ttis kotist purgi ja kakkus selle lahti.<\/p>\n
“Mis teed n\u00fc\u00fcd? L\u00e4hme sisse enne.”<\/p>\n
“Teeme siin \u00fche. Ma teen \u00fche sigarillo ka. Mul on puhkus. V\u00f5tame rahulikult.”<\/p>\n
“No olgu, anna siis mulle ka \u00fcks.”<\/p>\n
Ja juba oli Marksi k\u00e4si Tiksi kotis, et sealt \u00f5lu rabada.<\/p>\n
Mehed j\u00f5id ja vaatasid maja akendesse. Seal oli n\u00e4ha liikumist. Blond k\u00f5rge lokk lehvis t\u00fc\u00fcnelt edasi-tagasi.<\/p>\n
“Alfredo ikka ise ka on?”<\/p>\n
“On, on. Miks k\u00fcsid?”<\/p>\n
Tiks ei \u00f6elnud midagi, vaatas vaid akendesse ja lahendas kiirelt \u00f5lle. Puhises veidi omaette.<\/p>\n
“Vittu kardad v\u00f5i?”<\/p>\n
“Ah, ole vait,” n\u00e4hvas Tiks ja kustutas sigarillo oma moodsa ketsi all vilunud liigutusega.<\/p>\n
Kell oli vaevalt \u00fcksteist saamas. N\u00e4gi Tiks ateljee seinal olevalt k\u00e4okellalt. T\u00f5epoolest, keegi veel omas sellist. Tiks ja Marks seisid keset tuba, vaatamist oli omajagu. Tuba oli t\u00e4is k\u00f5iksugu jampsi. Raamatuhunnikud, \u00e4ran\u00e4tsutatud peldikupaber, vanad n\u00f5ukaaegsed taburetid, mis k\u00fcll \u00fcle maalitud, t\u00fchjad pudelid, m\u00e4\u00e4rdunud klaasid, konservikarbid, igas suuruses purke, t\u00e4is vett, pintsleid ja tundus, et ka kust, tuhatoose siin ja seal, t\u00e4is konisid, pliiatsiotsi ja igasugu muud paska. Hulganisti potililli, mis Tiksi \u00fcllatuseks selles kaoses k\u00f5ik v\u00e4ga eluj\u00f5ulised ja vohavad olid. Kunsti esmapilgul v\u00e4ga silma ei hakanud. M\u00f5ned portreed t\u00f5esti olid seintel, paar akti, aga ei midagi erilist, ning nii kuus-seitse maastikumaali, aga kah suht suvalised. P\u00fchaj\u00e4rve vist. Kolm suurt l\u00f5uendit olid keeratud teistpidi, vastu sektsioonkappi, justkui varjataks m\u00f5nd riigisaladust.<\/p>\n
Alfredo ise istus, \u00f5igem oleks \u00f6elda lamaskles suures tugitoolis, kimus suitsu, nii et tuhka pudenes k\u00f5ikjale, r\u00fc\u00fcpas otse pudelist viina, naba lohakalt n\u00f6\u00f6bitud s\u00e4rgi alt v\u00e4lja punnitamas. “Noh, poisid, paneme peo p\u00fcsti. Mis te passite seal, tulge v\u00f5tke viina!”<\/p>\n
Tiks ja Marks seisid ikka n\u00f5utult keset tuba. Nad olid m\u00f5lemad ligi viisk\u00fcmmend, Alfredo vast miski kaheksak\u00fcmmend v\u00f5i peale, aga miskip\u00e4rast oli tunne, et nemad on kahek\u00fcmnesed piimavuntsid ja Alfredo nii kuuek\u00fcmnene elukogenud d\u00e4ndi.<\/p>\n
“Me v\u00f5tame \u00f5lut,” \u00fctles Tiks ettevaatlikult ja avas kiirelt j\u00e4rgmise.<\/p>\n
“\u00c4rge jamage, mis te nussite,” pobises Alfredo ning \u00fcritas end tugitoolist p\u00fcsti saada. Ta s\u00e4rgin\u00f6\u00f6bid olid valesti kinni ning p\u00fcksid pooles vinnas. Mees \u00fcritas p\u00fckse kergitada ja lukku kinni saada, aga istudes oli seda k\u00f5ike v\u00e4ga keeruline teostada.<\/p>\n
