Silver \u00d5un 1. “Sentimentaalne v\u00e4\u00e4rtus”, re\u017e: Joachim Trier<\/p>\n Joachim Trier on olnud mu jaoks selle aasta suur leid. Olin n\u00e4inud “Maailma halvimat inimest”, aga tal on nii palju rohkem, mida avastada. Ometi j\u00e4lle keegi, kes on loonud t\u00e4iesti oma filmikeele. Nagu t\u00e4nap\u00e4eva Antonioni, aga ilma l\u00f5putu \u00e4ngita. Isegi, kui ta lood elu risteedel l\u00f5ppema kipuvad, on neis mingi s\u00f5nulseletamatu \u00f5rnus.<\/p>\n Ma natuke loodan, et ta j\u00e4\u00e4bki Norrasse ja norra keeles filme tegema. Ei p\u00f6\u00f6rdu suurproduktsioonide poole nagu Lanthimos (v\u00f5i viimase filmiga ka \u00d6stlund), kelle ingliskeelsetes ja laiemat publikut jahtivates filmides on esinenud m\u00e4rke varasema teravuse kadumisest.<\/p>\n Enamus ta filme eksisteerivad justkui \u00fches universumis. Nii pole vaja palju \u00f6elda. Piisab sellest, et “Sentimental Value” lahkab re\u017eiss\u00f6\u00f6rist isa (Stellan Skarsg\u00e5rd) katkiseid suhteid oma kahe t\u00fctrega (Renate Reinsve ja Inga Ibsdotter Lilleaas). Aga see m\u00f5jub nagu lugu vastamata armastusest. M\u00f5lemat pidi. Nagu Bergmani “S\u00fcgissonaat”, kus on \u00e4kki harjumatult palju ruumi optimismile.<\/p>\n Trieri suhtumine oma n\u00e4itlejatesse n\u00e4ib nii intiimne ja usaldav. Seal on nii palju ruumi hetkes s\u00fcndivaks m\u00e4nguks ja Skarsg\u00e5rd ning Lilleaas on imelised. Reinsve on lihtsalt \u00fcks oma p\u00f5lvkonna tundlikumaid naisn\u00e4itlejaid. Ma tahan sinna maailma juba tagasi minna!<\/p>\n 2. “2000 meetrit Andrijivkani”, re\u017e: Mst\u00f5slav T\u0161ernov<\/p>\n Filmi Eestis esitlenud T\u0161ernov \u00fctles, et kui saaks, ei teeks ta \u00fcldse s\u00f5jast filme. Mulle n\u00e4ib, et see eristab teda tavalistest s\u00f5jadokkide lavastajatest. “2000 meetrit Andrijivkani” on m\u00f5ttelt nii palju tiinem kui \u00fcks tavaline ajakirjanduslik s\u00f5jafilm. S\u00f5durite kiivritelt p\u00e4rit GoPro rindematerjal ja erinevad perspektiivid m\u00f5juvad nagu loeks m\u00f5nd Faulkneri romaani. Ja mulle n\u00e4ib, et arvutim\u00e4ngulikku dehumaniseerivat distantseeritust sellest ei teki. Selleks on filmis liiga palju inimesi, kellega T\u0161ernov annab v\u00f5imaluse l\u00e4hedaseks saada. Liiga palju elu ja selle h\u00e4vimist.<\/p>\n 3. “One Battle After Another”, re\u017e: Paul Thomas Anderso<\/p>\n 4. “Eddington”, re\u017e: Ari Aster<\/p>\n 5. “Sinners”, re\u017e: Ryan Coogler<\/p>\n Kui tuli praegune esimene suurem laine v\u00f5imestusfilme (nii rassi kui soo kategoorias),siis pean tunnistama, et oli v\u00e4ga v\u00e4he, mis neist minu jaoks k\u00f5lama j\u00e4id. Isegi, kui ma v\u00f5rdsuse eest v\u00f5itlevate eesm\u00e4rkidega kahe k\u00e4ega n\u00f5us olen, oli enamuses neist liiga palju ideelist tahet lihtsalt oma h\u00e4\u00e4l kuuldavaks teha ja seega ka kahjuks plakatlikku \u00fcheplaanilisust.<\/p>\n Elu on alati tuhat korda keerulisem ja k\u00f5ige paeluvam t\u00f5de peitub pooltoonides. Fassbinder taotles ju sama. R\u00e4\u00e4kis armastuse ja hoolimise vajadusest, aga ta kangelased on maru s\u00fcgavad, kohati isegi vastikud. Viimane aasta on toomas v\u00e4ikest muutust. Ka peavoolu diskursuses ja eesk\u00e4tt \u017eanrimaailmas. Coogleri “Sinners” polnud k\u00fcll l\u00f5puni minu veregrupp, aga loo poliitkorrektsetest vampiiridest, kes on valmis k\u00f5ike h\u00e4vitama, v\u00f5tan kahe k\u00e4ega vastu.<\/p>\n Aasta k\u00f5ige suuremaks \u00fcllatajaks sai minu jaoks Ari Aster. \u00d5igemini on t\u00e4psem \u00f6elda, et olin seda pikisilmi oodanud. Asteri senised filmid on andnud aimu temast, kui praeguse Hollywoodi \u00fchest huvitavamast m\u00f5tlejast, aga nii “Hereditary” kui “Midsommari” puhul kippusid \u017eanritroobid ta filmidele l\u00f5puks jalgu j\u00e4\u00e4ma. “Eddingtoniga” tabas Aster l\u00f5puks naelapead ja tegi eelmise aasta Ameerika ehk \u00fche julgeima ning kriitilisema filmi. South Park on kaua vajanud v\u00e4\u00e4rilist esindajat autorifilmi maailmas ja ma ei oodanud, et Aster seda teeb.<\/p>\n Ootamatult mitte-kriitiliseks osutus Paul Thomas Andersoni “One Battle After Another”. Aga nii palju, kui mul on tema revolutsioonilembusega konflikti, ei saa ma m\u00f6\u00f6da sellest, et ta on nii paganama hea loojutustaja. Kui pikaks sa v\u00f5id \u00fche anektoodi venitada? Nagu ka enne Joachim Trieri puhul sai mainitud, siis ma v\u00f5iks l\u00f5putult vaadata seda, kui v\u00e4ga Anderson oma n\u00e4itlejaid armastab ja nendest filmi kaasautorid teeb. Del Toro, Taylor, DiCaprio, Penn. Imeline!<\/p>\n Ra Ragnar Novod 1 “Frankenstein” Guillermo del Toro on meister ning “Frankenstein” on meistriteos. Ainuke etteheide tuleneb t\u00f5siasjast, et Netflixi filmina ei saa me seda kinoekraanilt n\u00e4ha. Praktiliselt lahendatud v\u00f5tteid t\u00e4is filmina v\u00f5ib seda v\u00f5tta lausa fenomenina, sest on v\u00e4he suuri re\u017eiss\u00f6\u00f6ri, kes teevad majesteetlikus suuruses filme nii nagu Del Toro v\u00f5i Christopher Nolan.\u00a0<\/p>\n 2. “Patused (“Sinners”) \u00a0Ryan Coogler (“Fruitvale Station”, “Creed”, “Black Panther”, “Black Panther: Wakanda Forever”) on loonud t\u00e4iesti oma n\u00e4gemuse ja stilistikaga versiooni klassikalisest slasherist, kus grupp erineva taustaga inimesi l\u00e4hevad \u00fchte majja ning ei saa enam lahkuda, sest neid hakkavad kimbutama \u00fcleloomulikud olendid. Lugu on seekord viidud 1932. aasta Mississippi osariiki, peategelased on kaksikutest vennad, grupp inimesi on peolised ning \u00fcleloomulikud olendid on vampiirid. K\u00f5igele lisaks on tegemist v\u00e4ga muusikalise \u00f5udusfilmiga, mis segab oskuslikult kokku erinevaid \u017eanre, et jutustada v\u00e4ga omap\u00e4rane elluj\u00e4\u00e4mislugu.<\/p>\n 3. “28 aastat hiljem” (“28 Years Later”) 69-aastane legendaarne re\u017eiss\u00f6\u00f6r Danny Boyle lavastab filme nagu poole noorem mees. 2002. aastal linastunud “28 p\u00e4eva hiljem” (“28 Days Later”) on \u00fcks parimaid maailmahukufilme mitte elavate surnute (v\u00f5i nakatunute) p\u00e4rast, vaid ikka sellep\u00e4rast, kuidas on see meieni toodud ja mis lugu jutustatakse.<\/p>\n 23 aastat hiljem valminud otsene j\u00e4rg “28 aastat hiljem” on esimene osa “28 aastat hiljem” triloogiast, mille teine osa “28 aastat hiljem. Kondikoda” (“28 Years Later: The Bone Temple”) linastub juba jaanuaris ning kolmas osa on samuti tulemas. Kui esimene osa filmiti p\u00f5him\u00f5tteliselt kartuliga, siis teine osa juba v\u00e4he moodsama vahendiga (iPhone 15), aga midagi pole muutunud: film on v\u00f5imas meeldetuletus, et vanus on k\u00f5igest number ning Danny Boyle’i oskus \u00fcllatada pole aastatega kuskile kadunud.<\/p>\n 4. “Salaagent” (“O Agente Secreto”) T\u00e4iesti lummav film, mis n\u00f5uab mitmekordset vaatamist mitte sellep\u00e4rast, et siin oleks otseselt midagi keerulist, vaid pigem loob filmi pealkiri eelduse sisu kohta. Esmasel vaatlusel seda silmas pidades v\u00f5ib filmis lausa pettuda, aga siin on see miski, see v\u00e4ike ussike, mis j\u00e4\u00e4b k\u00f5rva kummitama. Sellest filmist ei saa enam lahti. Peab uuesti vaatama ja siis end ka harima loo konteksti osas. Hoiatusfilm minevikust, mis peegeldab kenasti ka olevikku.\u00a0<\/p>\n 5. “Pikk, p\u00f6\u00f6rane ja ilus teekond” (“A Big Bold Beautiful Journey”) \u00a0K\u00fcllaltki maha tehtud filmike Kogonadalt, aga minusse s\u00f6\u00f6stis see kui v\u00e4rske tuulepuhang oma vaimustava pildikeele, heli, muusika ja n\u00e4itlejat\u00f6\u00f6dega. \u00dcks v\u00e4heseid filme sel aastal, mis peatas igasuguse kriitilise m\u00f5tlemise ja t\u00f5mbas endasse. Selle eest olen v\u00e4ga t\u00e4nulik.\u00a0<\/p>\n 6. “Hind Rajabi h\u00e4\u00e4l” (“The Voice of Hind Rajab”) H\u00e4davajalik film, et me unustaks, kes on ohvrid ja mille nimel v\u00f5ideldakse. M\u00e4ngufilmi formaat on iseenesest dokumentaalne, mist\u00f5ttu m\u00f5jub iga samm v\u00e4ltimatu lahenduse suunas aina enam traagilisemalt.\u00a0<\/p>\n 7. “\u00dcks v\u00f5itlus teise j\u00e4rel” (“One Battle After Another”) 2025. aasta jaoks perfektne film, Paul Thomas Anderson on geenius. Esiteks on ta vapustav re\u017eiss\u00f6\u00f6r ja teiseks on ta \u00fcks v\u00e4heseid filmitegijaid, kes suudab niiv\u00f5rd oskuslikult jutustada s\u00fcgavalt inimlikku lugu ja tuua see v\u00e4ga keevalise poliitilise tausta sisse.\u00a0<\/p>\n 8. “Demon Slayer: Kimetsu no Yaiba Infinity Castle” “Demon Slayer” on puhas muinasjutt. See ei ole looliselt midagi uut, aga vorm, teostus, tempo ja oskus jutustada seriaalis 20 minuti jooksul niiv\u00f5rd tihedalt l\u00e4bip\u00f5imitud niite t\u00e4is karakterip\u00f5hiseid lugusid muudavad selle ainulaadseks. Ja film ei j\u00e4\u00e4 seriaali kvaliteedile sugugi alla. “Demon Slayer: Kimetsu no Yaiba Infinity Castle” on seriaali l\u00f5pu algus. Tulemas on veel kaks filmi ja nii saabki “Demon Slayer” l\u00e4bi.\u00a0<\/p>\n 9. “Too ta tagasi” (“Bring Her Back”) Aasta \u00fcks kurvemaid filme. Hea kaaslane Danny ja Michael Philippou eelmisele filmile “R\u00e4\u00e4gi minuga” (“Talk to Me”, 2023).\u00a0<\/p>\n 10. “Nosferatu” Robert Eggersi (“N\u00f5id”, “Majakas”, “P\u00f5hjalane”) uusim film “Nosferatu” on teine t\u00e4ispikk uusversioon F. W. Murnau lavastatud kinoklassikast “Nosferatu \u2013 \u00f5uduste s\u00fcmfoonia” (Nosferatu \u2013 Eine Symphonie des Grauens, 1922). Esimene uusversioon p\u00e4rineb aastast 1979, kui oma n\u00e4gemuse l\u00f5i legendaarne Werner Herzog filmiga “Nosferatu \u2013 \u00f6\u00f6 fantoom” (“Nosferatu \u2013 Phantom der Nacht”). Eggers v\u00f5ttis Murnau ja Herzogi ning rakendas viimase 100 aasta jooksul Nosferatu ehk Dracula \u00fcmber loodud meediat ning tegi \u00fchelt poolt \u00fclimalt klassikalise ja teiselt poolt selgelt t\u00e4nap\u00e4evase filmi, mis kannab uhkelt ainult temale omase stiili rasket mantlit.\u00a0<\/p>\n 11. “Sirat” \u00dcks neist filmidest, millest ei tohi midagi ette teada. Lummav ja k\u00fctkestav film, mis t\u00f6\u00f6tab praeguste aegade allegooriana ja seda k\u00f5ike saadab reivimuusika ja l\u00f5putu tants.\u00a0<\/p>\n 12. “Ma vannun” (“I Swear”) Ootamatult s\u00fcdamlik film Tourette’i s\u00fcndroomiga \u00fcles kasvanud noormehest. V\u00e4ga kurb, naljakas, soe ja karm lugu teistmoodi \u00fcles kasvamisest ja oma kogemuse kaudu teiste aitamisest.\u00a0<\/p>\n 13. “Meister ja Margarita” (“The Master and Margarita”) Bulgakov oleks ilmselt rahul, et tema lugu j\u00f5udis suurele ekraanile niiv\u00f5rd palju poleemikat tekitades. Suurejooneline ja t\u00f5eliselt ilusti tehtud film.\u00a0<\/p>\n 14. “Kana” (“Hen”) Karm lugu l\u00e4bi kana silmade. Oma olemuselt meenutab Jerzy Skolimowski 2022. aasta filmi “Eo”, kus n\u00e4gime karmi lugu l\u00e4bi eesli silmade. V\u00f5iks arvata, et film ei paku nii suuri elamusi kui nimekirjas eespool olevad, aga siis eksite. Pakub k\u00fcll.\u00a0<\/p>\n 15. “Sayuri maja” (“House of Sayuri”) Jaapani \u00f5udusfilmid teevad k\u00f5ike teistmoodi. Need liiguvad m\u00e4ngleva kergusega \u017eanrite vahel. Need ehmatavad s\u00fcdamep\u00f5hjani, panevad tundma t\u00f5elist \u00f5udust ning ajavad naerma ja on ka v\u00e4ga l\u00f5busad. \u00dcliaktiivse K\u014dji Shiraishi film j\u00e4\u00e4b kauaks ajaks meelde filmina, mis kuulub kategooriasse “mida ma just vaatasin”.\u00a0<\/p>\n 16. “Mo Papa” V\u00e4ikese eelarvega valminud draama, mida oleks Eesti kinoturul vaja veel ja veel. Isiklik, intiimne, kurblik, s\u00fcdamlik ja kohutavalt ilusa pildiga.\u00a0<\/p>\n 17. “Relvad” (“Weapons”) Puhtalt re\u017eii poolest vapustav elamus. Cregger oskab \u00fcllatada, kruttida pinget ning panna uskuma, et Hollywoodi suurstuudiote \u00f5udusfilmid ei pea t\u00f5esti k\u00f5ik \u00fchesugused olema.\u00a0<\/p>\n 18. “Sorry, Baby” Ehe USA indie-film, just nii, nagu neid 2000ndate algusest m\u00e4letan.\u00a0<\/p>\n 19. “Mickey 17” Liiga v\u00e4he t\u00e4helepanu saanud ulmefilm, mis ilmselt muutub aastate m\u00f6\u00f6dudes klassikaks.\u00a0<\/p>\n 20. “Rendipere” (“Rental Family”) Brendan Fraseri tagasitulek ei olnud minu 2025. aasta bingos, aga olen selle \u00fcle v\u00e4ga r\u00f5\u00f5mus.\u00a0<\/p>\n 21. “Hea kutsu” (“Good Boy”) Aasta s\u00fcdamlikum film ja see on koerast, kelle silme l\u00e4bi kogeme tema omaniku kummitamist. Hea meeldetuletus, et \u00f5udusfilm on allegooria reaalse elu \u00f5udustest.<\/p>\n 22. “Heli ajalugu” (“The History of Sound”) Ilus film ajaloost, helist, kultuuri s\u00e4ilitamisest ja armastusest.\u00a0<\/p>\n 23. “Kohalolu” (“Presence”) Steven Soderbergh v\u00f5iks teha filmi \u00fcksk\u00f5ik millest ning see oleks ikka aasta \u00fcks huvitavamaid filme.\u00a0<\/p>\n 24. “Sellised v\u00e4ikesed asjad” (“Small Things Like These”) Cillian Murphy kurvad silmad 1985. aasta Iiri linnakeses sunnivad meid t\u00f5ele n\u00e4kku vaatama.\u00a0<\/p>\n 25. “Kabuki meister” (“Kokuho”) Kolm tundi vapustavat Jaapani kino.\u00a0<\/p>\n 26. “Kaks prokur\u00f6ri” (“Two Prosecutors”) Sergei Loznitsa on meister kujutamaks absurdseid aegu nii minevikust kui olevikust.\u00a0<\/p>\n 27. “MadS” 2006. aastal filmiga “Them” (“Ils”) Prantsuse uue laine horror’isse astunud ja sealt sama kiiresti lahkunud David Moreau on tagasi! “MadS” on \u00fchekaadri v\u00f5ttega \u00fcles v\u00f5etud \u00f5udusfilm, mis leiab aset \u00fche \u00f5htu jooksul ja rohkem ei tohiks filmi kohta enne vaatama asumist teada. Teadmatus filmi sisu kohta on pigem \u00f5nnistus, sest film on t\u00f5esti meisterlik ja raputab korralikult l\u00e4bi.\u00a0<\/p>\n 28. “Briljandid” (“Diamanti”) Kaunis ja s\u00fcdamlik kummardus Itaalia kinole.\u00a0<\/p>\n 29. “Kolm h\u00fcvastij\u00e4ttu” (“Tre Ciotole”) Kohutavalt kurb ja ilus film elust.\u00a0<\/p>\n 30. “F1” (“F1: The Movie”) Selliste filmide jaoks on kinoekraanid loodud.\u00a0<\/p>\n Ralf Sauter Alustan kohe olulise m\u00e4rkusega, et detsembri l\u00f5pus on minu jaoks varav\u00f5itu kokkuv\u00f5tliku aasta edetabeli koostamiseks, sest nii m\u00f5nedki olulised filmid on veel vaatamata (n\u00e4iteks “The Sound of Falling”, “Sirat” v\u00f5i “Marty Supreme”). Ja \u00fcle\u00fcldse oli mu jaoks suhteliselt v\u00e4hepakkuv filmiaasta, pidin ikka punnitama, et sadadest vaadatud filmidest saada kokku tabel, mida raatsiks ette n\u00e4idata.<\/p>\n Vist j\u00e4\u00e4b 2025 selliselt meelde, et ilmus mage eluloofilm depressiivsest Bruce Springsteenist, Guillermo del Toro tegi Netflixile igavav\u00f5itu “Frankensteini” ja paar v\u00e4\u00e4rt re\u017eiss\u00f6\u00f6ri v\u00e4hemalt ikkagi suutsid ikkagi midagi vaadatavat v\u00e4lja punnitada.<\/p>\n Enne, kui asun v\u00e4lismaiste filmide juurde, toon v\u00e4lja Eesti filmid, mis meeldisid: l\u00fchianimafilmid “Lumi saadab meid” ja “Ajas\u00f6\u00f6jad”, dokumentaalid “Torn” ja “Kikilipsuga m\u00e4ssaja” ning m\u00e4ngufilmid “Pikad paberid” ja “Aurora”.<\/p>\n Aga maailmakino edetabel on j\u00e4rgmine:<\/p>\n 1. “Lihtsalt \u00fcks \u00f5nnetus” (“It Was Just an Accident”)<\/p>\n T\u00e4nap\u00e4eva Iraanis kohtub \u00fcks keskealine mees nimega Vahid \u00f6\u00f6pimeduses teist meest, kes lohistab puujalga. Vahid hakkab kahtlustama: kas pealtn\u00e4ha v\u00f5\u00f5ras hr Puujalg oligi mu kunagine piinaja? Ja nii l\u00e4heb k\u00e4ima ilmselt aasta k\u00f5ige meeldej\u00e4\u00e4vam film, mis t\u00f6\u00f6tab korraga p\u00f5neviku, draama ja musta kom\u00f6\u00f6diana.<\/p>\n Korduvalt vangis istunud Iraani re\u017eiss\u00f6\u00f6r Jafar Panahi t\u00f6\u00f6tleb siin oma tegelaste kaudu oskuslikult piinamise kauaaegseid tagaj\u00e4rgi. Ta sedastab, et isegi kui inimese ps\u00fchholoogiat on v\u00f5imalik murda, ei saa tema inimlikkust v\u00f5i v\u00e4\u00e4rikust sedav\u00f5rd v\u00f5tta, et temast saaks verejanuline k\u00e4ttemaksja. H\u00e4sti \u00fcles ehitatud draama j\u00f5uab haripunkti stseenis, kus headus ja kurjus pannakse vastamisi ning nad peavad otsa vaatama iseendale, mitte teineteisele. See, mis algas huvitava p\u00f5nevikuna, areneb hoopis inimlikuks, teaterlikuks ps\u00fchhodraamaks. Toores hukkam\u00f5ist ja himu karistamise j\u00e4rele \u00fclendatakse v\u00e4\u00e4rikuseks.<\/p>\n Ehkki Panahi tegi selle filmi kodumaal valmis salaja ja piiratud v\u00f5imalustega, oskab ta doseerida ka musta huumorit \u2013 n\u00e4iteks on peategelasi eksitavatel turvameestel altk\u00e4emaksu v\u00f5tmiseks kaasas kaarditerminal \u2013 ning m\u00e4ngida oskuslikult s\u00fcmbolitega. Kui peategelane Vahid valmistub kunagist piinajat elusalt matma, annab see aimu islamistliku riigiv\u00f5imu piinamist kogenud inimeste tundest, et nad oleks kui elusalt maetud. V\u00f5ib-olla isegi saad hiljem naasta tavalise elu juurde, ent hingata v\u00f5i \u00f5ieti liikuda ikkagi ei saa. K\u00f5igutamatu humanistina vaatab Panahi l\u00e4mbuva rahva poole ja n\u00e4itab, et v\u00e4hemasti inimlikkuse j\u00f5ud j\u00e4\u00e4b alles.<\/p>\n Filmi epiloog j\u00e4\u00e4b kummitama ka p\u00e4rast saalist lahkumist. Vist ainus kord l\u00f5ppeval aastal, kui film minusse sedasi ebamugavalt tiksuma j\u00e4i. Nauding vaadata.<\/p>\n 2. “Kui mul vaid jaksu oleks” (“If I Had Legs, I’d Kick You”)<\/p>\n Oh, “Kui mul vaid jaksu oleks” vaadates tekkis tunne, et k\u00f5ik teised filmid \u00fcmberringi nagu vaikiks h\u00e4diselt, et see film saaks t\u00e4iest k\u00f5rist karjuda. Re\u017eiss\u00f6\u00f6r Mary Bronstein hoiab kaamerat l\u00e4bi terve filmi peategelase Linda n\u00e4ol, kui \u00fcksinda lapsega j\u00e4\u00e4nud naine stressi ja \u00fclekoormuse all praguneb. Naise kohal n\u00e4ib aga avanevat s\u00fcnkmust l\u00f5putu kosmos, mingi totaalne ja l\u00e4mmatav t\u00fchjus. Ja seel\u00e4bi hoiab film vaatajal algusest l\u00f5puni k\u00f5rist kinni.<\/p>\n Eestikeelne pealkiri k\u00f5lab kahjuks kuidagi plakatlikult, aga “If I Had Legs, I’d Kick You” k\u00f5lab originaalis k\u00fcll \u00e4gedalt. K\u00fcsisin kolleeg Maarja Hindoalla k\u00e4est, et miks siis ikkagi filmile niisugune pealkiri pandi? M\u00f5jub kuidagi embr\u00fconaalselt, nagu viitaks pealkiri veel s\u00fcndimata lapsele\u2026 ja t\u00f5epoolest mainib Rose Byrne’i peategelane kurvas monoloogis, et tegi kunagi aborti. V\u00f5i \u00e4kki on Rose Byrne oma depressiivses abituses muutunud sama pisikeseks ja embr\u00fconaalseks, nagu v\u00e4lja arenemata loode?<\/p>\n “Kui mul vaid jaksu oleks” v\u00f5imaldab igasugu huvitavaid ps\u00fchholoogilisi seoseid luua. Igal juhul mu lemmik Ameerika film sellest aastast, t\u00f5eline vaimselt n\u00e4riv\u00a0tour de force, kus loost on niisuguseid \u00fchendusi lausa nauding leida. Naljakal kombel v\u00f5iks seda kirjeldada kui filmi aukudest, sest Rose Byrne’i tegelast kummitab nii kosmilisena n\u00e4iv auk, mis tema majas lakke tekib ning naise omaenda kodust v\u00e4lja sunnib, samal ajal jookseb tema v\u00e4ikese t\u00fctre k\u00f5htu augu kaudu voolik, mis last toidab.<\/p>\n Tahaksin n\u00e4ha rohkem selliseid kompromissituid karakterdraamasid, tundub olevat nagu surev kunst keset \u00fcliambitsioonikaid suurema plaaniga lugusid.<\/p>\n 3. “Kaks prokur\u00f6ri” (“Two Prosecutors”)<\/p>\n Tristan Priim\u00e4gi kirjutas p\u00e4rast “Kahe prokur\u00f6ri” Cannes’i linastust, et l\u00f5pplahendus on kilomeetri kaugusele ette n\u00e4ha, kuid minu meelest on selline l\u00e4bin\u00e4htavus Sergei Loznitsa filmi \u00fcks selgeid tugevusi: p\u00f5nevus ei tule siin k\u00fcsimusest, kuidas lugu l\u00f5peb, vaid k\u00fcsimusest, kui kaugele lastakse peategelasel Kornevil oma juurdlusega minna, enne kui ta l\u00f5puks vaigistatakse. See on painav tunne, kui juba tead ette, et s\u00fcmpaatseks m\u00e4ngitud peategelasele ei saa lugu mingil juhul soodsalt l\u00f5ppeda.<\/p>\n Tehnilise teostuse ja dialoogi poolest on “Kaks prokur\u00f6ri” meisterlik film, mitte mingisugune kuiv ajalootund, vaid kunstiliselt huvitav ja l\u00e4bim\u00f5eldud teos. Loznitsal on materjali \u00fcle suurep\u00e4rane kontroll ja ta vormistab selle kannatlikkust n\u00f5udvaks, kafkalikuks r\u00e4nnakuks l\u00e4bi kinnipidamisasutuse l\u00e4mmatavate koridoride ja t\u00fchjade ruumide, kus juhtkonna n\u00f5udmised ja formaalsed ettekirjutused on alati kahet\u00e4henduslikud ning v\u00f5imupositsioonil inimeste tahtmised on peenelt peidetud s\u00f5nade vahele. Kornevil ei keelata otseselt midagi teha, aga iga j\u00e4relep\u00e4rimise v\u00f5i ettekirjutusega vihjatakse, et parem oleks, kui noormees seda ei teeks. Enda \u00f5nnetuseks on prokur\u00f6r oma kavatsustes vankumatu.<\/p>\n 4. “Ainus valik” (“No Other Choice”)<\/p>\n Kui L\u00f5una-Korea tipplavastaja Joon Ho Bong on minu poolehoiu oma pisut \u00fche\u00fclbaliste ingliskeelsete d\u00fcstoopiafilmidega korduvalt \u00e4ra kaotanud, siis Chan-wook Park on mind j\u00e4rjest v\u00f5lunud oma p\u00f6\u00f6raste k\u00e4iguvahetustega (ainsaks erandiks tema 2013. aasta “Stoker”). Parki “Otsus lahkuda” oli juba mu 2022. aasta edetabelis ja n\u00fc\u00fcd v\u00f5ib julgelt kiita ka tema musta kom\u00f6\u00f6diat “Ainus valik”, mis v\u00f5rreldes elegantse ja kummastava “Otsusega lahkuda” on hoopis teistsugune loom.\u00a0<\/p>\n “Ainus valik” on n\u00f5elterav, eneseteadlik ja h\u00fcperfokuseeritud film, mis paneb k\u00f5verpeegli ette kaasaja areneva maailma \u00fchiskonna, kus ennast kapsaks rassinud mehed m\u00f5testavad end ainult l\u00e4bi t\u00f6\u00f6. Mulle ka hirmsasti meeldib, kui filmis peategelasel terve loo jooksul hammas valutab (nagu ka Paul Schraderi “Afflictionis”), aga “Ainsa valiku” peategelasel on hullemaidki probleeme eesotsas paberifirmas t\u00f6\u00f6 kaotamisega. Et p\u00e4rast mitme kuu m\u00f6\u00f6dumist uuesti t\u00f6\u00f6le saada, ei n\u00e4e Lee Byung-huni poolt m\u00e4ngitud peategelane Man-su muud v\u00f5imalust kui asuda oma konkurente k\u00f5rvaldama, aga tema tegelaskuju ei ole end aastatega tapjaks treeninud k\u00fclmavereline k\u00e4ttemaksja nagu Chan-wook Parki “Oldboy” peategelane, vaid ausalt \u00f6eldes ka p\u00fcstoliga paras \u00e4pu.<\/p>\n Eks kellegi tapmine ning laiba peitmine ei olegi kerge t\u00f6\u00f6 ning Park n\u00e4itab meile v\u00e4ga vaimukalt, kuidas nii Man-su kui tema rivaalid on k\u00f5ik samasugused madala enesehinnanguga mehikesed, kellel t\u00f6\u00f6tuna nii p\u00f5lved kui meel kohe n\u00f5rgaks l\u00f6\u00f6vad. Park viib sellega oma tegelased t\u00e4iesti \u00fcrgsetele tasanditele ning film on \u00fcllatavalt naljakas seal, kus \u00e4hvardab muutuda v\u00e4givaldseks, ning v\u00e4givaldne seal, kus ootaks koomikat. Aga kui kurvastav kogu filmi sotsiaalne plaan ka ei oleks, ei muutu Park siin k\u00fc\u00fcniliseks v\u00f5i sapiseks, nagu n\u00e4iteks Jaapanis sarnaseid filme tegev Kiyoshi Kurosawa. Lisagem juurde t\u00e4iesti nauditavalt veidrad montaa\u017ei- ja muusikavalikud ning saamegi \u00fche aasta m\u00f5nusama filmikogemuse.<\/p>\n 5. “Too ta tagasi” (“Bring Her Back”)<\/p>\n Aasta r\u00e4\u00e4gituimaks \u00f5udusfilmiks kujunes Zach Creggeri “Relvad”, aga selle \u00fclepakutud koomika mulle l\u00f5puni ei maitsenud ning ausalt \u00f6eldes ei olnud ka lool l\u00f5puks p\u00e4riselt v\u00e4ga palju \u00f6elda p\u00f5lvkondlike valupunktide kohta, millele “Relvades” m\u00fcsteerium \u00fcles ehitatud oli.<\/p>\n L\u00f5ppeva aasta \u00f5udusfilmidest avaldas palju rohkem muljet Philippou vendade “Too ta tagasi”. Austraaliast p\u00e4rit Danny ja Michael Philippou \u00f5udusfilm “Too ta tagasi” on meisterlik n\u00e4ide k\u00f5hedikust, mis julgeb vaatajat pidevas ebamugavuses hoida, laskmata teda lahti. Oma teise m\u00e4ngufilmini j\u00f5udnud Philippoud alustasid huvitaval kombel juutuuberitena, tehes vaimukaid \u00f5udusvideoid, ja siinkohal on paeluv m\u00f5elda, kui palju v\u00f5is vendade kogemus l\u00fchikeste veebivideote tegemisel nende oskusi lihvida. Teadagi peavad edukad juutuuberid oskama vaataja t\u00e4helepanu hoida, et ta lihtsalt igavusest j\u00e4rgmise video peale ei klikiks.