{"id":72183,"date":"2025-12-25T16:16:38","date_gmt":"2025-12-25T16:16:38","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/72183\/"},"modified":"2025-12-25T16:16:38","modified_gmt":"2025-12-25T16:16:38","slug":"henri-pergi-kuunarnukk-ja-teised-kindameeste-kutsevigastused-soccernet-ee","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/72183\/","title":{"rendered":"Henri Pergi k\u00fc\u00fcnarnukk ja teised kindameeste kutsevigastused &#8211; Soccernet.ee"},"content":{"rendered":"<p><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/1760882462.jpg\" alt=\"Henri Perk. Foto: Liisi Troska \/ jalgpall.ee\"\/>&#13;\n<\/p>\n<p>V\u00e4ravavahiametit pidades tuleb ette \u00fcsna spetsiifilisi vigastusi, millega v\u00e4ljakum\u00e4ngijatel enamasti rinda pista ei tule. N\u00f5mme Kalju esiv\u00e4ravavahi Henri Pergi aastapikkuse vigastuspausi valguses heidame pilgu nii tema loole kui ka teistele v\u00e4ravavahtide kutsevigastustele, mis neid aeg-ajalt kimbutavad.<\/p>\n<ul>&#13;<\/p>\n<li>Lugu ilmus novembrikuu Jalkas.<\/li>\n<p>&#13;\n<\/ul>\n<p>Kutsevigastus, mis r\u00f6\u00f6vis aasta\u00a0&#13;\n<\/p>\n<p>Premium liigas j\u00e4i 25-aastasel Pergil sisse aastapikkune m\u00e4ngupaus. Mullu 1. septembril pidas puurilukk kohtumise koduses k\u00f5rgliigas, mille j\u00e4rel sai ta uuesti palliplatsile alles t\u00e4navu 31. augustil. K\u00fc\u00fcnarnukipiirkonna trauma ravi peaks teoreetiliselt v\u00e4ga lihtne olema: operatsioon, paar n\u00e4dalat pausi ja k\u00f5ik peaks taas korras olema. Pergile irvitas saatus aga n\u00e4kku.\u00a0&#13;\n<\/p>\n<p>&#8220;Olen aru saanud, et see on kutsevigastus, mis tekib v\u00e4ravavahtidel suure koormuse, korduvate kukkumiste ja l\u00f6\u00f6kide t\u00f5ttu. Eks see ole igal v\u00e4ravavahil erinev, aga olen teada saanud, et sarnane probleem on olnud v\u00e4ga paljudel, n\u00e4iteks Aiko Orglal, Mihkel Aksalul ja Marko Meeritsal. Iga\u00fchel kulgeb see veidi omamoodi.\u00a0<\/p>\n<p>Minul algas k\u00f5ik juba 2023. aasta suvel \u2013 \u00fchel p\u00e4eval p\u00e4rast trenni oli k\u00fc\u00fcnarnukk t\u00e4iesti vett t\u00e4is, tekkis korralik muna ja \u00fcks k\u00fc\u00fcnarnukk oli kaks korda suurem kui teine. Trennis ei tundnud midagi, oli t\u00e4iesti tavaline treening naturaalmurul, aga hiljem oli pilt \u00fcsna hull. Tol hetkel sain selle kiiresti veest t\u00fchjaks ja probleemi otseselt polnud, kuid j\u00e4rgmise aasta jooksul hakkas see aeg-ajalt taas tunda andma. Sain k\u00f5ike teha ja ei pidanud midagi vahele j\u00e4tma. Arstid \u00fctlesid, et tegu on limapaunap\u00f5letikuga ehk bursiidiga. Limapaun, mis peaks k\u00fc\u00fcnarnukki kaitsma, oli kukkudes kahjustada saanud. Nad rahustasid, et kui see valu ei tee, pole p\u00f5hjust sellele keskenduda.\u00a0&#13;\n<\/p>\n<p>Nii ma j\u00e4tkasin treeninguid ja m\u00e4nge, kuid 2024. aastal hakkas k\u00fc\u00fcnarnukk \u00fcha rohkem h\u00e4irima. Kui sellele &#8220;\u00f5igesti&#8221; maandusin, l\u00f5i sisse tugev n\u00e4rvivalu ja vahel pidin trenni pooleli j\u00e4tma. \u00dchel hetkel astusin trennidest k\u00f5rvale, sest t\u00e4iskoormusel enam teha ei saanud. Siis tuligi arstidega jutuks, et kui tahan probleemist l\u00f5plikult vabaneda, tuleb limapaun kirurgiliselt eemaldada. P\u00e4rast hooaja l\u00f5ppu otsustasimegi selle sammu astuda ja operatsiooni \u00e4ra teha.