“Eerika, tule aita mind siit kuradi vannist p\u00fcsti!”<\/p>\n
Eerika tuli teisest toast, vaatas Alfredot, aga ei teinud midagi. Vaatas oma l\u00e4bipuuriva ja \u00fcdini seksika pilguga Tiksi ja Marksi. Pealaest jalatallani, nagu \u00f6eldakse. Tiks tundis ennast \u00e4kki kuidagi ebamugavalt, samas erutas see teda. Ja veel kuidas! Eerika oli just selline naine, kes talle meeldis. H\u00e4sti hoolitsetud vanemas eas eneseteadlik daam. Lakitud k\u00fc\u00fcnte, v\u00e4rvitud huulte ja kehasse istuva punase kleidiga, p\u00e4rlid k\u00f5rvas, kaelas, v\u00e4ike kett isegi jala \u00fcmber, ei j\u00e4\u00e4nud Tiksile m\u00e4rkamata. Elu pole olnud naisele armuline, aga seda tugevam isiksus, kellega kindlasti kunagi igav ei hakka, ei juttu r\u00e4\u00e4kides ega ka voodis. V\u00f5i no mis kuradi voodis. Seal, kus kepp parasjagu alguse sai, k\u00f6\u00f6gilaud v\u00f5i kraanikauss v\u00f5i lihtsalt p\u00f5rand, vana hea mistra.<\/p>\n
Tiks oli end unistama unustanud, kui \u00e4kki m\u00e4rkas, et vahepeal on Alfredo siiski tugitoolist p\u00fcsti saanud ning koperdab viinapudeliga nende suunas. V\u00f5i siis millegi suunas, ega t\u00e4pselt aru ei saanud, sest samm ei k\u00e4inud mehel enam v\u00e4ga sammu ette.<\/p>\n
“Vana lits, tule siia, ma kepin su oimetuks. Raisk, aita mul p\u00fcksid \u00fcles v\u00f5i kao kus kurat!”<\/p>\n
Tiks sai aru, et need laused ei olnud neile. Olukord tundus kuidagi kummaline. Marks vaatas Tiksile otsa ja muigas vaid. Tiks ei osanud muud teha, kui v\u00f5ttis kiirelt oma kotist keeratud kurika ja vehkis sellega.<\/p>\n
“\u00c4kki teeme seda siin natuke, t\u00f5mbab rahulikuks.”<\/p>\n
“V\u00e4ga hea m\u00f5te, Tiks! You’re my man! Alfredo, n\u00e4ita, mis sul siin pooleli on ka?” \u00fcritas Marks juttu veeretada. Kuhugi. Teadmata kuhu.<\/p>\n
Tiks tegi, mis vaja ja t\u00f5mbas mahvi, kohe hakkas parem. Palju parem. Marks v\u00f5ttis ka mahvi, tegi Tiksile silma. “Varsti n\u00e4eme kunsti, k\u00fcll vanamees leebub. Ehk leiad endale ka midagi. Tal head kraami, praegu lihtsalt m\u00e4ngib munni. Kor\u00fcfeede v\u00e4rk, tead k\u00fcll.”<\/p>\n
Tiks p\u00fc\u00fcdis vastu naeratada, pilk kiskus taas Eerika peale. Teda oli lihtsalt hea vaadata. K\u00f5ige selle pasa keskel. \u00dcks \u00f5ieke. \u00dcks ilus vitt.<\/p>\n
Alfredo samm l\u00e4ks kohe kindlamaks, ta t\u00fc\u00fcris Tiksi ja Marksi suunas, sinna, kust tuli seda kutsuvat, veidi kirbet, peibutavat aroomi. Ja juba h\u00f5ljuski viimase pallaslase pea kohal m\u00f5nus pilveke. Alfredo t\u00f5mbas veel. Ja siis kohe veel. Ja veel\u2026<\/p>\n
“Oot-oot, pea hoogu, rahulikult! Easy-easy,” \u00fcritas Tiks vanameest veidi ohjeldada.<\/p>\n
“Las teeb n\u00fc\u00fcd! Las m\u00f5nuleb. Kahju on sul v\u00f5i? Big chill?”<\/p>\n
“Ei, ei ole. Muidugi, las teeb. Muidugi\u2026 lasku aga k\u00e4ia,” vaatas Tiks veidi murelikult Alfredot.<\/p>\n