<\/p>\n L\u00f5viosa filmi pingest tuleneb vastuk\u00f5last, mis \u00f5e-venna Andy ja Piperi vahel v\u00e4lja kujuneb, kui nad p\u00fc\u00fcavad kohaneda uue kasuperega \u2013 Andy n\u00e4eb asju, mida Piper pole f\u00fc\u00fcsiliselt v\u00f5imeline n\u00e4gema, seevastu emalikku hoolt igatsev Piper satub v\u00e4ga kergesti kurja kasuema Laura m\u00f5juv\u00f5imu alla, t\u00f5ugates Andyt ajapikku eemale. Kurjade kavatsustega Laura, kellel on varrukast v\u00f5tta terve rida manipulatsioonitrikke, muidugi ainult v\u00f5idab sellest. Loos kujuneb v\u00e4lja valulik pilt sellest, kuidas d\u00fcsfunktsionaalsed ning traumeeritud \u00f5de ja vend on sattunud kurjuse r\u00fcppe ning aegam\u00f6\u00f6da kistakse neid teineteisest eemale, taustal pitsitamas piinarikas perekondlik minevik ning sotsiaalt\u00f6\u00f6tajad, kes ei oska noortele paremaid tingimusi v\u00f5imaldada.<\/p>\n Siin on peidus ka \u00fcks aasta h\u00e4irivamaid hetki seoses v\u00e4ga terava k\u00f6\u00f6ginoaga, ent “Too ta tagasi” ei ole pelgalt labane \u0161okimaterjal. Filmi toetab v\u00e4ga tugev stsenaarium, tegelastel on p\u00f5hjalikult l\u00e4bim\u00f5eldud sisemaailm ning lugu tuuakse kokku m\u00f5juva kurbusenoodiga.<\/p>\n 6. “Unistused” (“Dreams”)<\/p>\n Siinkohal tuleb olla valvas, sest kinodesse j\u00f5udis just veel \u00fcks “Dreams” suurep\u00e4raselt Mehhiko re\u017eiss\u00f6\u00f6rilt Michel Francolt, aga mina pean siinkohal silmas ikkagi Berliinis Kuldkaruga p\u00e4rjatud “Dreamsi”, millega filmitegija Dag Johan Haugerud pani punkti oma “Seksi”, “Armastuse” ja “Unistuste” triloogiale. “Unistused” osutus kolmest filmist vaat et mu lemmikuks.<\/p>\n See v\u00e4ga k\u00fcps draama saab suurep\u00e4raselt aru, mida t\u00e4hendab olla loovinimene, kes vahendab isiklikke kogemusi l\u00e4bi oma loomingu ning teeb sellega ennast haavatavaks k\u00f5igi l\u00e4hedaste ees, kellel tekivad selle loomingu kaudu hoopis omad subjektiivsed isiklikud seosed ja poolt\u00f5ed. Triloogia kolmest filmist oli see ka lavastuslikult k\u00f5ige huvitavam ning kasutas Oslo arhitektuuri kuidagi v\u00e4ga spirituaalselt \u00e4ra. “Unistused” oli ka l\u00f5ppeva aasta k\u00f5ige l\u00f5\u00f5gastavam film: k\u00f5ik need maalilised s\u00fcgistoonid ja villased kampsunid! Keegi oleks v\u00f5inud mulle kinosaali tassi kakaod tuua!<\/p>\n 7. “Matrialistid” (“Materialists”)<\/p>\n Oma suurep\u00e4rases deb\u00fc\u00fcdis “Eelmised elud” t\u00f6\u00f6tles re\u017eiss\u00f6\u00f6r Celine Song \u00fcles sirgumise ning \u00fcmber asumise loo justkui moodsaks romantiliseks muinasjutuks. “Materialistides” teeb Song aga kainestava h\u00fcppe armun\u00e4ljas newyorklaste pseudomaailmasse, mis “Eelmistes eludes” m\u00f5jus rohkem h\u00e4mara virvendusena kahe peategelase taustal. Tonaalselt on need filmid v\u00e4ga erinevad. M\u00f5istusest l\u00e4htuv “Materialistid” on ninakas ja k\u00fc\u00fcniline seal, kus s\u00fcdamega tehtud “Eelmised elud” oli tundesoe ja vaikne, kuid nad t\u00f6\u00f6tavad kui sama m\u00fcndi kaks poolt. Spirituaalne v\u00f5i materiaalne? Vali oma m\u00fcrk.<\/p>\n Teatrimaailmast p\u00e4rit Celine Song on s\u00f5naosav autor, kes \u00f5nneks ei j\u00e4\u00e4 “Materialistides” lihtsalt kaheks tunniks nipsakalt muhelema enesekesksete vallaliste ja nende idealismi \u00fcle. Esialgu v\u00f5ib tekkida k\u00f5hklus, miks \u00fcldse kibeles Celine Song kaasaja kohtingukultuuri pulkadeks v\u00f5tma, kuid lausa m\u00e4rkamatult hakkab film \u00fcles soojenema, kui film hakkab lahti harutama peategelase Lucy keerulist lapsep\u00f5lve ning j\u00e4rsult l\u00f5ppenud suhet rahah\u00e4das Johniga (Chris Evans), kellega Lucy on j\u00e4tnud h\u00fcvasti \u00e4revusest majandusraskuste ees.<\/p>\n “Materialistid” on t\u00e4helepanelikum ja intelligentsem film, kui kolme piltilusa Hollywoodi staariga plakatilt eeldada v\u00f5iks, m\u00f5judes moodse edasiarendusena k\u00fcsimustest, mida on t\u00f5statanud nii Billy Wilder (“Korter”, 1960) kui ka Meg Ryani ja Tom Hanksi filmid 90ndatel. V\u00f5lu on detailides: selles, kuidas Celine Song oskab restoranistseenis Lucyt ja Harryt \u00fcmbritseva klaasik\u00f5lina t\u00e4ielikult vaigistada, et tema terav dialoog t\u00f5useks esile nagu heas teatrit\u00fckis, v\u00f5i selles, kuidas Song vallatleb romantiliste kli\u0161eedega ning juhatab nende kaudu oma peategelast m\u00e4rkamatult t\u00f5e ja p\u00e4\u00e4semise suunas. Esialgu teravmeelne ja l\u00f5puks hoopis m\u00e4rkamatult tervendav “Materialistid” on t\u00f5eline \u00fcllataja.<\/p>\n 8. “2000 meetrit Andrijivkani” (“2000 Meters to Andriivka”)<\/p>\n Mstyslav T\u0161ernovi Ukraina s\u00f5ja dokumentaalfilm on otsast l\u00f5puni kainestav vaatamine. Mitte lihtsalt seep\u00e4rast, et n\u00e4ed lahingule nii vahetut ja lohutut vaadet, vaid ka seep\u00e4rast, et filmi vaadates tekib lihtsalt ebamugav dissonants. N\u00e4iteks n\u00e4ed, kuidas p\u00e4ike loojub iseenesest ju kaunil horisondil v\u00f5i s\u00f5durid silmitsevad vahepeal taevas Kuud. Saad j\u00e4rsku aru, et neidsamu p\u00e4ikest ja Kuud imetled siin Eestis ka sina, aga palju turvalisemas kontekstis. T\u0161ernov toob selle k\u00f5ik lihtsalt nii l\u00e4hedale ja siis painutab k\u00f5ik meie tsiviliseeritud maailma seadusp\u00e4rasused \u00fcmber.<\/p>\n L\u00f5ppenud aastal suutsidki s\u00f5jafilmid \u00f5nneks kummutada seda veidrat kirjutamata reeglit, et s\u00f5jafilmi peetakse kinematograafiliselt \u00fcheks uhkemaks \u017eanriks. Tavaliselt oleme harjunud, et n\u00e4iteks p\u00e4ikeset\u00f5usuga s\u00fcmboliseeritakse suurt triumfi- ja v\u00f5iduhetke, aga “2000 meetrit Andriivkani” ning miks mitte Alex Garlandi m\u00e4ngufilm “Warfare” said p\u00e4riselt aru, et s\u00f5da on lihtsalt t\u00e4iesti skisofreeniline kaos ning p\u00e4ikeset\u00f5usud muutuvad lahingu taustal lihtsalt millekski t\u00fchiseks.<\/p>\n 9. “Teolt tabatud” (“Caught Stealing”)<\/p>\n Darren Aronofsky, kes lavastas juba karj\u00e4\u00e4ri alguses tervet p\u00f5lvkonda raputanud narkofilmi “Reekviem unelmale”, on alati olnud huvitatud inimestest, kelle elud on jooksmas karidele, aga kes ei ole seevastu v\u00f5imelised seda allak\u00e4iku kuidagi peatama. Aronofsky maailmas unistused rohkem tapavad kui viivad meid edasi. Sama on juhtunud noore Hankiga, kelle pesapallilootused kustusid traagilise auto\u00f5nnetusega ja n\u00fc\u00fcd on tema elu ladestunud t\u00fchjaks eksistentsiks \u00fches r\u00e4\u00e4mas New Yorgi korteris, seltsiks alkohol ning k\u00f5hklev parameedikust t\u00fcdruks\u00f5ber Yvonne (Zo\u00eb Kravitz).\u200b<\/p>\n Kuigi “Teolt tabatud” tegevus leiab aset New Yorgis 90ndate l\u00f5pus – ajastul, millele film vaatab tagasi lennuka ja kibemagusa nostalgiaga -, v\u00f5iks keskne situatsioon samah\u00e4sti lahti rulluda Taavi Libe saates “M\u00e4rgatud Eestis”. K\u00f5ik elemendid \u00fcheks heaks t\u00f5sielusaate reportaa\u017eiks on siin olemas: vihane k\u00f5iki inimesi hammustav kass, kiilasp\u00e4ised rusikatega vehkivad j\u00f5mmid ning ninatargad politseinikud, kes \u00fclekuulatava korteris h\u00e4da tehes poti kogemata \u00e4ra ummistavad.<\/p>\n \u00d5nneks on peaosalisele Austin Butlerile antud ka huvitavalt kirjutatud tegelaskuju. P\u00f6\u00f6rast s\u00fcndmuste k\u00e4iku arvestades v\u00f5iks tema Hank j\u00e4\u00e4da meile l\u00f5puni v\u00f5rdlemisi anon\u00fc\u00fcmseks, kuid film tegeleb Hanki minevikuga \u00fcllatava empaatiaga. Moodustub selgete piirjoontega portree enesekindlast, aga kaitsetust noormehest, kes on oma unistustest ilma j\u00e4\u00e4nud ning eluga tupikusse jooksnud. \u00dcks selle aasta lennukamaid filme, boonuseks uskumatult hea ajastupilt.<\/p>\n 10. “Kolm h\u00fcvastij\u00e4ttu” (“Three Goodbyes”)<\/p>\n Oeh, mu valikud t\u00e4navusel P\u00d6FFil ei olnud just kiita, aga Isabel Coixet’ film l\u00e4ks mulle k\u00fcll korda. Ma lihtsalt jumaldan seda, kui film vaikselt \u00fcles soojeneb nagu hommikune puder ja siis veel m\u00f5ned v\u00e4rsked marjad ka peale pannakse. Umbes selliselt m\u00f5jub t\u00e4helepaneliku inimeste vaatleja Isabel Coixet’ uus Roomas toimuv film “Kolm h\u00fcvastij\u00e4ttu”, mille kooli\u00f5petajast peategelane Marta peab l\u00e4bi tegema lahkumineku raske kadalipu ning sellega tema katsumused alles algavad.<\/p>\n Alguses tundus see k\u00f5ik jube kuiv ja tuttav: n\u00e4\u00e4klev paar, \u00e4kiline lahkuminek, samuti haiguse teema ning isegi vaade koolinoortele, kelle k\u00e4itumine tundub kahtlaselt eneseh\u00e4vituslik… Kuid Coixet hakkab siin nii soojalt ja m\u00f5nusalt peegeldama \u00fcksinda j\u00e4\u00e4misele j\u00e4rgnevaid eneseotsinguid, toob sisse elutervet huumorit, filmikeel \u00e4rkab ellu, lugu vaatab otsa ka Roomale laiemalt ning isegi p\u00f5hjendab paari lahkukasvamist sellega, et kokast mehel on kinnisidee hoida Itaalia traditsioone keset muutuvat suurlinna. Ja see on k\u00f5ik v\u00e4ga k\u00fcps ja kena, millest mulle t\u00e4iesti piisas. Ning kui \u00fctlesin, et marjad pannakse veel ka peale, siis t\u00f5epoolest on “Kolme h\u00fcvastij\u00e4tu” l\u00f5pus paar v\u00e4ikest pu\u00e4nti, mis kogu loole ilusa punase paela \u00fcmber t\u00f5mbavad.<\/p>\n V\u00e4ga s\u00fcmpaatne peaosa Euroopa Virginia Madsenilt Alba Rohrwacherilt. T\u00e4iskasvanulik film t\u00e4iskasvanutele.<\/p>\n 11. “Kadunud maadel” (“In the Lost Lands”)<\/p>\n Aga edetabeli l\u00f5ppu j\u00f5udes v\u00f5iks n\u00fc\u00fcd peenutsemisele l\u00f5pu teha ja midagi t\u00e4itsa teisest ooperist v\u00e4lja tuua. Pigistan pooliroonilises v\u00f5tmes t\u00e4itsa l\u00f5ppu re\u017eiss\u00f6\u00f6r Paul W.S. Andersoni fantaasiaseikluse “Kadunud maadel”, mis Eesti kinolevist kadus sama kiiresti kui peeretus s\u00fcgistuulde. Vahelduseks pole siin Paul W.S. Anderson aheldatud \u00fchelgi videom\u00e4ngu k\u00fclge (a la “Monster Hunter” v\u00f5i “Resident Evil”) ning tegeleb fantaasialoomega selle k\u00f5ige perverssemal ja \u00fclevamal moel.<\/p>\n V\u00f5tab ta eeskuju nii vesternidest kui muinasjuttudest ning paneb n\u00e4itlejad Milla Jovovichi ja Dave Bautista kohmetult “n\u00e4itlema” v\u00f5ikalt \u00fclepakutud digitaalsete taustade ette, luues t\u00e4itsa unikaalse paletiga B-filmi. Anderson lihtsalt oskab oma filmid liikuma panna ja teeb seda kuidagi nii romantiliselt ja pretensioonitult. K\u00f5ike seda oli \u00fctlemata lummav vaadata, nagu n\u00e4eks Frank Frazetta maale v\u00f5i Robert E. Howardi fantaasiajutte \u00e4rkamas suure spektaalina m\u00fctoloogiliselt ellu.<\/p>\n Minu jaoks t\u00e4ielik r\u00e4mpsfilmikuld, selline m\u00f5\u00f5dutundetu h\u00fcperdigitaalne filmitegemine, millele ma ei suuda vastu panna. Normaalidele j\u00e4\u00e4gu Marvel, minule selline suurep\u00e4rane, puhta s\u00fcdamega tehtud saast.<\/p>\n Iris Peil Aasta 2025 on olnud veider \u2013 tundub, et maailmas j\u00f5udsalt kanda kinnitav entroopia on niigi lootust kaotava \u00fchiskonna t\u00e4ieliku nihilismini viinud ning tunne, nagu elaksime viimsep\u00e4eval, on kandunud \u00fcle ka filmi. Aastat kokku v\u00f5ttes tundub, nagu tahaksime \u00fcksteisele \u00f6elda, et “miski ei ole enam okei”.<\/p>\n Ma ei taha kasutata s\u00f5nu nagu “d\u00fcstoopia” v\u00f5i “apokal\u00fcptiline”, vaid juhtida t\u00e4helepanu sellele, et filmitegijad on sundinud meid otsa vaatama aspektidele elus, mida k\u00f5ik aina selgemalt m\u00e4rkama ja tajuma hakanud oleme, kuid millega midagi ette v\u00f5tta veel ei oska.<\/p>\n Aasta \u00fched silmapaistvamad filmid selles v\u00f5tmes on kahtlemata “One Battle After Another” ja “Eddington” \u2013 m\u00f5lemad peegeldavad seisundit, kus moraalsed ja emotsionaalsed orientiirid on hajunud. Need filmid ei \u0161okeeri niiv\u00f5rd oma \u00e4\u00e4rmuslikkusega, vaid m\u00f5juvad just seet\u00f5ttu, et tunduvad \u00e4ratuntavalt ja ebamugavalt realistlikud. K\u00f5nekas on seegi, et need lood on jutustatud l\u00e4bi tegelaste, kes kuuluvad \u00fchiskonnagruppi, kelle maailmapilt on seni olnud normiks. Sellest vaatepunktist m\u00f5jub filmides peegelduv mitte niiv\u00f5rd hoiatuse, vaid s\u00fcmptomina.<\/p>\n Sarnastel nootidel teevad vaatajale ninanipsu n\u00e4iteks ka “Weapons”, “Bugonia”, “Mickey 17” ja h\u00fcpnootilisel tehnok\u00f5rbe-p\u00f5rgu radadel liuglev “Sir\u0101t”. Selgemalt ja valusamalt annab realistliku pildi s\u00f5jast “Warfare”. Verisest maailmal\u00f5pust “28 aastat hiljem”.<\/p>\n Mitte k\u00f5ik neist filmidest ei j\u00f5udnud k\u00fcll isiklikku listi, kuid tundsin, et vajavad \u00e4ram\u00e4rkimist just suurt pilti vaadeldes.<\/p>\n Praegu tundus \u00f5ige j\u00e4rjekord selle aasta lemmikutele aga selline:<\/p>\n 1. “If I Had Legs I’d Kick You”<\/p>\n 2. “Bugonia”<\/p>\n 3. “Warfare”<\/p>\n 4. “Steve”<\/p>\n 5. “Mickey 17”<\/p>\n 6. “Sir\u0101t”<\/p>\n 7. “Eddington”<\/p>\n 8. “Sorry, Baby”<\/p>\n 9. “Ballad of a Small Player”<\/p>\n 10. “No Other Choice”<\/p>\n Kaarel Kuurmaa “Past Future Continues”, re\u017e: Morteza Ahmadvand, Firouzeh Khosrovani<\/p>\n Oma vanemate, lapsep\u00f5lve ja kodumaa igatsus ning armastus l\u00e4bi vaikivat pilti vahendava kaamerasilma. Eksperimentaalse meetodiga poeetilise dokumentalistika meistriteos esimesest sekundist viimaseni.<\/p>\n “P\u00fcha viigipuu seeme”, re\u017e: Mohammad Rasoulof<\/p>\n Uskumatult pingelise laetusega minimalistlik triller. Pea kolm tundi kulub nii ruttu ja ometi on see k\u00f5ik tehtud vahendite m\u00f5ttes justkui eimillestki.\u00a0<\/p>\n “Lihtsalt \u00fcks \u00f5nnetus”, re\u017e: Jafar Panahi<\/p>\n Sisuliselt ja metodoloogiliselt on see filmina “P\u00fcha viigipuu seemne” veidi l\u00f5busam, absurdsem, m\u00f5istulikum\u00a0ja\u00a0m\u00e4ngulisem l\u00e4hisugulane. Oma intelligentses vaimukuses samuti vahedalt l\u00f5ikav.\u00a0<\/p>\n “Seeds”, re\u017e: Brittany Shyne<\/p>\n USA l\u00f5unaosariikide farmerite elu. Kaunis mustvalge kinokeel. V\u00e4gev galerii filmograafilisi tegelasi ning paik, kuhu muidu ilmselt elus ei p\u00e4\u00e4se, v\u00f5inoh, v\u00e4hemalt eales mitte nii ligi.<\/p>\n “Gen_”, re\u017e: Gianluca Matarrese<\/p>\n \u00dche Milano kliiniku argip\u00e4ev, kus tegutseb erakordselt s\u00fcmpaatne ja tugeva ps\u00fchholoogilise tajuga arst dr Bini. Tema juurest k\u00e4ib l\u00e4bi vool erinevatest patsientidest, kelle mured on \u00e4\u00e4retult isiklikud viljatusk\u00fcsimustest,\u00a0hormoonravi ja transsoolisuse teemadeni. Samas, vaatamata nii komplekssetele muredele, on tegu lootusest ja muhedast elur\u00f5\u00f5must pakatava teosega.\u00a0<\/p>\n “The Wind Blows Wherever It Wants”, re\u017e: Ivan Boiko<\/p>\n Gruusia lambakarjused. Suured vaikivad Kaukaasia m\u00e4ed. Aastaaegade vaheldumine. Teekond. Kino.<\/p>\n “A Fox Under the Pink Moon”, re\u017e: Mehrdad Oskouei<\/p>\n Noore kunstiliselt andeka afgaani neiu Soraya valusalt aus eneseportree. \u00dcles v\u00f5etud iseseisvalt mobiiltelefoniga ning hiljem koos Soraya joonistustel p\u00f5hineva elegantse animatsiooniga v\u00e4ga m\u00f5juvaks tervikuks kokku monteeritud.\u00a0<\/p>\n “Whispers in the Woods”, re\u017e:\u00a0Vincent Munier<\/p>\n Mets, loodus, p\u00f5lvkonnad. Vana tark loodusemees oma loodusfotograafist poja ja pojapojaga Prantsusmaal Vogeesi m\u00e4estiku metsades korraga nii suurt looduse \u00fclevust kui metsade k\u00f5ige \u00f5rnemaid m\u00e4rke m\u00e4rkamas.\u00a0<\/p>\n “Pikad paberid”, re\u017e: Meel Paliale<\/p>\n Ajatu ajapilt Tallinnast. Midagi nii kerget, v\u00e4rsket ja heatahtlikku ning samas targalt kokku kootut pole ammu kinos kogeda saanud. Ait\u00e4h, Meel ja co!<\/p>\n “Torn”, re\u017e: Kullar Viimne<\/p>\n \u00dcks maitsekalt v\u00e4ljapeetud suurt ekraani v\u00e4\u00e4riv dokumentalistikakogemus. Ait\u00e4h, Kullar!<\/p>\n Aurelia Aasa “K\u00fclaline” (“The Visitor”), re\u017eiss\u00f6\u00f6r Vytautas Katkus<\/p>\n “K\u00fclalisega” j\u00e4tkab leedukas Vytautas Katkus mustrit, mille ta on sisse s\u00f5tkunud juba oma l\u00fchifilmidega. On turgutav vaadata filmi, kus pole \u00fchtegi negatiivset tegelast, lihtsalt elu oma voolus. Lummav nii visuaalilt kui tunnetuselt.<\/p>\n “Teistsugune mees” (“A Different Man”), re\u017eiss\u00f6\u00f6r Aaron Schimberg<\/p>\n Eelmisel aastal kirjutasin, et “Protseduuri” tuules ootan filmi “Teistsugune mees” vaatamist. Vaatasin \u00e4ra, ja tuleb tunnistada, et Schimbergi film j\u00e4ttis m\u00e4rksa tugevama j\u00e4lje. Raputav igas m\u00f5ttes!<\/p>\n “Bugonia”, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Yorgos Lanthimos<\/p>\n Iga kord, kui tekib tunne, et Yorgos Lanthimos on k\u00f5ik \u00f6elnud, toob ta m\u00e4ngu millegi uue \u2013 sel korral tulnukad. Rabav!<\/p>\n “Pensioniplaan” (“Retirement Plan”), re\u017eiss\u00f6\u00f6r John Kelly<\/p>\n \u00dcks t\u00e4navuse l\u00fchianimatsiooni Oscari suurfavoriite ja isiklik lemmik. \u00dcks neid filme, mis s\u00fctitab elujanu, tuletades meelde selle \u00fc\u00fcrikust. Oscari kampaania raames on film eri platvormidel ka \u00fcleval \u2013 kes otsib, see leiab.<\/p>\n “Nouvelle Vague”, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Richard Linklater<\/p>\n Ameeriklase Richard Linklateri mustvalge m\u00e4ngufilm v\u00f5ib k\u00fc\u00fcnilisemale hingele m\u00f5juda poeetilise paraadportreena Jean-Luc Godardist. Samas on selles prantsuse maestro eneseotsingutele p\u00fchendatud filmis siirast imetlust elu ja loomingu vastu. Cannes’i esilinastus kihiseb igal juhul hinges siiani nagu \u0161ampanja.<\/p>\n “Ma pole veel see, kes tahaksin olla” (“I Am Not Everything I Want To Be”), re\u017eiss\u00f6\u00f6r Kl\u00e1ra Tasovsk\u00e1<\/p>\n Raudse eesriide taha suletud t\u0161ehhi fotograaf Libu\u0161e Jarcovj\u00e1kov\u00e1 ei saavutanud kunstnikuna kunagi ihaldatud l\u00e4bimurret, ent visadus ja loometung j\u00e4id. Seda meie \u00f5nneks, sest Kl\u00e1ra Tasovsk\u00e1 arhiivimaterjalidest kokku pandud dokumentaal pole ainult v\u00f5luv p\u00fchendus Jarcovj\u00e1kov\u00e1 kunstile, vaid ennek\u00f5ike tema kustumatule elujanule. K\u00e4esoleva aasta DocPoint Tallinna avafilm.<\/p>\n “Konklaav” (“Conclave”), re\u017eiss\u00f6\u00f6r Edward Berger<\/p>\n Vatikani tagatubades tuuseldamine pole kunagi olnud nii paeluv.<\/p>\n “Kikilipsuga m\u00e4ssaja”, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Jaan Tootsen<\/p>\n Tahaks Eesti filmis n\u00e4ha rohkem sama heatujulisi inimesi nagu naksikalt \u0161vipsis Eesti endine president. 2025. aasta Eesti filmi absoluutne lemmik.<\/p>\n “Arco”, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Ugo Bienvenu<\/p>\n T\u00f5en\u00e4oliselt on “Arco” t\u00e4navune Oscari nominent selliste filmihiidude nagu “Zootopia 2” ja “KPop Demon Hunters” k\u00f5rval. Film, mis p\u00f5imib indie-animatsiooni vaimu Jaapani anime m\u00f5jutustega. Idee ajas r\u00e4ndavast poisist, kes satub Maale enne kliimakatastroofi, m\u00f5jub paberil kli\u0161eena, ent reaalsuses on tulemuseks paeluv ja s\u00fcdamlik lugu perekonnast ja s\u00f5prusest. Maailma suurimal animafilmide festivalil Annecy’s p\u00e4lvis film enam kui k\u00fcmme minutit kestnud seisva ovatsiooni.<\/p>\n “Aeg elada” (“We Live in Time”), re\u017eiss\u00f6\u00f6r John Crowley<\/p>\n Kuna kuidagi l\u00e4ks nii, et t\u00e4navu v\u00e4lja valitud filmide olulisemad m\u00e4rks\u00f5nad on aeg, elujanu ja oma unistuste poole p\u00fc\u00fcdlemine, siis j\u00e4tan siia l\u00f5petuseks ka romantilise pisarap\u00fc\u00fcdja “Aeg elada”.<\/p>\n Marianne Ostrat Ka sel aastal l\u00e4ks mul suurem aur filmide tegemisele kui vaatamisele, paljud aastale tooni andnud filmid on veel n\u00e4gemata ja liiga paljud n\u00e4htutest paraku ei pugenud naha alla, seega minu poolt TOP5 ehk viis filmi, mis mind sel aastal k\u00f5ige rohkem puudutasid:\u00a0<\/p>\n “2000 meetrit Andriivkani” (re\u017e: Mstyslav Chernov)<\/p>\n L\u00f5ppeva aasta olulisim ja m\u00f5jusaim film. Meistriteos, mida v\u00f5iks vaadata kinos, et kogeda, mis tunne on viibida s\u00f5jarindel ja mitte hetkekski unustada kui kohutavalt \u00f5udne asi on s\u00f5da. M\u00f5ned v\u00f5imalused selleks p\u00fchade ajal Eestis veel leiab.\u00a0<\/p>\n “Pikad paberid” (re\u017e: Meel Paliale)<\/p>\n Minu eelmise aasta lemmik Eesti film. Siiras, s\u00fcdamlik ja lootusrikas Prantsuse uue laine vaibist kantud teos aga samas t\u00e4iesti Eesti ja oma.<\/p>\n “P\u00e4evade lummus” (re\u017e: Karin Pennanen)<\/p>\n Soome re\u017eiss\u00f6\u00f6ri dokfilm, millele andsime auhinna P\u00d6FF-i rahvusvahelises dokfilmide v\u00f5istlusprogrammis. Mitmekihiline, meisterlikult erinevaid tehnikaid segav isiklik ning liigutav dokumentaalfilm, mis liigub sulgkergelt edasi-tagasi \u00fcle elu ja surma piiri.\u00a0<\/p>\n “Flow” (re\u017e: Gints Zilbalodis)<\/p>\n Vaatasin seda kevadel s\u00fcgavas masenduses p\u00e4ev peale Ovaalkabineti s\u00f5navahetust ja see film p\u00e4\u00e4stis tol hetkel mu hinge. L\u00e4tlaste ajatu kangelastegu, mis m\u00e4ngis \u00fcmber Balti animatsiooni positsiooni rahvusvahelises filmit\u00f6\u00f6stuses.\u00a0<\/p>\n “Aurora” (re\u017e: Andres Maimik ja Rain Tolk)<\/p>\n Suur \u00fcllatus Tolgilt ja Maimikult. Unustamatu J\u00f6rgen Liigi viimane filmiroll. M\u00e4nguline, sarmikas ja kohati v\u00e4ga naljakas.\u00a0<\/p>\n Katariina Aule V\u00e4ga raske on teha mingit TOP10 tabelit, aga proovin v\u00f5tta seda nii, et see lihtsalt minu maitse.\u00a0 Filmid on suvalises enam-v\u00e4hem j\u00e4rjekorras.\u00a0<\/p>\n “Train Dreams”, re\u017e: Clint Bentley.\u00a0<\/p>\n Imelise kaamera- ja n\u00e4itlejat\u00f6\u00f6ga\u00a0film. Lugu, mis murrab su s\u00fcdame, kuid puudutab samal ajal ka hinge.\u00a0<\/p>\n “Bugonia”, re\u017e: Yorgos Lanthimos<\/p>\n Enne filmi vaatamist oli mul s\u00f5brannaga vestlus, et pole ammu n\u00e4inud \u00fchtegi filmi, mis paneks p\u00e4rast kinosaalist v\u00e4ljumist tundma: “Wow! See oli \u00e4ge!” “Bugonia” on film, mis minu jaoks selle linnukese kirja pani. Algusest l\u00f5puni hoidis pinget. Lanthimos ei v\u00e4si \u00fcllatamast!<\/p>\n “Weapons”, re\u017e: Zach Cregger<\/p>\n Enne kinno minemist olin filmist nii palju head kuulnud, mist\u00f5ttu olid ootused v\u00f5ib-olla liiga k\u00f5rgele aetud. Sellegipoolest on tegemist minu selle aasta TOP10 filmiga. Seal on paar stseeni, mis lihtsalt niidavad su jalust, ning \u00fcks stseen, mis t\u00f5eliselt halvab.<\/p>\n “Fr\u00e4nk”, re\u017e: T\u00f5nis Pill<\/p>\n Minu selle aasta lemmik kodumaine film! Olen uhke kogu v\u00f5ttegrupi ja ka meie tublide n\u00e4itlejate \u00fcle, kes said tuule tiibadesse ning astuvad peagi \u00fcles juba oma j\u00e4rgmistes rollides. M\u00e4rtsis 2026 j\u00f5uab kinodesse n\u00e4iteks Evar Anvelti triller “Midagi t\u00f5elist”, kus n\u00e4eme Derekit \u00fcles astumas veelgi t\u00f5sisemas rollis. Fr\u00e4nk forever <\/p>\n “Late Shift”, re\u017e: Petra Biondina Volpe Berlinale 2025 lemmikud. Panen need filmid \u00fchele pulgale, sest m\u00f5lemad r\u00e4\u00e4givad hooldust\u00f6\u00f6tajatest. “Late Shift” keskendub haigla\u00f5dedele ning “Home Sweet Home” hooldajatele \u2013 m\u00f5lemad on \u00e4\u00e4rmiselt olulised ja \u00fclekoormatud erialad. Saab nutta ja naerda!<\/p>\n “Nosferatu”, re\u017e: Robert Eggers\u00a0<\/p>\n Meisterlikult sooritatud gooti-\u00f5udusfilm. See s\u00fcgas mu ajus kohti, mida pole ammu \u00fckski film puudutanud. Suurep\u00e4rane stilistika ja lavastuslikud valikud l\u00f5id tingliku maailma, mis mind siiski endasse haaras. Erinevalt Guillermo del Toro “Frankensteinist”, mis minu jaoks muutus visuaalselt natuke liiga teatraalseks\u00a0ning kliiniliseks oma kost\u00fc\u00fcmide ja stiilipuhtuse\u00a0tagaajamise t\u00f5ttu.\u00a0<\/p>\n “Sorry, Baby”, re\u017e: Eva Victor\u00a0<\/p>\n Lihtsalt v\u00e4ga hea film! Oskuslikult r\u00e4\u00e4gitud seksuaalv\u00e4givallale j\u00e4rgnevast traumast. Kujutatud tegelased on usutavad, s\u00fcmpaatsed ja inimlikud. Usun, et paljud tunnevad neis tegelastes \u00e4ra iseenda, m\u00f5ne s\u00f5branna v\u00f5i sugulase. V\u00e4ga v\u00e4rskendav vaatamine!