Oleme ratsionaalset ja kainet m\u00f5tlemist kilbile t\u00f5stnud juba v\u00e4hemalt valgustusajast saadik, vastandades seda k\u00f5ige hormonaalse, loomaliku ja negatiivsemas m\u00f5ttes ka naiselikuga. Kui vaatame hormonaals\u00fcsteemi aga teaduslikus m\u00f5ttes, n\u00e4eme, et see on tegelikult muljetavaldav biokeemiline t\u00e4ppismasinav\u00e4rk. Miks on hormoonidel endiselt sedav\u00f5rd kehv maine?<\/p>\n
Sellele on vastus tegelikult ju k\u00fcsimuses olemas \u2013 hormoonide kehv maine ei tulene niiv\u00f5rd teadusest kui kultuurilisest p\u00e4randist. Hormonaalseid protsesse seostatakse irratsionaalsuse ja emotsionaalsusega sageli ka soostereot\u00fc\u00fcpide kaudu. Samas on seegi v\u00e4\u00e4r, et hormonaalsus t\u00e4hendabki ainult emotsionaalsust \u2013 see on vaid j\u00e4\u00e4m\u00e4e tipp.<\/p>\n
Minu uus projekt keerleb hormoonk\u00f5ikumise laiema m\u00f5ju \u00fcmber. Hormoonide k\u00f5ikumise m\u00f5ju ei piirdu ainult meeleolumuutustega, vaid sellel on lisaks selged f\u00fc\u00fcsilised s\u00fcmptomid.<\/p>\n
Kui v\u00e4ikeste juppidena saab hormonaals\u00fcsteemi \u00fcle\u00fcldse vaadelda, kui selle \u00fclesanne on olemuslikult s\u00e4ilitada kehas tasakaalu ehk suur osa selle radadest on \u00fcksteisega seoses?<\/p>\n
Alustan teisest otsast, hormoontundlikkuse v\u00e4ljendusest. Tahan k\u00f5igepealt selle \u00e4ra kaardistada. Nii tekib parem \u00fclevaade, kuidas see \u00fcldse v\u00e4ljendub: kas n\u00e4iteks m\u00f5ned naised on tundlikumad \u00fcht t\u00fc\u00fcpi ja teised teist t\u00fc\u00fcpi s\u00fcmptomitele. Selle kaudu katsun liikuda juba mehhanismide poole. Teen seda viisil, nagu olen seda teinud 20 aastat: kasutan bioloogilise tausta lahti harutamiseks geneetilisi uuringuid.<\/p>\n
Mida hormonaalne tundlikkus t\u00e4psemalt t\u00e4hendab \u2013 kipume m\u00f5istet tundlikkus kasutama puhkudel, kui alusmehhanism j\u00e4\u00e4b segaseks? Kas selle taga on ajukeemia, retseptorid v\u00f5i midagi muud?<\/p>\n
Meie rakud peavad hormoonidele reageerima \u2013 see on v\u00e4ga oluline f\u00fcsioloogia alustala. Minu h\u00fcpoteesi j\u00e4rgi erineb naiste tundlikkus normaalsele f\u00fcsioloogilisele hormoonide k\u00f5ikumisele. See erisus v\u00e4ljendub erinevate s\u00fcmptomitena, millest m\u00f5ned v\u00f5ivad olla elu h\u00e4irivad.<\/p>\n
V\u00f5tame n\u00e4iteks premenstruaalse s\u00fcndroomi (PMS), mis tekib igakuise hormoonide k\u00f5ikumise tagaj\u00e4rjel umbes 20 protsendil naistest. Selle v\u00e4ljenduseks v\u00f5ivad olla suured tujuk\u00f5ikumised v\u00f5i ebamugavad f\u00fc\u00fcsilised s\u00fcmptomid. Samal ajal on n\u00e4idatud, et nendel naistel j\u00e4\u00e4b absoluutne hormoonide tase normi piiresse. Hiljutised katsed on kinnitanud, et neil on teistsugune just rakuline reaktsioon hormoonide k\u00f5ikumisele.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3131557hfa78t24.jpg\"\/)
Tartu \u00dclikooli genoomika ja reproduktiivgeneetika kaasprofessor Triin Laisk. Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Tahan seda oma projektiga edasi uurida. \u00dchel hetkel k\u00e4is mul peast l\u00e4bi kl\u00f5ps, et me ei j\u00f5ua hormoontundlikkuse erinevaid v\u00e4ljendusi \u2013 PMS-i, rasestumisvastaste vahendite k\u00f5rvaltoimeid, raseduseaegseid probleeme v\u00f5i menopausi kaebusi \u2013 eraldi vaadates oma uuringutega v\u00e4ga kaugele. Need on tegelikult \u00fche ja sama alloleva mehhanismi v\u00e4ljendused.<\/p>\n