Eerika liikus n\u00f5tkelt Alfredo juurde, tahtis ka mahvi, kuid mees l\u00fckkas ta eemale, pehme liigutusega, aga ikkagi. Eemale.<\/p>\n
“Mida sina siit tahad? Ise ei anna k\u00e4tte, kurat. Vanasti neelasid m\u00f5\u00f5ka nagu siga maltsa, n\u00fc\u00fcd pipardab siin\u2026”<\/p>\n
Tiks vaatas naist. N\u00fc\u00fcd vaatas naine juba Tiksi ka.<\/p>\n
“Mul on veel\u2026 \u00fcks.” Tiks v\u00f5ttis kotist teise hommikul valmis keeratud korraliku kurika, l\u00e4itis selle ja ulatas Eerikale, naine t\u00f5mbas m\u00f5nuga. Kuis siis veel. Ikka m\u00f5nuga. Ja ulatas Tiksile tagasi, nende s\u00f5rmed puutusid hetkeks kokku.<\/p>\n
“Alfredo, r\u00e4\u00e4gi, mis sul siin on. Kus su k\u00f5ik t\u00f6\u00f6d on? Vanasti siin oli nagu rohkem,” p\u00fc\u00fcdis Marks teemat aretada. “N\u00e4ita Tiksile midagi, tal on raha. Tahab osta.”<\/p>\n
“Ah, mis kurat, \u00e4ra olen m\u00fc\u00fcnud k\u00f5ik juba v\u00f5i perset p\u00fchkind, mind see kunst ei huvita. Mingu ka k\u00f5ik munni. Hui mul seda vaja on. Kui mina omal ajal kuulus kunstnik olin, siis sina, nolk, sittusid alles selili,” oli Alfredo \u00fcsna konkreetne.<\/p>\n
“Seda muidugi, seda muidugi,” p\u00fc\u00fcdis Marks rahulikuks j\u00e4\u00e4da, endal silm veidi sellise otsekohesuse peale t\u00f5mblemas.<\/p>\n
Edasi kulges s\u00fcndmuste k\u00e4ik kuidagi liigagi kiirelt, nii et Tiks ei suutnud enam j\u00e4rge pidada. K\u00e4gu kella sees pistis pea v\u00e4lja, ju oli kell saanud kaksteist. Samal hetkel n\u00e4gi Tiks, kuidas Alfredo haaras kella seest s\u00fc\u00fctu linnukese ja rebis tolle kogu oma robustse j\u00f5uga v\u00e4lja. Ja siis m\u00f5tled, et nendesamade k\u00e4tega maalitakse k\u00f5ige \u00f5rnemad akvarellid, k\u00f5ige kaunimad aktid.<\/p>\n
“Aitab, j\u00e4\u00e4 vait, loll lind. Kuradi linnur\u00e4mps. Hommikuti ei lase magada ja p\u00e4eva keeravad ka persse. Ma sul siin kukun,” oli vana pallaslane eriti hoos, viskas k\u00e4o vastu seina, korkis lahti uue viina ja n\u00f5udis h\u00e4\u00e4lekalt nikku, narkotsi ja k\u00f5ike, mida elul pakkuda oli. Kui oli. J\u00e4rgmisel hetkel seisid keset tuba kolm eite, napis r\u00f5ivastuses, meigitud, k\u00f5ik korralikus \u00fclekaalus.<\/p>\n
“Kurat! Noo kurat! Alles n\u00fc\u00fcd siis! Ma tellisin litsid juba hommikul ja nad saadavad l\u00f5unaks. Ma ei saa aru, mis ma maksma pean, et litsid kella tunneks. Ma olin juba ammu unustanud, et ma pean nikuks valmis olema.”<\/p>\n
Alfredo lasi oma v\u00e4ga uduse pilgu \u00fcle litside ja kukkus siis tugitooli, nagu muuseas.<\/p>\n
“Eerika! Kus sa oled? Eerika!” karjus Alfredo \u00fcle korteri.<\/p>\n
“Tule n\u00fc\u00fcd siia ja vaata neid. Mis praaki mulle siia saadetakse. Mis ma pean maksma, et saaks korralikult keppi. Mis ma peaks maksma, et nad ei saadaks neid pakse lehmi siia. Eerika! Kus sa oled? Kurat k\u00fcll, tule siia, ma r\u00e4\u00e4gin sinuga\u2026 Aga sama h\u00e4sti, tead\u2026 v\u00f5id ka vittu minna.”<\/p>\n