<\/p>\n “Bring Her Back”, re\u017e-id: Danny Philippou & Michael Philippou<\/p>\n llmselt selle aasta \u00fcks mu lemmikfilme. Ideaalne \u00f5udusfilm. “Bring Her Back” r\u00e4\u00e4gib leinast, traumast ja vaimsest v\u00e4givallast t\u00e4iesti teistel tasanditel. Filmi l\u00f5puks on su s\u00fcda murtud tuhandeks killuks. \u00d5udust on seal absoluutselt igas vormis, kuid k\u00f5ige hirmsamad on ikkagi inimesed. Ma ei soovita seda filmi kellelgi vaadata \u2013 ja samal ajal v\u00e4ga soovitan seda k\u00f5igil vaadata.\u00a0The Philippou brothers did it again!<\/p>\n “The Ugly Stepsister”, re\u017e: Emilie Blichfeldt<\/p>\n 2025. H\u00d5FF-i hiilgemoment! Stilistika, kaamerat\u00f6\u00f6, lugu \u2013 k\u00f5ik olid t\u00e4pselt nagu mulle tehtud. Antud film v\u00f5tab parimatest parima ja paneb sellest kokku imeliselt groteskse horror-muinasjutu!<\/p>\n Mainiksin \u00e4ra ka P\u00d6FF-il linastunud Silvia Lorenzi l\u00fchifilmi “Room Number”. Nii hea casting, nii toredalt lavastatud. Suurep\u00e4raselt tabatud meeleolu mis kannab kogu filmi v\u00e4ltel algusest l\u00f5puni. Poeetiline ja inimlik vaade \u00fcksildusele.\u00a0<\/p>\n Tiina Teras Kinoekraanilt sel aastal n\u00e4htud filme oli ligi 300. Valik oli raske. Mitmete filmide puhul t\u00f5stis filmi v\u00e4\u00e4rtust t\u00e4ielik teadmatus sisu osas. 10 lemmikut suvalises j\u00e4rjekorras, mis k\u00f5ik kerkisid esile v\u00e4ga heade n\u00e4itlejat\u00f6\u00f6dega.<\/p>\n “Patused” (“Sinners”), re\u017e: Ryan Coogler<\/p>\n K\u00f5ik sobitus imeh\u00e4sti kokku: \u00e4gedad rollid, muusikanumbrid, ajalooline taust, m\u00e4rul ja \u00f5udus.<\/p>\n “Frankenstein”, re\u017e: Guillermo del Toro<\/p>\n Suursugune ja traagiline m\u00f5\u00f5duv\u00f5tt s\u00f5geda teadlase ja kannatava koletise vahel. Jacob Elordi. Punkt.<\/p>\n “Ma vannun” (“I Swear”), re\u017e: Kirk Jones<\/p>\n Inimlik n\u00e4gu haigusele, mis pani pisarateni naerma ja pitsitas k\u00f5ri. Tervislik briti must huumor aitas.<\/p>\n “Rebuilding”, re\u017e: Max Walker-Silverman<\/p>\n Kui k\u00f5ik l\u00e4heb halvasti, siis tuleb lihtsalt vastu pidada ja mitte kaotada lootust. Josh O’Connori \u00fcks mitmetest selle aasta s\u00e4ravatest rollidest.<\/p>\n “Sirat”, re\u017e: Oliver Laxe<\/p>\n Hispaanlane Marokos, mis n\u00e4itab oma karistavat ja lunastavat n\u00e4gu. Painava t\u00fcmpsuga aasta raputavaim film.<\/p>\n “Calle Malaga”, re\u017e: Maryam Touzani<\/p>\n Veel \u00fcks hispaanlane Marokos, seekord vanamemm Carmen Maura, kes ei lase saatuse keerdk\u00e4ikudel end alistada.<\/p>\n “Bugonia”, re\u017e: Yorgos Lanthimos<\/p>\n \u00c4rritav ja veetlev Emma Stone t\u00e4iesti s\u00f5gedas loos. Just nagu Lanthimosele sobilik.<\/p>\n “K\u00f6ln 75”, re\u017e: Ido Fluk<\/p>\n Entusiastlik saksa melomaan Mala Emde kehastuses 1970. aastate Saksamaal v\u00e4simatu innuga d\u017e\u00e4ssi populariseerimas.\u00a0<\/p>\n Johannes L\u00f5hmus Paljud filmid pole selle aasta omad, aga elamus on t\u00e4navune. Aga tundub, et 2024 oli nagu k\u00f5vem aasta kui 2025 tegelikult.\u00a0<\/p>\n “See pole mina” (“C’est pas moi” \/ Leos Carax \/ 2024 \/ Prantsusmaa)<\/p>\n Kas saaks midagi paremat olla kui p\u00e4rast 8 tundi kestnud bussis\u00f5itu Vilniusesse istuda otse kinosaali maha teadmata, mida sa vaatama hakkad ja sattuda peale selle j\u00e4rjekordse p\u00e4ikeseprillide taha varjuva prantslase erakordselt h\u00e4sti kokku komponeeritud alateadvuse mixtape’ile. V\u00f5ib-olla Leedu kino l\u00f6\u00f6bki praegu maailmas laineid, kuna nende suurimal filmifestivalil oli filmil t\u00e4issaal, aga P\u00d6FFile see imeline teos kunagi ei j\u00f5udnudki.\u00a0<\/p>\n “Pikad paberid”\u00a0(Meel Paliale \/ 2024 \/ Eesti)<\/p>\n Film s\u00f5prusest ja v\u00e4ljakutsetest 21. sajandi Eestis oma koha leidmisel, mille sisu pole k\u00fcll kuidagi erakordselt originaalne, aga teostuse poolest kodumaises filmikunstis t\u00f5eline pioneer. Hea n\u00e4ide, kuidas perspektiiv v\u00f5ib muutuda kui s\u00f5nale \u00e4ng h-t\u00e4ht ette lisada.\u00a0<\/p>\n “P\u00fcha viigipuu seeme” (“Les Graines du figuier sauvage” \/ Mohammad Rasoulof \/ 2024 \/ Saksamaa, Iraan, Prantsusmaa)<\/p>\n “Lihtsalt \u00fcks \u00f5nnetus” (“\u06cc\u06a9 \u062a\u0635\u0627\u062f\u0641 \u0633\u0627\u062f\u0647” \/ Jafar Panahi \/ 2025 \/ Iraan, Prantsusmaa, Luksemburg)<\/p>\n Imeline, et Iraani kino meie kinolevis esindatud on, sest iraanlased julgevad teha filme sellistel teemadel ja kasutades meetodeid, mille peale viisakamates riikides ei julgetaks isegi m\u00f5elda. Filmid, mis n\u00e4itavad, miks demokraatia eest tuleb k\u00f5igi vahenditega v\u00f5idelda.\u00a0<\/p>\n “2000 meetrit Andrijivkani”\u00a0(“2000 Meters to Andriivka” \/ Mst\u00f5slav\u00a0T\u0161ernov \/ 2025 \/ Ukraina, USA)<\/p>\n Aasta olulisim dokk, mille autor v\u00e4\u00e4rib k\u00f5ikv\u00f5imalikku tunnustust Ukrainas toimuvale eba\u00f5iglusele pildi ja h\u00e4\u00e4le andmise eest. Elagu Ukraina!<\/p>\n “Apelsin Jaffast” (“An Orange from Jaffa” \/ Mohammed Almughanni \/ 2024 \/ Palestiina, Poola, Prantsusmaa)<\/p>\n V\u00e4ga tugev ja m\u00f5jus l\u00fchifilm maailmast, mis n\u00e4itab kui keeruline v\u00f5ib olla Gazast v\u00e4lja p\u00e4\u00e4seda ja kuidas magusad Jaffa apelsinid maitsevad ilmselt \u00fche palju nii juutidele kui araablastele.<\/p>\n “Apokal\u00fcpsis” (“Apocalypse” \/\u00a0Benoit M\u00e9ry \/ 2024 \/ Prantsusmaa)<\/p>\n Super l\u00fchidokk Hellfestist ja selle v\u00f5imalikust teraapilisest m\u00f5just osalejatele.\u00a0<\/p>\n “Bugonia” (Yorgos Lanthimos \/ 2025 \/ UK, Iirimaa, L\u00f5una-Korea, USA)<\/p>\n Sest nurjatute probleemide vastu aitavad kosmilised lahendused. Ja naer.\u00a0<\/p>\n “Fr\u00e4nk” (T\u00f5nis Pill \/ 2025 \/ Eesti)<\/p>\n Film, mis t\u00f5estas, et eestlane on valmis kambakesi kinno tulema ka siis kui tegu pole kirjandusteose ekraniseeringu v\u00f5i j\u00e4rjefilmiga. Ja mis eriti r\u00f5\u00f5mustav, kui tegu on ka lihtsalt hea filmiga.\u00a0<\/p>\n “Inetu kasu\u00f5de” (“Den stygge stes\u00f8steren” \/\u00a0Emilie Kristine Blichfeldt \/ 2025 \/ Norra, Poola, Rootsi, Taani)<\/p>\n Elagu \u00e4raspidised kiiksuga muinaslood t\u00e4is iluoppe ja paelusse!<\/p>\n “Kix” (D\u00e1vid Mikul\u00e1n,\u00a0B\u00e1lint R\u00e9v\u00e9sz \/ 2024 \/ Ungari, Prantsusmaa, Horvaatia)<\/p>\n “Fr\u00e4nki” Budapesti suurlinna versioon, mille pitser on valusam, sest lugu on p\u00e4ris p\u00e4ris.\u00a0<\/p>\n “Kikilipsuga m\u00e4ssaja” (Jaan Tootsen \/ 2024 \/ Eesti)<\/p>\n V\u00e4\u00e4rt dokk peaks suutma n\u00e4idata midagi sellist, mis muidu kunagi ehk avalikkuse ette ei j\u00f5uaks. “Kikilipsuga m\u00e4ssaja” saab sellega suurep\u00e4raselt hakkama.\u00a0<\/p>\n “K\u00f5rvaltuba” (“La habitaci\u00f3n de al lado” \/\u00a0Pedro Almod\u00f3var \/ 2024 \/ Hispaania)<\/p>\n Soe ja s\u00fcdamlik film lahkumisest ja l\u00e4hedusest.\u00a0<\/p>\n “Magnifica: kutsumata k\u00fclaline” (“Magnifica – Passive Intruder” \/ Ville Koskinen \/ 2024 \/ Soome, Rootsi)<\/p>\n V\u00f5imas l\u00fchiuurimus looduslikust limast, mis Soome j\u00e4rved suvel enda alla katab ja soomlaste suvepuhkused limaseks vabadusv\u00f5itluseks muudab.<\/p>\n “Mo Papa” (Eeva M\u00e4gi \/ 2025 \/ Eesti)<\/p>\n \u00dclitugev draama, mis p\u00fc\u00fcab m\u00f5ista, miks meil Eestis r\u00f5\u00f5m liiga paljude inimeste jaoks vaid \u00fc\u00fcrike hetk paljude soovimatute kannatuste karikas on. Suuta sellistel teemadel filmi teha nii, et n\u00e4itlejatel silm s\u00e4rab ja sa suudad nendega algusest l\u00f5puni kaasas p\u00fcsida, on k\u00f5va s\u00f5na.\u00a0<\/p>\n “Mu pere ja muud klounid” (Heilika Pikkov, Liina S\u00e4rkinen \/ 2025 \/ Eesti)<\/p>\n Filmi p\u00fc\u00fctud elu, mis on aus, siiras, usutav ja vahetu.\u00a0<\/p>\n “Patused” (“Sinners” \/ 2025 \/ USA)<\/p>\n Ideaalne film, mida p\u00e4rast pikka ja rasket n\u00e4dalat popkorni ja \u00f5llega alla kulistada. Bluegrass-muusikal rassistide ja vampiiridega, kus ei kulutata aega loogikale, vaid keeratakse vinti nii et ajab \u00fcle ja on l\u00f5bus.\u00a0<\/p>\n “Protseduur” (“The Substance” \/ Coralie Fargeat \/ 2024 \/ Prantsusmaa, UK, USA)<\/p>\n Hea kogemus, kus haip ehmatas filmist mitmeks kuuks eemale, aga kui see l\u00f5puks vaadatud sai, siis ei saanud protseduuri s\u00fcstalt pikalt veenist v\u00e4lja.\u00a0<\/p>\n “Seks” (“Sex” \/ Dag Johan Haugerud \/ 2024 \/ Norra)<\/p>\n Super film, mille kodumaist Algus-Apollo-Kuld-Taska versiooni kannatamatult oodata.\u00a0<\/p>\n “Torn” (Kullar Viimne \/ 2024 \/ Eesti)<\/p>\n Parim vestern, mis Eestis seni tehtud.\u00a0<\/p>\n “Uus laine” (“Nouvelle Vague” \/ Richard Linklater \/ 2025 \/ Prantsusmaa, USA)<\/p>\n Filmiarmastus filmi kujul ehk kuidas selleks, et film elaks, on vaja tegijaid, dokumenteerijaid, geeniusi, paharette, kirjutajaid, n\u00e4itlejaid, rahastajaid ja peamiselt suurt kampa kaasam\u00f5tlejaid ja v\u00f5itluskaaslasi. Ning kindlasti ka \u00fcht revolvrit ja \u00fcht t\u00fcdrukut.\u00a0<\/p>\n “Vooluga kaasa” (“Straume” \/ Gints Zilbalodis\u00a0\/ 2024 \/ L\u00e4ti, Prantsusmaa, Belgia)<\/p>\n Suurep\u00e4rane teos, mis j\u00e4lle n\u00e4itab, kuidas s\u00f5nad pole filmikunstis mingi v\u00e4\u00e4rtus iseenesest, vaid ikka seiklus, seltskond ja s\u00f5brad on.\u00a0<\/p>\n Annika Koppel 1. Jafar Panafi “Lihtsalt \u00fcks \u00f5nnetus”<\/p>\n “Lihtsalt \u00fcks \u00f5nnetus” on esmapilgul k\u00e4ttemaksudraama, kus re\u017eiimi poolt piinatu tunneb juhuslikult \u00e4ra oma piinaja ja otsustab talle k\u00e4tte maksta. Ehkki siin ei puudu ka koomilised elemendid, osutub k\u00f5ik ikkagi palju keerulisemaks kui lihtsalt k\u00e4ttemaks.<\/p>\n 2. Paul Thomas Andreson “\u00dcks v\u00f5itlus teise j\u00e4rel”<\/p>\n Seda, et m\u00e4ss on kaos, v\u00f5i et kaos tekitab m\u00e4ssu, teame. Nagu ka seda, et m\u00e4ssama tegelikult peab, et midagi \u00fcle\u00fcldse muutuda saaks. K\u00f5ige selle suure m\u00e4ssu ja m\u00e4ruli taustal hargnevad siin isa ja t\u00fctre suhted, mis pole muidugi kuskilt kandist tavalised. Ilmselgelt lendavad filmis ka kriitikanooled Ameerika \u00fchiskonna suunas. V\u00f5ib olla mitte nii selgelt ja tugevalt, nagu tahaks, aga seal nad on.<\/p>\n 3. Gy\u00f6rgy P\u00e1lfi “Kana”<\/p>\n See film \u00fcllatas t\u00f5esti, sest n\u00e4itas, kuidas keerulistest teemadest saab p\u00e4ris efektselt r\u00e4\u00e4kida lihtsalt \u00fche kana kaudu. Aga kana pole mitte ainult j\u00e4lgija, vaid ka s\u00fcndmuste k\u00e4ivitaja.<\/p>\n 4. Brady Corbet “Brutalist”<\/p>\n See on lugu Ungari juudi p\u00e4ritolu arhitektist L\u00e1szl\u00f3 Tothist, kes p\u00e4rast holokausti \u00fcleelamist emigreerub USA-sse. Film r\u00e4\u00e4gib antisemitismist, kapitalistliku maailma karmusest, immigrantide halbadest kogemustest ja naiivsetest ootustest Ameerika suhtes. Aga ennek\u00f5ike arhitektuurist, mis teebki kogu loo eriliseks.<\/p>\n 4. Peter Naess “Ei kommenteeri”<\/p>\n Sellist poliitilist farssi on vahetevahel t\u00e4iesti vabastav vaadata, pole just p\u00e4ris meie “Seenelk\u00e4ik”, aga v\u00f5tmestik n\u00e4ib \u00fcsna sarnane.<\/p>\n 5. Richard Linklateri “Uus laine”<\/p>\n Godard on filmikunstis nagu jumal \u2013 v\u00f5i siis \u00fcks jumalatest. Film toob v\u00e4lja, kuidas s\u00fcndis tema “Viimsel hinget\u00f5mbel”. Algaja re\u017eiss\u00f6\u00f6ri oskamatuse ja k\u00f5hklused, mis imekombel realiseeruvad filmikunsti ajalooliseks uuenduseks.<\/p>\n 6. T\u00f5nis Pill “Fr\u00e4nk”<\/p>\n See film tabab valusat n\u00e4rvi \u00fchiskonnas, olles suunatud noortele ja ka t\u00e4iskasvanutele. Noored n\u00e4itlejad teevad head t\u00f6\u00f6d ja tunda on, et film on tehtud tugeva sisemise sunni t\u00f5ttu, ja tulemus veenab.<\/p>\n 7. Meel Paliale “Pikad paberid”<\/p>\n Kuigi filmil on ilmselgelt oma puudused, on ta oma siiruses ja vahetuses relvituks tegevalt ehtne ja seega v\u00e4\u00e4rtuslik. M\u00f5ned on seda juba nimetanud \u00fche p\u00f5lvkonna filmiks ja kindlasti leiab sealt \u00fcldistavat \u00e4ratundmist. Film suudab igatahes luua oman\u00e4olise ja kordumatu atmosf\u00e4\u00e4ri.<\/p>\n 8. Heilika Pikkov ja Liina S\u00e4rkinen “Minu pere ja muud klounid”<\/p>\n Dokumentaal, kus seitsme aasta jooksul on imekspandava kannatlikkusega j\u00e4lgitud \u00fchte perekonda, laste kasvamist ja vanemate klounit\u00f6\u00f6d, tuues delikaatselt, aga m\u00f5jusalt esile t\u00f6\u00f6 ja vanemluse dilemmad, laste arengud ja kultuurit\u00f6\u00f6 probleemid. P\u00f5hjalik, soe ja s\u00fcdamlik, hingeminev t\u00f6\u00f6.<\/p>\n 9. Kullar Viimne “Torn”<\/p>\n Kuskil L\u00f5una-Eesti metsade vahel elab mees, kes ehitab torni. Miks ta seda teeb ja kuidas ta elab, selgub Kullar Viimse osava ja tundliku kaamera ees. Filmi v\u00e4\u00e4rtus on \u00fche napis\u00f5nalise eesti mehe hingeelu avamine, torni ehitamine on sealjuures aga m\u00f5juv kujund.<\/p>\n 10. Magnus van Horn “T\u00fcdruk n\u00f5elaga”<\/p>\n Naturalistlik ajastudraama, mis otsapidi v\u00f5iks ulatuda ka \u00f5udusfilmi \u017eanri, kuid tegelikult p\u00f5hineb t\u00f5estis\u00fcndinud lool minevikust. Mustvalge filmi teeb meeldej\u00e4\u00e4vaks visuaalne keel, milles see on jutustatud, aga kahtlemata ka loo enda naturaalne j\u00e4lkus.<\/p>\n Liis Nimik 1. Mascha Schilinski “Sound of Falling”<\/p>\n Juhtub harva, kui filmitegija loob sellise kordumatu omailma, mida varem n\u00e4htud ei ole. Eelmisel aastal oli selleks minu jaoks Alice Rohrwacheri “Kim\u00e4\u00e4r”, sel aastal Masha Schilinski “Sound of Falling”. Millestki nagu polegi kinni hakata, millest see film r\u00e4\u00e4gib aga l\u00e4bi ajastute liikumine \u00fches hoovis on loodud selliselt, et kohavaim p\u00fcsib ja kasvab ja kasvab ja \u00fchel hetkel avab ennast vaatajale. Uskumatult hea casting ja kui ma oma filmimonteerija taustaga tavaliselt hammustan ka k\u00f5ige m\u00fcstilistemate\u00a0ja narratiivivabamate\u00a0filmide puhul lahti, kuidas nad koos p\u00fcsivad, siis selle filmi puhul ei ole ma sellest veel aru saanud. Peaks seda veel ja veel vaatama, et lahti harutada, mis mind niiv\u00f5rd tugevana ekraani k\u00fcljes hoidis.<\/p>\n 2. Meel Paliale “Pikad paberid”<\/p>\n Suur kinoelamus, elusad, ladusad dialoogid ja v\u00e4ga palju tundeid vaadates selle generatsiooni sisemisi heitlusi. \u00dchelt poolt oli see film minu jaoks s\u00fcdantl\u00f5hestavalt kurb, sest kui n\u00e4ed 20+ inimest r\u00e4\u00e4kimas, et “k\u00f5ik algused on juba m\u00f6\u00f6da l\u00e4inud”, saad aru, et aeg on t\u00f5esti kardinaalselt muutunud. 90ndate l\u00f5pu eufooria, mille sees kasvati arusaamaga, et k\u00f5ik on v\u00f5imalik ja maailm on sinu jaoks lahti, tundub n\u00fc\u00fcdseks t\u00f5esti l\u00f5plikult l\u00e4bi olevat. Teisalt, juba see fakt, et need noored tulid kokku ja tegid selle v\u00f5imsa filmi, annab ikkagi lootust. Lemmiktegelane oli Edgar Vun\u0161i kehastatud Mr. Maze, tema elujaatav \u00fcrgspontaansus ja tahe midagi teha tasakaalustas v\u00e4ga peenelt taustal rulluvat sihitut apokal\u00fcpsist.<\/p>\n 3. Sergei Loznitsa “Kaks prokur\u00f6ri”<\/p>\n Peale Loznitsa filmi vaatamist sain millestki fundamentaalsest aru, mida ma varem sellel kujul tajunud ei olnud – autoritaarne re\u017eiim ei ellimineeri lihtsalt oponeerivaid intellektuaale vaid otsib tikutulega v\u00e4lja neid, kellel on k\u00f5rgelt arenenud \u00f5iglustunne. Ka nende hulgast, kes on end veennud, et on re\u017eiimi poolt. Just need inimesed on reziimile k\u00f5ige ohtlikumad. Loznitsa loob talle omaste v\u00e4ga minimalistlike vahenditega niiv\u00f5rd usutava, paksu hirmu t\u00e4is \u00f5hkkonna ja asetab sinna sisse inimese, kes \u00fctleb endale – nii on ju vale. Aga just see m\u00f5te on s\u00fcsteemis keelatud. V\u00e4ga v\u00f5imas elamus.<\/p>\n 4.\u00a0Anna Cazenave Cambet\u00a0“Love Me Tender”<\/p>\n Valus film emast, mis algab hetkel, kui ta on justkui ennast leidnud – j\u00e4tab maha advokaadi ameti, et saada kirjanikuks, lahkub suhtest, mis tema jaoks ei t\u00f6\u00f6ta. Aga siis j\u00e4\u00e4b ta juriidilise masinav\u00e4rgi vahele ja selle t\u00f5ttu oma lapsest ilma. Vicky Krieps v\u00e4\u00e4rib siin aasta naisn\u00e4itleja auhinda, see, kuidas ta m\u00e4ngib tarka, hoolitsevat, armastavat ema, kellel tuleb p\u00e4ev p\u00e4eva haaval vaikselt leppida teadmisega, et tema 8-aastane laps v\u00f5etakse temalt \u00e4ra, on raputav. Film, mis k\u00e4ib sinuga kaasas p\u00e4evi ja n\u00e4dalaid.<\/p>\n 5. Carla Simon “Palver\u00e4nnak”<\/p>\n Tema eelmiste filmide tuules on selle filmi n\u00e4ol tegu isikliku triloogia viimase filmiga. Ilmselt on seda v\u00e4ga erinev vaadata ilma eelmisi filme n\u00e4gemata, sest ta moodustab loogilise kolmese terviku – v\u00e4ike laps kasvab suureks ja m\u00f5testab oma 80ndatel hullu pannud\u00a0heroiinis\u00f5ltlastest\u00a0ja AIDSI p\u00f5denud vanemate minevikku. Kolmest filmist l\u00e4ks see vast k\u00f5ige v\u00e4hem korda aga samas on filmi suurim v\u00f5lu see, kuidas ta astub otse Hispaania kultuuri sisse, seda kuidagi ilustamata, markeerimata, astub otse keskmesse ja laotab laiali kogu patriarhaadi ja matriarhaadi, mis selles kultuuris on nii tugevalt juurdunud ja mille vastu noored generatsioonide kaupa muudkui v\u00f5itlevad ja v\u00f5itlevad ja oma kohta \u00fchiskonnas kunagi p\u00e4riselt ei leia.<\/p>\n 6. Joachim Trier “Sentimentaalne v\u00e4\u00e4rtus”<\/p>\n \u00dclistuslaul kinole ja selle tegijatele. \u00dchelt poolt oli selles filmis n\u00e4ha traagelniite, mingit kunstlikkust ja papisust, teisalt vajutas ta v\u00e4ga t\u00e4pselt \u00fche nupu peale ehk mismoodi re\u017eiss\u00f6\u00f6rid elavad ja t\u00f6\u00f6tavad ja kuidas see elu ja t\u00f6\u00f6 on tihtipeale omavahel t\u00e4ielikus l\u00e4bip\u00f5imituses, et ei saa enam aru, kust algab fiktsioon ja kust p\u00e4riselu. Kes on laps, kes on n\u00e4itleja, kes on isa, kes on re\u017eiss\u00f6\u00f6r.<\/p>\n 7.\u00a0Petra Volpe\u00a0“Late Shift”<\/p>\n Hea n\u00e4ide sotsiaalsest kinost, kus tugev s\u00f5num ja filmikunst omavahel p\u00f5imuvad. V\u00e4ga lihtne film \u2013 alamehitatud siseosakond kuskil haiglas, \u00f5htune vahetus, t\u00f6\u00f6l on vaid kaks \u00f5de, igal \u00fchel 20 patsienti. Kuidas j\u00f5uda k\u00f5igini? Filmi v\u00e4ltel kartsin hetkeks, et autor ei pea vastu ja l\u00e4heb lihtsama vastupanu teed ning viskab peategelase teele kunstiliselt \u00fclepaisutatud v\u00e4ljakutseid aga seda \u00f5nneks ei juhtunud. Vastupidi, filmi aluseks on lihtsalt ja loomulikult kasvav pinge \u00fclekoormusest ja siis selle sees tehtavad inimlikud valikud. Filmi l\u00f5pus ekraanile ilmunud info, et 36 protsenti koolitatud haigla\u00f5dedest\u00a0lahkub t\u00f6\u00f6lt esimese nelja aasta jooksul ning 2030 aastaks on maailmas puudu 13 miljonit haigla\u00f5de, andis emotsionaalsele elamusele juurde veel ka v\u00e4ga kainestava vaate tulevikule.\u00a0<\/p>\n 8. Heilika Pikkov ja Liina S\u00e4rkinen\u00a0“Minu pere ja muud klounid”<\/p>\n Kui selle filmi peategelased esilinastuse k\u00fclalistele oma teatris spontaanse kontserdi andsid, pressisid mu silmadest pisarad nagu mingi juga, mis tammi sisse pragusid uuristab. Miks see k\u00f5ik koos filmiga mulle nii s\u00fcgavalt m\u00f5jus? T\u00e4pselt ei saanudki aru, aga l\u00e4bi\u00a0eluraskuste tulemine koos vankumatu armastusega \u00fcksteise vastu on miski, mis sellest filmist ja peategelastest niiv\u00f5rd v\u00f5imsalt l\u00e4bi kumas ja s\u00fcgavalt hinge puudutas. Mu peas keris aeg tagasi, n\u00e4gin justkui arhiivimaterjali sellest, kuidas k\u00f5ige algus oli \u00fcks \u00e4ratundmine \u2013 kaks inimest leidsid teineteist\u00a0kui v\u00f5imatut puslet\u00fckki ja sobisid kokku, nende r\u00fctmid, spontaansus, loomingulisus, ja n\u00e4ha seda, kuidas see kokkusobimine kannab l\u00e4bi (mitte v\u00e4ikestest) eluraskustest, oli v\u00e4ga kosmiline.\u00a0<\/p>\n 9. Ion de Sosa “Balearic”<\/p>\n V\u00e4rske s\u00f5\u00f5m Hispaania alternatiivset kinokunsti. Grupp intellektuaale veedab n\u00e4dalavahetust lagunevas villas, taamal paistmas maastikup\u00f5leng, mida ignoreeritakse seda rohkem, mida l\u00e4hemale ta tuleb. Locarnos esilinastunud filmis on peategelasteks enamasti mitten\u00e4itlejad, dialoog p\u00fchitseb kr\u00fcptilist intellektualismi ja k\u00f5ige selle keskmeks on inimese kasvav ignorantsus teda \u00fcmbritseva keskkonna vastu. Satiiriline ja l\u00f5bus, samas m\u00f5tlemapanev film.<\/p>\n 10. Maxime Jean-Baptiste “Listen To The Voices”<\/p>\n Dokfilme olen sel aastal kriminaalselt v\u00e4he vaadanud. \u00dcks, mis mind s\u00fcgavalt puudutas, oli see Prantsuse Guajaanas \u00fcles v\u00f5etud film, mis r\u00e4\u00e4gib v\u00e4givalla l\u00f5pmatu taastootmise peatamisest kohalike kogukondade vahel. Tundub, et kui ratas on k\u00e4ima l\u00e4inud, on seda v\u00f5imatu peatada. Kuni tuleb esimene inimene ja \u00fctleb, et aitab. See film r\u00e4\u00e4gib inimestest, kelle l\u00e4hedased on g\u00e4ngide omavahelistes arveteklaarimistes\u00a0surma saanud aga kes leiavad endas sisemise j\u00f5u vaenlasele andestada ja eluga edasi minna, v\u00e4givalda taastootmata. V\u00e4ga s\u00fcgav, suurendusklaasiga tehtud film andestamisest.<\/p>\n 11.\u00a0Jafar Panahi “It Was Just An Accident” ja\u00a0Oliver Laxe\u00a0“Sirat”<\/p>\n Need kaks filmi v\u00f5ib-olla ei liigutanud mind isiklikult nii s\u00fcgavalt aga samas mainimata neid j\u00e4tta ei saa. Panahi filmi v\u00f5lu on m\u00e4ngulisus, millega taaskord autoritaarset re\u017eiimi vaadeldakse – selles m\u00f5ttes t\u00e4ielik vastand Loznitsa filmile. Olgu olukord nii \u00f5\u00f5vastav kui tahes, aga absurd j\u00e4\u00e4b ja kannab elust l\u00e4bi. “Sirat” on selle aasta suur hitt, mille valmimise protsessist tean isegi vist liiga palju ja ilmselt seep\u00e4rast ei saanud nii suurt vahetut elamust. Stsenaariumi koha pealt murrab see film nii m\u00f5nusalt k\u00f5iki kivisse raiutud reegleid, millest siin n\u00e4ited v\u00e4rske vaataja huvides toomata j\u00e4tan. Ja lisaks stsenaariumile on sellel road trip’il jutustajaks ka eepiline Maroko loodus ja s\u00fcgavalt bassine helimaailm, mis loovad k\u00f5ik koos kokku elamuse, mille saab kokku panna ainult filmikunst.<\/p>\n Tristan Priim\u00e4gi Siin on minu t\u00e4navune TOP20 puhtalt tunde j\u00e4rgi neist filmidest, mis midagi esteetiliselt v\u00f5i kinematograafiliselt huvitavat tegid v\u00f5i uudsena m\u00f5jusid.<\/p>\n Huvitav, et Ameerika filme on ainult kolm, mulle see tendents iseenesest v\u00e4ga meeldib. Ja L\u00e4ti-Leedu m\u00f5lemad ka esindatud, nii et naabrid n\u00e4itavad end endiselt v\u00f5imsalt.<\/p>\n J\u00e4rjekord on pigem umbkaudne ja oleks ilmselt juba homme teistsugune.<\/p>\n 1. “Vaadates p\u00e4ikesesse” T\u00e4navuse Cannes’ ja nagu viimastel aastatel kombeks, sellest johtuvalt ka kogu filmiaasta \u00fcks tugevamaid elamusi oli ootamatult tundmatu saksa naisautori teos, mis t\u00f6\u00f6tas t\u00e4iesti teistmoodi kui n\u00e4iteks Maren Ade sensatsiooni p\u00f5hjustanud “Toni Erdmann” \u00fcheksa aastat varem, samuti t\u00e4iesti ootamatult.<\/p>\n Cannes’i esika j\u00e4rel kirjutasin:<\/p>\n Mascha Schilinski r\u00e4\u00e4kis intervjuus, et tema arvates on film veel nii uus kunstivorm, et sellega tuleb m\u00e4ngida ja katsetada.<\/p>\n Mis m\u00f5ttes siis m\u00e4ngima? “Langemise heli” on alustuseks vormilt igas plaanis m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne. \u00dchesse saksa maamajja on kokku sulatatud neli erinevat ajastut, mida avatakse l\u00e4bi nende naiskangelaste. Traumad, brutaalne olme, aga ka ilu. Ja elu ning surma p\u00f6\u00f6rdumatu ringm\u00e4ng. H\u00e4mmastav on aga see, kuidas autor nende aegade vahel liigub nii, et lihtne on ajateljel suunataju kaotada. Sellist graatsiat pole ammu n\u00e4inud. Ja k\u00f5ik ikka n\u00e4idates ja kujutades, mitte selgitades. Selgitused tuleb v\u00e4hemalt filmi esimeses pooles ise leida, hiljem tuleb see veidi lihtsamalt \u2013 hakkavad tekkima seosed. Ja sisu. Aga millest sisu t\u00e4pselt r\u00e4\u00e4gib, on ka suuresti vaataja teha, sest osutamist endiselt ei toimu. Kujutatakse aja kulgu ja selle paratamatust. Ajas edasi kestvaid tagaj\u00e4rgi. Maamaja l\u00e4bi kindlasti ka mingit kohamaagiat, millele vahel m\u00f5nda vana ehitist vaadates ikka m\u00f5tlema j\u00e4\u00e4d.