![\"\"\/](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/1766651605.PNG\")
\n<\/p>\n
\n<\/p>\n
Mis on prioriteet, mis mitte? Jalgpalliliidus on valmimas v\u00e4rske strateegia aastateks 2026\u20132030, mis m\u00e4\u00e4ratleb \u00e4ra, millised on peamised valupunktid ja esmaj\u00e4rjekorras arendamist vajavad aspektid meie jalgpallielus.<\/p>\n
\n<\/ul>\n
“Tegu on strateegia, mitte arengukavaga!” r\u00f5hutab vutiliidu tehniline juht Mario Hansi, kes Jalkale pikalt k\u00fcpsenud dokumenti tutvustab. “Arengukava on palju p\u00f5hjalikum ja detailsem dokument \u2013 strateegia on aga see, mis n\u00e4itab k\u00e4tte suuna ja prioriteedid.” \n<\/p>\n
Peale jalgpalliliidu oma inimeste on selles k\u00f5vasti ka rahvusvahelist sisendit: strateegiate v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamise ja n\u00f5ustamisega tegelev UEFA Grow\u2019 tiim aitas projekti k\u00e4ima l\u00fckata, \u00fchel hetkel j\u00e4i p\u00f5hiraskus taas eestlaste kanda. \n<\/p>\n
“Nemad aitasid ideid korjata ja tegid p\u00f5hjaliku \u00f6kos\u00fcsteemi anal\u00fc\u00fcsi, mis puudutab igasuguseid finantsilisi tingimusi, osalust ja k\u00f5iki muid parameetreid. Nad anal\u00fc\u00fcsisid meie v\u00f5istluseid, m\u00e4ngijate turgu, treenerite olukorda ja k\u00f5ike muud p\u00e4ris-p\u00e4ris p\u00f5hjalikult,” toob Hansi v\u00e4lja.<\/p>\n
Strateegia koostamisel olid abiks ka muud kohalikud asjatundjad, samuti korraldati klubidega t\u00f6\u00f6tube, intervjuusid huvir\u00fchmadega ja k\u00fcsitleti inimesi. “Kogu selle kompoti l\u00f5puks kaardistasime \u00e4ra: mis on meie jaoks strateegiliselt k\u00f5ige olulisemad asjad, millega teele minna. Oleme viimasel ajal ka alaliidu sees r\u00f5hutanud, et me ei saa korraga k\u00f5igega tegeleda \u2013 peame tegema valikuid, kuhu aega ja energiat rohkem suunata. Kui proovime korraga k\u00f5iki probleeme lahendada, siis ei j\u00f5ua me p\u00e4riselt \u00fchegi asjaga tegeleda,” selgitab Hansi. \n<\/p>\n
“Selline oli ka UEFA tagasiside \u2013 kui ressursid on piiratud, oleks m\u00f5istlik v\u00e4lja valida m\u00f5ned asjad, millega s\u00fcvitsi tegeleda. Kirjeldasime \u00e4ra strateegilise visiooni, millist probleemi ja mil viisil me lahendama l\u00e4heme.” \n<\/p>\n
![\"\"\/](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/1766651608.PNG\")
\n<\/p>\n
Viis p\u00f5hisuunda \n<\/p>\n
Strateegia h\u00f5lmab k\u00f5ige laiemas m\u00f5ttes viit tegutsemissuunda, millel on omakorda alamkategooriad. Esimene neist kannab pealkirja “Jalgpall kui populaarseim rahvatervise edendaja”. \n<\/p>\n
Prioriteedina on eraldi v\u00e4lja toodud t\u00fcdrukute osaluse kasvatamine \u2013 tegu on \u00fche n\u00e4itega selle kohta, kuidas fookus on pandud \u00fchele konkreetsele suunale.<\/p>\n
“N\u00e4eme, et t\u00fcdrukud on see, kust saaksime inimesi jalgpalli k\u00f5ige rohkem juurde. Muidugi peame s\u00e4ilitama nii praegused jalgpalli juures olevad poisid kui t\u00fcdrukud, aga kui tahame numbrite m\u00f5ttes kasvada, siis on t\u00fcdrukutejalgpall kohustuslik koht. Kui vaatame meiega v\u00f5rreldava kultuuriruumiga \u00fchiskondasid, siis on meil t\u00fcdrukute osalusprotsent jalgpallis kriminaalselt v\u00e4ike!” selgitab Hansi. \n<\/p>\n