&#8221;&#13;\n<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/1766567507.jpg\" alt=\"Foto: erakogu\"\/>&#13;\n<\/p>\n<p>Noa alla&#13;\n<\/p>\n<p>Operatsioonilauale minek ei olnud Pergile esmapilgul suur probleem. &#8220;K\u00f5ik \u00fctlesid, et see operatsioon on v\u00e4ike ja taastumine t\u00e4hendab sisuliselt vaid seda, et haav peab kinni kasvama \u2013 see pidi v\u00f5tma kaks kuni kolm n\u00e4dalat. Vigastus oli mind vaevanud juba \u00fcle aasta ning tundus loogiline see kahe hooaja vahel korda teha, et saaks normaalse ajaga terveneda ja uueks hooajaks valmis olla. Ma ei osanud aga oodata, et kogu protsess kujuneb nii palju pikemaks, kui algselt arvasin. Plaani j\u00e4rgi pidin ju k\u00f5rvale j\u00e4\u00e4ma vaid kuuks ajaks.&#8221;<\/p>\n<p>P\u00e4rast esimest operatsiooni n\u00e4is Pergile, et k\u00f5ik liigub paremuse poole. Tegelikkuses nii aga ei l\u00e4inud. &#8220;Alguses tundus, et k\u00f5ik l\u00e4heb paremaks. Tulin vaikselt trennidesse tagasi, alustasin hooajaeelset ettevalmistust, aga siis hakkasid probleemid uuesti esinema. K\u00fc\u00fcnarnukk l\u00e4ks p\u00e4rast igat trenni paiste ja siniseks ning t\u00e4ielikku koormust anda ei saanud. Kogu ettevalmistusperiood oli l\u00fcnklik ja pidin suure osa ajast individuaalselt treenima. L\u00f5puks sai selgeks, et esiv\u00e4ravavahi kohale ma reaalselt konkureerida ei saa.\u00a0&#13;\n<\/p>\n<p>Siis otsustasimegi teha teise operatsiooni. Tagantj\u00e4rele m\u00f5eldes oli see vajalik selleks, et limapaun saaks p\u00f5hjalikumalt puhastatud. Taastusravi oli operatsiooni j\u00e4rel samuti veidi teistsugune. Iga keha reageerib omamoodi ja proovisin ka teisi l\u00e4henemisi. P\u00f5him\u00f5tteliselt kulges taastumine plaanip\u00e4raselt, sest kuu aega olin t\u00e4ielikult eemal, kahe kuu p\u00e4rast sain hakata taas trenni tegema ning suvisteks eurom\u00e4ngudeks olin juba varumeeste pingil olemas. Valu andis k\u00fcll end kohati tunda, aga soov klubi aidata oli tugev ja v\u00e4ravavahi positsioonil tulebki vahel poolvigasena valmis olla.&#8221;&#13;\n<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/1766559010.jpg\" alt=\"Henri Pergi \u00f5mblused. Foto: erakogu\"\/>&#13;\n<\/p>\n<p>V\u00e4ravavahist v\u00e4ljakum\u00e4ngijaks\u00a0&#13;\n<\/p>\n<p>Pika vigastuspausi ajal sai puurilukk mingil m\u00e4\u00e4ral harjuda ka v\u00e4ljakum\u00e4ngija eluga. &#8220;Taastumisperioodil k\u00e4is suurem osa t\u00f6\u00f6st j\u00f5usaalis. V\u00e4ljakul olin siiski iga p\u00e4ev kohal ja tegin jalaga nii palju kui v\u00f5imalik. Jooksin, h\u00fcppasin ja osalesin treeningutel pigem nagu v\u00e4ljakum\u00e4ngija. Tegelikult sain k\u00f5iki v\u00e4ljakum\u00e4ngijate asju kaasa teha, vahel isegi suurema koormusega kui v\u00e4ravas olles.