<\/p>\n Erakordne on kaamerat\u00f6\u00f6, mis libiseb m\u00f6\u00f6da tube ja koridore. Erakordne on helidisain, kus t\u00f5esti pole vahelduseks lihtsalt heliriba muusikat ja m\u00fcra t\u00e4is topitud, vaid helikujundus on v\u00e4ga tugev dramaturgiline instrument. “Langemise heli” on t\u00f5eline filmikunst, \u00fcks viimase aja raskemini ligip\u00e4\u00e4setavaid k\u00f5rge profiiliga arthouse-filme \u2013 paljud p\u00f6\u00f6ritasid pressilinastusel silmi, m\u00f5ned lahkusid saalist \u2013, aga kes v\u00f5tab vaevaks p\u00fc\u00fcda sisse minna, saab erilise elamuse.<\/p>\n 2. “2000 meetrit Andriijvkani” Aasta l\u00f5pus on ikka kombeks l\u00e4inud aastale tagasi vaadata ja kuigi juhtus ju igasugust p\u00f5nevat, siis \u00fcks meeldej\u00e4\u00e4v s\u00fcndmus oli isiklikult kindlasti ka Mstislav T\u0161ernoviga vestlus p\u00e4rast tema uusima filmi linastust S\u00f5pruses.<\/p>\n T\u0161ernovist on saanud k\u00f5ige k\u00f5rgema profiiliga sealset tegelikkust kajastav ukraina dokumentalist ja lisaks ta filmide tugevusele on ta ka ise m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt selge m\u00f5tte ja v\u00e4ljenduslaadiga kunstnik.<\/p>\n Oleme ju n\u00e4inud ukraina dokke t\u00e4naseks juba tosinaid, osad r\u00e4\u00e4givad elust lahingtsooni \u00fcmber, osad laiemast geopoliitikast, iga\u00fcks jutustab oma lugu. Sellist filmi ma aga ilmselt varem n\u00e4inud ei ole, kus terve film on sisuliselt lahingtegevus \u2013 \u00fcks operatsioon, Andrijvka k\u00fcla vabastamine. Filmitegijad l\u00e4hevad ise lahingr\u00fchmaga missioonile kaasa ja on pidevalt keset s\u00fcndmusi, surmaga silmitsi. M\u00f5ju on selline, et tahaks kogu aeg p\u00fcsti karata, istuda pole v\u00f5imalik. Adrenaliin on laes, sest meile n\u00e4idatakse p\u00e4riselt ka reaalajas inimeste balansseerimist elu ja surma vahel. Iga hetkega v\u00f5ib k\u00f5ik muutuda.<\/p>\n See on lavastamata tegelikkus, jubedam kui \u00fckski l\u00e4bim\u00f5eldud s\u00fc\u017eee. Aga autor Mstistlav T\u0161ernov pole ju ka mingi t\u00fchjade \u017eestide tegija, vaid selline lahingukeskne l\u00e4henemine teenib suuremat eesm\u00e4rki \u2013 viia meile kohale s\u00f5jakoledused, hirmsad kaotused, ja kokkuv\u00f5ttes ka k\u00f5ige selle m\u00f5ttetus. Ta r\u00f5hutab, et “2000 meetrit Andriivkani” m\u00f5te pole lahing, vaid inimesed, kes seda peavad. Paljude oma elu andnud meeste kangelaslikkus, mis v\u00f5etakse filmi l\u00f5pus kokku v\u00f5imsal rivistusel, kus \u00fclekaupa h\u00f5igatakse v\u00e4lja lanegenute nimed, millele vastab kogu rivi: “Kohal!”.<\/p>\n Loodame, et t\u00e4itub peatselt ka T\u0161ernovi sisemine soov teha “lihtsalt \u00fcks kom\u00f6\u00f6dia”. See saab temasuguse looja puhul aga m\u00f5istagi juhtuda vaid siis, kui s\u00f5da on v\u00f5idetud ja orgid koju tagasi pekstud.<\/p>\n 3. “Sir\u0101t” Oliver Laxe’i galiitsia vanemad kohtusid Pariisis legendaarses ja ka kurikuulsas Bataclani klubis emigrantidele m\u00f5eldud tantsupeol ja sealt kaudselt ju Pariisis s\u00fcndinud Oliver Laxe’I elu peale hakkaski. N\u00fc\u00fcd on ta ses m\u00f5ttes juurte juurde tagasi l\u00e4inud, kujutades rahvuste ja riikide piire eiravat tehno-nomaadide kogukonda, kes p\u00fc\u00fcavad vaba\u00f5hureivide tantsulise rituaalsusega \u00fchendada maad ja taevast, ja l\u00fckata edasi hetke, kui peab \u00fcmbritsevale tegelikkusele otsa vaatama.<\/p>\n Seda tegelikkust tuletab neile aga meelde \u00fcks tavaline kodanlasest pereisa, kes on kaotanud t\u00fctre pidutsejatele ja p\u00fc\u00fcab ta normaalsesse ellu tagasi p\u00e4\u00e4sta. Tema j\u00e4lgedes viib Laxe meid \u2013 nagu oma “Mimoosideski” \u2013 \u00fcle P\u00f5hja-Aafrika laiuvate k\u00f5rbev\u00e4ljade teekonnale, mis muutub geograafilisest metaf\u00fc\u00fcsiliseks. Algne t\u00f5ukepunkt hajub vaikselt tahaplaanile, kuskilt kerkib korra \u00fcles relvastatud konflikt Marokos (Kolmanda maailmas\u00f5ja algus), siin on uinutavat h\u00fcpnootilist argip\u00e4eva, kuni hakkab v\u00e4lku l\u00f6\u00f6ma, nii otseselt kui kaudselt.<\/p>\n “Sirat” on kujuteldav sild elu ja surma vahel. Peenike kui juuksekarv ja terav nagu nuga. Selliste s\u00f5nadega film hakkab ja nende juurde tullakse ka tagasi. Aasta \u00fcks tugevamaid kineetilisi elamusi, mis saavutab t\u00e4nu muusikakasutusele t\u00e4ie v\u00f5imsuse kinos. Uhke ja h\u00e4benematu avangard, kinematograafia.<\/p>\n 4. “Imago” M\u00f5nda aega Prantsusmaal elanud t\u0161et\u0161eeni p\u00e4ritolu autor saab p\u00e4randuseks maat\u00fcki otse T\u0161et\u0161eenia piiri \u00e4\u00e4res Pankissis, Gruusias. Oma segase p\u00e4ritolu ja identiteedi pealt p\u00fc\u00fcab ta aru saada, kus tema juured tegelikult on, aga ta tundub konservatiivses ja perev\u00e4\u00e4rtusi igal sammul \u00fcle r\u00f5hutavas (“Miks sul veel naist ei ole?”) t\u0161t\u0161eeni kogukonnas olevat \u00fcks individualistlike l\u00e4\u00e4nelike v\u00e4\u00e4rtuste kandja ja see tekitab pidevalt huvitavat vastuolu, kui D\u00e9ni r\u00e4\u00e4gib maailmast s\u00f5prade-naabrite-sugulaste-k\u00fclanaistega. Ja v\u00f5tab ette oma v\u00f5\u00f5randunud isa sellises dialoogistseenis, mida kadestaks iga stsenarist.<\/p>\n V\u00f5ib-olla on see mu oma t\u00f5lgendus, aga Pitsaevi omaette olemises, perek\u00fcsimuste v\u00e4ltimises ja kaadrites koos \u00fc\u00f5he s\u00f5braga tundub olevat ka omajagu gei-sensibiilsust, mis annab filmile veel \u00fchs lisakihistuse \u2013 t\u0161et\u0161eeni kogukonnas on see nii suur tabu, et ta ei saa seda v\u00e4lja \u00f6elda isegi filmis, r\u00e4\u00e4kimata siis p\u00e4riselust. Ja selles ebam\u00e4\u00e4rasuses v\u00f5in tabamatuses on filmile \u00fcldse suur v\u00f5it, et midagi konkreetselt ei s\u00f5nastata.<\/p>\n “Imago” on v\u00e4ga huvitavalt kokku pandud nii, et kaadris on peaaegu kogu aeg pinge, aga seda pole \u00fcle dramatiseeritud ning konfliktiks lastud areneda. Autor otsib pigem vastuseid ja lahendusi selle asemel, et oma filmile draamaga emotsionaalset lisavunki anda. Sesm\u00f5ttes, t\u00f5esti pigem gruusia kui t\u0161et\u0161eeni film \u2013 l\u00fc\u00fcriline ja isekulgev, sooja huumori ja inimlikkuse allhoovusega.<\/p>\n 5. “Kuivanud leht” Grusiini Alexandre Koberidze eelmine film “Mida me n\u00e4eme, kui me vaatame taevasse?” oli mu 2021. aasta lemmikfilm ja ootused olid n\u00fc\u00fcdki k\u00f5rgel. Tolle k\u00f5rval on “Kuivanud leht” aga t\u00f5eline friigifilm selles m\u00f5ttes, et Koberidze on filmi ja vaataja vahele p\u00fcstitanud mitmeid m\u00fc\u00fcre, millest \u00fcle v\u00f5i m\u00f6da vaatamiseks peab olema p\u00fcsivust ja kindlat meelt. Filmi pikkus on \u00fcle kolme tunni (186 min) ja kogu asi on \u00fcles v\u00f5etud vana Ericssoni telefoniga, nii et pilt on piksline, taustades sulavad v\u00e4rvid kokku ja kaugel liiikuvad objektid \u2013 n\u00e4iteks inimene k\u00f5ndimas taamal \u00fcldplaanis, maastikul \u2013 sulavad ebam\u00e4\u00e4rasteks pl\u00f6nnideks. Algset veidi n\u00e4rvi ajav kunstiline v\u00f5te avab pikkamisi aga hoopis uued kanalid kujutlusv\u00f5imele, sest lahtiseks j\u00e4\u00e4va info kompenseerib meie aju.<\/p>\n Kui filmi s\u00fcnopsis k\u00f5lab nagu p\u00f5nevik \u2013 fotograaf Lisa on oma mahaj\u00e4etud jalgpalliv\u00f6ljakute pildistamise fotoretkel kaduma l\u00e4inud ja ta isa Irakli asub ta j\u00e4lgi ajama \u2013, siis tegelikkuses j\u00e4\u00e4b kiiresti peale mitte s\u00fcndmustik vaid kulg. Jalgpalliv\u00e4ljakud seisavad keset kaunist lagedat nagu kadunud tsivilisatsiooni, parema maailma varemed. Irakliga on kaasas Lisa parim s\u00f5ber Levani, kes on muuhulgas n\u00e4htamatu (!). \u00dches\u00f5naga, teeme road movie kahe inimesega, kellest \u00fcks on n\u00e4htamatu? Selles on v\u00e4ga julget anarhiat ja tulemus on j\u00e4llegi kummastav ja lumma(sta)v mingil moel, mida on harva olnud v\u00f5imalik kogeda. Jalgpalliv\u00e4ravad moodustavad otsekui raami raamis, umbes sama kuvasuhtega teise ekraani kinolina sees, mis eristab \u00fcht reaalsust teises. Huvitaval kombel saab unistus v\u00f5i unen\u00e4oline retk \u00fche l\u00f5pu just siis, kui Irakli esimest korda v\u00e4ravaraami puudutab ja sellega kaks tegelikkust kokku sulatab. Oma teel kohtab ta mitmeid tegelasi, kellest nii m\u00f5nedki m\u00e4ngivad iseend, tuues sisse dokumentalistliku elemendi, ja mitmed on, nagu Levanigi, n\u00e4htamatud. See tugevdab nostalgiatunnet veelgi, sest sarnaselt jalgpallim\u00e4ngiupaikadele tunduvad h\u00e4\u00e4buvat ja n\u00e4htamatuks muutuvat ka inimesed.<\/p>\n “Kuivanud leht” on Koberidze s\u00f5nul termin jalgpallist, kui pall langeb tasahilju ja on keeruline ette arvata, kuhu ta l\u00f5puks maandub. Sama lugu on ilmselgelt ka selle filmiga. Ja mul on \u00fcksk\u00f5ik selle pikkusest, tempost v\u00f5i pildi “kvaliteedist”, sest iga kell on k\u00f5ige rohkem v\u00e4\u00e4rt selline film, mille puhul pole teada, kuhu see langeb.<\/p>\n 6. “Luuletaja” Kolumbia film allak\u00e4inud luuletajast, kelle kaljukindlad p\u00f5him\u00f5tted ei luba kaaluda v\u00e4hem \u00fcllaid radu selleks, et elu kuidagimoodi edasi veereks. Oscar Restrepo on klassikaline s\u00f5nnikumagnet, kellele on helget tulevikku raske prognoosida, k\u00fcll aga komistab ta koolis \u00f5petajana haltuurat tehes lihtsa t\u00f6\u00f6lisklassi t\u00fcdruku peale tema klassis, kellel tundub olevat midagi, mida Oscaril juba enam m\u00f5nda aega pole \u2013 \u00fcrgtalent.<\/p>\n “Luuletaja” on kibemagus ja kibedalt koomiline ning eluline film … millest? \u00c4kki uutest v\u00f5imalustest? Kindlasti. Aga v\u00e4ga nutikalt ja metakommentaarina ka klassi\u00fchiskonnast; ja poeesia varjusurmast. Ma usun, et p\u00e4rast seda filmi tahavad paljud endas vahepeal Excelisse \u00e4ra kadunud luuletajahinge taas \u00fcles leida.<\/p>\n 7. “Kasulik vaim” “Kasulik vaim” algab nagu vaimukas absurdinali. Kodumasinate tehases sureb mees, aga kuna surmas on tema arvates s\u00fc\u00fcdi tehas ja nende t\u00f6\u00f6tingimused, naaseb ta vaim tehases erinevate masinate sisse ning hakkab t\u00f6\u00f6r\u00fctmi segama. Siis selgub, et ka teised vaimud leiavad endale teise v\u00f5imaluse m\u00f5ne masina uue hingena.<\/p>\n Vaimukas deadpan-kom\u00f6\u00f6dia stiilis minimalism meenutab laadilt Adilhan Jer\u017eanovi filme, ja sarnaselt Jer\u017eanovile koorub ka siin kom\u00f6\u00f6dia seest v\u00e4lja v\u00e4ga terav \u00fchiskonnakriitika. Vaimud kaovad siis, kui nad unustada, nii et tehas paneb t\u00f6\u00f6listele peale elektro\u0161okki kohustuse, kui tahavad edasi t\u00f6\u00f6tada. Samal ajal saab selgeks, et vaimude all m\u00f5eldakse Bangkoki 2010. aasta veresauna ohvreid, kes hukkusid korruptsioonivastase meeleavalduste verise mahasurumise tagaj\u00e4rjel. P\u00fc\u00fcan siin kogu seda rikkalikku t\u00e4hendusruumi \u00fchte l\u00f5iku suruda teadmisega, et olen ette kaotanud. \u00c4\u00e4rmiselt kihiline ja intelligentne film. Cannes’I Critick Week’i k\u00f5rvalprogrammi peaauhhind t\u00e4navu.<\/p>\n 8. “K\u00fclaline” Ei saa L\u00e4ti l\u00e4bi Leeduta ja j\u00e4lle j\u00e4\u00e4b vaid imestada, mida nad seal s\u00f6\u00f6vad (kas t\u00f5esti tsepeliine!), et j\u00e4rjekindlalt on igal aastal mu maailma parimate filmide hulgas ka m\u00f5ni leedu oma.<\/p>\n V\u00f5ib-olla on meie hulgas veel neid, kes on n\u00e4inud Vytautas Katkuse kaht suurep\u00e4rast l\u00fchifilmi “Kogukonnaaiad” ja “Kirsid”, mille m\u00f5lemaga ta ka Cannes’i v\u00e4lja t\u00fc\u00fcris. Kes on n\u00e4inud, see oskab Katkuse stiili hinnata. Kui mul oleks vaja illustreerida segast terminit seisundifilm, siis paneksin selgituseks k\u00f5rvale just Katkuse teosed, kus p\u00f5hiline on \u00f5hustik, tegevust on pidevalt, aga see pole s\u00fc\u017eeep\u00f6\u00f6rete ahelates, vaid uitab omasoodu.<\/p>\n “K\u00fclalises” tuleb sisuliselt juba perega Norrasse kolinud Leedu mees tagasi Palangasse, et maha m\u00fc\u00fca oma korter ning j\u00e4tta h\u00fcvasti kodulinnaga. Tema kulg ja tegemine on lihtsalt niiv\u00f5rd liigutav, kuidas ta p\u00fc\u00fcab \u00fcmbrusega veel korra kontakti saada. “K\u00fclalises” on v\u00e4rskendavalt k\u00f5ik inimesed head, salakavalate pervertide kvoot on t\u00e4itmata, inimlikku v\u00e4iklust otsi tikutulega taga. \u00d5igemini, filmis suudetakse k\u00f5ik potentsiaalselt dramaatilised kli\u0161eed maandada v\u00e4ga humanistlikul moel, mis tuletab meelde, et kui meie korruptiivne m\u00f5istus ka ootab millegi halva juhtumist, siis elus ei pruugigi k\u00f5ik nii halvasti olla. Piisab vaid veidikesest usaldusest ja asjad l\u00e4hevad soodsas suunas. Vastastikuse m\u00f5istmise t\u00e4he all. “K\u00fclalise” maailmas pole konflikti, \u00f5igemini on film v\u00e4rskendavalt konfliktivaba. Tegelasel lastakse iseendas selgusele j\u00f5uda ilma stsenaristi \u00fclesoorituseta. Stsenaariumi autoriks muuseas geniaalse “Aeglaselt” (“Slow”) re\u017eiss\u00f6\u00f6r Marija Kavtaradze.<\/p>\n “K\u00fclaline” ei suru kuidagi ei ennast peale, meid sisse, ega teemasid esile. Tasahilju tekivad loosse s\u00fcrrealistlikumad noodid, aga need meenutavad pigem seenetrippi kui luupainajat. \u00d5ige suhtumise ja kannatlikkusega “K\u00fclalise” maailma sisse minnes saab v\u00e4ga tugeva elamuse.<\/p>\n 9. “Pillion” J\u00e4tsin selle pealkirja t\u00f5lkimata, kuna pillion t\u00e4hendab k\u00fcll mootorratta tagaistme patja (spetsiifiline, v\u00f5i mis?), ei tea seda s\u00f5na \u00fckski normaalne inimene ja seet\u00f5ttu on filmi ingliskeelse pealkirja k\u00f5la ja kuju kanda kinnitanud see m\u00fcstiline t\u00e4he\u00fchend. Millel on k\u00fcll filmi sisu v\u00e4ga ilusal allegoorilisel moel kokku v\u00f5ttev m\u00f5ju.<\/p>\n Kui ma kuulsin, et Alexander Skarsg\u00e5rd m\u00e4ngib siin filmis \u00fcli-macho’t feti\u0161-tsiklisti, kellel tekib S&M suhe allaheitliku Harry Mellingiga, siis m\u00f5tlesin ausalt \u00f6elda k\u00fcll, et p\u00e4ris hea meem ja ilmselt m\u00f5ned lahedad kuvapaugud, aga.. t\u00e4ispikk film?<\/p>\n Selles m\u00f5ttes aasta \u00fcllatus, sest “Pillion” on oma vaiksel moel nii \u00e4\u00e4retult vaimukas. Meeste suhte seksuaalne pool keeratakse kohati absurdikoomiliselt \u00fcle vindi, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Harry Lighton valdab veenvalt k\u00e4mp-retoorikat, et luua tsikistide elust \u00fclestiliseeritud fantaasia. Samas aga ei muutu k\u00f5ik paroodiaks, kuna teisalt osatakse k\u00f5netada \u00fcksildust ning armastuse ja kuulumise vajadust. Kui selliste lugudega on tihti probleem, kuidas need \u00e4ra l\u00f5petada, siis siin on seda tehtud v\u00e4ga stiilselt, j\u00e4ttes meid m\u00f5tisklema, kust jookseb tegelikkuse ja kujutelma piir, ja kas me seda \u00fcldse tahame teada. V\u00f5i kas seda piiri peaks\/peab \u00fcletama v\u00f5i \u00fcldse saab \u00fcletada ilma, et fantaasia puruneks.<\/p>\n 10. “Sorry, Baby” T\u00e4navuses isiklikus edetabelis ka kolm USA indie’t, “Sorry, Baby” alustas k\u00f5ige klassikalisemal s\u00f5ltumatu ameerika filmi kombel aasta alguses Sundance’ist, kust sai ka stsenaarumi preemia.<\/p>\n Lugu r\u00e4\u00e4gib \u00fche noore naise (keda m\u00e4ngib re\u017eiss\u00f6\u00f6r ise) toimetulekust seksuaalse v\u00e4givalla tagaj\u00e4rgedega erinevates episoodides paari aasta v\u00e4ltel. Peategelane on v\u00e4ga enigmaatiline oma autistlikut laadi suhtlemisviisis. Eks ta oli juba ennegi kinnine, aga p\u00e4rast seda veelgi enam. Aga samas v\u00e4ga s\u00fcmpaatne. Film ei ole traagiline, kuigi v\u00f5tmes\u00fcndmus on.<\/p>\n Tundub et USA s\u00f5ltumatus (ehk suurstuudiotest v\u00e4ljaspool s\u00fcndinud) filmikunstis on tekkinud huvitav uus ringkond tegijaid. “Sorry, Baby” produtsent on “Kuuvalgusega” t\u00e4iesti lambist parima filmi Oscari v\u00f5itnud Barry Jenkins, Victor aga tsiteerib oma intervjuudes \u00fcles eeskujuna eelmisel aastal superteosega “I Saw a TV Glow” maha saanud Jane Schoenbruni. Kui natuke veel netis ringi vaadata, siis selgub, et nii Schoenbrun kui Victor defineerivad end “nendena” (they \/ them) ehk vulavsoolistena, kelle puhul oleks isegi patt edasi ja l\u00f5puni uurida, kes, kas ja kuna millisest soost oli. Kui nad tahavad praegu olla naised, siis mis vahet sellel on. Ja kui “I Saw a TV Glow” oli nagu “Stranger Things” + bad acid, siis Victor on oma filmi eellasena viidanud Kelly Reichardti erakordsele filmile “Certain Women” \u2013 episoodiline lugu ameerika v\u00e4ikelinnast, kus k\u00f5ik otsad puutuvad omavahel paratamatult kokku, kas siis tahad v\u00f5i ei taha.<\/p>\n 11. “L\u00f5unamaa kroonikad” Ma polnud ilmselgelt ainus, kes leeedukate “L\u00f5unamaa kroonikad” eelmisel aastal maha magas \u2013 vaatasin huvip\u00e4rast, et 2024. aasta filmitabelis ei mainitud seda mitte \u00fchtki korda. Kuna aga film t\u00e4navu ka eesti kinno j\u00f5udis, siis loodan, et n\u00fc\u00fcd m\u00f5ne \u00e4ramainimise saab, v\u00e4hemalt teen ise otsa lahti.<\/p>\n Leedu 2024. aasta arthouse-hittidest (“Toxic”, “Kuiv uppumine”) \u017eanritruum ajastu-suurekssaamisfilm, mis leiab aset meilegi olulisel ja tuttaval \u00fcleminekuajal 1990ndatel. Film p\u00f5hineb leedu kirjaniku ja luuletaja Rimantas Kmita samanimelisel autobiograafilisel romaanil ja eks siin on filmi sisse pandud ka t\u00f5esti \u00fche korraliku raamatu jagu sisu, aga pole vaja karta, et tulemus on kuiv ja igav, vaid lausa vastupidi \u2013 reivid, skeemid, dressid, Hi-NRG, vaesus ja materialistlikud ihalused.<\/p>\n Lugu on v\u00e4ga kohaspetsiifiline, tegevus toimub \u0160iauliais, raamat on kirjutatud sealses murdes ja ilmselt ka filmis oma k\u00f5nepruuk, kuigi eestlasena v\u00f5imatu seda tuvastada. Aga k\u00f5ik siin elab, pulbitseb ja ajab \u00fcle \u00e4\u00e4re. Ja mis k\u00f5ige olulisem, on aus ja oma tegelaste reaktsioonides ja k\u00e4itumises adekvaatne. Ei ole ilusaid stsenaarseid \u0161lehve, l\u00e4ikima silutud elukonarusi. Dilemmad on reaalsed, lihtsaid lahendusi pole.<\/p>\n “L\u00f5unamaa kroonikad” on natuke nagu balti sugulane meie “Pikkadele paberitele”. Kmita kui kasvava noore ees on mitmed valikud. Plaan A, ideaalne asjade k\u00e4ik, ei pruugi t\u00f6\u00f6tada nii nagu peab. Plaan B on ka plaan, aga ei rahulda vajadusi v\u00f5i unistusi. Mis j\u00e4\u00e4b \u00fcle? V\u00f5imalik on ka Plaan C \u2013 lihtsalt m\u00e4ngust v\u00e4lja astuda. Mitte midagi teha. Valima peab, aga otsusekindlusetuses m\u00f6\u00f6duvad p\u00e4evad; elu l\u00e4heb vaikselt m\u00f6\u00f6da. Mida siis ikkagi \u00fcldse teha oma eluga?<\/p>\n Kmita on minust umbes t\u00e4pselt aasta noorem, nii et k\u00f5ik ajastup\u00f5hised arengud t\u00e4pselt minu p\u00f5lvkonnale tuttavad. T\u00e4naseks on defineeritud nn Ksenniaalide mikrop\u00f5lvkond (s\u00fcnd. 1977-1983), kes jagavad nii X-generatsiooni kui milleniaalide jooni, aga ei sobi p\u00e4ris kummagi alla. Ksenniaalid kasvasid \u00fcles analoogmaailmas, aga said suureks umbes-t\u00e4pselt digirevolutsiooni toimumise aegu.<\/p>\n Meie regioonis lisandub ksenniaalide kasvuperioodi lisaks interneti tulekule veel teine plahvatuslik s\u00fcndmus, NSV Liidu lagunemine, mis jagab elukogemuse selgelt kaheks \u2013 s\u00fcndmusteks “enne” ja “p\u00e4rast” kolossi kokkuvarisemist. “L\u00f5unamaa kroonikad” laob oma vundamendi sellele rikkalikule pinnasele, aga ei tee seda pelgalt ajastu tingm\u00e4rke ridamisi maha vuristades, vaid minnakse r\u00e4\u00e4kima kihilist ja rikkalikku isikliku arengu lugu, mis on kokkuv\u00f5ttes v\u00e4ga hingeminev. Tegelased ehedad ja \u00e4gedad, isegi kui nad on ebameeldivad.<\/p>\n “L\u00f5unamaa kroonikad” on t\u00f5eline teekonnafilm l\u00e4bi aja ja \u00fche inimese arenguaastate. \u0160iauliai massive.<\/p>\n 12. “Jumala koer” Tundub, et l\u00e4tlastel oli kassi peadp\u00f6\u00f6ritavast eduloost veel v\u00e4he, sest n\u00fc\u00fcd vallutavad nad maailma koeraga. “Jumala koer” on samuti t\u00e4ispikk l\u00e4ti animafilm nagu “Vooluga kaasa”, aga samas sellele t\u00e4iesti vastupidine. Koomiksilik balti gootika, justkui oleks Frank Miller v\u00f5tnud vaevaks adapteerida Kivir\u00e4ha “Rehepapi”.<\/p>\n “Jumala koer” on, khm, t\u00e4iesti jumalavallatu, juurtega k\u00f5ikv\u00f5imalikes paganlikes t\u00f5ekspidamistes, kehamahladest tilkuv, t\u00fchisuse mudast t\u00f5usev \u00f5\u00f5valugu, mis tuletab meile edukalt meelde, et meile v\u00f5idi ju proovida tule ja m\u00f5\u00f5gaga risti tuua, aga rist ilma t\u00e4henduseta j\u00e4\u00e4b lihtsalt ristiks. “Jumala koeras” on fantaasiat ja julgust rohkem kui m\u00f5ne riigi aasta animatoodangus kokku. See film meeldib mulle kaugelt enam kui peaks, sest miski lihtsalt klikib. Ja tegelikult isiklikult l\u00e4heb ka kassifilmist rohkem korda.<\/p>\n “Jumala koer” kandideerib t\u00e4navu ainsa balti filmina ka Euroopa filmiauhindadele lausa kahes kategoorias \u2013 parim film ja parim animatsioon.<\/p>\n 13. “Kurt” Lux auhinnale kandideeriv hispaania kaasaegne draama, mis n\u00e4itab kuidagi ilma liigse sentimentaalsuseta ja uue nurga alt kommunikatsioonih\u00e4iret ja v\u00e4\u00e4ritim\u00f5istmist, mis v\u00f5ib tekkida kurdi ja kuulja segapaar elus. Seni, kuni nad on kaksi, sujub k\u00f5ik hsti, sest kaks intelligentset inimest on vlja t\u00f6\u00f6tanud kommunikatiivsed rituaalid, mismoodi \u00fcksteise erinevat tegelikkustaju arvesse v\u00f5ttes on v\u00f5imalik \u00f5nnelikult koos elada.<\/p>\n Kui aga kurt naine Angela (Miriam Garlo) j\u00e4\u00e4b ootamatult rasedaks, tekitab see nende harmooniasse l\u00f5he, ja hirmu, et \u00e4kki on ka t\u00fcdruk kurt. Kui aga p\u00e4rast s\u00fcndi selgub, et t\u00fcdruk on hoopis kuulja, l\u00f6\u00f6b see perekonnad\u00fcnaamika uutmoodi sassi ja Angela satub olukorda, kus ta \u00e4hvardab j\u00e4\u00e4da omaenese perekonnas autsaideriks.<\/p>\n Mind on alati paelunud filmid, mis proovivad m\u00f5nd vormikatsetust, mis sisu toetab, ja nii tehakse ka siin. Vaatajal v\u00f5imaldatakse vaheldumisi osa saada nii kurdi kui kuulja tegelikkusest ning \u00fchel hetkel kaotamegi koos Angelaga “kuulmise”. Julge, meeldej\u00e4\u00e4v teos. Kandideerib ka Euroopa Parlamendi LUX auhinnale 2026, nii et v\u00e4hemalt \u00fcks-kaks linastust peaks aasta alguses sellele ka Eesti kinodes tulema.<\/p>\n 14. “Kui mul vaid jaksu oleks” Linda (Rose Byrne) laps vaevleb seletamatu haiguse k\u00e4es. Kuigi filmis oleks nagu vihjeid, et tegemist on mingi toimumish\u00e4irega, siis ega me tegelikult ei tea, seda enam, et last kordagi ei n\u00e4idata, kuigi ta on alati Lindaga koos. See varjamisv\u00f5te tekitab kummalise aluspaine, millele siis hakatakse kuhjama k\u00f5ikv\u00f5imalikke lisaraskusi, et esitada filmi keskne k\u00fcsimus emaduse kohta \u2013 kas emal on \u00f5igus oma lapsest ja olukorrast t\u00fcdineda, v\u00f5i tunda ka midagi muud peale j\u00e4\u00e4gitu emaarmastuse? Tyleb t\u00f5deda, et n\u00e4htamatu laps on tohutult t\u00fc\u00fctu, klammerduv ja n\u00f5udlik ning Linda seda arvesse v\u00f5ttes t\u00f5eline kangelasema, kui ta p\u00fc\u00fcab alkoholi, kanepi, juhututtavate ja lihtsalt pooleldi v\u00e4gisi k\u00e4tte v\u00f5ideldud hinget\u00f5mbehetkede abil s\u00e4ilitada mingisugune normaalsus. Mees on ignorantne ja distantne jobu, kes on kagu aeg t\u00f6\u00f6l ja korterit kukkus lagi alla, mist\u00f5ttu tuleb \u00f6\u00f6bida suvalises motellis. Enamusele piisaks v\u00e4hemastki, et tasakaal kaotada. Aga Linda klammerdub kangekaelselt terve m\u00f5istuse k\u00fclge ka siis, kui unetus ja muu hakkavad juba reaalsust moonutama.