Sealjuures n\u00e4eb ta peamise takistava tegurina lastevanemaid. “Paned t\u00fcdruku jalkat m\u00e4ngima ja kui ta juba korra seda elevust tunneb, on m\u00e4ng talle m\u00fc\u00fcdud. Pigem on k\u00fcsimus lastevanemates. T\u00fcdrukule v\u00f5ib jalgpall meeldima hakata, aga osa lapsevanemate seas on endiselt levinud arusaam, et jalgpall on pigem poiste ala,” n\u00e4itlikustab Hansi. \n<\/p>\n
Strateegia s\u00f5nastab \u00e4ra ka eesm\u00e4rgid ja v\u00f5tmen\u00e4itajad \u2013 m\u00f5nel juhul t\u00e4psemad m\u00f5\u00f5dikud veel selguvad, sest nende v\u00e4ljaarvutamiseks peame paremini m\u00f5istma ka meile saadaval olevat ressurssi. “Kindlasti ei v\u00f5ta me neid numbreid \u00f5hust. Oluline on m\u00f5ista, kuidas \u00fcks v\u00f5i teine m\u00f5\u00f5dik eesm\u00e4rgi taha tekib.” \n<\/p>\n
Jalgpalli kooli tagasi viimise all peab Hansi silmas seda, et vutitrennid oleksid lastele ja lastevanematele logistiliselt mugavamad. “Kooliv\u00f5imlad ja staadionid on tegelikult hea ressurss, kust on jalgpall \u00fchel hetkel v\u00e4lja l\u00e4inud, aga paljudes kohtades pole tagasi sisse p\u00e4\u00e4senud. Teine pool puudutab seda, kuidas muuta jalgpall selles m\u00f5ttes k\u00e4ttesaadavamaks, et klubid tegutseksid koost\u00f6\u00f6s kooliga koolide juures p\u00e4rast tunde. See muudab ju nii lapse kui lapsevanema elu mugavamaks \u2013 ei teki kolmnurka kooli, trenni ja kodu vahel, vaid trenni saab kooli juures \u00e4ra teha, v\u00e4hemalt esimestel aastatel.” \n<\/p>\n
![\"\"\/](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/1766651611.PNG\")
\n<\/p>\n
Noortet\u00f6\u00f6 kvaliteeti tuleb parandada \n<\/p>\n
Teine oluline valdkond on noortet\u00f6\u00f6 kvaliteedi parandamine \u2013 “Kvaliteetne arengukeskkond on tuleviku edu alus”. “Kui m\u00f5tleme sellele, kuidas meie A-koondised paremat jalgpalli m\u00e4ngiksid ja edukamad oleksid, siis ilmselt k\u00f5ige naiivsem oleks paigutada kogu olemasolev raha A-koondiste alla. Seal on ju tegelikult juba valmis m\u00e4ngijad,” selgitab Hansi. \n<\/p>\n
Pigem on k\u00fcsimus selles, kuidas saame toetada noortet\u00f6\u00f6d selliselt, et meie m\u00e4ngijate keskmine kvaliteet oleks parem. “\u00dcksikuid p\u00e4rle tuleb igasugusest keskkonnast, aga just m\u00e4ngijate keskmine kvaliteet on see, mis k\u00f5vasti turgutust vajab.” \n<\/p>\n
![\"\"\/](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/1766651614.PNG\")
\n<\/p>\n
Kolmanda sambana on v\u00e4lja toodud “Uuendusmeelne ja kestlik jalgpalli \u00f6kos\u00fcsteem”. See h\u00f5lmab nii suhteid avaliku sektoriga, finantsilist j\u00e4tkusuutlikkust kui IT-lahendusi. \n<\/p>\n
Mis puudutab IT-v\u00f5imekust, siis n\u00e4eb Hansi selles \u00fcht Eesti jalgpalli k\u00f5ige suuremat v\u00f5imalust eelise hankimiseks. “Aus on v\u00e4lja \u00f6elda, et me ei ole eesrindliku digiriigina seda potentsiaali suutnud \u00e4ra kasutada. Samas on see ka valdkond, kus \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailm ja alaliidud ei ole meist kaugel ees ja tehnoloogiliselt h\u00e4sti arenenud.”<\/p>\n