Neid tervikuna vaadates on meil millegi leidmiseks rohkem v\u00f5imsust ja see annab ka t\u00e4ielikuma \u00fclevaate naiste tervisetrajektooridest. N\u00e4iteks, kas saame naistel, kes on juba nooruses menstruaalts\u00fckli l\u00f5ikes mingite s\u00fcmptomitega h\u00e4das, ennustada, mis probleemid tekivad neil raseduse ajal, peale seda v\u00f5i menopausis.<\/p>\n
Plaanite olemasolevate geenivaramu andmete kasutamise k\u00f5rval naisi ka t\u00e4iendavalt k\u00fcsitleda. Inimeste m\u00e4lu on aga teadup\u00e4rast ebausaldusv\u00e4\u00e4rne. Kuna tegemist on ka tundliku teemaga, pean eba\u00f5iglaselt k\u00fcsima: kuidas te kindlustate, et tekkiv pilt vastab reaalsusele ehk teile ei vasta vaid julgemad v\u00f5i oma probleeme teravamana tajuvamad naised?<\/p>\n
Ka see oleks t\u00e4iesti omaette leid, kui rohkem s\u00fcmptomeid raporteerivadki inimesed, kes on loomu poolest tundlikumad. Mulle on ka natuke vastukarva skeptilisus naiste v\u00f5imekuse suhtes oma s\u00fcmptomitest ise objektiivselt teada anda. Kes siis veel, kui mitte needsamad naised ise?<\/p>\n
V\u00f5ib juhtuda, et selles uuringus osalevadki need, kellel on s\u00fcmptomeid rohkem ja kelle elule on j\u00e4tnud need s\u00fcgavama j\u00e4lje. Saame neid andmeid aga valideerida, v\u00f5rreldes raporteeritut terviseandmete ja diagnoosidega. Samuti saab geneetilisel tasandil vaadata, kas meie tulemused on v\u00f5rreldavad teiste riikide kohortidega, mis on kokku pandud rangete kliiniliste kriteeriumite p\u00f5hjal.<\/p>\n
Kuna eesm\u00e4rk ei ole aga diagnoosida, vaid kogemusi kaardistada, siis puhtalt kliinilisi t\u00f6\u00f6riistu kasutades k\u00e4iksime vana rada edasi ega avastaks midagi uut. Kuulame l\u00f5puks, mis naistel endil \u00f6elda on!<\/p>\n
Olete tegelenud varem pigem konkreetsete haiguslike seisunditega, n\u00e4iteks pol\u00fcts\u00fcstiliste munasarjade s\u00fcndroomiga. N\u00fc\u00fcd uurite tervet naiste hormoontundlikkuse spektrit. Kus jookseb piir bioloogilise erip\u00e4ra tuvastamise ja normaalse elu medikaliseerimise vahel? Kuigi kui vaatame kasv\u00f5i keisril\u00f5igete osakaalu kasvu, pidid Eestis isegi t\u00e4iesti terved naised aastaid asjatult vananenud arusaamade t\u00f5ttu kannatama.<\/p>\n
Piir jookseb seal, kus bioloogilise mitmekesisuse kirjeldamisest saab normist k\u00f5rvalekalde otsimine. Mis puutub hormoontundlikkuse liigsesse patologiseerimisse, siis selleks, et t\u00f5mmata piir normi ja patoloogia vahele, on meil vaja see k\u00f5ik enne \u00e4ra kaardistada. See on praegu suuresti tegemata. Hormoontundlikkus kui selline on spekter, mitte diagnoos iseeneses.<\/p>\n
Probleemiks muutuvad s\u00fcmptomid siis, kui need naise elu h\u00e4irivad. Kohati v\u00f5ib olla abiks juba teema normaliseerimine. Ilmselt aitab v\u00e4ga paljusid naisi ainu\u00fcksi teadmine, et nad ei ole oma kogemuses \u00fcksi \u2013 ka teistel on samamoodi. Praeguses etapis, kus meie teadmised on sedav\u00f5rd piiratud, pole m\u00f5tet veel liigse patologiseerimise p\u00e4rast muretseda.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3131503h3b99t24.jpg\"\/)