<\/p>\n Mary Bronsteini 15 aastase pausi j\u00e4rel lavastatud uus m\u00e4ngufilm on natuke nagu “Tully”, miksituna Polanski hullumeelsustrilleritega nagu “Repulsion” v\u00f5i “\u00dc\u00fcrnik”. Ja tema \u00fcmber tundub moodustuvat veel \u00fcks intrigeeriv USA indie-konstellatsioon, kuhu lisame ka ta abikaasa Leonard Bronsteini ja vennad Safdied, kelle loomigulised tegemised on t\u00e4iesti l\u00e4bi p\u00f5imunud \u2013 Leonard on enamuse Safdiede filmide produtsent ja\/v\u00f5i kaastsenarist (kaasa arvatud t\u00e4navune hitt “Marty Supreme”), Josh Safdie aga omakorda \u00fcks selle filmi produtsente siin. Mary Bronsteini v\u00f5ib filmis n\u00e4ha n\u00e4rviajavalt pealiskaudse dr. Springi rollis.<\/p>\n 15. “Lihtsalt \u00fcks \u00f5nnetus” Jafar Panahit ootab j\u00e4rgmisel aastal auhinnahooaja tuuri j\u00e4rel koju naastes aastane vanglakaristus. Tagaselja langetatud otsusest kuulis ta samal p\u00e4eval, kui v\u00f5itis USA-s Gothami auhindadel kolm auhinda parima rahvusvahelise filmi, lavastajat\u00f6\u00f6 ja originaalstsenaariumi kategoorias. Oma t\u00e4nuk\u00f5nes ta uut vanglakaristust ei maininud, k\u00fcll aga kiitis “filmitegijaid, kes hoiavad kaamera k\u00e4imas vaikuses, ilma toeta, ja paiguti k\u00f5igega riskides, toetudes vaid oma usule t\u00f5esse ja inimlikkusse”.<\/p>\n Jafar Panahi “Lihtsalt \u00fcks \u00f5nnetus” on natuke nagu kaja Mohammad Rasoulofi mullusele “P\u00fcha viigipuu seemnele”, mis Cannes’ist l\u00f5puks kokku viis erinevat auhinda \u00e4ra t\u00f5i. M\u00f5lemad on re\u017eiimikriitiliste ja tagakiusatud iraani autorite filmid, kus k\u00e4sitletakse muuhulgas repressioone nii, et valgustatakse ka vangistajate poolt. M\u00f5lemas n\u00e4idatakse rahva viha piinajate vastu. Kui Rasoulof p\u00fc\u00fcab m\u00f5ista nn vaikivate s\u00fc\u00fcdlaste, re\u017eiimi t\u00f6\u00f6riistade positsiooni, siis “Lihtsalt \u00fches \u00f5nnetuses” proovitakse t\u00f5estada kurjategija s\u00fc\u00fcd, et teda siis omakohtuga karistada. Kas nende poolt kinni nabitud kunstjalaga mees on nende kunagine piinaja h\u00fc\u00fcdnimega Puujalg v\u00f5i mitte? Ja kas k\u00e4ttemaks on magus v\u00f5i muutub vimmakandja hoopis ise selle roaks?<\/p>\n J\u00e4rjest keerulisemaks muutuvas sundolukorras hakkab ilmnema ka koomilisi hetki ja ootamatuid empaatiaoaase.<\/p>\n Panahil on ka paremaid filme, aga “Lihtsalt \u00fcks \u00f5nnetus” on v\u00e4ga m\u00f5jus peat\u00fckk mehe filmograafias, kes on oma loomingu p\u00fchendanud t\u00f5e eest v\u00f5itlemisele, tihti isikliku vabaduse hinnaga.<\/p>\n 16. “Isa ema \u00f5de vend” Jim Jarmusch on alati \u00f6elnud, et ta suurimateks m\u00f5judeks on Jaapani ja Euroopa filmikunst ning et ta ise teeb justkui Euroopa filme Ameerikas, mille teemadering on tihti puhas americana. Siin filmis naaseb Jarmusch oma aeg-ajalt praktiseeritava et\u00fc\u00fcdide formaadi juurde, ja naaseb osalt ka Euroopasse, juba tuttavasse Pariisi (“Night on Earth”, “Paris Water”) ja esmakordselt ka Dublinisse. Need, kes ootavad Jarmuschilt endiselt “Surnud mehe” aegset dramatiseeritud v\u00e4rki, peavad oma unistustest vist k\u00fcll igaveseks lahti laskma, sest uuema aja Jarmusch on pigem impressionist, vaikelude maalija, kelle v\u00e4rvideks on tempo ja r\u00fctm. Ka “Isa ema \u00f5de vend” on kohati nagu eksperiment, kui aeglaseks saab r\u00fctmi lasta nii et s\u00fcda endiselt l\u00f6\u00f6ks. Kogu selle minimalismi sees on ta aga samas \u00e4\u00e4rmiselt t\u00e4pne igas v\u00e4iksemas \u017eestis ja pilgus \u2013 seda kinnitasid ka n\u00e4itlejad.<\/p>\n Esimeses Ameerika-osas on peategelasteks isa-poeg Tom Waits ja Adam Driver (nende omavahelise sugulussuhte kujutamise ette kujutamisest ekraanil oligi autori s\u00f5nul see film alguse saanud), teises, Iirimaa-episoodis v\u00f5\u00f5rustab menukirjanikust ema Charlotte Rampling kaht vastandlikku t\u00fctart, tuulepead Vicky Kriepsi ja nohiklikku Cate Blanchetti (kes olid alguses plaanitud vastupidi rollidesse, aga veensid Jarmuschit vahetama), ja kolmandas prantsuse osas kaks moe- ja sotsmeedia maailmas endale korraliku kapitali kokku ladunud Luka Sabbat (“The Dead Don’t Die”) ja Indya Moore (“French Water”).<\/p>\n K\u00f5igis episoodides k\u00e4sitletakse vanemate ja laste pidus ebamugavat, v\u00f5\u00f5randunud suhet, ja p\u00fc\u00fcdu sellega toime tulla, sest perekondi valida ei saa. K\u00f5igis kolmes, aga eriti kahes esimeses, on \u00fche boonus-ebamugavuse p\u00f5hjustajana valemisse segatud ka raha. Sest tahame olla k\u00fcll normaalsed ja inimlikud, aga rahalised suhted on tihti just see t\u00fc\u00fctus, mis suhtes pinges hoiab isegi siis, kui selleks otseselt p\u00f5hjust pole.<\/p>\n Kellele meeldis “Paterson”, siis ka siin on idamaade kultuurile omast kulgu ja kordusi, aga kergemal m\u00e4\u00e4ral. Jarmuschi s\u00f5nul ei tea ta isegi, miks ta sellise filmi tegi v\u00f5i kust ta tuli, aga eks vast olegi nii, et ole sa kui cool tahes, mingil hetkel viivad m\u00f5tted ikka selle k\u00f5ige argisema ehk peresuhete peale.<\/p>\n 17. “Mis toimub, t\u00fcdruk?” Eks neid teismeliste t\u00fcdrukute suurekssaamise ja seksuaalse \u00e4rkamise kujutamisi kinolinal ole olnud ju ennegi, aga keeruline on sel teemal v\u00e4ltida ekspluatatiivsust ja odavat sensatsiooni. Siin aga \u00f5nnestub h\u00e4sti ja \u2013 midagi m\u00f5eldamatut \u2013 suudetakse isegi minusugusele valgele keskealisele mehele j\u00e4tta mulje, et ma m\u00f5istan millimeetri enam teismeliste t\u00fcdrukute maailma. V\u00e4ga vajalik enesepettus.<\/p>\n Kuidas seda siis saavutatakse? V\u00e4ga hea \u00fcle pindade ja detailide libiseva j\u00e4lgiva kaameraga. Osava helikujundusega. Sellega, et ei selgitata \u00fcle vaid lastakse endal m\u00f5elda. Teismelistest balkani t\u00fcdrukutest koosnev konvendikoor on juba niikuinii \u00fcks p\u00fcssirohut\u00fcnn, aga kui nad veel viia kloostrisse laululaagrisse, kus t\u00f6\u00f6tavad remondit\u00f6\u00f6lised, siis pannakse s\u00fc\u00fcten\u00f6\u00f6r p\u00f5lema. Nende m\u00f5tted on priid ja irratsionaalsed ning teod ei j\u00f5ua \u00e4ra oodata, kui m\u00f5tetele j\u00e4rgi j\u00f5uavad. Aga ei midagi labast, vaid v\u00e4ga empaatilises v\u00f5tmes tehtud. Tunnen kaasa teismeliste t\u00fctarde isadele ja langetan ka peeglisse vaadates leinas pea.<\/p>\n Ingliskeelne pealkiri on tuletatud filmis kasutatud Sonic Youthi loo “Little Trouble Girl” pealkirjast, aga p\u00fc\u00fcdsin siin t\u00f5lkida \u00e4ra pigem originaali.<\/p>\n Kandideerib Euroopa Filmiakadeemia European Discovery aastapreemiale. Loodame, et v\u00f5idab.<\/p>\n 18. “Salaagent” Cannes’i pressilinastuse j\u00e4rel kirjutasin:<\/p>\n Raske on hoiduda “Salaagenti” v\u00f5rdlemast Brasiilia eelmise aasta vaikse superhitiga “Olen veel siin”, mis end k\u00f5igist konkurentidest l\u00e4bi surus ja l\u00f5puks lausa Oscari koju t\u00f5i. “Olen veel siin” \u00fchendas inimliku draama, kunstilised ambitsioonid ja v\u00e4ga selgelt ning p\u00f5nevalt jutustatud loo \u00fcheks tervikuks, mis k\u00f6itis nii kriitikuid kui laiemat publikut.<\/p>\n Mingis m\u00f5ttes v\u00f5iks t\u00e4pselt sedasama positiivset kirjeldust kasutada ka Mendon\u00e7a Filho uue filmi kohta, sest v\u00f5iks toimida samamoodi. Ajastu on sama, probleemid samuti \u2013 Sallesi filmis n\u00e4eme Brasiilia s\u00f5jalise diktatuuri algust aastast 1971, Filhol on k\u00e4sil juba 1977 ja t\u00e4ieliku hirmuvalitsuse aeg. \u00dctleks, et Salles on dramaatilisem, Filho delikaatsem nii poliithoovuste kujutamisel (on ju siin kurjuse kehastus ka lihtsalt \u00fcks korrumpeerunud ametnik) kui m\u00f5tte sedastamisel. L\u00f5pus v\u00e4lja toodud kujundid v\u00e4\u00e4rivad lausa eraldi esseed, aga rohkem ette ei r\u00e4\u00e4giks.<\/p>\n Filho pole olnud \u00fcks mu lemmikuid, n\u00e4htutest on meeldinud v\u00e4ga abstraktsepoolne “Naabrite helid”, samas ta l\u00e4bimurdefilmid, Cannes’is p\u00f5hiprogrammis esilinastunud “Aquarius” ja “Bacurau” j\u00e4id mulle toonilt segaseks ja kokkuv\u00f5ttes siiski v\u00f5\u00f5raks, kuigi huvitavaks eksperimenteerimiseks. \u017danrielementide ja kohati ka veidra j\u00e4mekom\u00f6\u00f6dia segamine draamaga ja \u00fchiskondlike valupunktidega tegi aga selgeks, et tegemist on originaalse loojaga, kes kuulub pigem arthouse’i kitsav\u00f5itu sahtlisse.<\/p>\n N\u00fc\u00fcd on huvitav nihe. Kui ma tiitritest aru sain, siis on Netflix asjaga seotud, k\u00fcll vist mitte tootjana, aga mingit t\u00fc\u00fcpi… eellitsentsilepinguga? Seda enam, et peaosas on Netflixi hittsarjas “Narcos” Pablo Escobari m\u00e4nginud Wagner Moura. Igatahes tundub olevat eelarvet korralikult, et teha \u00fcks hoogne seitsmek\u00fcmnendate ajastup\u00f5nevik.<\/p>\n Filho on siin enda kohta valinud \u00fcllatavalt traditsioonilise ja sirgjoonelise l\u00e4henemise, aga ilu on detailides. Tavap\u00e4rase loo sees n\u00e4itab ta v\u00e4ga elegantseid stseenide ja liinide lahendusi. Kallim v\u00e4ljan\u00e4gemine ja soe s\u00e4ra aitavad kibeda pilli suurematele massidele kohale viia ja kommertsl\u00e4ike varjus saab Filho oma m\u00f5tte edukamalt \u00e4ra vormistada. Mis see point on, on sellise kaliibriga filmi kohta ka \u00fcsna lahtine, aga kindlasti on siin juttu \u00fchest meile eestlastelegi v\u00e4ga olulisest teemast. Kui me ise enda trag\u00f6\u00f6diaid ei m\u00e4leta, nendest ei r\u00e4\u00e4gi ja neid edasi ei p\u00e4randa, siis ei tee seda ka keegi teine. V\u00f5i veel hullem \u2013 teeb.<\/p>\n *Cannes’ist riburada auhindu \u2013 parim n\u00e4itleja Wagner Mourale, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Filhole, kriitikute \u00fchenduse FIPRESCI ja prantsuse arthouse ja eksperimentaalkinode liidu AFCAE preemiad \u2013 ning tugev v\u00f5imalus end n\u00e4idata ka Oscaritel. \u00c4kki t\u00f5esti v\u00f5idab Brasiilia kaks aastat j\u00e4rjest?<\/p>\n 19. “Uus laine” Linklater tuli t\u00e4navu v\u00e4lja lausa kahe ajastufilmiga, millest mu tabelisse on j\u00f5udnud “Nouvelle vague”, aga mitte “Blue Moon”, kuigi toogi j\u00e4ttis mulle hea mulje \u2013 v\u00f5ib-olla on valik sellep\u00e4rast selline, et Prantsuse uue laine filmikunst on isiklikult muusikalidest olulisem ja Jean-Luc Godard t\u00e4hendab enam kui Lorenz Hart.<\/p>\n M\u00f5lemad on vormieksperimendid: “Blue Moon” taandab ajastu portreefilmi sisuliselt katkematu aegruumi ja \u00fche asukohaga paika, meenutades samav\u00f5rd kammerteatrit kui filmi, “Uus laine” aga lusti Prantsuse uue laine tehniliste ja esteetiliste v\u00f5tete pagasiga, et r\u00e4\u00e4kida nende lugu nende endi vahenditega.<\/p>\n P\u00e4rast Cannes’i esilinastust kirjutasin:<\/p>\n Kui arvesse v\u00f5tta, kui oluline on mulle olnud Prantsuse uus laine, siis oleks v\u00e4ga keeruline mitte lasta ennast sellest filmist kaasa kanda. “Uus laine” on Linklateri s\u00fcdameprojekt \u2013 ajastulugu sellest, kuidas Jean-Luc Godard otsustas s\u00f5prade-kritikute eeskujul ka filmitegijaks hakata ja asus tegema oma esimest, kogu maailma muutnud m\u00e4ngufilmi “Viimsel hinget\u00f5mbel”.<\/p>\n “Uus laine” on \u00fcles v\u00f5etud samas stiilis kui “Viimsel hinget\u00f5mbel” \u2013 mustvalge pilt, k\u00e4sikaamera, katkendlik montaa\u017e jne. K\u00f5ik n\u00e4itlejad on uued n\u00e4od, ainult Jean Sebergi kehastav Zoey Deutsch ei ole uustulnuk, aga ka mitte laiadele massidele teada. Siin on rohkelt kordusi ja point on juba ammu enne l\u00f5ppu selge, aga mina v\u00f5taks seda ennek\u00f5ike illustratiivse \u00f5ppematerjalina, kuidas seda filmi toona tehti, ja filmikoolides v\u00f5iks seda k\u00fcll kohustuslikult n\u00e4idata. Selge see, et saja hullu hulgas on \u00fcks geenius, aga kuidas muidu teada saada, kes, kui neile sajale v\u00f5imalust ei anna.<\/p>\n Austusavaldus filmiajaloo olulisele filmile ja selle valmimise loole. Enamat polegi vaja. Film tutvustab laiemalt seltskonda juhtfiguuride \u00fcmber (operaatorit Raoul Coutardi on n\u00e4iteks v\u00e4ga lahedalt kujutatud) ning ajalooliselt v\u00f5iks m\u00f5ned asjad vaidlustada \u2013 kuulu j\u00e4rgi oli see Jean-Pierre Melville, kes Godardile m\u00e4ngumuutvat montaa\u017ein\u00f5u andis, mitte ei tulnud Godard ise selle peale \u2013, aga tuleb arvesse v\u00f5tta ka seda emotsiooni, mis film kinost lahkudes sisse j\u00e4ttis, ja selle pealt, isiklikule toetudes, tres bien.<\/p>\n 20. “Dracula” Peeglike, peeglike seina peal, kes on k\u00f5ige intellektuaalsem kogu maal? Radu Jude. Aga k\u00f5ige labasem? Samuti Radu Jude. Imetlusv\u00e4\u00e4rne, kuidas Jude autorina k\u00f5rget ja madalat kokku surub nii, et pea hakkab ringi k\u00e4ima.<\/p>\n N\u00fc\u00fcd on ta v\u00f5tnud ette oma kodumaa lemmikm\u00fc\u00fcdi Dracula ja imeb sellest h\u00e4bitult v\u00e4lja viimasegi tilga. Meenub suvine Transilvaaniask\u00e4ik, kus k\u00f5ik Dracula ja vampiiridega seonduv oli p\u00f5him\u00f5tteliselt tabuteema. Ja siis hiljutine teade miljardi dollarilisest teemapargist “Dracula Land”, mis pidada saama avatud aastal 2027. Jude Dracula-filmis viidatakse lunapargi esimesele rajamiskatsele, mis l\u00f5ppes sellega, et petturid kuulutasid pankroti v\u00e4lja. “Dracula” on vaimustav freestyle-r\u00e4pp v\u00f5i anarho-jazz Dracula kaubastamise teemadel. Pildikvaliteet, n\u00e4itlemisoskus ja muu selline konventsionaalne huinjaa unustage palun \u00e4ra ja \u00e4rge segage meistril laamendamast. Lisaks k\u00f5igele muule on Jude \u00fcletanud kartmatult filmitegijate suurima \u00f5\u00f5vaoru ning v\u00f5tnud kaasautoriks tehisaru, kelle abiga s\u00fcnnivad visuaalsed fantasmagooriad ja kellelt k\u00fcsitakse p\u00f5ikp\u00e4ise regulaarsusega stsenaarset n\u00f5u.<\/p>\n Inimene on vaba oma loomingus. Ja teine inimene vaba oma valikus seda vaadata v\u00f5i mitte. “Dracula” on kolmetunnine m\u00e4nguline ajuvabadus, aga minul ei hakanud kordagi igav. Jude tahab teatud usu investeerimist ja seda filmi on v\u00e4ga lihtne vihata.<\/p>\n Peeglike peeglile, ma n\u00e4en sinus Dracula peegeldust, sest nii ei tohi.<\/p>\n Kaspar Viilup 1. “One Battle After Another”, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Paul Thomas Anderson<\/p>\n Ainus film sel aastal, millele vahetpidamata tagasi m\u00f5tlen. Esimesed kolm p\u00e4eva p\u00e4rast n\u00e4gemist elasin kuskil p\u00e4ris- ja filmireaalsuse vahelises limbos. Seejuures pole “One Battle After Another” ilmselt isegi PTA parima kolme filmi hulgas, mis r\u00e4\u00e4gib \u00fcht-teist nii t\u00e4navusest kinoaastast kui ka Paul Thomas Andersoni talendist.<\/p>\n 2. “Sirat”, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Oliver Laxe<\/p>\n \u00dcks v\u00e4hestest filmidest sel aastal, mis suutis mind ikka ja j\u00e4lle \u00fcllatada. Ja kas kahe tunniga saab \u00fcldse veel kirevama emotsioonide paleti lahti joonistada? Kaasaegne techno-vestern.<\/p>\n 3. “A Poet”, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Sim\u00f3n Mesa Soto<\/p>\n Tragikom\u00f6\u00f6dia Kolumbia p\u00f5hjak\u00e4inud luuletajast pole esmapilgul parim m\u00fc\u00fcgiargument, aga iga sekund siin pulbitseb elust, ei ole mingit logisevat konstruktsiooni ega \u00fclekirjutatud tegelasi.\u00a0<\/p>\n 4. “Anniversary”, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Jan Komasa<\/p>\n Aasta \u00fcllatus, mida pole vist peaaegu keegi n\u00e4inud. R\u00f5\u00f5m, et poolakas Jan Komasa ei hakanud tegema turvalist Hollywoodi-deb\u00fc\u00fcti, vaid julges USA d\u00fcstoopse reaalsuse kardina eest t\u00f5mmata ja n\u00e4idata h\u00e4irivalt t\u00f5en\u00e4olist tulevikuvisiooi.<\/p>\n 5. “Eddington”, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Ari Aster<\/p>\n Miks see film Eesti kinolevisse ei j\u00f5udnud? Parim koroonafilm, mis seni tehtud, mis koos PTA ja Komasa linalugudega moodustab omamoodi “impeeriumi lagunemise” triloogia.\u00a0<\/p>\n 6. “Sinners”, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Ryan Coogler<\/p>\n Ma pole kindel, kas “Sinners” oma lopsaka ja pillava stiiliga mulle l\u00f5puni peale l\u00e4heb, aga \u017eanrikino vajab sellised ambitsioonikaid s\u00e4hvatusi. V\u00f5ite seda ju telefonist v\u00f5i arvutiekraanilt vaadata, aga just selliste filmide p\u00e4rast meil kinosid endiselt vaja ongi.<\/p>\n 7. “La Grazia”, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Paolo Sorrentino<\/p>\n Olen korduvalt Sorrentinos pettunud, sest ta proovib ikka ja j\u00e4lle \u00fcht ning sama filmi teha, “La Grazia” puhul ta teeb seda aga j\u00e4llegi nii h\u00e4sti, et \u00e4kki m\u00f5ni meister peabki lihtsalt j\u00e4\u00e4ma selle juurde, mida ta k\u00f5ige paremini oskab. Toni Servillo pole ka grammigi oma cool’i kaotanud.\u00a0<\/p>\n 8. “The Ugly Stepsister”, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Emilie Blichfeldt<\/p>\n Kui hakkame “The Substance’i” tuules Euroopas sellist body horror’it tegema, on asjad maailmas parimas korras. Ja kes oleks arvanud, et mu ellu on vaja pahupidi p\u00f6\u00f6ratud “Tuhkatriinut”?<\/p>\n 9. “Nosferatu”, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Robert Eggers<\/p>\n Muidugi j\u00e4\u00e4b Eggers mitmele legendaarse vampiiriloo ekraniseeingule alla, aga ahmisin seda kassahitt-\u00f5udust suure vaimustusega sisse.\u00a0<\/p>\n 10. “Bugonia”, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Yorgos Lanthimos<\/p>\n Kreeka veidrik Lanthimos on “Bugonias” introspektiivsem kui varem, aga endiselt sama ogaralt ebanormaalne kui alati. H\u00e4id tulnukafilme pole kunagi liiga palju.<\/p>\n 11. “Dreams”, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Dag Johan Haugerud<\/p>\n Keegi teine ei oska praegu v\u00e4ikeseid, aga s\u00fcgavalt puudutavaid kammerdraamasid paremini teha kui norrakad. Eesti \u00fchiskond j\u00f5uab ilmselt alles paarik\u00fcmne aasta p\u00e4rast nii kaugele, et ka meie filmis sellised k\u00e4sitlusi n\u00e4gema hakkame.<\/p>\n 12. “Fr\u00e4nk”, re\u017eiss\u00f6\u00f6r T\u00f5nis Pill<\/p>\n Oskame “Fr\u00e4nki” t\u00f5eliselt v\u00e4\u00e4rtust hinnata ilmselt alles m\u00f5nek\u00fcmne aasta p\u00e4rast, aga potentsiaalne kultusfilm on see kahtlemata. Ilmselt t\u00f5i T\u00f5nis Pill Eesti filmi ka terve kamba uusi noori meesn\u00e4itlejaid (ja ka noori vaatajaid), kes hakkavad meie kino n\u00e4gu l\u00e4hiajal vormima..<\/p>\n 13. “Black Bag”, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Steven Soderberg<\/p>\n Ei osanud Soderbergi j\u00e4rjekordsest krimip\u00f5nevikust midagi oodata, aga siin on mitu nutikat p\u00f6\u00f6ret, pingpongitav dialoog ja super n\u00e4itlejad. Vahel polegi rohkemat vaja.<\/p>\n 14. “If I Had Legs I’d Kick You”, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Mary Bronstein<\/p>\n Ala\u017eanri “emaduse \u00f5udused” j\u00e4rjekordne n\u00e4ide, mis v\u00f5ib iibele nii meil kui mujal tugeva p\u00f5ntsu panna. Rose Byrne teeb elu rolli, laias laastus p\u00fcsibki terve film tema \u00f5lul.<\/p>\n 15. “Jay Kelly”, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Noah Baumbach<\/p>\n Jah, “Jay Kelly” on ilutsev ja ennast imetlev, sajal muul juhul peaks selline l\u00e4henemine mind lootusetult n\u00e4rvi ajama, Baumbachi taktikepi all on see aga vastupandamatu. George Clooney kinnitab ka taas, miks ta on Hollywoodi raudvara.<\/p>\n 16. “Sound of Falling”, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Mascha Schilinski<\/p>\n T\u00e4navuse arthouse’i-aasta \u00fcks tippe, mis sulab ekraanil vaatajate silme ees audiovisuaalseks pastaks, kus aeg ja ruum kaotavad igasuguse t\u00e4htsuse, kuniks t\u00e4iesti m\u00e4rkamatult torkab generatsioonide\u00fclene trauma noa otse s\u00fcdamesse.<\/p>\n 17.-18. “The Visitor”, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Vytautas Katkus<\/p>\n 17.-18. “Renovation”, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Gabriele Urbonaite<\/p>\n Enam ei m\u00f6\u00f6du vist \u00fchtki aastat, kus Leedu filmid mu aasta lemmikute hulka ei j\u00f5ua. Antud juhul on edu v\u00f5ti Vytautas Katkus, kes on \u00fche filmi re\u017eiss\u00f6\u00f6r, teise operaator. Ta on leidnud mooduse, kuidas tuua ekraanile elu lummav t\u00fchisus.\u00a0<\/p>\n 19. “I Swear”, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Kirk Jones<\/p>\n Kui tihti kipuvad empaatiaharjutusena toimivad t\u00f5sielulood kalduma imalaks, siis “I Swear” ei vala k\u00f5ike suhkrusiirupiga \u00fcle ega n\u00e4ita erivajadustega inimesi v\u00e4\u00e4rakate, vaid t\u00e4iesti normaalsete inimestena. \u00dcks aasta naljakamaid filme.<\/p>\n 20. “The Long Walk”, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Francis Lawrence<\/p>\n Stephen Kingi ekraniseeingud on paljud vaatajad ilmselt ammu \u00e4ra t\u00fc\u00fctanud, aga naljalt \u00fckski teine film ei lahutanud mu meelt sel aastal nii t\u00f5husalt kui “The Long Walk”. Popkornikino tipptase.<\/p>\n 21. “Sorry, Baby”, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Eva Victor<\/p>\n T\u00e4isverelise indie-kinoga puutub viimasel ajal h\u00e4bematult harva kokku, Eva Victori dram\u00f6\u00f6dia “Sorry, Baby” on aga nii enesekindel ja otsekohene, et teeb mitme filmi jagu t\u00f6\u00f6d \u00fchekorraga \u00e4ra.\u00a0<\/p>\n 22. “The Secret Agent”, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Kleber Mendon\u00e7a Filho<\/p>\n Viimastel aastatel on Brasiilia kino end eriti tugevalt rahvusvahelisel areenil kehtestanud, “The Secret Agent” on selles osas t\u00e4navuse aasta \u00fcks tugevamaid n\u00e4iteid: suurejooneline triller, mis julgeb eksperimenteerida ka vormim\u00e4ngudega. Vaata siia k\u00f5rvale ka brasiillaste “The Blue Traili”.<\/p>\n 23. “Nouvelle Vague”, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Richard Linklater<\/p>\n Armastuskiri filmiajaloole, aga mitte lihtsalt mingi nohikutele m\u00f5eldud kraam, vaid siin tekib igati kaasahaarav sild t\u00e4nap\u00e4eva ja prantsuse uue lainega. Aga pole ainus Linklateri t\u00e4navune \u00f5nnestumine, ka “A Blue Moon” v\u00e4\u00e4rib t\u00e4helepanu.<\/p>\n 24. “The Mastermind”, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Kelly Reichart<\/p>\n Huvitav, kas kunagi hakkame l\u00f5puks ka Kelly Reicharti filme Eesti kinodes v\u00f5i v\u00e4hemalt siinsetel festivalidel n\u00e4gema? Taas on tema filmi keskmes v\u00e4ikesed inimesed, sel korral eba\u00f5nnestunud kunstir\u00f6\u00f6vi raames. V\u00f5imalik, et ka Reicharti k\u00f5ige publikus\u00f5bralikum film.<\/p>\n 25. “Dry Leaf”, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Aleksandre Koberidze<\/p>\n Ilmselt enamike kinok\u00fclastajate jaoks oleks nuputelefoniga filmitud Gruusia kinomeditatsioon “Dry Leaf” igavaim asi maailmas, minu jaoks aga hakkasid minutid ja sekundid aeglasemalt k\u00e4ima ja sulasin selle filmiga \u00fcheks.<\/p>\n 26. “DJ Ahmet”, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Georgi M. Unkovski<\/p>\n Kust see film tuli ja miks keegi sellest ei r\u00e4\u00e4gi? P\u00f5hja-Makedoonia noortefilm, mis on nii suure s\u00fcdamega, et sellele on v\u00f5imatu vastu panna. Ood k\u00f5igile lapsep\u00f5lvesuvedele ja esimestele armumistele.<\/p>\n 27. “Christy”, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Brendan Canty<\/p>\n Ei m\u00f6\u00f6du \u00fchtki korralikku filmiaastat ilma raputava Briti sotsiaaldraamata. Harva n\u00e4en kinolinal inimesi, kellega tahaks ise s\u00f5ber olla, siin on neid aga terve rida.<\/p>\n 28. “Bring Her Back”, re\u017eiss\u00f6\u00f6rid Danny Philippou, Michael Philippou<\/p>\n Vennad Philippou’d n\u00e4itasid juba oma deb\u00fc\u00fcdiga “Talk To Me”, et suudavad leida \u00f5udusfilmi kli\u0161eedemerest \u00fcles need \u00fcksikud trikid, mida pole veel lootusetult \u00fcle kasutatud. “Bring Her Back” on aga eelmisest filmist veel \u0161okeerivam, parimas v\u00f5imalikus m\u00f5ttes.