{"id":72144,"date":"2025-12-25T14:41:08","date_gmt":"2025-12-25T14:41:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/72144\/"},"modified":"2025-12-25T14:41:08","modified_gmt":"2025-12-25T14:41:08","slug":"tanavaplaan-kui-uhiskondlik-kokkulepe-rahvaalgatus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/72144\/","title":{"rendered":"T\u00e4navaplaan kui \u00fchiskondlik kokkulepe &#8211; Rahvaalgatus"},"content":{"rendered":"<p>Ettepanek lisada Planeerimisseadusesse t\u00e4navaplaani menetlus, kui detailplaneeringu eriliik. T\u00e4navaplaani menetluse eesm\u00e4rk on tagada pikaajaline \u00fchiskondlik kokkulepe t\u00e4nava funktsioonide ja ruumijaotuse osas.\n<\/p>\n<p>T\u00e4na toimub avalikkuse kaasamine t\u00e4navate kujundamisse projekteerimistingimuste avaliku menetluse kaudu siis kui kohalik omavalitsus otsustab avaliku menetluse korraldada. See on tavakodanikule arusaamatu sisu ja vormiga menetlus, mille k\u00e4igus ei otsustata t\u00e4nava ruumilahendust, vaid k\u00fcsitakse arvamusi eeltingimuste kohta.<br \/>\nT\u00e4navad moodustavad linnades suurima osa avalikust ruumist, kuid elanikel on v\u00e4ga piiratud v\u00f5imalused kaasa r\u00e4\u00e4kida t\u00e4navate kujundamises. T\u00e4navaruumi jagamine on sageli poliitilise kempluse objekt, kus vastandatakse erinevaid liikumisviise, kohalikke elanikke ja k\u00fclalisi. Isegi, kui korraldatakse projekteerimistimngimuste avalik menetlus, siis l\u00f5pplahendus otsustatakse linnapeade kabinettides ning seda v\u00f5idakse ka kergek\u00e4eliselt muuta ilma sisulise kaalumise ja anal\u00fc\u00fcsita ning avalikkust kaasamata.<\/p>\n<p>V\u00f5ttes eeskujuks Soome ja Skandinaavia maade praktika, teen ettepaneku t\u00e4iendada planeerimisseadust selliselt, et detailplaneeringu kohustus rakenduks ka t\u00e4navaruumile. Selleks lisada \u00a7125 Detailplaneeringu koostamise kohustus lg1 p6 t\u00e4nava ehitamiseks v\u00f5i rekonstrueerimiseks.<\/p>\n<p>T\u00e4navad on \u00fcldjuhul ehitusloakohustuslikud, kui ehitatakse uus t\u00e4nav v\u00f5i t\u00e4navat rekonstrueeritakse ja muudetakse t\u00e4nava ruumijaotust (lisatakse v\u00f5i eemaldatakse s\u00f5iduradu, rajatakse r\u00f6\u00f6bastee v\u00f5i rattatee, vms). <\/p>\n<p>Lisaks vajab t\u00e4psustamist, et t\u00e4nava maa-ala ei ole krunt planeerimisseaduse m\u00f5istes ning t\u00e4nava detailplaneeringu \u00fclesanded erinevad detailplaneeringu \u00fclesannetest. N\u00e4iteks ei ole t\u00e4navaplaani \u00fclesandeks maa-ala kruntideks jagamine, kuid vajadusel v\u00f5ib t\u00e4nava detailplaneering ehk t\u00e4navaplaan n\u00e4ha ette tee maa-ala laiendamiseks \u00e4ral\u00f5ikeid kinnistutest.<\/p>\n<p>T\u00e4navaplaani \u00fclesanded:<br \/>\n (1) T\u00e4navaplaaniga lahendatakse j\u00e4rgmised \u00fclesanded:<br \/>\n  1) t\u00e4nava funktsiooni ja ohutu liikuvuskorralduse m\u00e4\u00e4ramine;<br \/>\n  2) t\u00e4nava ruumijaotuse, sealhulgas erinevate liikuvusalade (r\u00f6\u00f6basteed, \u00fchistranspordirajad v\u00f5i -teed, s\u00f5iduteed, jalg- v\u00f5i k\u00f5nniteed, rattateed v\u00f5i -rajad, jne), ristmike ja ristete, haljastuse, viibimisruumi ning teenindava hoonestuse (ootekojad, terminalid, alajaamad, jms) m\u00e4\u00e4ramine;<br \/>\n  3) tehnov\u00f5rkude ja -rajatiste koridoride ning kujade m\u00e4\u00e4ramine;<br \/>\n  4) t\u00e4nava ehituslike tingimuste m\u00e4\u00e4ramine, sh liiklusohtude ennetus;<br \/>\n  5) t\u00e4nava arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste m\u00e4\u00e4ramine;<br \/>\n  6) haljastuse ja heakorrastuse p\u00f5him\u00f5tete m\u00e4\u00e4ramine;<br \/>\n  7) kuritegevuse riski v\u00e4hendavate tingimuste m\u00e4\u00e4ramine;<br \/>\n  8) m\u00fcra, vibratsiooni, saaste ja muude keskkonnam\u00f5jude leevendamise n\u00f5uete seadmine;<br \/>\n  9) servituutide seadmine;<br \/>\n  10) kruntidele ja maa\u00fcksustele juurdep\u00e4\u00e4sude asukoha ja tingimuste m\u00e4\u00e4ramine;<br \/>\n  11) kinnistute \u00e4ral\u00f5igete m\u00e4\u00e4ramine ning avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundv\u00f5\u00f5randamise, v\u00f5i sundvalduse seadmise vajaduse m\u00e4rkimine;<br \/>\n  12) muud k\u00e4esolevas l\u00f5ikes nimetatud \u00fclesannetega seonduvad \u00fclesanded.<\/p>\n<p>T\u00e4navaplaani ruumijaotus ja ehitustingimused on aluseks nii tee- kui ka tehnov\u00f5rkude ehitusprojektide koostamisele. Ehitusprojekte ei v\u00f5i koostada vastuolus kehtiva t\u00e4navaplaaniga. Selline piirang on vajalik, et ei oleks v\u00f5imalik teha avalikkust kaasamata ning l\u00e4bim\u00f5tlemata muudatusi.<\/p>\n<p>T\u00e4navaplaani menetlusn\u00f5uded on samad, kui detailplaneeringul, kuid oma sisult on t\u00e4navaplaan lihtsam, see l\u00e4htub vaid avalikust huvist. T\u00e4navaplaani koostamisest huvitatud isik on kohalik omavalitsus. Erandina v\u00f5ib huvitatud isikuks olla Riigi transpordiamet, kui riigi maantee l\u00e4bib linna v\u00f5i asulat.<\/p>\n<p>Kehtiva t\u00e4navaplaani korral ei ole vajadust korraldada eraldi projekteerimistingimuste menetlust, ehk t\u00e4navaplaani menetlus asendab t\u00e4nase PT avaliku menetluse, kuid teeb selle osapoolte jaoks arusaadavamaks ning selle tulemuseks on \u00fchiskondlikul kokkuleppel baseeruv ruumilahendus, mitte lahenduse koostamise l\u00e4htetingimused.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ettepanek lisada Planeerimisseadusesse t\u00e4navaplaani menetlus, kui detailplaneeringu eriliik. T\u00e4navaplaani menetluse eesm\u00e4rk on tagada pikaajaline \u00fchiskondlik kokkulepe t\u00e4nava funktsioonide&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":5457,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-72144","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-top-stories","23":"tag-topstories","24":"tag-uldised-uudised","25":"tag-uudised","26":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115780732970673603","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/72144","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=72144"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/72144\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/5457"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=72144"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=72144"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=72144"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}