Jalgpalliliit kasutab erinevaid tehnoloogilisi rakendusi, muu hulgas koondiste soorituse anal\u00fc\u00fcsimiseks anal\u00fc\u00fctika- ja skautimisplatvorme Wyscout ja Eyeball. “Kui palju me pakutavast p\u00e4riselt rakendame? Kuidas me neid andmeid kasutame? Kas seda oleks v\u00f5imalik paremini teha? Kas seda oleks koost\u00f6\u00f6vormis v\u00f5imalik laiendada klubidele ja noortet\u00f6\u00f6le? V\u00f5imalusi, millega s\u00fcvitsi minna, on v\u00e4ga palju. Samas tuleb m\u00f5ista, mis on meie keskkonnas k\u00f5ige suurema tasuvusega tegevused, ja fookus sinna suunata, sest k\u00f5igi nende asjade juurutamiseks lihtsalt ei jagu hetkel inimesi.” \n<\/p>\n
![\"\"\/](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/1766651617.PNG\")
\n<\/p>\n
Publik trib\u00fc\u00fcnidele! \n<\/p>\n
Publikuarvude suurendamine on eesm\u00e4rgiks v\u00f5etud nii meistriv\u00f5istlustel kui koondisem\u00e4ngudel. Seda, aga ka kogukondade arendamist ja kultuuri kandmist puudutab neljas suund “Jalgpall on \u00fchiskonna \u00fchendaja”. \n<\/p>\n
“Oluline roll selle eesm\u00e4rgi saavutamisel on klubide tugevamal kogukonnat\u00f6\u00f6l ja selgemal identiteedil. Suurem kaasatus tekib siis, kui klubid on oman\u00e4olised, neil on n\u00e4htav roll oma piirkonnas ning nad toimivad kogukonda \u00fchendavate keskustena \u2013 kohtadena, kus inimesed tunnevad kuuluvust ja uhkust. See t\u00e4hendab rohkem kohalikke algatusi, klubi ja toetajate vahelise suhte s\u00fcvendamist ning tegevusi, mis seovad m\u00e4ngijad, lapsevanemad, vabatahtlikud ja kohalikud ettev\u00f5tted \u00fchtseks tervikuks.”<\/p>\n
“Koondise puhul oleme j\u00f5udnud sinna, et m\u00e4ngud suurtega toovad t\u00e4ismaja staadionile, aga n\u00fc\u00fcd on k\u00fcsimus selles, kuidas inimesed tuleksid vaatama ja toetama omasid. Premium liiga kui br\u00e4ndi puhul on selgeks eesm\u00e4rgiks pealtvaatajas\u00f5bralikumaks muutumine.” \n<\/p>\n
![\"\"\/](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/1766651620.PNG\")
\n<\/p>\n
\u00dchendus \u00fclikoolidega \n<\/p>\n
Viimase kategooria “Tark jalgpallirahvas” puhul r\u00e4\u00e4gib Hansi \u00f5hinal sellest, kuidas Eesti jalgpalli \u00fchendada akadeemilise v\u00f5imekusega. \n<\/p>\n
“Peamisteks eesm\u00e4rkideks on koolituste mahu ja mitmekesisuse suurendamine ning jalgpallilabori k\u00e4ivitamine. Jalgpallilabor v\u00f5imaldaks meil algatada andmete anal\u00fc\u00fcsimise projekte ning teha koost\u00f6\u00f6d nii Eesti kui ka v\u00e4lismaa \u00fclikoolidega \u2013 jagades neile meie kogutud andmeid ja kasutades nende teaduslikku kompetentsi,” selgitab Hansi.<\/p>\n
“Meil on tegelikult andmeid v\u00e4ga palju, aga meil pole hetkel v\u00f5imekust, et nendega s\u00fcvendatult tegeleda \u2013 justkui poleks meil j\u00f5udu raha maast \u00fcles korjata. See on kindlasti l\u00e4bim\u00f5eldult toimetades \u00fcks v\u00e4ga tasuv suund, kus minimaalse investeeringuga on v\u00f5imalik kvaliteedis palju juurde panna ja konkurentsieelis tekitada.”\u00a0 \n<\/p>\n
Kui koolitusest r\u00e4\u00e4kida, siis soovib jalgpalliliit hakata korraldama rahvusvahelist UEFA Pro treenerikursust. Seni on Eestis toimunud Pro-koolitustel k\u00fcll osalenud v\u00e4lismaalasi, kuid need on olnud siin t\u00f6\u00f6tavad v\u00e4listreenerid, kel on tulnud hakkama saada osaliselt eestikeelse kursusega. Tulevikus on aga v\u00f5imalik neid ka ingliskeelsena korraldada, mis avaks ukse v\u00e4ljastpoolt tulijatelegi. \n<\/p>\n