<\/p>\n 29. “The Voice of Hind Rajab”, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Kaouther Ben Hania<\/p>\n Ei ole p\u00e4ris kindel, kui objektiivselt suudame “The Voice of Hind Rajabi” kinokunstilist v\u00e4\u00e4rtust t\u00f5sielus\u00fcndmuste t\u00f5ttu hetkel veel hinnata, aga taanlaste “S\u00fc\u00fcdlasest” inspireeritud kammertriller poeb sellele vaatamata\u00a0 oma humanistliku s\u00f5numiga naha vahele.<\/p>\n 30. “Souleymane’s Story”, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Boris Lojkine<\/p>\n Kui mullu n\u00e4itas pagulaste \u0161okeerivat reaalsust “Io Capitano”, siis “Souleymane’s Story” ei maskeeru muinasjutulisuse taha, vaid sunnib meid oma kriipivvalusa t\u00f5silooga iga v\u00e4lismaalasest toidukullerit grammi v\u00f5rra rohkem hindama.<\/p>\n Andrei Liimets 1. “2000 Meters to Andriivka”<\/p>\n 2. “Pikad paberid”<\/p>\n 3. “Sinners”<\/p>\n 4. “One Battle After Another”<\/p>\n 5. “Sirat”<\/p>\n 6. “The Voice of Hind Rajab”<\/p>\n 7. “No Other Choice”<\/p>\n 8. “It Was Just An Accident”<\/p>\n 9. “Weapons”<\/p>\n 10. “Two Prosecutors”<\/p>\n Emel-Elizabeth Tuulik “Queerpanorama” (re\u017eiss\u00f6\u00f6r Jun Li)<\/p>\n Parim film reaalsuse ja illusiooni vahelisest dialoogist.<\/p>\n “Pillion” (re\u017eiss\u00f6\u00f6r Harry Lighton)<\/p>\n Parim romantiline kom\u00f6\u00f6dia esimese armastuse traagikast.\u00a0<\/p>\n “\u00dcks v\u00f5itlus teise j\u00e4rel” (re\u017eiss\u00f6\u00f6r Paul Thomas Anderson)<\/p>\n Parim suur Hollywoodi produktsioon<\/p>\n “First Summer” (re\u017eiss\u00f6\u00f6r Heo Ga-young)<\/p>\n Parim l\u00fchifilm vanaemast, kes t\u00f5estab, et eneseteostus ja armumine ei s\u00f5ltu vanusest.\u00a0<\/p>\n “Fa\u010duk” (re\u017eiss\u00f6\u00f6r Maida Srabovic)<\/p>\n Parim horvaatia l\u00fchianimatsioon emaka poliitilisusest.\u00a0<\/p>\n “Inetu kasu\u00f5de” (re\u017eiss\u00f6\u00f6r Emilie Blichfeldt)<\/p>\n Parim \u00fcmberjutustus \u00fcldtuntud “Tuhkatriinu” muinasjutust, mis tegeleb naiseks olemise ekstreemsustega.\u00a0<\/p>\n “H\u00fcvasti, \u00f5ed” (re\u017eiss\u00f6\u00f6r Alexander Murphy)<\/p>\n Parim v\u00e4lismaine dokumentaalfilm.\u00a0<\/p>\n “Minu pere ja muud klounid” (re\u017eiss\u00f6\u00f6rid Heilika Pikkov, Liina S\u00e4rkinen)<\/p>\n Parim kodumaine dokumentaalfilm ja t\u00f5en\u00e4oliselt suurim \u00fcllataja.\u00a0<\/p>\n “Sure, mu arm” (re\u017eiss\u00f6\u00f6r Lynne Ramsay)<\/p>\n Parim film s\u00fcnnitusj\u00e4rgsest depressioonist, mis pole seni meeldinud \u00fchelegi mu s\u00f5brale.\u00a0<\/p>\n “Gowok: Javanese Kamasutra” (re\u017eiss\u00f6\u00f6r Hanung Bramantyo)<\/p>\n Parim m\u00fctoloogiline seebiooper, kus naised k\u00e4ivad kose jalamil vaimudega vestlemas.<\/p>\n T\u00f5nu Karjatse 2025 on filmiaastana olnud taas rikkalikum kui TOP10 suudaks seda \u00e4ra mahutada.\u00a0<\/p>\n Aasta alguses kinodesse j\u00f5udnud Meel Paliale teine t\u00e4ispikk “Pikad paberid” oli sedav\u00f5rd positiivne \u00fcllatus, et sellest saadud emotsioon on p\u00fcsinud kogu aasta. Sundimatus, loomulikkus, nooruslik v\u00e4rskus ja kunstiline k\u00fcpsus on Meele filmi iseloomustavad m\u00e4rks\u00f5nad.\u00a0<\/p>\n Eesti filmimaastikul harukordseks saab nimetada Allfilmi koost\u00f6\u00f6d legendaarse Ungari eksperimentaalfilmitegija Peter Lichteriga. “The Grey Machine” esilinastus Rotterdami filmifestivalil aasta alguses, Eestis pole seda aga kahjuks kinodes n\u00e4idatud ja laiema \u00fcldsuseni pole film j\u00f5udnud. Lichteri uus t\u00f6\u00f6 koosneb t\u00e4ielikult \u00f5udus- ja fantaasiafilmidest kokku sulatatud l\u00f5ikudest ning helidest. Moodustub pooleldi unen\u00e4oline maailm, mis \u00f5\u00f5nestab ja l\u00f5hub piire filmiv\u00e4lise reaalsusega.\u00a0<\/p>\n Riho V\u00e4striku “Kriimsilm, karuott ja rebane. M\u00e4rkmeid metsast” on ebaharilik loodusdokk seet\u00f5ttu, et p\u00fc\u00fcab s\u00f5na anda loodusele endale, v\u00e4hendades inimese sekkumist v\u00f5i interpretatsiooni miinimumini. Seda v\u00f5ib nimetada ka “kammerlikuks” loodusdokiks, kuiv\u00f5rd tegevus toimub enam v\u00e4hem \u00fches kohas, kindlate osat\u00e4itjatega.\u00a0<\/p>\n Kullar Viimse “Torn” on sellesm\u00f5ttes veelgi kindlapiirilisem, j\u00e4lgides \u00fcksi V\u00f5rumaa metsas elavat Kaljut, kes ehitab enda leiutatud tehniliste vahendite abil vaatetorne. Viimne annab liigutavalt edasi t\u00fctart igatseva isa traagika, vaatajale antakse aega kaasa m\u00f5elda, kaasa tunda ja Kaljut \u00fcmbritsevasse metsade vaikusse sisse elada.\u00a0<\/p>\n Natalja Mirzoyani tekstiilianimatsioon “Lumi saadab meid” on taaskord n\u00e4ide sellest, miks hoida Eestisse sattunud andekaid filmitegijaid. EKAsse animatsiooni \u00f5ppima tulnud Mirzoyani l\u00fchifilm on Eesti animatsioonis \u00fcsna uuenduslik vormilt ja eristuv ka sisult, sest Putini Venemaalt p\u00f5genemise lugu saavad k\u00f5ige paremini r\u00e4\u00e4kida need, kes selle on l\u00e4bi teinud.<\/p>\n Ootused filmilevile on taaskord olnud suuremad kui tegelikkus. Thomas Paul Andersoni “\u00dcks v\u00f5itlus teise j\u00e4rel” (“One Battle After Another”) ja Lynne Ramsay “Sure, mu arm” (“Die, My Love!”) on saanud suhteliselt palju linastusaegu v\u00f5rreldes n\u00e4iteks Cannes’i filmifestivali v\u00f5itja Jafar Panahi filmiga “Lihtsalt \u00fcks \u00f5nnetus” v\u00f5i Berlinalel auhinnatud Mary Bronsteini filmiga “Kui mul vaid jaksu oleks” (“If I Had Legs, I’d Kick You”).<\/p>\n Rasketest filmidest l\u00e4heks keeruliseks ilmselt ka Veneetsia filmifestivalil vaatajaid ja kriitikuid vapustanud Tereza Nvotova draama “Isa” levisse toomine.\u00a0Milan Ondr\u00edku osat\u00e4itmine hooletusest t\u00fctre tapnud isana on aga k\u00f5rvutatav lapse surma t\u00f5rjuva Rose Byrne’iga (“Kui mul vaid jaksu oleks”) ja s\u00fcnnitusj\u00e4rgse depressiooniga v\u00f5itlevat noort naist kehastava Jennifer Lawrence’iga (“Sure, mu arm!”). K\u00f5ik nad etendavad vanemaid, kel tuleb toime tulla traagiliste s\u00fcndmuste v\u00f5i ps\u00fchholoogiliselt rusuvate olukordadega. V\u00f5ib olla aitavad just \u00fchiskondlikult \u00e4revad ajad teravamalt v\u00e4lja tuua \u00fcksikisiku trag\u00f6\u00f6diaid ja lugusid.\u00a0<\/p>\n Andersoni “\u00dcks v\u00f5itlus teise j\u00e4rel” l\u00e4heb \u00fcksikult \u00fcldisele. See on \u00fchtaegu haaravalt lavastatud m\u00e4rul ja k\u00e4ttemaksufilm, ning ka laiema filosoofilise ambitsiooniga essee vastupanust ja \u00f5iglusest. Jafar Panahi “Lihtsalt \u00fcks \u00f5nnetus” suudab oma eesm\u00e4rgi saavutada veelgi lihtsamate vahenditega – m\u00e4ruli asemel toimub k\u00f5ik peamiselt l\u00e4bi dialoogide, teemaks taas k\u00e4ttemaks ja \u00f5igluse v\u00f5imalikkus. Lynne Ramsay “Sure, mu arm!” paneb aga filmikeelde paljudele naistele valusa teema – s\u00fcnnitusj\u00e4rgse depressiooni. Oluline on see film juba seet\u00f5ttu, et \u00f5petab mehi naisi paremini m\u00f5istma.\u00a0<\/p>\n Oma isiklikus universumis eksiteele minekut ja selle tagaj\u00e4rgi k\u00e4sitleb Yorgos Lanthimose “Bugonia” Emma Stone’i ning Jesse Plemonsiga. Lanthimose filmograafias on “Bugonia” esimene remake, kogenud re\u017eiss\u00f6\u00f6r annab 2003. aastast p\u00e4rit loole t\u00e4nap\u00e4evase tausta ja lavastab L\u00f5una-Korea re\u017eiss\u00f6\u00f6ri Jang Joon-hwani \u017eanrikokteil l\u00e4\u00e4nemaailmale vastuv\u00f5etavamas v\u00f5tmes.\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n Aasta jooksul n\u00e4htud filmidest v\u00f5iks\u00a0kodumaistele kinoekraanidele j\u00f5uda veel Richard Linklateri melanhoolne romantika “The Blue Moon”, Mona Fastvoldi ajalooline muusikal “Ann Lee testament”, Jim Jarmuschi perekonnadraama “Isa ema \u00f5de vend” ning Jane Pollardi, Iain Forsythe’i lavastuslik dokumentaal Marianne Faithfullist “Broken English”.\u00a0<\/p>\n Maria Ulfsak Seoses oma praeguse ametiga j\u00e4tan Eesti filmid tabelist v\u00e4lja ja 1. Mascha Schilinski “Vaadates p\u00e4ikesesse”<\/p>\n 2. Albert Serra “\u00dcksilduse p\u00e4rastl\u00f5unad”<\/p>\n 3. Paul Thomas Anderson “\u00dcks v\u00f5itlus teise j\u00e4rel”<\/p>\n 4 Oliver Laxe “Sir\u00e2t”<\/p>\n 5. Joachim Trier “Sentimentaalne v\u00e4\u00e4rtus”<\/p>\n 6. Kleber Mendon\u00e7a Filho “Salaagent”<\/p>\n 7.-8. 9.-10. 11.-13. 14. Richard Linklater “Uus laine”<\/p>\n 15. Zach Cregger “Relvad”<\/p>\n 16.-17. 18. Lynne Ramsay “Sure, mu arm”<\/p>\n 19. Gabriel Mascaro “Sinisest sinisem”<\/p>\n 20. Mary Bronstein “Kui mul vaid jaksu oleks”<\/p>\n Siim Rohtla 1. “One Battle After Another” Aasta parim film! PTA on j\u00e4tkuvalt suurep\u00e4rases vormis. Leonardo DiCaprio ja Sean Penni rollid ning see l\u00f5pueelne tagaajamine \u2013 nende p\u00e4rast vaataks seda filmi ikka ja j\u00e4lle.<\/p>\n 2. “Sirat” Raju ja poeetiline road movie \u00e4\u00e4rmuslikes maastikes, taustaks bassine techno. See karmus ja emotsionaalne vaoshoitus muudavad l\u00f5pu eriti m\u00f5jusaks.<\/p>\n 3. “The Ballad of Wallis Island” Aasta feel good film! Imearmas, s\u00fcdamlik ja nukker \u2013 ning oi kui naljakas.<\/p>\n 4. “Fr\u00e4nk” Aasta Eesti film! \u00c4\u00e4retult ehedad rollid ja dialoogid ning kindla k\u00e4ega lavastus.<\/p>\n 5. “The Secret Agent” Humoorikas poliitiline p\u00f5nevik mitte just nii naljakast etapist Brasiilia ajaloos. Wagner Moura s\u00e4rab peaosas.<\/p>\n 6. “Bring Her Back” \u00dcks kahest selle aasta t\u00e4iesti suurep\u00e4rasest \u00f5udusfilmist. Lein viidud \u00e4\u00e4rmusteni \u2013 \u0161okk ja emotsioon on siin tasakaalus, nagu ka j\u00f5hkrus ja siirus.<\/p>\n 7. “Train Dreams” Aasta voogedastusfilm! Aeglaselt kulgev, nii visuaalselt kui sisuliselt imeline poeetiline draama, kus Joel Edgerton teeb auhinnav\u00e4\u00e4rilise rolli.<\/p>\n 8. “Memoir of a Snail” Aasta animafilm! Armsalt humoorikas stop-motion animatsioon \u00fcksindusest, traumast ja elluj\u00e4\u00e4misest. Sobib kogu perele – p\u00e4rast on ka, mida arutada.<\/p>\n 9. “Predator: Killer of Killers” Aasta m\u00e4rulifilm, seekord hoopis anima, mis k\u00e4sitleb vana tuttavat Predatori m\u00fctoloogiat eri ajastutes. Julged visuaalsed stiilid ja tuttava maailma v\u00e4ga \u00e4ge \u00fcmberm\u00f5testamine.<\/p>\n 10. “No Other Choice” Terav visuaalne keel, t\u00e4pne montaa\u017e, s\u00fcsimust huumor ja \u00e4\u00e4rmiselt p\u00f5nev kiiksuga krimilugu.\u00a0<\/p>\n 11. “Weapons” Ja selle aasta teine suurep\u00e4rane \u00f5udusfilm. Kindla k\u00e4ega lavastatud ja struktureeritud lugu, neetult p\u00f5nev ja t\u00e4is ootamatusi.<\/p>\n 12. “F1” Aasta popcornifilm. Brad Pitt! Sisuline ebarealistlikkus ja tehniline realistlikkus koos annavad v\u00e4ga meelelahutusliku tulemuse.<\/p>\n Auv\u00e4\u00e4rt mainimised:<\/p>\n “I Swear” “It Was Just an Accident” “Kokuho” “My Old Ass” “Nouvelle Vague” “Pikad paberid” “Sorry, Baby” “The Frog and the Water” “The Life of Chuck” “The Penguin Lessons” Zootopia 2″ Karmen Rebane 1. “2000 meetrit Andrijivkani”, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Mstyslav T\u0161ernov<\/p>\n Kui saaksin \u00fche filmi igale inimesele kohustuslikuks vaatamiseks teha, siis oleks see “2000 meetrit Andrijivkani”. S\u00f5pruses toimunud esikal, kus ka T\u0161ernov kohal oli ja hiljem publikule n\u00e4htut veel rohkem avas, t\u00f5mmati hing nii katki, et see polegi veel \u00e4ra paranenud. L\u00e4hiajal vist ei parane ka. Kohutavalt ebameeldiv, aga \u00e4\u00e4rmiselt oluline vaatamine. Lihtsalt minge kinno v\u00f5i hoidke filmi sotsiaalmeedial silma peal \u2013 seda n\u00e4idatakse vahel legaalselt veebis ka.\u00a0<\/p>\n 2. “Bugonia”, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Yorgos Lanthimos\u00a0<\/p>\n Yorgos Lanthimose filmidest r\u00e4\u00e4kides on alati tunne, et selliseid s\u00f5nu, millega n\u00e4htut kirjeldada, lihtsalt pole veel v\u00e4lja m\u00f5eldud. K\u00f5ige paremas m\u00f5ttes p\u00f6\u00f6rane linateos. Ait\u00e4h, k\u00f5rgemad j\u00f5ud, et meile Yorgos Lanthimose ja Emma Stone’i andsite!\u00a0<\/p>\n 3. “Fr\u00e4nk”, re\u017eiss\u00f6\u00f6r T\u00f5nis Pill\u00a0<\/p>\n Muljetavaldav re\u017eiss\u00f6\u00f6rideb\u00fc\u00fct, muljetavaldav kinolevi tulemus ja muljetavaldavad noored n\u00e4itlejad. Tore, kui noortele teha filme, mis ei pane h\u00e4bist tooli alla vajuma, vaid on n\u00e4ha, et tegijad m\u00f5istavad ja tahavad oma peamist sihtr\u00fchma k\u00f5netada. Ja “Fr\u00e4nk” ei ole ainult \u00fcldse mitte noortele m\u00f5eldud film, vaid suudab ka vanemad vaatajad konksu otsa saada! S\u00fcdamlik \u2013 aga nii karm! \u2013 lugu, mis paneb viimasel ajal eriti teravalt silma hakanud noortega seotud kuritegudele m\u00f5tlema.\u00a0<\/p>\n 4. “\u00dcks v\u00f5itlus teise j\u00e4rel”, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Paul Thomas Anderson<\/p>\n 2,5 tundi hullumeelset maratoni. V\u00e4ljendi “Never let them know your next move” l\u00f5puboss.\u00a0<\/p>\n 5. “Hamnet”, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Chlo\u00e9 Zhao<\/p>\n Kuigi “Hamneti” puhul on nii m\u00f5ndagi, mille kallal nokkida ja l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes lugu mind t\u00e4iesti k\u00e4tte ei saanud, siis Jessie Buckley ja v\u00e4ike Hamnet Jacobi Jupe v\u00e4\u00e4rivad esilet\u00f5stmist, sest kuu aega tagasi P\u00d6FF-il kogetud emotsioonid ei taha veel meelest minna ja iga kord kui sotsiaalmeedias m\u00f5ni “Hamneti” tegijatega tehtud intervjuu ette h\u00fcppab tahab hing korraks kinni j\u00e4\u00e4da. Neil, kel ka silmad m\u00e4rja v\u00e4ga m\u00e4rja koha peal on, soovitan enne vaatamist salvr\u00e4tte varuda.\u00a0<\/p>\n 6. “Pikad paberid”, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Meel Paliale\u00a0<\/p>\n Mul on hea meel, et Meel Paliale minu noorusaja Tallinna kinni p\u00fc\u00fcdis ja filmi pistis. Paliale leidis meie filmimaastikul t\u00e4itmata l\u00fcnga ning v\u00f5ttis selle siiralt ja pingevabalt ette. Filmi vaatamisest on k\u00fcll omajagu kuid m\u00f6\u00f6da l\u00e4inud, aga m\u00f5nusalt soe tunne poeg sellele m\u00f5eldes hinge. Ja n\u00fc\u00fcd tuli suveigatsus.\u00a0<\/p>\n 7. “Hind Rajabi h\u00e4\u00e4l”, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Kaouther Ben Hania<\/p>\n Taaskord v\u00f5ib \u00f6elda, et kuigi teostuslikult oli kohti, mis minu jaoks ei toiminud, l\u00e4ks lugu korda ja l\u00f5pplahendust teadmata p\u00fcsisid pinge ja lootus l\u00f5puni \u00f5hus. Absoluutselt ebamugav, aga j\u00e4llegi oluline vaatamine, mis viskab kamaluga j\u00e4\u00e4k\u00fclma vett n\u00e4kku ja muudab elu ees alandlikuks.\u00a0<\/p>\n 8. “Sure, mu arm”, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Lynne Ramsey\u00a0<\/p>\n Selles m\u00f5ttes huvitav kogemus, et kui kinost lahkudes m\u00f5jus “Sure, mu arm” ikka v\u00e4ga t\u00fc\u00fctu filmina, siis paari n\u00e4dala jooksul on toona lahti harutamata j\u00e4\u00e4nud s\u00f5lmed lahti libisenud ja n\u00fc\u00fcd tahaks seda uuesti kinno vaatma minna. Siinkohal pean t\u00e4nama Redditis arutlevaid inimesi, kes erinevaid teooriaid \u00f5hku on visanud ja seega ka igasugu huvitavaid kihte on avanud. Seega tore ninanips mulle endale. Ja Jennifer Lawrence on mega!<\/p>\n 9. “Kujuteldav koer ja valelik kass”, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Yukihiro Morigaki<\/p>\n Kasutan P\u00d6FF-i kodukalt v\u00f5etud tutvustust: “Liigutav draama traditsioonilisest Jaapani perekonnast l\u00e4bi veerandsaja aasta.” Kuigi raskeid teemasid k\u00e4sitlev, siis siiski jaapani kinole omaselt rahulikult kulgev (ja vaikne!) r\u00e4nnak. Ja see operaatorit\u00f6\u00f6! Mega!\u00a0<\/p>\n 10. “Kikilipsuga m\u00e4ssaja”, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Jaan Tootsen\u00a0<\/p>\n Kuigi “Kikilipsuga m\u00e4ssaja” on ametlikult 2024. aasta film, siis kinolevisse j\u00f5udis see k\u00e4esoleva aasta alguses. Paratamatult tekkis enne filmi n\u00e4gemist k\u00fcsimus, et miks seda filmi just praegu vaja on, aga vaadates sai sellest tundest ruttu lahti. Kuigi ajapikku on esmased emotsioonid h\u00e4gustunud, on selgelt meeles, et film ja muusikaline kujundus meeldisid v\u00e4ga ja \u00fcle\u00fcldine r\u00fctm toimis h\u00e4sti.\u00a0<\/p>\n Edith Sepp 1. “2000 meetrit Andriivkani”, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Mst\u00f5slav T\u0161ernov<\/p>\n V\u00e4ga halastamatu film v\u00f5tab s\u00f5jalt \u00e4ra igasuguse abstraktsuse ja kangelaslikkuse, ning lause vaatajat sunnib m\u00f5istma, et “territoorium v\u00f5tmine” t\u00e4hendab reaalselt inimkehi, elamata elusid, valu ja hirmu. S\u00f5jas v\u00f5idetakse iga meeter \u00fcliinimliku hinnaga, mida ei saa \u00f5igustada \u00fchegi poliitilise ega strateegilise narratiiviga.<\/p>\n 2. “Hind Rajabi h\u00e4\u00e4l”, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Kaouther Ben Hania<\/p>\n Vaputav film, mis nihutab s\u00f5ja fookuse s\u00fcsteemidelt \u00fcksikisikule. S\u00f5ja tegelik m\u00f5\u00f5t ei avaldu ideoloogias ega vasta k\u00fcsimusele, kellel on \u00f5igus, vaid hetkes, kus laps palub abi, aga maailm ei vasta ning just selles vaikuses paljastub meie ajastu moraalne l\u00e4bikukkumine. S\u00f5jal on \u00fche seitsmeaastase Hind Rajabi n\u00e4gu.<\/p>\n 3. “See oli lihtsalt \u00f5nnetus”, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Jafar Panahi<\/p>\n N\u00e4iliselt lihtsa juhtumi kaudu paljastab film Iraani \u00fchiskonna v\u00e4givalla, hirmu, aga ka vastutuse teemasid. Autoritaarse riigi s\u00fcsteem kandub tavainimeste igap\u00e4evaellu, moonutades moraalseid valikuid ja inimlikke suhteid. See on v\u00e4ga peenelt kujutatud film s\u00fc\u00fcst ja t\u00f5est, aga eelk\u00f5ige sisemise vabaduse haprusest.<\/p>\n 4. “Hamnet”, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Chloe Zhao<\/p>\n \u00d5rn ja s\u00fcgavalt naise sisemaailma kuuluv film, mis avab tundemaailma kaotuse kaudu, aga millest ei \u00f5pita \u00fcle saama, vaid sellega elama. Kaotust ei k\u00e4sitleta murdepunktina, vaid kestusena \u2013 inimliku seisundina, kus lein imbub armastusse ja loomingusse, ning viib l\u00f5puks kahe inimese vastastikuse m\u00f5istmiseni.<\/p>\n 5. “Sirat”, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Oliver Laxe<\/p>\n H\u00fcpnootiline film, mis liigub l\u00e4bi f\u00fc\u00fcsilise ja sisemise t\u00fchjuse, otsides t\u00e4hendust seal, kus s\u00f5nad enam ei aita. See on eksimisest ja suunata olekust, kus piiride kompamine muudab tegelasi p\u00f6\u00f6rdumatult ning kus otsimine ise saab ainsaks v\u00f5imalikuks vastuseks. Filmis on hetki, mis tabavad ootamatult ja j\u00e4\u00e4vad pikalt kestma.<\/p>\n 6. “Pikad paberid”, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Meel Paliale<\/p>\n Muhe seisundifilm, mis ei moraalitse noorte l\u00e4bikukkumisest ega laiskusest, vaid n\u00e4itab \u00fche p\u00f5lvkonna reaalsust. Elu ei kulge alati sirgjooneliselt; m\u00f5nikord ongi t\u00e4iesti okei olla lihtsalt teel. Film normaliseerib ebakindluse ja otsingul olemise kui elu osa, lisades hea muusika ja isikliku \u00e4ratundmisr\u00f5\u00f5mu.<\/p>\n 7. “Isa ema \u00f5de vend”, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Jim Jarmusch<\/p>\n Lugu\u00a0vaikusest, aga ka perekondlikust l\u00e4hedusest ja sellest, mida ei \u00f6elda. Jarmuschi huumor ja vaoshoitud soojus tabavad t\u00e4pselt seda tunnet, et armastus ei eelda alati m\u00f5istmist. Just seet\u00f5ttu m\u00f5jub film v\u00e4gagi eestlaslikult.<\/p>\n 8. “Noored emad”, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Jean-Pierre ja Luc Dardenne<\/p>\n Film vastutusest ja v\u00e4\u00e4rikusest sotsiaalse haavatavuse tingimustes: noored emad ei ole kunagi pelgalt individuaalse moraalse puuduj\u00e4\u00e4gi tulemus, vaid nende saatus peegeldab sagali meie heaolu\u00fchiskonna tegelikke v\u00e4\u00e4rtusi.<\/p>\n 9. “Riefenstahl”, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Andres Veiel<\/p>\n Film esitab t\u00e4nases poliitilises ja kultuurilises kontekstis olulise k\u00fcsimuse loomevabaduse ja vastutuse piiridest. See sunnib vaatama otsa sellele, kuidas (tipptasemel) kunst v\u00f5ib sattuda v\u00f5imu teenistusse ning kuidas enesepettus v\u00f5ib muuta geniaalse looja ajalooliste kuritegude kaasosalisteks.<\/p>\n 10. “Vaadates p\u00e4ikesesse”, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Mascha Schilinski<\/p>\n Naiste kehad (ja sisemaailmad) kannavad endas p\u00f5lvkondlikku m\u00e4lu, vaikimisi edasi antud hirme, mis on sageli j\u00e4\u00e4nud s\u00f5nastamata. Naiseks kasvamine t\u00e4hendab mitte ainult oma kogemuste omandamist, vaid ka nende koormate kandmist, mis on juhtunud ammu enne meid.<\/p>\n Chris Reintal 11. “Him”<\/p>\n Auv\u00e4\u00e4rne 11. koht tuleb filmile, mis tegelikult v\u00e4ga hea pole. Samas on see hea n\u00e4ide sellest, kuidas piir hea ja halva filmi vahel v\u00f5ib olla \u00fcsna\u00fcsna peenike. Eelmine aasta oli meil “Substance” \u2013 mitte nii \u00f5rn kriitika naiselikkuse rolliv kohta \u00fchiskonnas, mis oli \u00e4\u00e4ristatud hullumeelsete visuaalidega. See j\u00f5udis lausa parima filmi Oscari nominatsioonini.<\/p>\n “Him” on m\u00f5nes m\u00f5ttes selle meesversioon. Atleet, kes peab hakkama saama soorituspingega toksilises maskuliinses \u00fcle v\u00f5lli maailmas. Paraku j\u00e4\u00e4b film kohati veidi lihtsaks ja labaseks. Kahju et vaid-produtsendi-rollis Jordan Peele ei v\u00f5inud korra stsenaariumi \u00fcle k\u00e4ia. Tegemist oleks vabalt v\u00f5inud olla “Substance’I” teiseg osaga, kui oleks olnud vaid tsipa andekamad tegijad.<\/p>\n 10. “No Other Choice”<\/p>\n Uus Korea antikapitalistlik film tuleb seekord Park Chan-wook’ilt. Filmis on m\u00e4rkimsv\u00e4\u00e4rseid stseene musta huumori, huvitava montaa\u017ei ja leidliku groteskiga, mis v\u00f5ikski “Oldboy” tegijalt oodata. Filmide puhul on tihti l\u00f5pp k\u00f5ige keerulisem osa. Oi kui palju on n\u00e4htud huvitava konseptsiooni ja kulgemisega filme, kust viimase 15 minujti t\u00f5ttu lahkun saalist pettunult. “No Other Choice” \u00fcllatab vastupidiselt, k\u00fcpsetab tordi korralikult valmis ja paneb veel kirsi ka peale.<\/p>\n 9. “Bugonia”<\/p>\n Sukelduge vanden\u00f5uteoreetiku ajju. Maailmas on hukas ja tema enda elus on k\u00f5ik muudkui allam\u00e4ge l\u00e4inud. Loomulikult on selles s\u00fc\u00fcdi mingi salajane mitte-inimeste s\u00fcvaj\u00f5ud. Absurd\u2026 Ei ole tegelikult… Aga \u00e4kki siiski? Ei ei, ta lihtsalt luuletab… V\u00f5i samas…<\/p>\n 8. “Dog Man”<\/p>\n V\u00e4\u00e4rt joonisfilmi iseloomustab tihti s\u00fcgav s\u00fcdamlikus, laste jaoks keerulised emotsioonid ja n\u00fcansirohked s\u00f5numid, mis v\u00f5ib k\u00f5netada ka lastevanemaid. “Dog Man” p\u00f5hitees on j\u00e4rgmine: hea on olla hea ja paha on olla pahalane. Ongi k\u00f5ik. Ja vaat kui palju aega j\u00e4\u00e4b \u00fcle lihtsalt l\u00f5butsemiseks.<\/p>\n Film on kiire tempoga, nali-nalja otsas, samas j\u00e4\u00e4b napilt (kuid piisavalt) allapoole skisofreenilise tiktokiliku \u00fclestimulatsiooni l\u00e4vest. See uue p\u00f5lvkonna 3D-animatsiooni stiil, mis natuke hakib ja on liiga “joonistatud”, pole enamasti mulle esteetika poolest sobinud, ent “Dog Man” annab h\u00e4sti edasi seda tunnet, nagu see jabur lugu oleks lapse poolt v\u00e4lja m\u00f5eldud.<\/p>\n 7. “A House of Dynamite”<\/p>\n Kujuta ette sellist maailma, kus USA valitsuses ja tippriigiasutustes t\u00f6\u00f6tavad p\u00e4devad inimesed, kes \u00fcritavad j\u00e4rgida protokolli ja teha nii palju head oma riigile kui v\u00f5imalik…. Milline uskumatu fantaasia. Aga kui te ei lase ennast absurdist h\u00e4irida, siis on ees ootamas pingeline film sellest, kuidas \u00fcritatakse takistada tuumas\u00f5da ja kui habras tsivilisatsioon ikkagi on.