Tartu \u00dclikooli genoomika ja reproduktiivgeneetika kaasprofessor Triin Laisk. Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
See eest on selles vaakumis on tekkinud m\u00f5jukad Instagrami suunamudijad, kes pakuvad naistele koost\u00f6\u00f6s Femtechiga nende vaeguste leevendamiseks terveid tootesarju. Teie teadusprojekt kestab viis aastat ehk kuidas vahepealsel ajal ise silmakirjalik olemata eri v\u00e4\u00e4rarusaamadega v\u00f5idelda?<\/p>\n
Astuksin sammu tagasi: Femtech kui suur ja rahamahukas \u00e4ri sai esile kerkida seep\u00e4rast, et teadus pole seni suutnud paljude naiste probleemidele lahendusi pakkuda. V\u00e4ga paljud iduettev\u00f5tted teevad \u00e4ra t\u00f6\u00f6, mis on teadlastel tegemata j\u00e4\u00e4nud.<\/p>\n
Kuna teadusp\u00f5hist infot napib, on see v\u00e4ga soodne pinnas toodete loomiseks ja m\u00fc\u00fcmiseks. Naised tunnevad, et neid pole kuulatud ja nad ei leia tavak\u00e4sitluses lahendust. Seda ni\u0161\u0161i k\u00f5netab k\u00f5ik, mis tundub uus ja innovaatiline. M\u00f5ni leiabki sellest abi, aga meil ei ole piisavalt uuringuid, et \u00f6elda, kuidas just see dieet tasakaalustab hormoone v\u00f5i kas teatud menstruaalts\u00fckli faasis peaks just teatud viisil treenima.<\/p>\n
Enamikul juhtudel on organismi eesm\u00e4rk hoida ise tasakaalu ehk hom\u00f6ostaasi. See tasakaalustab hormoonid \u00e4ra ning mingisugune v\u00f5imlemine v\u00f5i eri dieet seda ei muuda.<\/p>\n
Saame praegu teemale t\u00e4helepanu juhtida. Kui mu grandiuudis v\u00e4lja tuli, oli vastukaja meeletu. Kirjutavad t\u00e4iesti v\u00f5\u00f5rad naised, jagavad oma kogemusi ja pakuvad ennast vabatahtlikuks. Ma arvasin, et see teema on oluline, aga ei oodanud naistelt p\u00e4ris sellises mahus tagasisidet.<\/p>\n
Kogemuse p\u00f5hjal saab s\u00e4\u00e4rase teadlikkuse t\u00f5stmisega tihti \u00e4ra teha rohkem kui teadust\u00f6\u00f6ga. Teadus liigub aeglaselt ja peabki liikuma, samal ajal kui inimeste vajadus selguse ja leevenduse j\u00e4rele on vahetu. Olen seet\u00f5ttu teaduse populariseerimist alati v\u00e4ga t\u00f5siselt v\u00f5tnud. Kui sa ei t\u00e4ida \u00fchiskonnas seda vaakumit teadusp\u00f5hise infoga, t\u00e4idetakse see millegi muuga.<\/p>\n
Valdkonnas on hakatud ka alles viimase 10\u201315 aasta jooksul hakatud laialdasemalt tunnistama, et naiste “v\u00e4ikeste meestena” kohtlemine ei pruukinud olla k\u00f5ige nutikam m\u00f5te, \u00fcksk\u00f5ik kui palju puhtamaid katsetulemusi menstruaalts\u00fckli puudumine loomkatsetes ja mujal annab. Mis selle p\u00f5him\u00f5ttelise muutuse tingis?<\/p>\n
Olukord on paranenud, sest j\u00f5uti arusaamale, et “puhtamad” andmed ei anna paremaid teadmisi. Ja n\u00fc\u00fcd n\u00f5uavad nii j\u00e4relevalveasutused kui ka rahastajad \u00fcha sagedamini uuringutulemuste soop\u00f5hist esitamist. Uurijad peavad soodimensiooniga arvestama v\u00f5i see peab olema v\u00e4ga h\u00e4sti p\u00f5hjendatud, miks seda ei tehta. Viimase 10\u201315 aasta jooksul on kogunenud piisavalt t\u00f5endeid selle kohta, et soolised ja hormonaalsed erinevused m\u00f5jutavad nii haiguste kulgu kui ka ravi t\u00f5husust.<\/p>\n