Eerika tuli tagasi tuppa, endiselt vait, endiselt sirge seljaga. Tiks tundis, kuidas tal jalad n\u00f5rgaks l\u00e4ksid. Kuidas see naine nii rahulikuks suutis j\u00e4\u00e4da. Arvestades, kuidas see munn temaga k\u00e4itus. Siis meenus Tiksile \u00e4kki, miks ta \u00fcldse v\u00e4lja oli tulnud. Ta oli tulnud ju kunsti vaatama. Kurat k\u00fcll. Kurat k\u00fcll!<\/p>\n
“M\u00f5tlesin koju maali osta,” poetas Tiks vaikselt, \u00fcritades teemat taas \u00fcles v\u00f5tta, samas n\u00e4rides k\u00fc\u00fcsi, mida tal eriti polnud. K\u00f5ik oli juba \u00e4ra n\u00e4ritud. Ammu. Enne meie aega. Meie k\u00f5igi poolt.<\/p>\n
“Mis maali? Keppima hakkame! Noh, mis passite seal, v\u00f5tke paljaks ja andke kuttidele nikku,” karjus Alfredo litside suunas. Need aga ei teinud midagi. Siis l\u00e4ks Alfredo ise otsustavalt naiste juurde ja hakkas neid j\u00f5uga paljaks kakkuma, \u00fcritas n\u00e4ppu \u00fchele tagumikku toppida, mille peale sai ta k\u00f5igilt kolmelt korralikud k\u00f5rvakiilud.<\/p>\n
“N\u00e4puga nelzja, munniga mo\u017ena,” \u00fctles \u00fcks neist, k\u00f5ige rasvasem.<\/p>\n
“Mida perset, nuss nagu noaga l\u00f5igat,” kobises Alfredo, hoides tulitavast p\u00f5sest \u00fche k\u00e4ega kinni. Tahtis juba teist k\u00e4tt t\u00f5sta, et litsile virutada, aga hakkas siis lihtsalt lollakalt naerma. Ja muudkui naeris. Ja naeris.<\/p>\n
Tiks ja Marks vaatasid teineteisele otsa.<\/p>\n
“Kuradi kange seekord sul see, isegi mul on stuupor,” \u00fctles Marks. Tiks \u00fcritas Marksi silmadesse vaadata, aga pilk seisis. Nii tal kui Marksil. Hea, kui seisab, ka pilk, selles eas. M\u00f5tles Tiks ja r\u00e4\u00e4kis hingelt \u00e4ra.<\/p>\n
“Noh\u2026 see oli puhas. Mul oli tubakas otsas\u2026 Vana vitt k\u00fcll,” tunnistas Tiks ja n\u00e4gi j\u00e4rgmisel hetkel, kuidas Alfredo endal p\u00fcksid maha t\u00f5mbas, justkui muuseas, n\u00e4ol lollakas irve, ja pihku taguma hakkas. Tiks tundis \u00f5rnalt endal s\u00fc\u00fcd, aga mitte ka \u00fclem\u00e4\u00e4ra. Sest ikkagi puhkus ja t\u00e4iesti pohhui. Sest ikkagi\u2026 big chill.<\/p>\n
“Fakk, miks sa ei \u00f6elnud, et see puhas on? Sa vana raisk! Sa vana\u2026” oli n\u00fc\u00fcd Marks veidi murelik.<\/p>\n
Alfredo seisis litside ees, irvitas ja voolis munni.<\/p>\n
“No muidugi, kuradi lehmad, mis te vahite. Oma t\u00f6\u00f6d teha ei m\u00f5ista\u2026 A no las olla\u2026 Saan aru\u2026 kes lollile ikka vittu n\u00e4itab. Ma saan ise ka, vat nii k\u00f5va mees olen,” irvitas Alfredo ja laskis muudkui k\u00e4ia.<\/p>\n