\u00a0<\/p>\n<p>F\u00fc\u00fcsilisele vormile ja jalaga m\u00e4ngule tuli see periood v\u00e4ga kasuks, sest meie meeskonnas on jalaga m\u00e4ng v\u00e4ravavahi puhul eriti oluline. Praegu tunnen end selles osas v\u00e4ga kindlalt. Samal ajal sain ka teisi v\u00e4ravavahte aidata ja nende jaoks olemas olla. Kui k\u00fc\u00fcnarnukk lubas, hakkasin tasapisi taas palli p\u00fc\u00fcdma. Et aega otstarbekalt kasutada, tegelesin paralleelselt ka treeneripaberite tegemisega.&#8221;\u00a0&#13;\n<\/p>\n<p>Vigastuspausid m\u00f5juvad m\u00e4ngumeestele erinevalt, ent Kalju puurilukule osutus k\u00f5ige keerulisemaks teadmatuses olemine. &#8220;Vaimselt oli see aeg kindlasti keeruline. K\u00f5ige raskem oligi teadmatus. See, et sa ei tea, millal uuesti v\u00e4ravasse saad. Kui vigastus segab juba kaks aastat ja \u00f6eldakse, et teeme operatsiooni ning viie kuni kuue n\u00e4dala p\u00e4rast saad trenni tagasi minna, siis tundub see lihtne. Aga kui see aeg aina venib ja keegi ei oska t\u00e4pselt \u00f6elda, mis viga on v\u00f5i mida peaks tegema, muutub see frustreerivaks. Oleks mulle kohe \u00f6eldud, et ees ootab kaheksa kuud eemalolekut, oleks sellega ehk lihtsam olnud toime tulla.\u00a0&#13;\n<\/p>\n<p>Laiemas plaanis sain ma siiski \u00fcsna h\u00e4sti hakkama. Olin iga p\u00e4ev trennis kohal, meeskond toetas ning pere ja kaaslane olid kogu aeg mu k\u00f5rval. See ongi jalgpalluri elu. Ma panin oma energia mujale, keskendusin muudele asjadele ja tegin j\u00f5usaalis rohkem t\u00f6\u00f6d kui kunagi varem. Tegelikult tegin selle vigastusperioodi jooksul ausalt \u00f6eldes rohkem trenni kui praegu.&#8221;&#13;\n<\/p>\n<p>Kindad varna?\u00a0&#13;\n<\/p>\n<p>Paratamatult kipuvad pika vigastuspausi ajal m\u00e4ngijaid kummitama ka m\u00f5tted karj\u00e4\u00e4ri l\u00f5petamisest. &#8220;Platsile naasmine on olnud t\u00f5eliselt nauditav. See on hea tunne, sest olen seda kaua oodanud ja k\u00f5vasti t\u00f6\u00f6d teinud. Selliste vigastuste puhul on paratamatu, et peast k\u00e4ib l\u00e4bi m\u00f5te kinnaste varna riputamisest, aga see aitab tegelikult iga hetke veelgi rohkem hinnata.\u00a0<\/p>\n<p>T\u00f5tt-\u00f6elda k\u00e4is see m\u00f5te aasta jooksul mitu korda l\u00e4bi. Iga jalgpallur, kellel on olnud pikem vigastus, m\u00f5tleb sellele. Kui sa ei tea, millal terveks saad, hakkavad sellised m\u00f5tted eriti esile kerkima.\u00a0&#13;\n<\/p>\n<p>Karj\u00e4\u00e4ris tuleb aga k\u00f5iki otsuseid hoolikalt kaaluda. Oli inimesi, kes \u00fctlesid, et operatsiooni pole vaja, kuid arvamustesse tuleb suhtuda pessimistlikult. V\u00e4ga raske on hinnata, mis oleks juhtunud, kui operatsioone poleks tehtud. Kui oled vigane, ei motiveeri sind n\u00e4dalavahetuse m\u00e4ng ega soov kellelegi n\u00e4idata, et oled konkurendist parem. Terve aasta jooksul v\u00f5itled ainult iseendaga. J\u00f5usaalis oled iseendaga, enne trenni v\u00f5tad pallid ja harjutad s\u00f6\u00f6te, olles j\u00e4lle vaid iseendaga. See kogemus arendas mind m\u00e4ngijana v\u00e4ga palju.&#8221;&#13;\n<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/1762976836.jpg\" alt=\"Novembris kuulus Henri Perk Eesti koondisesse. Foto: Liisi Troska \/ jalgpall.ee\"\/>&#13;\n<\/p>\n<p>Perk on tagasi!