Kui vaatan kitsamalt oma valdkonda ehk geneetilist epidemioloogiat ja naiste tervist, t\u00f5i m\u00e4rgatava muutuse suurte biopankade tulek. See on v\u00f5imaldanud naiste tervist uurida mahus, mis polnud varem v\u00f5imalik. \u00dches haiglas kogutud patsientide r\u00fchm on hoopis midagi muud kui sadade tuhandete naiste terviseandmed.<\/p>\n
Mida selline vahetegemine praktikas annab?\u00a0<\/p>\n
Meeste ja naiste f\u00fcsioloogia on ikkagi erinev. Lisaks hormoonidele erineb n\u00e4iteks keha rasvaprotsent. See, kuidas ens\u00fc\u00fcmid t\u00f6\u00f6tavad hormonaalses milj\u00f6\u00f6s, m\u00f5jutab ravimite metabolismi. Me ei saa \u00f6elda, et naised on lihtsalt kaalu m\u00f5ttes veidi kergemad mehed ja doosid vastavalt sellele sirgjooneliselt \u00fcmber arvutada. Ravim ei pruugi sellisel juhul naistel soovitud efekti anda v\u00f5i on doos liiga suur ja tekivad k\u00f5rvaltoimed.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3131518h70cat24.jpg\"\/)
Triin Laisk Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Lisaks ei saa me ainult meeste andmeid vaadates \u00f6elda midagi ravimi m\u00f5ju kohta menstruaalts\u00fcklile, mis tuli v\u00e4ga selgelt esile koroonavaktsiinidega. Vaktsiiniuuringutes ei p\u00f6\u00f6ratud sellele t\u00e4helepanu ja kui vaktsiin massidesse l\u00e4ks, hakkasid naised teatama muutustest oma menstruaalt\u00fcklis. See l\u00f5i soodsa pinnase vanden\u00f5uteooria tekkeks, et vaktsiin teeb viljatuks.<\/p>\n
Teame n\u00fc\u00fcd, et vaktsineerimise tagaj\u00e4rjel v\u00f5ib tekkida ts\u00fcklis l\u00fchiajaline muutus, n\u00e4iteks on see p\u00e4eva v\u00f5rra pikem v\u00f5i l\u00fchem. Niisama ei pruugiks seda m\u00e4rgatagi. Me ei tea praegugi, kas seda tekitab immuunvastus ise v\u00f5i n\u00e4iteks s\u00fcstekoha valu leevendamiseks v\u00f5etud ibuprofeen. Igal juhul on see tagantj\u00e4rele tarkus. Lihtsam oleks olnud seda algusest peale kommunikeerida, et poleks ainest vanden\u00f5uteooriate ehitamiseks.<\/p>\n
Kus v\u00f5iks teie enda uuringutest esimesena kasu t\u00f5usta ja millisest ajalisest skaalast r\u00e4\u00e4kida saab? Kas neile peab j\u00e4rgnema k\u00fcmme aastat arendust v\u00f5i saab hakata juba varem n\u00e4iteks doose ja ravimeid m\u00e4\u00e4rama?<\/p>\n
Esimene praktiline v\u00e4ljund v\u00f5iks tulla juba plaanitavast naiste terviseuuringust, kus kirjeldame raporteeritud s\u00fcmptomite p\u00f5hjal erinevaid r\u00fchmi ja hormoontundlikkuse trajektoore. Sel v\u00f5ib olla patsientide n\u00f5ustamisel \u00fcsna kohene m\u00f5ju.<\/p>\n
Teine v\u00e4ljund v\u00f5iks olla sobivaima kontratseptiivi valik, arvestades naiste k\u00f5rvaltoimete tekkimise riski. Oleme sel teemal juba t\u00f6\u00f6d teinud ja meil on p\u00e4ris huvitavaid tulemusi, mis v\u00f5iksid teoorias liikuda geenidoonorite portaali, et anda sisendit informeeritumaks valikuks.<\/p>\n
Meie kaugem eesm\u00e4rk on kirjeldada p\u00f5hjalikumalt tervisetrajektoore. N\u00e4iteks kui teame, et teatud s\u00fcmptomite profiiliga naistel on suurem risk s\u00fcdame-veresoonkonna haigusteks, saab selle teadmise p\u00f5hjalt sekkumist planeerida. Loodan, et esimesed rakendatavad tulemused saame k\u00e4iku juba projekti jooksul, mitte alles p\u00e4rast selle l\u00f5ppu.<\/p>\n