“Reaalsus on see, et viimase UEFA Pro kursuse puhul tuli kvaliteetse \u00f5ppekava koostamiseks kaasata palju v\u00e4lislektoreid ning suurem osa kursusest toimus nagunii inglise keeles. Kursuse taseme m\u00e4\u00e4ravad lisaks koolitajatele ka osalejad. Eestis ei tule lihtsalt nii l\u00fchikese ajaga peale piisavat arvu tipptasemeks vajaliku ambitsiooni ja arusaamaga treenereid. \n<\/p>\n
Seega aitaks v\u00e4lisosalejate kaasamine kursuse kvaliteeti t\u00f5sta. See ei t\u00e4henda muidugi, et Eesti treenerite v\u00f5imalused kaoksid \u2013 meie oma inimeste jaoks peab j\u00e4\u00e4ma kindel kvoot, mis arvestab meie keskkonna vajadustega. Hea eeskuju on Wales ja l\u00e4hi\u00fcmbrusest Leedu ja Soome, kus selline l\u00e4henemine on aidanud kohalikel treeneritel kasvada ning paremini ettevalmistatult konkureerida ka rahvusvahelisel turul.” \n<\/p>\n
![\"Mario](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/1739295223.jpg\")
\n<\/p>\n
<\/p>\n
Kuidas luua jalgpallikultuuri? \n<\/p>\n
“Jalgpalliliidu president Aivar Pohlak on palju r\u00e4\u00e4kinud jalgpallikultuuri tekkimisest. See kultuur saab tekkida ainult koost\u00f6\u00f6s ja nii tuleb meil ehitada rohkem sildu \u2013 ka alaliidu ja klubide vahel. Nii jalgpallis kui ka \u00fchiskonnas laiemalt on n\u00e4ha kasvavat polariseerumist ja vastandumist. Samas ei ole eraldi tegutsedes v\u00f5imalik suuri samme edasi astuda. Oluline on m\u00f5ista, et jalgpall ja selle areng on meie k\u00f5igi \u00fchisosa, mis v\u00f5iks olla ka hea alguspunkt koost\u00f6\u00f6ks,” r\u00e4\u00e4gib Hansi. \n<\/p>\n
Ta toob n\u00e4iteks oktoobris toimunud noortekoondiste seminari, kus nii klubid kui noortekoondiste treenerid \u00fche laua taha tulid ja arutasid, kuidas saaks k\u00f5ike teha senisest paremini. \n<\/p>\n
“Sellised ettev\u00f5tmised on v\u00f5ti, kuidas uksi avada. \u00dchest sellisest \u00fcritusest muidugi ei piisa, sellele peavad j\u00e4rgnema ka selged tegevused, et see uks lahtisena p\u00fcsiks.”\u00a0 \n<\/p>\n<\/blockquote>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Mis on prioriteet, mis mitte? Jalgpalliliidus on valmimas v\u00e4rske strateegia aastateks 2026\u20132030, mis m\u00e4\u00e4ratleb \u00e4ra, millised on…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":72133,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[18],"tags":[37,33,35,34,36,12182,18637,12185,159,158,6242],"class_list":{"0":"post-72132","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-sport","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-estonia","12":"tag-estonian","13":"tag-hansi","14":"tag-jalgpalliliit","15":"tag-mario-hansi","16":"tag-sport","17":"tag-sports","18":"tag-strateegia"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115780674367600179","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/72132","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=72132"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/72132\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/72133"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=72132"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=72132"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=72132"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}