Tiks, kes isegi oli korra m\u00f5elnud, et kui litsid kohal, siis v\u00f5iks neid ju ka eesm\u00e4rgip\u00e4raselt kasutada, tundis, kuidas onavat vanameest ja rasva l\u00e4inud litse vaadates l\u00e4ks tutt-tutilt igasugune tahe nulli. Zero. T\u00e4ielik zero. Isegi kui big chill. Ta v\u00f5ttis viimase \u00f5lle kotist, j\u00f5i, pakkus ka Marksile, kel oli veidi s\u00fcda paha, nagu kergest \u00f6\u00f6kimisest v\u00f5is j\u00e4reldada. Eks need eided olid parajalt \u00f5udsed ikka ka, \u00fcks tundus Tiksile isegi kerge leevikesega, silmad k\u00f5\u00f5rdis. Need kellaviiesed baariletil aelevad eidedki tundusid korraga t\u00e4itsa kabedad, lausa printsessid. Tiks otsis pilguga Eerikat, et end veidigi lohutada, sest kunsti ostmisest ei tule t\u00e4na vist t\u00f5esti midagi v\u00e4lja, kui korraga lendas otse ta pea kohalt otsejoones vastu Alfredo kolpa poolik viinapudel. Pudel purunes, viina lendas, Alfredo l\u00f5petas momentaalselt munni h\u00f5\u00f5rumise ja karjatas. Kohe lendas teinegi pudel, seekord t\u00fchi, aga sama valus.<\/p>\n
“Kuradi vana lits, tule siia! Ma kepin su surnuks!” Alfredo, pea l\u00f5hki, surus poolk\u00f5va munni otsustavalt p\u00fcksi ja hakkas m\u00f6\u00f6da tuba Eerikat taga ajama. Naine lidus n\u00fc\u00fcd, mis jaksas. Kogu selle pasa keskel oli raske liikuda, aga naine oli harjunud, nii tundus, ja piisavalt osav, et eest \u00e4ra saada. Litsid n\u00e4gid, et siin l\u00e4heb veel aega, v\u00f5tsid maalitud taburettidel istet ja s\u00fc\u00fctasid suitsud. Tiks ja Marks t\u00f5mbasid toanurka, sektsiooni ligi. Marks n\u00e4gi kapi peal veel \u00fchte viinapudelit, vaatas Tiksile otsa, mehed m\u00f5istsid teineteist midagi \u00fctlemata. Marks v\u00f5ttis pudeli, r\u00fc\u00fcpas ja andis Tiksile. See j\u00f5i m\u00e4rjukest nagu vett. Polnud k\u00fcll tema stiil, aga hetkel muudmoodi kuidagi ei saanud. Vana Alfredo n\u00e4is olevat endas avastanud varem varjus olnud j\u00f5uvarud, ta kalpsas m\u00f6\u00f6da tuba nagu noor gasell, et Eerikat tabada. Nii kestis see k\u00f5ik umbes k\u00fcmme-viisteist minutit, asju pudenes, purunes, l\u00f5uendeid rebenes, kuni viimaks sai Alfredo Eerika k\u00e4tte. Naine r\u00f6\u00f6kis ta k\u00e4es. Mees tuuseldas vana milfi korralikult. Katkudes teda juustest, rebides riideid, pekstes naist n\u00e4kku, k\u00f5htu, kuhu vaid sai. Ja ega nainegi v\u00f5lgu j\u00e4\u00e4nud, k\u00f5igega, mis ette juhtus, klobis ta vana kunstnikku, vana pallaslast m\u00f5nuga. Tiks ja Marks ei teadnud, mida teha, kas vaadata pealt, appi minna v\u00f5i minema t\u00f5mmata. Nad r\u00fc\u00fcpasid veel viina. Alfredo ja Eerika tuuseldasid teineteist, veeresid m\u00f6\u00f6da tuba nagu purejad penid. Tolmu ja karvu lendas. Ka neid ilusaid blonde lokke, Eerika omasid. Huvitav, kas tutt on ka valge, m\u00f5tles Tiks ja r\u00fc\u00fcpas veel viina ning kahetses, et midagi enam t\u00f5mmata polnud. Tubakata v\u00f5i mitte.<\/p>\n