\u00dchest k\u00fcljest v\u00f5imaldab selline hormonaalne pass ehk naiste seas eneses\u00fc\u00fcdistamist v\u00f5i piinlikkustunnet v\u00e4hendada. Teisalt, kui inimene teab, et tal on teatav geneetiline eelsoodumus, kas see ei vii heitumiseni, et ta ei saagi oma elu paremaks muuta, kuna ta geenid on juba sellised, nagu nad on?<\/p>\n
Teadlikkuse suurendamine ja teema normaliseerimine v\u00f5imaldab inimestel endaga leebem olla. On aga oluline r\u00f5hutada, et tegemist on komplekstunnustega, mis ei s\u00f5ltu ainult geneetikast. Me ei saa r\u00e4\u00e4kida geneetilisest determinismist, vaid ainult geneetilisest eelsoodumusest. Erinevalt \u00fche geeni mutatsioonist tingitud haigusest ei otsusta geneetiline komponent sellistel puhkudel \u00fcksinda tunnuste avaldumist. Pilti peab vaatama laiemalt ja selgitust\u00f6\u00f6 peab k\u00e4ima sellega k\u00e4sik\u00e4es.<\/p>\n
Kuuleme j\u00e4rjest rohkem, kuidas reproduktiivtervist ja endokriinis\u00fcsteemi m\u00f5jutavad mitmesugused keskkonnas leiduvad \u00fchendid, olgu need pestitsiidid v\u00f5i mikroplast. Kui palju peate te seda oma uuringutes arvesse v\u00f5tma v\u00f5i kas see on \u00fcldse Eestis v\u00f5i Euroopa Liidus laiemalt probleem?<\/p>\n
See on keeruline k\u00fcsimus. Ilmselt oleks vaja seda mingis etapis arvesse v\u00f5tta, aga k\u00fcsimus on, kas saame seda teha olemasolevate andmete pinnalt. N\u00e4en seda pigem j\u00e4tku-uuringuna: kui oleme alusmaastikku iseloomustanud, saab sinna peale ehitada. \u00dcks suund v\u00f5iks olla rakukatsete laiendamine keskkonnakemikaalide m\u00f5ju uuringuteks. Sellega tegeleb hea kolleeg Agne Velthut-Meikas Tallinna Tehnika\u00fclikoolis ja ka koost\u00f6\u00f6partnerid Rootsis Karolinska Instituudis.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3131536hd448t24.jpg\"\/)
Triin Laisk Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
ERC-i granditaotluse enda puhul t\u00f5id mitmed teie retsensendid v\u00e4lja teie tugevat eelnevat teenistusk\u00e4iku. Kuna noorteadlasest tugevaks r\u00fchmajuhiks saamine pole sirgjooneline, siis mida lisaks ootamatule ideele sellise silmapaistvuse saamiseks Teadusn\u00f5ukogu rahastust taotledes t\u00e4pselt enne teha tuleb?<\/p>\n
Kuna olen samas valdkonnas tegev olnud bakalaureuse\u00f5pingutest saadik \u00fcsna lineaarselt, v\u00f5imaldas see luua hea baasi, mille pealt taotlust kirjutada. Mul on head koost\u00f6\u00f6partnerid, v\u00e4ga tublid tudengid ning oleme suutnud avaldada mitu m\u00f5jukat artiklit, mis n\u00e4eb CV-s hea v\u00e4lja. Seega on tulnud kasuks j\u00e4rjepidevus \u00fches valdkonnas.<\/p>\n
Sellisel k\u00f5rgel tasemel, kus konkureerivad v\u00e4ga head taotlused ja edukusm\u00e4\u00e4r oli seekord 11 protsenti, on aga ka \u00f5nnel oma roll. Need, kes ei saanud rahastust, polnud halvad teadlased, vaid neil lihtsalt ei vedanud seekord. V\u00f5ib-olla r\u00e4\u00e4gib siin klassikaline naiselik tagasihoidlikkus, kuid ma ei saa ainult endale rusikaga vastu rinda taguda \u2013 see oli erinevate faktorite kokkulangevus.<\/p>\n