&#13;\n<\/p>\n<p>Pika pausi j\u00e4rel tuli Perk aga taas koduse k\u00f5rgliiga palliplatsidele tagasi ja on valmis endast k\u00f5ik v\u00e4ljakule j\u00e4tma. &#8220;Hetkel on tunne v\u00e4ga hea. Isegi minu enda jaoks oli \u00fcllatav, kui kiiresti ja j\u00e4rsku sai k\u00fc\u00fcnarnukk korda. Tundub, et hea f\u00fcsioteraapia aitas selle \u00e4ra lahendada. Praegu ei tunne ma, et k\u00fc\u00fcnarnukk paneks mind igap\u00e4evast trenni l\u00f5petama. Kindlasti j\u00e4\u00e4b see elu l\u00f5puni veidi tunda andma, aga see on normaalne jalgpalluri tunne, et m\u00f5nest kohast valutab. Kaks kuud j\u00e4rjest olen saanud treenida t\u00e4iskoormusel t\u00e4pselt nii, nagu tahan.\u00a0<\/p>\n<p>Kui hakkasin taas saja protsendiga t\u00f6\u00f6d tegema, tuli esikinda koha v\u00e4lja v\u00f5itlemine ootamatult kiiresti. Alguses r\u00e4\u00e4kisin treeneritega, et teen esiliigas korralikud m\u00e4ngud, ja seda ka tegin. Minu \u00fclesanne oli lihtsalt treenida ja konkureerida. Treenerite otsus proovida mind v\u00e4ravas l\u00e4ks h\u00e4sti ja nii j\u00e4i asi paika. Kuna meeskonnal oli ka natuke kehvem periood ja kaotasime kaks m\u00e4ngu j\u00e4rjest, tuli seda raputada. Kaptenina suutsin \u00f5nneks meeskonda piisavalt motiveerida. Tegelikult tuleb aga igap\u00e4evaselt endast k\u00f5ik anda ja konkurent Maksim Pavlov ei ole sugugi kehvem. Meil on Premium liigas kaks kogenud v\u00e4ravavahti, seega esikinda koha lunastamine on praegu kindlasti keerulisem.&#8221;\u00a0&#13;\n<\/p>\n<p>Premium liiga Premium liigaks \u2013 napid poolteist kuud p\u00e4rast Kalju v\u00e4ravasuule naasmist j\u00f5udis Perk m\u00f5neti ootamatult ka A-koondisesse. Karl Andre Vallner sai oktoobrikuises koondiseaknas vigastada ning tema asemel kutsuti meeskonna kolmandaks numbriks just Perk.&#13;\n<\/p>\n<blockquote><p>&#13;<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/1766559001.jpg\" alt=\"Georg Mattias Lagus kiivriga. Foto: erakogu\"\/>&#13;\n<\/p>\n<p>Mis on \u00fchist v\u00e4ravavahtidel ja jalgratturitel?\u00a0&#13;\n<\/p>\n<p>N\u00f5mme Unitedi kindamees, arvukalt Eesti noortekoondiseid esindanud Georg Mattias Lagus pidi 2019. aastal kandma kiivrit, et pead kokkup\u00f5rgete eest kaitsta. &#8220;K\u00f5ik algas sellega, et liini taha tuli pall. Karjusin &#8220;mina&#8221; ja jooksin v\u00e4lja. L\u00f5in k\u00fcll palli peaga minema, aga p\u00f5rkasin meeskonnakaaslasega kokku. Panime pead kokku ja mulle tekkis umbes kaheksa sentimeetri pikkune lahtine haav. See \u00f5mmeldi kuue \u00f5mblusega kinni ja soovitati kiivrit kanda.\u00a0&#13;\n<\/p>\n<p>Kiivri kandmine oli k\u00fcll soovitus, mitte k\u00e4sk, aga otsustasin seda oma turvalisuse p\u00e4rast siiski teha. Trauma juhtus augusti l\u00f5pus ja hooaja l\u00f5puni kandsin kiivrit. Alguses oli see \u00fcsna ebamugav, sest tekitas peas korraliku kasvuhoonetunde, aga n\u00e4iteks rattakiiver oleks olnud kordades ebamugavam. Kiivri sisse olid s\u00e4titud umbes kahe sentimeetri paksused padjad, mis oleksid uue kokkup\u00f5rke korral kindlasti abiks olnud.