<\/p>\n 6. “Eddington”<\/p>\n Koroona-aegse looga v\u00f5ib mitmes suunas minna; eriti USA kultuuriruumis, kus toimus suur poliitiline l\u00f5hestumine. Kes kandis maski, kes leidis, et t\u00fcranlus jooksis amokki. “Eddingtonis” on palju liine korraga k\u00e4imas. Viiteid ja s\u00f5numeid on mitmeid, kohati vastuolulised ja kohati vastukarva, ja pole kindel, et kogu see sahkermahker tuleb t\u00e4iuslikuks tervikuks kokku. Sellest hoolimata on Ari Asteril anne teha iga stseen huvitavaks ja ootamatuks.<\/p>\n 5. “Train Dreams”<\/p>\n Ma v\u00f5in pakkuda, mis selle filmitegija lemmikfilm on! “The Assassination of Jesse James by the Coward Robert Ford”. Viisakalt \u00f6eldes on “Train Dreams” sellest tugevalt inspireeritud \u2013 sarnane jutustaja, sama vaibiga helimaastik (sh Nick Cave’i seos) ja isegi Paul Schneider v\u00e4ikses osava jutumehe rollis. Tema nime (ega n\u00e4gugi) ei peaks olema tavavaatajale tuttav, tal pole ei palju ega eriti m\u00e4rkimsv\u00e4\u00e4rseid rolle, ent kuidagi sattus ta m\u00e4ngima neisse kahte v\u00e4ga sarnasesse filmi.<\/p>\n Kui juba midagi matkida, siis miks mitte matkida \u00fcht parimat filmi, mis on kunagi \u00fcldse tehtud. \u00d5nneks p\u00e4ris pasti\u0161\u0161ist p\u00e4\u00e4stab see, et sisu poolest l\u00e4heb “Train Dreams” oma r\u00f6\u00f6paid pidi. Suurushullustuse asemel on teemaks hoopis elu tagasihoidlik ilu; kui habras ja l\u00fchike on \u00fcks inimelu, samal ajal kui Eluj\u00f5ud ise on nii tihedalt p\u00f5imutud. Inspireeriv melanhoolsus.<\/p>\n 4. “Weapons”<\/p>\n Oleks vabalt v\u00f5inud olla ka lihtsalt hea draamafilm koolitulistamisest ja sellest, kuidas \u00f5petajad, lapsevanemad ja politsei tagaj\u00e4rgedega tegelevad. Kuigi siis oleks see ilmselt olnud liigselt morbiidne endise sket\u0161koomikust tegija jaoks. Parem oligi lisada mingi \u00fcleloomulik j\u00f5ud ja muuta kogu lugu metafooriks. Pluss, ilma nendeta ei oleks seda l\u00f5pukatarsist ja sellest stseenist ilma j\u00e4\u00e4da oleks tuline kahju.<\/p>\n 3. “One Battle After Anothe”<\/p>\n See aasta sai kinos kom\u00f6\u00f6diafilmidega kuidagi kehvasti kihistada. Aasta naerutiitel l\u00e4heb suureks \u00fcllatuseks Paul Thomas Andersoni filmile. Ja oleks veel naljakam, kui just see film tema filmograafias tooks talle ta esimese Oscari.<\/p>\n 2. “Sinners”<\/p>\n Viimasel ajal tehakse liiga palju k\u00fcmneosalisi minisarju, isegi kui lugu nii pikk ei pea olema. “Sinners” on erand, kus just tahaks, et oleks tehtud vastupidi. Seal on huvitavad tegelased, kelle huvitavatele minevikele vihjatakse ja kellega tahaks veel mitu tundi aega veeta. Aasta parima kinoelamuse tiitli v\u00f5itis film endale peaasjalikult \u00fche lummava muusikalise vahepalaga.<\/p>\n 1. “If I Had Legs I’d Kick You”<\/p>\n Tavaliselt, kui filmis kerivad ja kerivad pinged maksimumini, siis peaks olema kas elud ohus v\u00f5i suured rahad m\u00e4ngus. Siin filmis otsib aga noore lapsega ema lihtsalt vaikust ja rahu. Saaks vaid hetkeks puhata, ennast v\u00e4lja l\u00fclitada, korraks maandada stre….<\/p>\n Film on liialdatud versioon sellest, kui keeruline v\u00f5ib olla sisuliselt \u00fcksik vanemana hakkama saada, eriti kui \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailm pl\u00f5ksib sinuga ja tuge pole kuskilt leida. See on Rose Byrne \u00fchenaises\u00f5u ja ta teeb k\u00f5ik vajaliku, et teenida endale Oscar v\u00e4lja. Kaamera j\u00f5llitab teda pidevalt klaustrofoobselt l\u00e4hedalt ning tema n\u00e4gu peegeldab ilmekalt otsatut rusutust ja stressi. Eesti iibe huvides v\u00f5ib-olla ei peaks seda filmi sedasi promoma…<\/p>\n Mart Raun 10. “Fr\u00e4nk” “KPop Demon Hunters” K\u00fcmnendal kohal sooviks v\u00e4lja tuua kaks filmi, mis ka tegijatele ootamatult osutusid \u00fcliedukateks ning saavutasid kultuurifenomeni, mida sel k\u00fcmnendil peale “Barbenheimeri” \u00fckski teos ei kodumaal ega v\u00e4ljaspool pole suutnud.<\/p>\n Filmid, mis toovad kinno v\u00f5i teleekraanide ette kirgliku publiku, kes seda ikka uuesti vaadata soovivad, tekitavad nii meeme kui diskussioone, on v\u00e4\u00e4rtus omaette. Eriti kui filmideni j\u00f5uavad noored ehk sihtgrupp, kes on arvatud juba kinole kadunute kategooria hulka.<\/p>\n Tegu pole kultusfilmidega nagu kohalik meedia neid nimetas; kultusfilm eeldab teose teatud l\u00e4bikukkumist ning kirgliku suurema publiku aastad hiljem leidmist; ent t\u00e4nap\u00e4eva killustatud maailmas on v\u00e4he teoseid, mis inimesi \u00fchendavad.<\/p>\n “Fr\u00e4nk” n\u00e4itab, et empaatiak\u00fcllane, isiklik ja s\u00fcdamest tulnud lugu liidab ning toob inimesi kinno. Viimase aja \u00fche mitmekesisema ja \u00fcllatavama kohaliku m\u00e4ngufilmi aasta muljetavaldav deb\u00fc\u00fct.<\/p>\n “KPop Demon Hunters” on hetkeseisuga Netflixi k\u00f5ige aegade vaadatuim film ning t\u00f5estus sellest, et Sony Pictures Animation on saanud Ameerika k\u00f5ige m\u00f5jukamaks ja innovaatilisemaks animatsioonistuudioks, seljatades Disney ja Pixari, kes viimase k\u00fcmnendi t\u00f5sises identiteedikriisi vaevlevad.<\/p>\n 9. “Luuletaja” (“Un Poeta”) Cannes’i filmifestivalil “Un Certain Regard” \u017e\u00fcrii auhinna v\u00f5itnud filmi keskmes on aasta meeldej\u00e4\u00e4vam karakter. Oscar Restrepo (Ubeimar Rios), keskealine alkohoolikust luuletaja, kes elab oma ema juures ja ootab loomepuhangut, on 21. sajandi \u00fcks stiilipuhtamaid luusereid. Film toimib eelk\u00f5ige karakteriuuringuna ning laguneb teisel poolel veidi koost, hakates dramaturgia reeglite j\u00e4rgi kohmakalt otsi kokku viima. Siiski, v\u00e4\u00e4rt vaatamine ainu\u00fcksi peaosat\u00e4itja Ubeimar Riose ning mitmete v\u00e4rvikate k\u00f5rvaltegelaste t\u00f5ttu .<\/p>\n 8. “Sure, mu arm” (“Die My Love”) \u0160otimaa re\u017eiss\u00f6\u00f6ri Lynne Ramsay j\u00e4rjekordne koost\u00f6\u00f6 operaator Seamus McGarvey ja helire\u017eiss\u00f6\u00f6r Paul Davies’ga (“Me peame r\u00e4\u00e4kima Kevinist”, “Sind polnud kunagi siin”) on loonud j\u00e4rjekordse kompromissitu ja julge filmi. Filtreerimata kunstiline visioon ja maksimaalne loovus. Lugu s\u00fcnnitusj\u00e4rgsest depressioonist on vastakaid arvamusi tekitav ning kolmas vaatus on t\u00f5epoolest pisut pikk aga on minu meelest Ramsay \u00fcks naljakamaid ning m\u00e4ngulisemaid filme.<\/p>\n 7. “Kaaslane” (“Companion”) \u00dcks viimaste aastate k\u00f5ige nauditavamaid high concept popkornfilme ja \u00fcks nutikamaid ulmefilmi stsenaariumeid p\u00e4rast Alex Garlandi filmi “Ex Machinat”. Vaimukat ja meelelahutuslikku “Kaaslast” on parim vaadata sisu teadmata. See film t\u00f5i mulle naeratuse n\u00e4ole, hoolimata oma s\u00fcngetest ja m\u00f5tlemapanevatest elementidest. See suurep\u00e4rane “Stepfordi naistes” (1972) n\u00e4htud kontseptsiooni \u00fcmbert\u00f6\u00f6tlus oli minu jaoks palju huvitavam kui Jordan Peele’i auhinnatud “Kao \u00e4ra” (2017).<\/p>\n 6. “Niidit\u00f5mbaja” (“The Mastermind”) Vaevlev perekonnapea plaanib r\u00f6\u00f6vida kohalikku v\u00e4ikest kunstimuuseumi. Kelly Reichardt (“Esimene lehm”) v\u00f5tab kasutusele \u017eanrifilmi raamid, et need t\u00e4ielikult pea peale p\u00f6\u00f6rata. Eemaldades neo noir ja heist film’i \u017eanri k\u00f5ik kinematograafilised ning seksikad elemendid, dekonstrueerib re\u017eiss\u00f6\u00f6r selle irooniliseks karakteriuuringuks ja Ameerika 1970ndate peegliks, pakkudes \u00fcht lihtsamat, kuid samas t\u00e4iuslikumat filmi l\u00f5ppu 2025. aastal. Imeline d\u017e\u00e4ssilik prantsuse uue laine ning Jean-Pierre Melville’i varjunditega neo noir pakub enim neile, kes teavad \u017eanri reegleid ja hindavad minimalistlikku ent t\u00e4pset kino. Josh O’Connori rollisooritus on aasta \u00fcks parimaid.<\/p>\n 5. “Rongiulmad (“Train Dreams”) Iga aasta suudab Netlix oma voogedastusplatvormidele ka m\u00f5ne p\u00e4rli visata. Sel aastal siis Sundance’il linastunud Denis Johnson novelli “Rongiulmad” ekraniseering. Oma pideva voice over jutustajaga on film kui illustreeritud romaan ning esmapilgul v\u00f5ib tunduda, et tegu on dieetversioon Terrence Malickist v\u00f5i j\u00e4rjekordse Andrei Tarkovski koopiaga, ent re\u017eiss\u00f6\u00f6r Clint Bentley suudab luua omalaadse ja h\u00fcpnootilise filmikeele, mis enamasti toimib.<\/p>\n Operaator Adolpho Veloso poolt imekaunilt filmitud teos j\u00e4tab h\u00e4bisse k\u00f5ik teised Hollywoodi ja Netflixi suure-eelarvelised teosed. N\u00e4itlejad on suurep\u00e4rased ning aja- ja kohatunnetus imeline. Endast heal arvamusel ja pikav\u00f5itu kunstifilmide nagu “Brutalist” ja “Vaadates p\u00e4ikesesse” ajastul on tore n\u00e4ha midagi l\u00fchemat, oma lihtsuses peaaegu naiivset, kuid ausamat arthouse\u00b4i teost.<\/p>\n 4. “Torn” P\u00f5neva ja mitmekesise Eesti m\u00e4ngu- ja dokumentaalfilmi aasta tipuks on selle k\u00fcmnendi parim kohalik film, mis tammsaarelikult vaatleb \u00fcksindust ning Eesti mehe olemust. Dokumentaalfilm, mis on m\u00f5eldud suurele ekraanile ning kasutab hiilgavalt ning kindlak\u00e4eliselt meediumi k\u00f5iki v\u00f5imalusi: helire\u017eii (Harmo Kallaste), montaa\u017e (Erik Norkroos & Mirjam Jegorov), operaatorit\u00f6\u00f6 ja re\u017eii (Kullar Viimne) ning selle keskmes olev p\u00f5nev karakter Kalju. Eepiline, inimlik ning liigutav.<\/p>\n 3. “Sorry, Baby” Parim Ameerika film, mida \u00f5nnestus 2025. aastal n\u00e4ha. N\u00e4itleja Eva Victor’i re\u017eiideb\u00fc\u00fct on \u00f5rn, s\u00fcdantl\u00f5hestav, delikaatne, naljakas ja eluline traumaga toimetuleku film. Keerulist teemat ei n\u00e4idat mustvalgelt ning isegi peategelane ei tundu olevat l\u00f5puni kindel selles, mis temaga juhtus. See, kuidas suudetakse \u017eongleerida erinevate \u017eanrite ja tonaalsustega, on juba omaette saavutus.<\/p>\n Film kasutab suurep\u00e4raselt vaikseid hetki (nii re\u017eiis, helis kui ka montaa\u017eis), et kohati \u00f5udusfilmi \u017eanrisse kalduda, et vaataja peategelase nahasse poeks. Liigutav film, mis meenutab oma peenetundelise l\u00e4henemisega Ameerika 1970. aastate parimaid teoseid.<\/p>\n 2. “Lihtsalt \u00fcks \u00f5nnetus” T\u00e4navuse Cannes’i filmifestivali Kuldse Palmioksa laureaat ja 2026. parima v\u00f5\u00f5rkeelse filmi Oscari favoriit. Sarnaselt filmile “Sorry, Baby” m\u00e4ngib ka Jafar Panahi meisterlikult eri \u017eanritega, et luua m\u00f5tlemapanev lugu traumast, k\u00e4ttemaksust ja \u00f5igluseotsingust. Panahi kerge ja koomilise fassaadi taga on peidus \u00f5\u00f5vastav ja hirmutav tausts\u00fcsteem. Filmi peategelased arvavad, et on leidnud mehe, kes neid vangistuses piinas. Aga nad ei ole selles kindlad. See teadmatus ja moraalidilemma hoiab filmi pinget viimase kaardrini.<\/p>\n 1. “Ainus valik” Ideaalne double bill Kelly Reichardt’i “Niidit\u00f5mbajaga”, kuna ka selle keskmes on perekonnaga mees, kes arvab, et tema probleemide lahenduse on kuritegevus. Park Chan-wook adapteerib taaskord L\u00e4\u00e4ne autori, seekord Donald E. Westlake’i romaani “The Ax” ja toob meieni filmi, mis on kui L\u00f5una-Korea kino steroididel. Loominguline, meelelahutuslik, naljakas, h\u00e4iriv, m\u00f5tlemapanev ning m\u00e4nguline.<\/p>\n Park Chan-wook (“Oldboy”, “Noben\u00e4pp”) on parimaid t\u00f6\u00f6tavaid re\u017eiss\u00f6\u00f6re ning n\u00e4itab siin filmitegemise meistriklassi. Nii palju geniaalseid, meisterlikult realiseeritud stseene! Kaklussstseen, kus me \u00fchtegi heli ei kuule, kuna muusikakeskuse heli on p\u00f5hjas, on v\u00f5ib-olla parim ja naljakaim stseen, mida viimaste aastate jooksul olen n\u00e4inud.<\/p>\n Eesti kinolevis 2026. aasta jaanuarist.<\/p>\n Teresa Juksaar 1. “The Best Mother in the World”<\/p>\n Berlinalel linastunud Brasiilia film karmist teemast, nagu l\u00e4hisuhtev\u00e4givald, kuid imelikul kombel on see ka \u00fcks selle aasta helgemaid ning humoorikamaid kinoelamusi.<\/p>\n 2. “The Itch”<\/p>\n India l\u00fchifilm, mis r\u00e4\u00e4gib ausalt ja vabalt ihadest ning seksuaalsusest ja seda k\u00f5ige originaalsemal, ent samaaegselt ka lihtsamal moel.<\/p>\n 3. “Home Sweet Home”<\/p>\n Samuti Berlinale parimaid palasid: Taani film, kus enamikke k\u00f5rvaltegelasi kehastavad amat\u00f6\u00f6rn\u00e4itlejad. Suurep\u00e4rane casting ja t\u00e4pne lavastajat\u00f6\u00f6.<\/p>\n 4. “Retirement Plan”<\/p>\n L\u00fchianimatsioon, mis on kui k\u00fclm du\u0161\u0161 meie hirmudele ning unistustele.<\/p>\n 5. “Sirat”<\/p>\n Selle aasta P\u00d6FFi elamus. Kohutavalt traagiline ning uskumatult m\u00f5jusa atmosf\u00e4\u00e4ri ja helikujundusega teekonnafilm.<\/p>\n 6. “Notes From Planet Three”<\/p>\n P\u00d6FFil linastunud l\u00fchifilm, kus p\u00f5imuvad kolm komponenti: kaadrid taevakehadest ja loodusn\u00e4htustest, v\u00e4ikese \u00f5e ja venna omavaheline vestlus p\u00e4ikeses\u00fcsteemist ning foorumitest nopitud vanden\u00f5uteoreetikute teadusevastased kommentaarid. Ilmselt pole varem nii head esseelikku filmi n\u00e4inud.<\/p>\n 7. “Hen”<\/p>\n Samuti selle aasta P\u00d6FFi leid. L\u00e4bi kana perspektiivi jutustatud lugu migrantide smuugeldamisest. Hea n\u00e4ide, kuidas vorm t\u00f6\u00f6tab suurep\u00e4raselt loo teenistuses.<\/p>\n 8. “The Room Next Door”<\/p>\n Almod\u00f3varilikult v\u00f5luvate interj\u00f6\u00f6ride ja v\u00e4rvikate tegelastega film. \u00dcks tema viimase k\u00fcmnendi lemmikuid kindlasti!<\/p>\n 9. “Lesbian Space Princess”<\/p>\n T\u00e4ispikk animatsioon, mis muudkui \u00fcllatas, \u0161okeeris ja naerutas.<\/p>\n 10. “Kikilipsuga m\u00e4ssaja”<\/p>\n Kauaoodatud film. Puhas meelelahutus. Need, kellele THI enne ei s\u00fcmpatiseerinud, peaksid teda n\u00fc\u00fcd p\u00e4rast filmi natukenegi rohkem m\u00f5istma.<\/p>\n Katre Valgma 2025. aasta parimaid filmielamusi pakkusid minule Hollywoodi filmidest re\u017eiss\u00f6\u00f6r Paul Thomas Andersoni “\u00dcks v\u00f5itlus teise j\u00e4rel” Leonardo DiCaprioga peaosas ning Euroopa filmidest re\u017eiss\u00f6\u00f6r Joachim Trieri “Sentimentaalne v\u00e4\u00e4rtus”, peaosas Stellan Skarsgard. K\u00f5ige tugevama Eesti filmina tooksin v\u00e4lja re\u017eiss\u00f6\u00f6r T\u00f5nis Pilli noortefilmi “Fr\u00e4nk” Derek Leheste ja T\u00f5ru Kannim\u00e4e meeldej\u00e4\u00e4vate rollisooritustega.<\/p>\n Tipp-20 filmid 2025. aastal (Eesti kinodes linastumise aja j\u00e4rjekorras):<\/p>\n “Parthenope” (kinodes 27.12.2024)<\/p>\n “Nosferatu” (kinodes 03.01.2025)<\/p>\n “A Real Pain” (kinodes 17.01.2025)<\/p>\n “Brutalist” (kinodes 28.02.2025)<\/p>\n “Mickey 17” (kinodes 07.03.2025)<\/p>\n “Maria” (kinodes 14.03.2025)<\/p>\n “Fr\u00e4nk” (kinodes 21.03.2025)<\/p>\n “F1 Film” (kinodes 27.06.2025)<\/p>\n “\u00dcks v\u00f5itlus teise j\u00e4rel” (kinodes 26.09.2025)<\/p>\n “Lihtsalt \u00fcks \u00f5nnetus” (kinodes 17.10.2025)<\/p>\n “Unistused” (kinodes 24.10.2025)<\/p>\n “Ilus noor armastus” (P\u00d6FFil 08.11.2025)<\/p>\n “Christy” (P\u00d6FFil 09.11.2025)<\/p>\n “Sirat” (P\u00d6FFil 10.11.2025)<\/p>\n “Vaadates p\u00e4ikesesse” (P\u00d6FFil 8.11.2025)<\/p>\n “Kui mul vaid jaksu oleks” (kinodes 21.11.2025)<\/p>\n “Sisu 2” (kinodes 21.11.2025)<\/p>\n “Puhkusesaare saladused” (kinodes 28.11.2025)<\/p>\n “Sure, mu arm” (kinodes 05.12.2025)<\/p>\n “Sentimentaalne v\u00e4\u00e4rtus” (kinodes 23.01.2026)<\/p>\n Kaupo Liiv 1. “\u00dcks v\u00f5itlus teise j\u00e4rel” (“One Battle After Another”) Ilmselt on k\u00f5igil m\u00f5ne lavastajaga selline suhe, et sa hindad tema filme ning alati on nad kriitiliselt head, kuid kui hakkad m\u00f5tlema, kas sa ka t\u00f5eliselt armastad tema filme, siis midagi j\u00e4\u00e4b nagu puudu. See pole lavastaja ega filmi s\u00fc\u00fc, aga mingisused isiklikud seosed j\u00e4\u00e4vad kusagil sidumata. V\u00f5ib-olla on PTA ja Tarantino minu jaoks olnud need lavastajad, kelle k\u00f5ik filmid j\u00f5uaks mu lemmikfilmide TOP500 hulka, kuid \u00fckski ei j\u00f5uaks esimesse viiendikku.<\/p>\n Ilmselt l\u00e4ksingi ma ka seda filmi vaatama ilma suuremate ootusteta ning avastasin, et see film t\u00f5mbas mind endasse ja raske on aru saada, kus need seosed peaksid olema, mis just selle filmi puhul t\u00f6\u00f6tavad. V\u00f5ib-olla on asi selles, et see film on 1980. ja 1990. aasta filmide stiilis ning seal on palju osasid, mis justkui on \u00fcleliia ja mille m\u00f5ned j\u00e4tnuks montaa\u017eiruumi p\u00f5randale, kuid minu jaoks peitub ebaperfektsuses perfektsus. Pole \u00fcritatud \u00fcleproduktseerida. Film on t\u00e4pselt sama kaootiline kui selle sisu.<\/p>\n 2. “Chucki elu” (The Life of Chuck”) \u00dctlen kohe, et pole kindlasti p\u00e4ris objektiivne, sest levitasin seda filmi ja vahel saaavad ehk need filmid, millega sa ise rohkem kokku puutud, armsamaks kui teised. Aga ma olen \u00fcsna kindel, et film oleks sama koha peal ka muidu, sest filmi teema tungib hinge ja j\u00e4tab m\u00e4rgi. On filme, mis on justkui sinu jaoks m\u00f5eldud ja see oli t\u00e4pselt mulle.<\/p>\n “Chucki elu” pole film, mis annab k\u00f5ikidele k\u00fcsimustele vastused, vaid pigem film, mis \u00fctleb, et maailm on t\u00e4is erinevaid k\u00fcsimusi, mida k\u00fcsida; v\u00e4ikeseid hetki, mida nautida ning inimesi, keda sa kohtad oma teel ning kes teevad elust elamist v\u00e4\u00e4rt kogemuse.<\/p>\n 3. “Fr\u00e4nk” Eesti film elab h\u00e4sti. Pea iga aasta on mingi film olnud mu lemmikute hulgas, kuid vist \u00fckski pole j\u00f5udnud p\u00e4ris nii k\u00f5rgele ning kui ma peaks tegema oma l\u00e4bi aegade Eesti lemmikute nimekirja, siis ilmselt on ta ka selle aastatuhane filmidest k\u00f5ige k\u00f5rgemal astmel. Ja h\u00e4id filme on ju sel aastatuhandel tehtud palju.<\/p>\n Ilmselt on asi selles, et ka minu lapsep\u00f5lv j\u00e4\u00e4b sarnasesse aega ja m\u00f5nedki asjad tulevad tuttavad ette. Olgu selleks pudelikorkide raudteele asetamine v\u00f5i midagi muud. Lapsep\u00f5lv on ka ohtlik aeg, kui nii v\u00f5ib \u00f6elda. Laps ei tee otsuseid t\u00e4iskasvanulikult m\u00f5eldes ja vahel v\u00f5ivad m\u00f5ned otsused viia kurbade tagaj\u00e4rgedeni, mis saadavad meid kogu elu. Mul vist \u00fchtegi sellist pagasit kaasas ei ole, kuid tahes-tahtmata paneb m\u00f5tlema, et huvitav, kui palju selliseid napikaid v\u00f5is k\u00fcll lapsep\u00f5lves olla.<\/p>\n 4. Ma vannun (“I Swear”) Ilmselt ei ole ma juba aastaid \u00fchegi filmi puhul nii palju vesistanud kui selle filmi puhul. Otseselt mitte naerust ega ka kurbusest, kuid see on lihtsalt nii s\u00fcdamlik film, et \u00fchel hetkel see hakkab ja siis on raske pidama saada. K\u00f5ike loomulikult heas m\u00f5ttes, sest kinost tuled sa seda filmi vaadanuna kindlasti heade tunnetega v\u00e4lja.<\/p>\n Vaatasin seda filmi P\u00d6FF-il ning iga aasta tahan leida \u00fchte sellist filmi, mis meenutaks mu esimesi P\u00d6FF-i aastaid, seda aega, kui olin noorem, v\u00e4hem filme n\u00e4inud ning need rabasid rohkem ja v\u00f5imsamalt. N\u00fc\u00fcd on need hetked harvemaks muutunud. Aga see film tegi k\u00f5ik heaks.<\/p>\n Kui teile meeldivad s\u00fcdamlikud inglise kom\u00f6\u00f6diad nagu “Billy Elliot”, “Full Monty” v\u00f5i “Local Hero”, siis see film on teie jaoks.<\/p>\n 5. “Must kood” (“Black Bag”) Spioonifilmid meeldivad mulle, kuid neid tehakse harva ning head on nad veel harvemini. Aga “Must kood” on lausa v\u00e4ga hea. Selline tunne, et Sodenbergh on j\u00e4lle \u00fcle aastate tagasi reale saanud. Selline film peaks olema kassi-hiire m\u00e4ng, kus sa ole filmist kogu aeg ees, vaid piisavalt intelligentne, et sa saad sellega kaasa liikuda ning just selline ta ka on. Ja kui oled kord juba n\u00e4inud ja tead k\u00f5iki keerde, siis tahad uuesti vaadata nende n\u00fcansside p\u00e4rast ja nautida meistrit\u00f6\u00f6d.<\/p>\n 6. “Sorry, Baby” J\u00e4llegi \u00fcks enda levitatud film vahele. “Sorry, Baby” on film, mis osade jaoks v\u00f5ib tunduda liiga vaikne ja rahulik ning kui arvestada, et see r\u00e4\u00e4gib peategelast tabanud trag\u00f6\u00f6diast ja sellele j\u00e4rgnevast, siis k\u00f5lab ehk pisut kummaliselt, kuid see rahulikkus ongi selle filmi v\u00f5lu.<\/p>\n Filmidel on paha komme k\u00f5ike v\u00f5imendada ja teha teatraalseks, kuid see film on t\u00e4pselt see, mis \u00fctleb, et l\u00f5petage oma v\u00f5ltskujutlused ning iga trag\u00f6\u00f6dia on personaalne ning see, kuidas inimesed seda tajuvad, ei ole see, mida te filmidest varem n\u00e4inud olete. Ja isegi t\u00e4htsam on see, mida te ekraanil ei n\u00e4e, vaid peate ise tajuma, peategelasega kaasa minema ja lugema ridade vahelt. See on intelligentne film ja eeldab seda ka vaatajalt.<\/p>\n 7. “Lihtsalt \u00fcks \u00f5nnetus” (“It Was Just an Accident”) Sel aastal napsab tavalise Ladina-Ameerika TOP10 filmi koha hoopis Iraani film. V\u00f5ib-olla isegi veidi naiivne film temaatikat arvestades, aga minu meelest ei tule see optimistlikkus filmile kahjuks. Mis teeb meist need, kes me oleme? Kas hea inimene on v\u00f5imeline k\u00e4tte maksma kurjusele ning kas see tegu ei muudaks teda ennast samasuguseks? Neid k\u00fcsimusi, mida film k\u00fcsib, on veelgi ning need on t\u00e4pselt sellised, mis mind paeluvad.<\/p>\n 8. “Rendipere” (“Rental Family”) Ma ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kellele ei meeldiks Brendan Fraser. \u00c4kki Tarantino jaoks on ta liiga pehmeke, aga \u00fcldiselt on ta n\u00e4itleja, kes suudab tuua igasse filmi headust ja head tunnet lihtsalt olemisega ning raske on m\u00f5elda, et kes v\u00f5inuks antud rolli paremini sobida. Hea tuju film, mis r\u00e4\u00e4gib natuke erinevate maailmade kokku p\u00f5rkamisest, traditsioonidest ja teiste m\u00f5istmisest. Lihtsakoelise ning pinnapealse kihi all on tegelikult \u00fcks teine kiht veel, mis tuleb \u00fcles leida.<\/p>\n 9 “Ainus valik” (“No Other Choice”) Veel \u00fcks enda levitatud film esik\u00fcmnes. M\u00f5ne filmiga on see, et sa ei saa m\u00f6\u00f6da vaadata geniaalsusest ning meisterlikkusest, kuid midagi on sellist, mis viib selle \u00fcheteistk\u00fcmneni, v\u00f5i ei siis vii. Antud juhul j\u00e4\u00e4b film minu jaoks samasse kohta, kus on “Pulp Fiction”, “There Will Be Blood” ja “No Country For Old Men” ehk meistrit\u00f6\u00f6d, mida ma v\u00e4ga naudin, kuid mis ei tungi selle viimase kihi alla. Kindel TOP10 film, kuid tahtnuks, et oleks olnud veelgi k\u00f5rgemal. Film on t\u00e4ielik \u0161ed\u00f6\u00f6ver ning selles on ilmselt ka aasta k\u00f5ige naljakam stseen.<\/p>\n 10. “Frankenstein” Del Toro on lavastaja, kellel on oskusi, mille vastu ei saa \u00fckski teine lavastaja. Kui sulle meeldib m\u00fctoloogia, gootika ja grotesk, siis \u00e4ra kaugemalt otsi. P\u00e4ris aus olles pean \u00fctlema, et tegelikult mulle \u00fcldse ei meeldi, et Del Toro teeb raamatute ekraniseeringuid. See hoiab teda kammitsates ning ei luba fantaasial minna r\u00e4ndama veel s\u00fcgamatesse ja pimedamatesse soppidesse. “Frankensteiniga” on sama lugu, et see k\u00f5ik on tehtud parimal v\u00f5imalikul viisil, kuid del Toro on suuteline rohkemaks. Loodetavasti saavad tal varsti need kireprojektid otsa ja teeb midagi t\u00e4iesti segast ja maniakaalset.<\/p>\n 11. “Salaagent” (“The Secret Agent”) Ladina-Ameerikast v\u00f5ib iga aasta v\u00e4hemalt \u00fchte \u00fclihead filmi oodata. “Salaagent” on siis selle aasta parim, kuid j\u00e4\u00e4b kindlalt alla eelmise aasta filmile “I’m Still Here”, mis v\u00f5itis minu r\u00f5\u00f5muks ka parima rahvusvahelise filmi Oscari. M\u00f5nele ehk meeldib see film rohkem, kuid minu jaoks j\u00e4i natuke puudu. V\u00f5ib-olla tahabki film olla veidi kauge ja v\u00f5\u00f5rastav ning anda vaatajale pilgu distantsilt, aga samas ilmselt see tekitab v\u00e4ikese puuduj\u00e4\u00e4gi teises osas. Kui teile meeldib juba varem mainitud “No Country For Old Men”, siis see film on justkui selle kauge sugulane.<\/p>\n 12. “F1” T\u00e4ielik vanakooli spordidraama, milliseid v\u00f5iks olla rohkem kui \u00fcks 10 aasta jooksul. Isegi siis, kui sa ei ole spordif\u00e4nn ning pole paark\u00fcmmend aastat vormelit vaadanud nagu mina, siis “F1” on palju rohkemat ja ei peagi mingi eriline spordif\u00e4nn olema, et seda nautida. Brad Pitt, Javier Bardem ning alati imeline Kerry Condon. Mida veel tahta?