Kui Eerika karjumine liiga valjuks l\u00e4ks, sai Tiksil m\u00f5\u00f5t t\u00e4is. Ka tal on mingid piirid, m\u00f5tles mees. Aeg nafikusse t\u00f5mmata. K\u00f5ik oli nagunii putsis peale munni.<\/p>\n
“Marks, ma tellin k\u00e4\u00e4bi ja t\u00f5mbame minema, siin kisub veits liiga imelikuks.”<\/p>\n
“Tavai,” n\u00f5ustus Marks.<\/p>\n
“Alfredo, me tuleme teine kord, siis n\u00e4itad, mis sul siin on. Tiks on kunstihuviline, tahaks maali osta. Midagi s\u00fcrrealistlikku ehk. Samas v\u00e4rvi v\u00f5iks olla. Aga teeme teine kord. V\u00f5i mis sa arvad?” \u00fcritas Marks viisakalt m\u00f5ista anda, et nad n\u00fc\u00fcd l\u00e4hevad \u00e4ra, kartes vist, et kui niisama uttu t\u00f5mbavad, lendab ka neile m\u00f5ni raske ese vastu kukalt.<\/p>\n
Alfredo vahetas j\u00e4lle j\u00e4rsult registrit, nagu tal kombeks n\u00e4is olevat. Heitis Eerika k\u00f5va matsuga vastu seina, kiskus Marksi huultelt viinapudeli, v\u00f5ttis korraliku s\u00f5\u00f5mu ja teatas: “Muidugi, mehed! Hea m\u00f5te! Siin ongi asi ennast ammendanud. V\u00f5tame litsid kaasa ja l\u00e4hme minu juurde Kastanisse, seal on mul maale ka. Saad vaadata, mis sulle p\u00e4riselt meeldib. Mis su nimi oligi?”<\/p>\n
“Tiks, tema on Tiks. Aga me vist ikka t\u00e4na enam\u2026” \u00fcritas Marks kuidagi m\u00f5ista anda, et nad Tiksiga plaanivad kahekesi pigem leebet t\u00f5mmata, kuid Alfredo ei andnud mingisugustki v\u00f5imalust. Ta tuuseldas veel veidi Eerikat, nii et karvu lendas, kamandas litsid kaasa, ja juba olidki k\u00f5ik Tiksi tellitud taksos, mis \u00f5nnekombel oli maksik\u00e4\u00e4b, nii et k\u00f5ik said istuma, vaid Alfredo ja \u00fcks litsidest, see leevikesega, istusid pooleldi Tiksi s\u00fcles, kes m\u00f5tles korra veel vastu seina lennanud ilusale Eerikale, kuid j\u00e4rgmisel hetkel juba pigem sellele, kas kuskil saaks s\u00e4rki vahetada, miks mitte ka alusp\u00fckse, ning kas minna fl\u00f5uga kaasa v\u00f5i h\u00fcpata s\u00f5itvast taksost Pauluse kalmistu juures maha, et Alliksaare haual veidi m\u00f5tiskleda. Lisaks \u00fcritas Tiks, kes oli ise ka viinast ja muust veidi h\u00f5ljuk juba, pingsalt meelde j\u00e4tta aadressi. Ehk kunagi avaneb hea v\u00f5imalus tagasi minna, kui naine \u00fcksi. Selliseid asju tuleb salvestada, nii tuleb oma m\u00e4lu treenida. M\u00e4rkmikku polnud hetkel kaasas. Ja kus sa siin kirjutadki, litsid p\u00f5lvedel.<\/p>\n
Poolel teel pistis Alfredo \u00e4kki l\u00f5ugama.<\/p>\n
“Aauuuuaaad\u2026 kuh mu auua-ad oo?”<\/p>\n
Mitte midagi ei saanud aru. Mitte keegi.<\/p>\n
“A-aad, noh, kuh kuat mu auuad\u2026 Kus mu auuad\u2026 oo? Noh?”<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd vaatasid m\u00f5lemad, nii Tiks kui Marks, h\u00e4mmingus Alfredot ja n\u00e4gid, et mehel polnud hambaid. Hambutu haisev suu, n\u00e4rviline taksojuht ja rahuldamata litsid. Tuli tagasi s\u00f5ita. Polnud p\u00e4\u00e4su. Hambaid njetu.<\/p>\n