T\u00e4hed joondusid: aasta alguses tuli v\u00e4lja artikkel Nature Medicine’is, mis n\u00e4itas minu t\u00f6\u00f6r\u00fchma p\u00e4devust selles valdkonnas, ning ka \u00fcldine teaduskliima oli selle teema jaoks k\u00fcps. Naiste tervis on praegu rambivalguses: Taani l\u00f5i eraldi naiste tervisekeskuse, Euroopa Komisjonil on fookus naiste tervisel ja ka USA-s oli enne poliitilisi muutusi Valges Majas naiste tervise programm. Selles valdkonnas tegutsemiseks on praegu hea aeg.<\/p>\n
Kui vaatate Eesti teadusmaastikku ja teadusrahastust, siis kui h\u00e4sti aitab selle \u00fclesehitus praegu seda \u00fcleminekut v\u00e4ljakujunenud teadlaseks tagada?<\/p>\n
Meil on stardigrandid ja sealt edasi r\u00fchmagrandid. Suureks miinuseks on aga rahastuse j\u00e4rjepidevus. Kuulsin just kolleegidelt, kuidas meditsiiniteaduste valdkonnas said l\u00f5ppenud stardigrantidest v\u00e4ga v\u00e4hesed r\u00fchmagrandi rahastuse j\u00e4rgmiseks perioodiks. See tekitab totra olukorra: oled saanud rahastuse, pannud kokku uurimisr\u00fchma, kuid sul ei ole raha, et seda gruppi edasi hoida. Teadlasena pead tooma l\u00fcnkade katmiseks rahastust mitmest allikas. See on laiem projektip\u00f5hisuse probleem.<\/p>\n
Mida see Euroopa Teadusn\u00f5ukogu ligi kahe miljoni eruone grant sellisel juhul teie r\u00fchmale annab: turvatunnet v\u00f5i \u00fcritate kompetentsi veelgi laiendada?<\/p>\n
M\u00f5lemat. \u00dchelt poolt on alati hea tunne, kui tean, et saame olemasolevaid inimesi viis aastat palgal hoida. Teisalt saame laiendada kompetentsi masin\u00f5ppe ja andmeteaduse sissetoomisega. Mida meil hetkel \u00fcldse ei ole, on funktsionaalsete katsete kompetents. Seda teemegi koost\u00f6\u00f6s, sest meie enda grupil puudub vajalik taristu.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3131539h7413t24.jpg\"\/)
Tartu \u00dclikooli genoomika ja reproduktiivgeneetika kaasprofessor Triin Laisk. Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Noortele teadlastele soovitatakse sageli, et “Ole julge ja ole s\u00e4rav!”, siis oled ka oma teadlaskarj\u00e4\u00e4ris edukas. Kas see on midagi enamat kui s\u00f5nak\u00f5lks ja milline on teie n\u00f5uanne, kasv\u00f5i k\u00fc\u00fcniline, neile, kes seda teekonda alles alustavad?<\/p>\n
Teadus on karm, sest eitavaid vastuseid saab h\u00e4sti palju: sinu artikleid l\u00fckatakse tagasi ja rahastustaotlused saavad reeglina eitava vastuse. Kui keskmine edukusm\u00e4\u00e4r on 10\u201320 protsenti, t\u00e4hendab see puht statistiliselt, et peadki \u00fche eduka taotluse jaoks kirjutama neid viis kuni k\u00fcmme.<\/p>\n
See saab paljudele takistuseks, sest t\u00f5mbab motivatsiooni alla ja paneb iseendas kahtlema. Mind on \u00f5nnistatud sellise \u00f5nneliku ajuga, et kui mingi asi niidab jalust, kogun ennast natuke, t\u00f5usen p\u00fcsti, klopin p\u00f5lved puhtaks ja l\u00e4hen edasi. Edu v\u00f5ti on optimistlik j\u00e4rjepidevus.<\/p>\n