&#8221;\u00a0&#13;\n<\/p>\n<\/blockquote>\n<p><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/1756569150.jpg\" alt=\"Aiko Orgla. Foto: Katariina Peetson \/ jalgpall.ee\"\/>&#13;\n<\/p>\n<p>Pulmas\u00f5rmus ja S-kujuline s\u00f5rm\u00a0&#13;\n<\/p>\n<p>M\u00e4ngijakarj\u00e4\u00e4ri jooksul mitut Premium liiga klubi esindanud praegune Tallinna Flora v\u00e4ravavahtide treener Aiko Orgla meenutab \u00fcht eriskummalist s\u00f5rmevigastust. &#8220;N\u00e4puvigastusest sai \u00fcks p\u00e4ris meeldej\u00e4\u00e4v lugu. M\u00e4ngisin Viljandi Tuleviku eest N\u00f5mme Kalju vastu, mulle l\u00f6\u00f6di peale ja p\u00e4ike oli silmas, seega ei n\u00e4inud ma mitte midagi. Pall l\u00e4ks l\u00e4bi n\u00e4ppude v\u00e4ravasse ja tunne oli muidugi v\u00e4ga kehv. Alguses ei tundnud midagi erilist, aga kui palli keskele tagasi veeretasin, sain aru, et midagi on valesti. Katsusin n\u00e4ppu, liigutada ei saanud ja m\u00f5tlesin kohe, et seal on ju abielus\u00f5rmus. Kuidagi tundus, et s\u00f5rmus on l\u00e4inud t\u00e4iesti valesse kohta, ja keha oli nii \u0161okis, et ma ei saanud \u00fcldse aru, mis toimub. Mingil hetkel taipasin, et s\u00f5rmus on ju hoopis teisel k\u00e4el. Alles siis, kui pildi kokku panin, sain aru, et s\u00f5rm on t\u00e4iesti puruks.\u00a0&#13;\n<\/p>\n<p>\u00dctlesin peatreener Marko Lelovile, et mul on s\u00f5rm katki ja pean v\u00e4lja tulema. Esialgu \u00fctles ta, et pole sul viga midagi, m\u00e4ngi edasi. M\u00f5ne aja p\u00e4rast tegin talle selgeks, et s\u00f5rm on t\u00e4iesti katki, ja mind vahetati v\u00e4lja. Kui kinda \u00e4ra v\u00f5tsin, oli s\u00f5rm S-kujuline. L\u00e4ksin otse haiglasse, kus arst proovis s\u00f5rme tagasi paika t\u00f5mmata. Mitu katset, aga ei \u00f5nnestunud. Pilt l\u00e4ks peaaegu eest \u00e4ra, sest valu oli p\u00e4ris korralik! L\u00f5puks otsustati teha valuvaigistav s\u00fcst n\u00e4pu otsa, aga see ei m\u00f5junud. Siis pidi arst s\u00f5rme ikka l\u00e4bi valu paika t\u00f5mbama ning kui see l\u00f5puks sirgeks sai, tundsin, kuidas valuvaigisti m\u00f6\u00f6da s\u00f5rme alla voolas ja valu kaduma hakkas.&#8221;&#13;\n<\/p>\n<blockquote><p>&#13;<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/1766558998.jpg\" alt=\"Mihkel Aksalu x Liina Stein! Foto: erakogu\"\/>&#13;\n<\/p>\n<p>Liina Steini loominguga v\u00e4ljakule&#13;\n<\/p>\n<p>Pika karj\u00e4\u00e4ri jooksul nii Inglismaal, Soomes kui ka Eestis pallinud endine rahvuskoondise puurilukk Mihkel Aksalu leidis \u00fchele s\u00f5rmevigastusele omap\u00e4rase lahenduse.&#13;\n<\/p>\n<p>&#8220;Mul l\u00e4ks treeningul n\u00e4pp tagurpidi, aga tuli v\u00e4lja, et tuleb siiski m\u00e4ngida. Olin tol hetkel veel Floras. \u00d5nneks on minu tuttav moelooja Liina Stein, kes mu kinnaste keskmiste s\u00f5rmede osa kokku \u00f5mbles,&#8221; meenutab Aksalu, kuidas ta haiget saanud n\u00e4pule kavala toestuse sai.&#13;\n<\/p>\n<\/blockquote>\n<p><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/1766559004.jpg\" alt=\"Marko Meerits. Foto: Liisi Troska \/ jalgpall.ee\"\/>&#13;\n<\/p>\n<p>Vigastuste maraton Hollandist Eestisse\u00a0&#13;\n<\/p>\n<p>Paide Linnameeskonna puurilukk Marko Meerits, kes on oskusi n\u00e4idanud ka Soome ja Hollandi klubides, pole samuti vigastustest p\u00e4\u00e4senud. V\u00f5iks lausa \u00f6elda, et l\u00e4bi on k\u00e4idud korralik vigastuste maraton.