“Ma k\u00e4in kiirelt \u00e4ra,” \u00fctles Tiks, kes h\u00fcppas r\u00f5\u00f5muga taksost v\u00e4lja ja oleks tahtnud joosta lihtsalt kuhu iganes, aga l\u00e4ks ikkagi Alfredo ateljeesse, p\u00fc\u00fcdes hingata vaikselt, mis paadunud ahelsuitsetajale pea v\u00f5imatu \u00fclesandena n\u00e4is. Ta tegi ukse lahti, vaatas toas ringi. Eerika istus Alfredo tugitoolis ja sirvis mingit albumit, j\u00f5i kohvi ja suitsetas, nagu poleks midagi olnudki. Mitte kunagi.<\/p>\n
Tiks oli veidi kohmetu.<\/p>\n
“Hambad, et siis\u2026 Alfredo hambad j\u00e4id kuskile\u2026 siia\u2026”<\/p>\n
Eerika t\u00f5stis pilgu Tiksile, n\u00e4itas \u00fcksk\u00f5ikselt k\u00e4ega, et otsigu siis, kui soovib, langetas oma pikad vonklevad ripsmed taas ja lehitses albumit jumalarahus edasi. Tiks vaatas ringi, otsis siit ja sealt. V\u00e4ga ei tahtnud midagi puudutada, sest temasugune esteedin\u00e4ru ei talunud mustust, pr\u00fcgi, kogu seda mastaapset sitta, mis siin vedeles, kogu seda dekadentlikku roojah\u00f5ngulist kultuurikihti, mille keskel istus see veidi r\u00e4situd, sinise silma, l\u00f5hkikistud riiete ja sorakil lokkidega, kuid ikka nii ligit\u00f5mbav, kaunis, vastupandamatu, ihaldatav Eerika. K\u00e4inud terve toa l\u00e4bi, n\u00e4gi Tiks \u00e4kki silmanurgast seda, mida ta otsis. Ja seal, kus ta seda otsida poleks iialgi osanud, kui ta pilk poleks ikka ja j\u00e4lle Eerikal peatunud. Ta l\u00e4henes naisele. Seisis ta ees, aga naine ei t\u00f5stnud pilku. Siis v\u00f5ttis Tiks Alfredo hambad v\u00e4ga ettevaatlikult Eerika tuhkblondidest juustest v\u00e4lja, et naisele mitte haiget teha.<\/p>\n
“Vabandust,” \u00fctles Tiks ja tundis, kuidas erutus temas kasvas. Eerika lasi k\u00f5igel juhtuda, nagu muuseas.<\/p>\n
Hambad k\u00e4es, sai taksos\u00f5it j\u00e4tkuda. Auto j\u00f5udis vaevu Kastani t\u00e4navasse, kusjuures Tiks pidi maksma kolmekordse hinna, kuna Alfredo oli \u00fcritanud taksojuhti vahepeal suudelda ning \u00fche litsiga teekonnal vahekorda astuda. Ja kellelgi teisel muidugi sularaha ei olnud. Kui kogu see g\u00e4ng autost v\u00e4lja pudenes, lasid litsid miskip\u00e4rast otsejoones jalga, n\u00f6\u00f6rides veel enne taas Tiksilt sulli. Tiks oli aga juba nii jommis ja m\u00f5nes m\u00f5ttes alla andnud, et tal oli t\u00e4iesti \u00fcksk\u00f5ik. Ta oli valmis \u00e4ra andma k\u00f5ik, oma puhta s\u00e4rgi, pesu, rahakoti, mida iganes, et neist peletistest p\u00e4\u00e4seda. P\u00e4\u00e4seda k\u00f5igest.<\/p>\n