Mis puudutab s\u00e4rav olemist, siis teadlastelt oodatakse t\u00f5esti palju. Sa ei saa olla ainult teadlane, vaid pead oskama ka eelarvestada, hallata avalikke suhteid ja tegeleda teaduse populariseerimisega. Mida rohkem sa ise oma teemast r\u00e4\u00e4gid, seda rohkem see teistele kahe k\u00f5rva vahele j\u00e4\u00e4b. Ka retsensendid on inimesed: neid m\u00f5jutab infov\u00e4li ja kui \u00fcks kandidaat on rohkem pildis olnud, on ta v\u00f5imalused v\u00f5ib-olla paremad.<\/p>\n
See kommunikatsioon t\u00f6\u00f6tab m\u00f5lemat pidi. Kui oskad oma teemast lihtsalt r\u00e4\u00e4kida, on teinekord h\u00f5lpsam projekti kirjutada, sest oled asja enda jaoks rohkem l\u00e4bi m\u00f5elnud. Teadlaste probleem seisneb sageli selles, et nad mattuvad liigsetesse \u00fcksikasjadesse, kaotades lugeja t\u00e4helepanu juba esimeste lausetega. Lihtne kommunikatsioon tuleb kasuks ka s\u00fcvateaduslikus suhtluses.<\/p>\n
See toob meid visuaalse kommunikatsiooni juurde. Kui me selle intervjuu juurde pilti hakkame valima, milline on see keskkond, mis teie t\u00f6\u00f6d tegelikult iseloomustab \u2013 kas peaksime minema klassikalise labori katseklaaside vahele?<\/p>\n
Minuga on see probleem, et mina ei t\u00f6\u00f6ta laboris. Olen alati k\u00f5igile fotograafidele suur pettumus, sest istun kabinetis oma arvuti taga. Kasutasin vahepeal isegi sotsiaalmeedias teemaviidet #notallscientistswearlabcoats ehk teadus pole ainult kitlikandjatele.<\/p>\n
See on oluline representatiivsuse m\u00f5ttes. Loen just raamatut naisteadlastest, kus tuuakse v\u00e4lja, et mida mitmekesisemat pilti noored n\u00e4evad, seda kergem on neil end teaduses n\u00e4ha. Tuleb suurendada mitmekesisust: on nii nais- kui ka meesteadlasi, eri vanuses ja eri t\u00fc\u00fcpi inimesi \u2013 minul on n\u00e4iteks mitmeid t\u00e4toveeringuid ja spetsiifilisi hobisid, mis teinekord k\u00fcsimusi tekitavad. See aitab n\u00e4ha, et teadlane ei pea olema ainult valge kitliga pipeteerija.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3131521hc32at24.jpg\"\/)
Tartu \u00dclikooli genoomika ja reproduktiivgeneetika kaasprofessor Triin Laisk. Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Kui kerge v\u00f5i raske on Eestis olla naisteadlane? Ma ei ole kindel, kas sellega k\u00fcsimusega kaasnev kerge ebamugavustunne on minu enda probleem v\u00f5i peegeldab \u00fchiskonna laiemat fooni. Samas on LoTe-tudengitele ees esinedes s\u00fcdantsoojendav n\u00e4ha, kuidas naisi on neil erialadel m\u00e4rksa rohkem kui mu noorusajal.<\/p>\n
Mul endal pole naisteadlasena probleeme olnud ja minu \u00fcmber on toetavad inimesed, kes muudavad paindliku t\u00f6\u00f6- ja pereelu \u00fchildamise v\u00f5imalikuks. Tunnen end seet\u00f5ttu v\u00e4ga privilegeerituna. Proovin anda sama edasi oma t\u00f6\u00f6r\u00fchma liikmetele, sest minu t\u00f6\u00f6grupis on peaaegu ainult naised. Ma ei aja taga kindlaid t\u00f6\u00f6tunde: kui oled ise haige v\u00f5i laps on haige, ole kodus ja t\u00f6\u00f6ta siis, kui saad. Me saame naisteadlast toetada just paindlikkusega.<\/p>\n
Laiemalt on akadeemiline s\u00fcsteem arenenud. Teisalt, kui vaadata soolist tasakaalu \u00fclikoolis, avaneb teine pilt. STEM-alade tudengite seas on naisi t\u00f5esti j\u00e4rjest rohkem, aga mida edasi m\u00f6\u00f6da akadeemilist redelit liikuda seda v\u00e4hemaks neid seal j\u00e4\u00e4b. Professorite tasemeks on naised kuidagi peaaegu t\u00e4iesti \u00e4ra kadunud m\u00f5nes valdkonnas.<\/p>\n