&#13;\n<\/p>\n<p>&#8220;Hollandis oli mul m\u00f5lema p\u00f5lvega probleeme. Esmalt l\u00e4ks vasaku jala sisek\u00fclje menisk pooleldi eemaldamisele \u2013 lihtsalt hakkas \u00fchel hetkel k\u00f5vasti valutama, jalg lukustus ning seda enam sirgu panna ei saanud. Sellest vigastusest taastusin kolm kuni neli kuud.\u00a0&#13;\n<\/p>\n<p>Teine operatsioon oli parema p\u00f5lve kallal. Selle valu andis tunda eriti p\u00f5lvekedral. Kui trepist \u00fcles k\u00e4isin, oli valu kohati nii hull, et pidin astuma \u00fche astme haaval. Uuringutel selgus, et menisk oli kolmest kohast rebenenud ja p\u00f5lvekeder vajas puhastamist. Kuna see oli l\u00f6\u00f6gijalg, soovisin, et menisk \u00f5mmeldakse kinni. Operatsiooni k\u00e4igus see \u00f5nnestus ja taastumine kestis kuus kuud.\u00a0&#13;\n<\/p>\n<p>Lisaks oli mul ka k\u00fc\u00fcnarvarreoperatsioon, mille k\u00e4igus puhastati liiges limast, mis oli aastate jooksul p\u00f5rutuste t\u00f5ttu tekkinud. Sellega olin plaanitust pikemalt v\u00e4ljas ehk umbes kolme kuu jagu.\u00a0&#13;\n<\/p>\n<p>Ilmselt elu k\u00f5ige valusam ja hirmsam kogemus oli roiete nihestus. Maandusin pallile nii \u00f5nnetult, et tundsin, kuidas kogu sisikond s\u00f5na otseses m\u00f5ttes segamini k\u00e4is. Murde ei leitud, aga haiglas anti morfiini ja mind hoiti paar tundi j\u00e4lgimise all, enne kui koju lubati. Selle tagaj\u00e4rjel on mul vasakul k\u00f5hulihase kohal v\u00e4ike t\u00fchimik ehk lihast enam ei ole. Taastumine oli pikk ja vaevaline. Kolm n\u00e4dalat ei saanud korralikult magada ega liigutada.&#8221;&#13;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"&#13; V\u00e4ravavahiametit pidades tuleb ette \u00fcsna spetsiifilisi vigastusi, millega v\u00e4ljakum\u00e4ngijatel enamasti rinda pista ei tule. N\u00f5mme Kalju esiv\u00e4ravavahi&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":72184,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[18],"tags":[36507,36508,37,33,35,34,36,29809,1724,29810,36509,13695,13696,36510,36511,1727,159,158,36512,18143,8944],"class_list":{"0":"post-72183","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-sport","8":"tag-aiko-orgla","9":"tag-aksalu","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-georg-mattias-lagus","16":"tag-henri-perk","17":"tag-lagus","18":"tag-liina-stein","19":"tag-marko-meerits","20":"tag-meerits","21":"tag-mihkel-aksalu","22":"tag-orgla","23":"tag-perk","24":"tag-sport","25":"tag-sports","26":"tag-stein","27":"tag-varavavahid","28":"tag-vigastused"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115781107097124944","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/72183","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=72183"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/72183\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/72184"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=72183"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=72183"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=72183"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}