Aga katsumused seisid alles ees. Litsidest lahti, seisid Tiks ja Marks uue probleemiga silmitsi. Alfredo oli k\u00fcll hambad suhu saanud, kuid kaotanud jalad. Ta lihtsalt ei v\u00f5tnud enam jalgu alla. Kunstnikuh\u00e4rra v\u00f5i pigem see, mis temast j\u00e4rele oli j\u00e4\u00e4nud, seletas midagi, aga p\u00fcsti seista ei j\u00f5udnud. Ta roomas v\u00e4lisuksest sisse, mis n\u00f5udis juba iseenesest suurt pingutust, kuid koridoritrepp oli j\u00e4rsk, nagu vanade puitmajade trepid seal piirkonnas ikka, ning j\u00e4i \u00fcletamatuks. Tiks ja Marks \u00fcritasid teda igati p\u00fcsti ajada, aga tulutult. L\u00f5puks ei j\u00e4\u00e4nud muud \u00fcle, kui Alfredo selg ees korterisse lohistada. Tiks v\u00f5ttis \u00fchest k\u00e4est, Marks teisest, ning nii see viimane pallaslane sealt \u00fcles saadi. Vana kunstniku tagumik k\u00e4is j\u00f5nks ja j\u00f5nks m\u00f6\u00f6da astmeid. Oigamist oli omajagu. Tiksi s\u00e4rk leemendas, r\u00e4\u00e4kimata alusp\u00fckstest ja k\u00f5igest muust, sokkideni v\u00e4lja. K\u00f5ige tipuks kutsusid naabrid politsei. Sa vana vitt, m\u00f5tles Tiks. Sa vana vitt.<\/p>\n
Hommik. Tiks tegi silmad lahti, k\u00f5ik oli pime. Pea l\u00f5hkus nagu litsimaja klaver. \u00d5uest kostis \u00fcksikuid lastekilkeid, paar drifti\u00advenda libises m\u00f6\u00f6da. Pr\u00fcgiauto. Siis k\u00f5ik. Vaikus. Ei, las see ruloo t\u00e4na olla. Las j\u00e4\u00e4b nii. \u00c4kki siis p\u00e4ev ei pane teda t\u00e4hele. Hea vaikselt siin kodus toimetada. Paar ostetud, v\u00e4rskelt raamitud graafikalehte oli veel vaja \u00fcles riputada, veidi v\u00f5iks isegi koristada, aga ainult veidi, k\u00fclmkapis oli veel \u00f5lut (jumalale t\u00e4nu, v\u00f5i siis kellelegi, kes need kunagi toonud oli), siis niisama vedeleda, telekat vaadata, korvpall pidi olema, ehk isegi tukkuda, tobi teha, s\u00fc\u00fca midagi tellida, j\u00e4lle v\u00e4ike \u00f5lu, peldikusse, veel \u00fcks tobi, miks ei, ja siis uinuda. Vaat see on alles puhkus. See \u00f5ige. Big chill.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"L\u00f5puks ometi! Kui kaua oli Tiks seda p\u00e4eva oodanud. Lugenud kuid, p\u00e4evi, tunde. Viimaks isegi minuteid, sekundeid. K\u00f5ik…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":72123,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[36492,37,33,35,173,34,36,17569,178,140,28546],"class_list":{"0":"post-72122","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-big-chill","9":"tag-ee","10":"tag-eesti","11":"tag-eesti-keel","12":"tag-entertainment","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-katrin-ruus","16":"tag-kirjandus","17":"tag-meelelahutus","18":"tag-novell"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115780540455325299","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/72122","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=72122"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/72122\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/72123"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=72122"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=72122"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=72122"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}