Olen sel teemal varem kirjutanud. Naistele saab tihti takistuseks teadlaskarj\u00e4\u00e4ri mudel, mis eeldab j\u00e4reldoktorantuuri v\u00e4lismaal. See langeb kokku ajaga, kus luuakse peret ja saadakse lapsi. On \u00e4\u00e4retult keeruline kogu oma elu \u00fcles kiskuda ja v\u00e4lismaale minna. See on tehtav ainult v\u00e4ga tugeva tugiv\u00f5rgustikuga.<\/p>\n
On n\u00e4ha, et j\u00e4rjest v\u00e4hem inimesi tahab p\u00e4rast doktorikraadi kaitsmist \u00e4ra minna. T\u00e4nap\u00e4eva online-v\u00f5imaluste juures ei peagi teatud t\u00fc\u00fcpi teadust tehes Eestist lahkuma ja oma iseseisvat uurimissuunda, juhtimiskogemust ja kontaktidev\u00f5rgustikku saab teistmoodi kasvatada. See on taas koht, kus peaks paindlikkust suurendama.<\/p>\n
Ja l\u00f5puks, kui teie uue uurimisprojekti juurde tagasi tulla, mis oleks optimaalne koht, kus Eesti naiste terviseuuringud v\u00f5iksid k\u00fcmne aasta p\u00e4rast olla?<\/p>\n
Me peaksime s\u00fcvendama valdkondade vahelist koost\u00f6\u00f6d. Arutasime just kolleegiga, et j\u00e4rgmine samm v\u00f5ikski olla mingisugune naiste tervise keskus v\u00f5i konsortsium, mis tooks kokku geeniteadlased, sotsiaalteadlased, arstid ja molekulaarbioloogid. Eestis tehakse v\u00e4ga head teadust ja kui me koost\u00f6\u00f6d t\u00f5hustame, saame veel suuremaid asju \u00e4ra teha.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3131551h0bddt24.jpg\"\/)
Tartu \u00dclikooli genoomika ja reproduktiivgeneetika kaasprofessor Triin Laisk. Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Viis m\u00f5tet Triin Laisalt: Hormoonide kehv maine ei tulene niiv\u00f5rd teadusest kui kultuurilisest p\u00e4randist. Nende taseme loomuliku k\u00f5ikumise…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":72363,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,8658,13229,34,36,31,32,36621,21,36618,36619,36617,36620,28,29,36622,36616,19,6669,25,29421,2424,23,24,30683,22,20,32282,30],"class_list":{"0":"post-72362","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-erc","14":"tag-erc-grant","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-femtech","20":"tag-headlines","21":"tag-hormonaalne-tundlikkus","22":"tag-hormonaalsusteem","23":"tag-hormoonid","24":"tag-hormoonide-koikumine","25":"tag-latest-news","26":"tag-latestnews","27":"tag-menstruaaltsukkel","28":"tag-naised-teaduses","29":"tag-news","30":"tag-noorteadlased","31":"tag-populaarseimad-lood","32":"tag-suunamudijad","33":"tag-tartu-ulikool","34":"tag-top-stories","35":"tag-topstories","36":"tag-triin-laisk","37":"tag-uldised-uudised","38":"tag-uudised","39":"tag-vaktsiinivastasus","40":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/72362","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=72362"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/72362\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/72363"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=72362"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=72362"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=72362"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}