<\/p>\n 13. “Bugonia” Lanthimos kahjuks elab post-Vaesekeste ajas ehk k\u00f5rghetk on saavutatud ja k\u00f5ik edasine tundub veidike pettumust valmistav. “Bugonia” suurim miinus ongi see, et ta on lihtsalt hea ja mitte midagi rohkemat. Kuigi justkui l\u00e4heb film l\u00f5puni v\u00e4lja, on tunne, et m\u00f5ned vindid on peale keeramata j\u00e4\u00e4nud. Film, mida 30 aasta p\u00e4rast n\u00e4idatakse retrospektiivides kui veidi unustatud, aga imelist v\u00e4ikest filmi ning k\u00f5ik plaksutavad, kui tiitrid jooksma hakkavad.<\/p>\n 14. “Hamnet” Puhas n\u00e4itlejat\u00f6\u00f6de film, kus Paul Mescal ning Jessie Buckley saavad n\u00e4idata oma oskuseid. Veidi nagu “film, mis oleks pidanud olema n\u00e4idend”. Vahepeal t\u00f6\u00f6tab t\u00e4ielikult ja vahepeal elab ainult dialoogi peal, kuid filmi l\u00f5pp on tugev ning see Buckley pilk seal lava ees ei kao meelest.<\/p>\n 15. “Jay Kelly” See on kummaline film, mis viib vaataja v\u00e4ikesesse seiklusesse, kuid l\u00f5puks ei suuda \u00f6elda rohkemat kui “It is what it is”. Ma pole kindel, kas see peakski nii olema v\u00f5i kas ma n\u00f5ustun sellega, aga samas on sellise s\u00f5numiga filmi ikkagi vaja teiste hulka koha t\u00e4itmiseks. Iga edu tuleb millegi hinnaga ning enamjaolt on see hind k\u00f5rge. Sa v\u00f5id elada kinnikaetud silmadega ning m\u00f5elda, et k\u00f5ik probleemid saavad l\u00f5puks korda aetud, aga \u00fcldjuhul see nii ei ole.<\/p>\n 16. “\u00dcheskoos” (“Together”) See keha\u00f5udus on justkui “Protseduuri” v\u00e4ike vend v\u00f5i \u00f5de. Ta ei ole visuaalselt nii nauditav ja ka temaatiliselt v\u00f5imaldab v\u00e4hem p\u00f6\u00f6rdeid, kuid siiski on piisavalt hea, et nimekirja saada. \u00d5uduse kihi all olev tegelaste probleemide absurdsus lisab kihi, mis filmi \u00fcleval hoiab ning kui film l\u00f5puks k\u00f5ik otsad kokku seob, siis k\u00f5ik justkui toimib nii nagu peab.<\/p>\n 17. “Hind Rajabi h\u00e4\u00e4l” (“The Voice of Hind Rajab”) See on raske film ja paneb maailmas kahtlema. Ilmselt ei vaata ma seda kunagi uuesti ja osa minust tahab, et ma ei oleks \u00fcldse vaadanud, kuid samas on ta vajalik ning alati ei saa pead liiva alla matta v\u00f5i k\u00f5rvale vaadata. See k\u00f5ik juhtus ning seda on vaja talletada.<\/p>\n 18. “Pikad paberid” “Pikad paberid” on hea film, kuid ta on oma aja ja inimeste film. Mul on kartus, et paarik\u00fcmne aasta p\u00e4rast vaadatakse seda filmi ning k\u00f5ik see, mis annab sellele lisav\u00e4\u00e4rtust, on kadunud ning j\u00e4\u00e4b kaugeks ja v\u00f5\u00f5raks. Mul on ka teema, et kui ma tunnen, et filmis propageeritakse suitsetamist \u00fcle minu jaoks normaalse piiri, siis on automaatselt punkt maha. Oleks saanud k\u00f5rgemal olla.<\/p>\n 19. “Nad tolmuks saavad” (“They Will Be Dust”) On filme, mis on head, kuid ootad, et sellest saab \u00fcks paljude seast ning ununeb. Kui film on veel festivalil vaadatu, siis on oht, et film kaob teiste vahele eriti kiiresti \u00e4ra. Vahel ilmub selliste seast aga erand, mis j\u00e4\u00e4b kuidagi vaikselt oma kohale ning ei h\u00e4\u00e4bu.<\/p>\n 20. “Avatar: Tuli ja tuhk” (“Avatar: Fire & Ash”) Visuaalselt on ikka veel tegu millegi maagilisega, kuid see maagia hakkab vaikselt ammenduma. Kolmas film midagi kardinaalselt erinevat ja ahhetama panevat juurde ei too, kuigi just seda peaks ta tegema. “Avataride” suurim viga on alati olnud, et lood j\u00e4\u00e4vad visuaalidele alla ning seekord on see veel kuidagi eriti m\u00e4rgatav. See v\u00e4ike kriitika muidugi ei riku seda, et tegemist on suurejoonelise vaatem\u00e4nguga, mille vastu ei ole \u00fchelgi teisel filmil midagigi sarnast panna. Ma v\u00e4ga austan maailmade loomist ja nende arendamist ning seet\u00f5ttu ei saa filmi kuidagi topist v\u00e4lja j\u00e4tta. Lihtsalt tahaks, et ta oleks parem ja k\u00f5rgemal kohal.<\/p>\n Richard-Erik J\u00e4rvi 1. “Ma vannun”<\/p>\n 2. “F1”<\/p>\n 3. “Avatar: Tuli ja tuhk”<\/p>\n 4. “Teolt tabatud”<\/p>\n 5. “Patused”<\/p>\n 6. “Fr\u00e4nk”<\/p>\n 7. “Katusekutt”<\/p>\n 8. “Kiskja: Ohutsoon”<\/p>\n 9. “Fantastiline nelik”<\/p>\n 10. “Audiitor 2”<\/p>\n 11. “Palja relvaga”<\/p>\n 12. “Jay Kelly”<\/p>\n Helmut J\u00e4nes Sarnaselt eelmisele aastale keskendusin ka sel korral rohkem \u017eanrifilmidele (peamiselt \u00f5udusfilm), millest koostasin ka oma TOP10. Enne, kui \u00f5udukate juurde l\u00e4heme, toon esile aga kaks k\u00e4esoleva aasta suurimat dokumentaalfilmi elamust, mis v\u00e4\u00e4rivad eraldi esilet\u00f5stmist. \u00dcks on ukrainlase Mst\u00f5slavi T\u0161ernovi “2000 meetrit Andriivkani” ja teine meie enda Heilika Pikkovi ja Liina S\u00e4rkineni koost\u00f6\u00f6l valminud dokk “Minu pere ja muud klounid”.<\/p>\n Kui kellegil need filmid veel kinos n\u00e4gemata, siis soovitan soojalt. Need pakuvad teile emotsiooni, mida kinos vajatakse ja mida kinost otsima tullakse. Nii heas kui halvas.<\/p>\n N\u00fc\u00fcd aga \u00f5udukate manu.<\/p>\n 10. “Frewaka” (Iirimaa, re\u017e. Aislinn Clarke)<\/p>\n Euroopa arthouse kino (m\u00f5iste, mida paljud kardavad ja vihkavad) oma t\u00e4ies hiilguses, mis seisab t\u00e4navu kindlasti paljudes \u00f5udusfilmide edetabelites esiotsas. K\u00fcll kohati piinavalt aeglane, kuid see-eest v\u00e4ga m\u00f5jus film. Kes sattus H\u00d5FFil n\u00e4gema, teab p\u00f5hjust, miks see film naha alla poeb. Iirlaste rahvap\u00e4rimuses on paljuski sarnast, mis meilgi, kuid kunsti, kuidas oma rahvap\u00e4rimusi kultiveerida \u00f5udusfilmi kastmesse, oskavad nad meist paremini.<\/p>\n 9. “\u00dcheskoos”https:\/\/kultuur.err.ee\/”Together” (Austraalia-USA, re\u017e. Michael Shanks).<\/p>\n \u00dcleloomulik keha\u00f5udus\u017eanr sai mullu “Protseduuriga” pikad tiivad k\u00fclge ja n\u00fc\u00fcd on seda vahepeal unustuseh\u00f5lma vajunud filmi\u017eanrit hakatud p\u00e4ris hoogsalt viljelema. Natukene naiivsev\u00f5itu “\u00dcheskoos” pakub k\u00fcll vanale Cronenbergi f\u00e4nnile v\u00e4he \u00fcllatusi, kuid globaalset publikut raputas see kammerlik armastus(\u00f5udus)film p\u00e4ris tugevalt ja film seisab ka spetsialistide hinnangul kindlasti 2025. aasta originaalsemate \u00f5udukate esireas.<\/p>\n 8. “Kadett”https:\/\/kultuur.err.ee\/”Kadet” (Kasahstan, re\u017e. Adilhan Jer\u017eanov)<\/p>\n T\u00e4iesti radari alt l\u00e4bi jooksnud H\u00d5FFil linastunud film, mida festivalil j\u00f5udis vaatama vaid k\u00e4put\u00e4is Kesk-Aasia \u017eanrikino v\u00f5i Jer\u017eanovi loomingu f\u00e4nne (huvitav, palju neid Eestis on?!). Viimast peetakse \u00f5igusega Kesk-Aasia regiooni “imelapseks”, kes j\u00f5uab aastas teha \u00fche kuni kolm pikka eelk\u00f5ige kummalise huumoriga \u00fclekastetud krimifilmi, millest paljud on ka P\u00d6FFi vahendusel siinse publiku ette j\u00f5udnud (“Ulbols\u00f5n – \u00fcksi k\u00f5igi vastu”, “Karjaimmuunsus” jt).<\/p>\n “Kadett” on vahest tema k\u00f5ige v\u00e4henaljakam ja s\u00fcngem \u00f5udusfilm, mis paistab silma sovetiajale iseloomuliku r\u00e4psasuse ja esteetikaga. Kahtlen, kas “Kadett” leiab veel kellegi poolt \u00e4ram\u00e4rkimist, seega minupoolne soovitus see kuskilt \u00fcles otsida ja \u00e4ra vaadata.<\/p>\n 7.”Kohalolu”https:\/\/kultuur.err.ee\/”Presence” (USA, re\u017e. Steven Soderbergh)<\/p>\n Legendaarse lavastaja Steven Soderberghi film sai Eestis minu m\u00e4letamist m\u00f6\u00f6da k\u00fcllaltki leige vastuv\u00f5tu, kuid see v\u00e4ike ps\u00fcholoogiline \u00f5udustriller on oma m\u00f5jususelt m\u00e4ek\u00f5rguselt \u00fcle paljudest n-\u00f6 publikuhittidest, mis soovivad publiku meelt lahutada vaid odavate ehmatusnippidega. See film j\u00e4\u00e4b meelde aeglaselt keriva vastiku \u00f5\u00f5vatundega, mis ei unune ka siis, kui valgus kinosaalis s\u00fcttib. V\u00f5tab kokku \u00fche \u00f5udusfilmile vajaliku omaduse \u2013 k\u00f5ige suurem kurjus varitseb sinu l\u00e4heduses, j\u00e4\u00e4des sageli n\u00e4htamatuks.<\/p>\n 6. “Patused”https:\/\/kultuur.err.ee\/”Sinners” (USA, re\u017e. Ryan Coogler)<\/p>\n Aus oleks filme hinnata selle j\u00e4rgi, kas see hindajale ka p\u00e4riselt korda l\u00e4heb. P\u00f5hjus, miks ma selle t\u00e4navuse aasta \u00fche suurima kinode kassamagneti ja oluliste auhindade n\u00f5udleja tabeli keskossa olen j\u00e4tnud, on asjaolus, et minu enda ootused filmile olid k\u00f5rgemad. Loomulikult on film professionaalne igas elemendis, kuid kas see film v\u00e4\u00e4rib just \u00f5udusfilmina suurt vaimustust, selles ma julgen kahelda. Minu jaoks j\u00e4i see film k\u00f5igele heale vaatamata pisut \u00fclepingutatuks ja poolikuks lahenduseks anal\u00fc\u00fcsida ameerika ajalugu l\u00e4bi vampiirifilmi \u017eanri.<\/p>\n 5. “Hea kutsu”https:\/\/kultuur.err.ee\/”Good Boy” (USA, re\u017e. Ben Leonberg)<\/p>\n Oman\u00e4olise k\u00e4ekirjaga norraka Viljar Boe ps\u00fchholoogilise \u00f5udusfilmiga (n\u00e4idati H\u00d5FFil 2023) identset inglisekeelset pealkirja kandev nutikas supernatural \u00f5udusfilm ei pruugi olla k\u00fcll klassikalises m\u00f5ttes suur film, aga ta t\u00e4idab eesm\u00e4rgi, miks \u00f5udusfilme tehakse ja miks neid vaja on. L\u00e4bi koera silmade antakse vaatajatele tunded ja hirmud, mida \u00fcks tubli kutsa oma suitsiidse peremehe k\u00f5rval tunneb ja n\u00e4eb. Muidugi l\u00e4hevad selle filmi suurimad plusspunktid kutsat m\u00e4nginud koertegelasele (Indy), kes v\u00e4\u00e4rib auhinnaks \u00fcht eriti suurt ja maitsvat konti.<\/p>\n 4. “Chucki elu”https:\/\/kultuur.err.ee\/”The Life of Chuck” (USA, re\u017e. Mike Flanagan)<\/p>\n Kuigi tegemist pole \u00f5udusfilmiga, vaid pigem ulmefantaasiaga elu kummalistest keerdk\u00e4ikudest, ei tahtnud ma siiski seda filmi edetabelist v\u00e4lja j\u00e4tta. T\u00f5si, taolisi filosofeerivaid m\u00fcsteeriumeid elu m\u00f5istatuslikusest l\u00e4bi universumi poolt paikapandud seadusp\u00e4rasuste on tehtud teisigi, kuid nende ekraniseeringute taga seisab praktiliselt \u00fcks ja seesama kirjanik, kelle nimi on loomulikult Stephen King. “Chucki elu” v\u00f5ib vabalt asetada samasse ritta, kuhu kuuluvad IMDb lugejaskonna \u00fched suurimad lemmikfilmid “Shawshanki lunastus” ja “Roheline miil”, mis on tehtud samuti Kingi raamatute j\u00e4rgi.<\/p>\n 3. “Inetu kasu\u00f5de”https:\/\/kultuur.err.ee\/”Den stygge stesosteren” (Norra, re\u017e. Emilie Blichfeldt)<\/p>\n Et lavastajate nimekiri ei l\u00e4heks \u00fcleliia maskuliinseks, t\u00f5stan siia veel \u00fche filmi naislavastajalt Emilie Blichfeldtilt, kelle \u00f5udusfantaasia Tuhkatriinu-loost m\u00f5jus ootamatult v\u00e4rskena. Humoorikas ja originaalne l\u00e4henemine muinasjutule ei sobi kindlasti iluoperatsioonide austajatele, rohked kehamoondamisstseenid r\u00f5\u00f5mustavad aga k\u00f5iki \u00f5udukate s\u00f5pru kindlasti. Meeldiv vaheldus ingliskeelsele kinole.<\/p>\n 2. “Relvad”https:\/\/kultuur.err.ee\/”Weapons” (USA, re\u017e. Zach Cregger)<\/p>\n Seda, et Zach Cregger oskab nuppe \u00f5igetes kohtades vajutada, n\u00e4itas juba tema isesesvalt lavastatud deb\u00fc\u00fctm\u00e4ngufilm, nn Airnb \u00f5udukas “Barbarian”, mis Eesti kinolevisse vist ei j\u00f5udnudki. Kui reeglina rikutakse hea re\u017eiss\u00f6\u00f6r \u00e4ra v\u00f5imalusega teha oma j\u00e4rgmine film suurema eelarve ja suuremate staaridega, siis \u00f5nneks on ka “Relvad” igati tipp-topp \u00f5\u00f5vafilm, mis kannatab v\u00f5rdlust n\u00e4iteks ka Ari Asteri “P\u00e4rilikuga”, j\u00e4\u00e4des sellele k\u00fcll grammiv\u00f5rra alla. Kurjad ja pahatahtlikud n\u00f5iad, keda vahepeal ainult lastele hirmutamiseks eeskujuks toodi, on kinoekraanidele j\u00f5uliselt tagasi murdmas ja see teeb ainult head meelt.<\/p>\n 1. “Nosferatu” (USA, re\u017e. Robert Eggers)<\/p>\n \u00d5udusfilm, mis ka \u00f5udusfilm on. Robert Eggers (“N\u00f5id”) on tabanud Murnau filmiklassikas \u00e4ra selle, mis pakub \u00f5udu ja samas ka romantikat 100 aastat hiljem p\u00e4rast originaalfilmi linastust. Eggersile pole vaja klassikalise loo jutustamiseks parema arusaamise eesm\u00e4rgil sisse tuua mingit moodsa aja jampsi nagu kahjuks klassikutega sageli tehakse.<\/p>\n “Dracula” ekraniseeringutest j\u00e4\u00e4b Murnau 1922. aasta tummfilm ja peategelast kehastanud Max Schreck vist alatiselt \u00fcletamatuks saavutuseks, kuid kuhugi teisele-kolmandale kohale saja aasta v\u00e4ltel v\u00e4ndatud sadadest v\u00f5i koguni tuhandetest “Dracula” filmidest l\u00e4heb Eggersi gootilik n\u00e4gemus sellest kirjandusklassikast kohe kindlasti.<\/p>\n Kes otsivad veel j\u00f5uluaja sisustamiseks pigem h\u00e4id kui halbu filme meie selle aasta kinolevist, siis plusspoolega filmidest soovitan kusagilt vaadata j\u00e4rgi ka need \u00f5udukad: “K\u00f5ndides elu eest”, “Saak”, “Ohtlikud loomad”, “Kaaslane”, “P\u00e4rdik”, “28 aastat hiljem”, “Too ta tagasi”.<\/p>\n Elo Vilks “Pikad paberid”<\/p>\n See film on lihtsalt \u00fcleni nii ilus, s\u00fcdamlik, valus ja naljakas korraga. Ta usaldab vaatajat ja tabab midagi v\u00e4ga inimlikku. Iga kord nutan l\u00f5pus, sest \u00e4ratundmine on nii tugev.<\/p>\n “Fr\u00e4nk”<\/p>\n T\u00e4iesti teistsuguse emotsiooniga kui “Pikad paberid”, aga samas tunnetuslikult nii sarnane. Ebamugavalt ja vajalikult liigutav.<\/p>\n “Patused”<\/p>\n \u00a0Tume, v\u00f5imas ja n\u00f5udlik kino.<\/p>\n “Brutalist”<\/p>\n See film oli brutaalne \u2013 parimas m\u00f5ttes. T\u00f5eline kinoelamus eepilise pildikeele, v\u00f5imsa loo ja nostalgilise vaheajaga keset kinoseanssi. Siin on tunda ambitsioonikust, mis on realiseerunud millekski t\u00f5eliseks, et tuletada meelde, kuiv\u00f5rd monumentaalne v\u00f5ib olla kino.\u00a0<\/p>\n “Jane Austen rikkus mu elu”<\/p>\n Ootamatult lajatas see film t\u00e4iega s\u00fcdamesse. Sarmikad britid ja prantslased h\u00f5ljumas Jane Austeni vaimu keskel. Kui s\u00fcdant liigutav, siiras ja eluline.<\/p>\n “Materialistid”<\/p>\n Kuigi enamik internetist seda filmi ei sallinud, nautisin mina selle k\u00fcpseid vestlusi ja t\u00e4pset pilku kaasaegsele suhtekultuurile. See vaatleb teravalt, kuidas v\u00e4\u00e4rtused, raha ja tunded omavahel p\u00f5rkuvad. Korraga jalad maas ja k\u00e4ed sirutamas pilvedesse.\u00a0<\/p>\n “Sentimentaalne v\u00e4\u00e4rtus”<\/p>\n Meisterlikult maalitud perekonnaportree, mis on kirjeldamatult hell, valus ja ajatu.<\/p>\n Eriauhind tugevatele emadusteemalistele filmidele, et neid tuleks aina rohkem ja aina eripalgelisemaid:\u00a0“Kui mul vaid jaksu oleks” ja “Sure, mu arm”. Toored ja intensiivsed vaated emadusele, mis pakatavad nende loojate ambitsioonikusest.<\/p>\n Sten Kauber Eesti TOP5<\/p>\n “Pikad paberid”, re\u017e. Meel Paliale<\/p>\n Linklaterlikult loomuliku dialoogiga ja ehedate karakteritega ajakapsel noorte t\u00e4iskasvanute eneseotsingutest. Erakordselt autentse vaibi, tooni ja r\u00fctmiga p\u00f5lvkonnaportree.<\/p>\n “Minu pere ja teised klovnid”, re\u017e. Heilika Pikkov ja Liina S\u00e4rkinen<\/p>\n \u00c4\u00e4rmiselt siiras ja liigutav dokumetaalfilm t\u00f6\u00f6elu, loominguliste ambitsioonide ja perekondlike suhete\/rollide ristumisest. \u00dche perekonna loona tabab \u00e4ratuntavalt t\u00e4nap\u00e4eva vanemlikke r\u00f5\u00f5me ja raskusi.<\/p>\n “Torn”, re\u017e. Kullar Viimne<\/p>\n Kauni ja poeetilise pildikeelega dokumentaalfilm leiab \u00fche V\u00f5rumaa metsade keskel \u00fcksi elava vanamehe torni ehitamise visadusest midagi universaalset. See on \u00f5rn, kuid terav portree meeste valudest ja unistustest, mis sageli s\u00f5nadesse ei mahu.<\/p>\n “Lumi saadab meid”, re\u017e. Natalia Mirzoyan<\/p>\n Kujundlikult ja visuaalselt meisterlik animadokk. Poeetiline ja ajakohane.<\/p>\n “Fr\u00e4nk”, re\u017e. T\u00f5nis Pill<\/p>\n M\u00f5ningatest representatsiooniprobleemidest ja kli\u0161eedest hoolimata on “Fr\u00e4nk” v\u00e4ga tugev noortedraama, mis tabas oma sihtgruppi muljetavaldavalt ja nendega resoneeruvas (pildi)keeles, t\u00f5stades olulisi arutelusid v\u00e4givalla, \u00f5pitud k\u00e4itumismustrite, empaatia ja vastutuse \u00fcle.<\/p>\n Kinolevi TOP5<\/p>\n “2000 meetrit Andrijivkani”, re\u017e. Mst\u00f5slav T\u0161ernov<\/p>\n Brutaalne, valus ja halastamatult aus film, kus ajakirjandus ja filmikunst kohtuvad haruldase t\u00e4psusega. \u00dcks aasta olulisimaid ja k\u00f5ige raputavamaid vaatamisi.<\/p>\n “\u00dcks v\u00f5itlus teise j\u00e4rel”, re\u017e. Paul Thomas Anderson<\/p>\n Kuigi kaasahaarav ja p\u00f6\u00f6rane “\u00dcks v\u00f5itlus teise j\u00e4rel” pole PTA parimaid, annab see edasi n\u00fc\u00fcdisaja pingeid ja poliitilist reaalsust l\u00e4bi suurep\u00e4raste n\u00e4itlejat\u00f6\u00f6de, tempoka loo ja musta huumori. Soovitatav vaadata koos Ari Asteri t\u00e4navuse filmiga “Eddingtoniga”.<\/p>\n “Vooluga kaasa”, re\u017e. Gints Zilbalodis<\/p>\n Visuaalse loojutustamise meistriklass. Ilus ja empaatiat tekitav elluj\u00e4\u00e4mislugu lastele, mis kliimakriisi taustal kutsub koost\u00f6\u00f6le ja r\u00f5hutab kogukonna olulisust, olemata paatoslik v\u00f5i moraliseeriv,<\/p>\n “P\u00fcha viigipuu seeme”, re\u017e. Mohammad Rasoulof<\/p>\n S\u00fc\u017eeeliselt pingeline peredraama, kus lojaalsus, hirm ja moraalsed kompromissid hakkavad \u00fcksteist koduseinte vahel murendama. P\u00f5imib kokku fiktsiooni reaalsete Iraani protestivideotega, tehes poliitilisest isikliku, kodust riigi miniatuuri.<\/p>\n “Kuidas teenida miljoneid enne vanaema surma”, re\u017e. Pat Boonnitipat<\/p>\n Sentimentaalne ent v\u00e4ga aus ja ehe lugu hoolimisest ja p\u00f5lvkondade vahelistest suhetest. Kultuurispetsiifiline aga universaalne teemak\u00e4sitlus. Pisarakiskuja.<\/p>\n Sarjad TOP5<\/p>\n Sarjade maailmast k\u00f5netas sel aastal halastamatult intensiivne noortedraama “Adolescence”, p\u00f6\u00f6raselt tempokas ja teravalt naljakas Hollywoodi eneseportree “The Studio”, ebamugav, \u00f5\u00f5vastav ja humoorikas “The Rehearsal”, intensiivne ja aus haigladraama “The Pitt” ning valusalt vaimukas briti kom\u00f6\u00f6dia “Such Brave Girls” toksilisest pered\u00fcnaamikast.<\/p>\n Rasmus R\u00e4\u00e4k \u00dclekohtuselt j\u00e4tan mainimata mitmed-mitmed filmid, mis esilet\u00f5stmist v\u00e4ga v\u00e4\u00e4riksid, ning toon sel aastal v\u00e4lja vaid kaks.<\/p>\n “2000 meetrit Andrijivkani”, re\u017e. Mst\u00f5slav T\u0161ernov<\/p>\n “Heraklese langemine”, re\u017e. Christian Bonke<\/p>\n Kristi Porila 1. “Kuidas teenida miljoneid enne kui vanaema sureb”<\/p>\n 2. “Vooluga kaasa”<\/p>\n 3. “Fr\u00e4nk”<\/p>\n 4. “Rooside s\u00f5da”<\/p>\n 5. “Vaikne triloogia”<\/p>\n 6. “Amat\u00f6\u00f6r”<\/p>\n 7. “V\u00f5imatu missioon: L\u00f5plik otsus 2”<\/p>\n 8. “F1”<\/p>\n 9. “Mickey 17”<\/p>\n 10. “Uus Laine”<\/p>\n Eeva M\u00e4gi Selle aasta k\u00f5ige m\u00f5jusam film on Mascha Schilinski “Vaadates p\u00e4ikesesse”. Sellist kinokunsti ja julgust v\u00f5tta filmis oma aega, lasta atmosf\u00e4\u00e4ril ja visuaalil lugu vaikselt, peaaegu sosinal, lahti harutada, pole ammu n\u00e4inud.<\/p>\n Tugeva tundej\u00e4lje v\u00f5i kustutamatu m\u00e4lupildi j\u00e4tsid ka mitmed teised filmid: Mstyslav Chernovi “2000 meetrit Adrijivkani”, Kaouther Ben Hania “Hind Rajabi h\u00e4\u00e4l”, Abbas Fahdeli “Haavatud maa lood”, Oliver Laxe “Sirat”, Jafar Panahi “Lihtsalt \u00fcks \u00f5nnetus”, Paul Thomas Andersoni “\u00dcks v\u00f5itlus teise j\u00e4rel”, Eva Victori “Sorry, Baby”, Joachim Trieri “Sentimentaalne v\u00e4\u00e4rtus”, Richard Linklateri “Nouvelle Vague” (selles filmis oli palju \u00e4ratundmist ja ootamatut sarnasust Mo-filmide loomisega), Kelly Reichardti “The Mastermind”, Radu Jude “Kontinentaal 25” ja Iv\u00e1n Fundi “The Message”.<\/p>\n Eesti dokumentaalfilmidest t\u00f5staksin esile Heilika Pikkovi ja Liina S\u00e4rkineni “Minu pere ja muud klounid”, Vladimir Loginovi “\u00d6\u00f6\u00e4\u00e4re”, Riho V\u00e4striku “Kriimsilma, karuott ja rebane”, Jaan Tootseni “Kikilipsuga m\u00e4ssaja”, Marta Pulga “Leelo. \u00dckskord me naerame niikuinii” ning Margit Lillaku “Siit ta tuleb, Roosi”.<\/p>\n Eesti m\u00e4ngufilmidest j\u00e4ttis tugevaima j\u00e4lje Rain Tolgi ja Andres Maimiku “Aurora” \u2013 J\u00d6RGEN LIIK! Samuti T\u00f5nis Pilli “Fr\u00e4nk” ja Rain Rannu “Uus raha” \u2013 filmid, mis t\u00f5id inimesed kinno ja loodetavasti kasvatasid publiku huvi Eesti m\u00e4ngufilmi vastu. Moonika Siimetsa “Must auk” \u2013 Eva Kolditsa hambad ei l\u00e4he meelest (m\u00f5ned kujundid lihtsalt ei k\u00fcsi luba, et j\u00e4\u00e4da).<\/p>\n Eveli Raja 1.-2. “Ma vannun”https:\/\/kultuur.err.ee\/” I Swear” (re\u017e. Kirk Jones)<\/p>\n 1.-2. “F1\u00ae FILM”https:\/\/kultuur.err.ee\/”F1\u00ae THE MOVIE” (re\u017e. Joseph Kosinski)<\/p>\n 3. “Zootropolis 2″https:\/\/kultuur.err.ee\/”Zootopia 2” (re\u017e. Byron Howard, Jared Bush)<\/p>\n 4. “Sirat”https:\/\/kultuur.err.ee\/”Sir\u00e2t” (re\u017e. Oliver Laxe)<\/p>\n 5. “Rendipere”https:\/\/kultuur.err.ee\/”Rental Family”\u00a0 (re\u017e. Hikari)<\/p>\n 6. “Patused”https:\/\/kultuur.err.ee\/”Sinners” (re\u017e. Ryan Coogler)<\/p>\n 7. “Relvad”https:\/\/kultuur.err.ee\/”Weapons” (re\u017e. Zach Cregger)<\/p>\n 8. “Fr\u00e4nk”https:\/\/kultuur.err.ee\/”Fr\u00e4nk” (re\u017e. T\u00f5nis Pill)<\/p>\n 9. “Kikilipsuga m\u00e4ssaja”https:\/\/kultuur.err.ee\/”Rebel with a Bow Tie” (re\u017e. Jaan Tootsen)<\/p>\n 10. “Ainus valik”https:\/\/kultuur.err.ee\/”No Other Choice” (re\u017e. Park Chan-wook)<\/p>\n Minu esimest ja teist kohta jagavad v\u00e4ga erinevad filmid v\u00e4ga erinevatel p\u00f5hjustel. \u00dcks on emotsionaalselt puudutav ja igati liigutav film aga teine on t\u00f5eline event-movie, mida PEAB suurelt ekraanilt vaatama. See oli t\u00f5eline kogemus. Kosinski ikka oskab seda suure ekraani asja.<\/p>\n Getriin Kotsar 1. “Memory”, re\u017e: Vladlena Sandu\u00a0<\/p>\n \u00dclip\u00f5nev. H\u00e4sti unen\u00e4oline, samas v\u00e4ga l\u00e4bim\u00f5eldud kompad, mis dokumentaalfilmi puhul on minu arust pigem harv n\u00e4htus. Tore, et ka Dr Albani “It’s My Life” oli esindatud.\u00a0<\/p>\n 2. “Kontinental ’25”, re\u017e: Radu Jude\u00a0<\/p>\n Radu Jude on selline stsenarist, kes ma ise tahaks olla ja re\u017eiss\u00f6\u00f6rina on ka m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne.\u00a0<\/p>\n 3. “The Smashing Machine”, re\u017e: Benny Safdie\u00a0<\/p>\n Safdie haaras helimaastikke tegema suurep\u00e4rase muusiku Nala Sinephro, mis oli suur pluss mu silmis. Kindlasti ka \u00fcks ilusaimate v\u00e4rvi- ja valguskompadega filme sel aastal.\u00a0<\/p>\n 4. “One Battle After Another”, re\u017e: Paul Thomas Anderson<\/p>\n \u00a0Korralik s\u00f5it. See on v\u00e4gev, kui film suudab 160 minutit konstantselt head pinget hoida, r\u00fctmitaju on Anderson & co’l mega.\u00a0<\/p>\n 5. “Minu pere ja muud klounid”, re\u017e-id: Heilika Pikkov, Liina S\u00e4rkinen\u00a0<\/p>\n Ma ei olnud valmis selliseks kogemuseks. H\u00e4sti ilus, p\u00e4ris valus, v\u00e4ga ehe.\u00a0<\/p>\n 6. “Suhkur”, re\u017e: Elisabeth Ku\u017eovnik<\/p>\n P\u00e4rast selle ja “Stiina” n\u00e4gemist ootan v\u00e4ga juba t\u00e4ispikka, olgu see siis dokk v\u00f5i m\u00e4ngukas. Re\u017eiss\u00f6\u00f6rina on Ku\u017eovnik tundlik, t\u00e4pne ja tekitab vaatajana v\u00e4ga hoitud tunde, see pole minu arust iseenesestm\u00f5istetav. Elan talle nii erialaselt kui inimesena v\u00e4ga kaasa, paistab uue p\u00f5lvkonna \u00fcks lahedamaid tegijaid.\u00a0<\/p>\n 7. “No Other Choice”, re\u017e: Park Chan-wook\u00a0<\/p>\n Vabakutselisena pakkus palju \u00e4ratundmisr\u00f5\u00f5mu, kuigi ma nii drastiliste meetmeteni ei ole k\u00fc\u00fcndinud. Park Chan-wookil on oskus balansseerida\u00a0r\u00f5huvat raskust, huumorit ja poeesiat.\u00a0\u00a0<\/p>\n 8. “Sorry, Baby”, re\u017e: Eva Victor\u00a0<\/p>\n Selline film, et k\u00f5ik on tegelikult arusaadav ja isegi etteaimatav, aga ikka elan kaasa. Elan kaasa eelk\u00f5ige tegelastele, aga ka laiemalt neile, kes end selles filmis \u00fchel v\u00f5i teisel moel end \u00e4ra tundsid.\u00a0<\/p>\n 9. “Sinners”, re\u017e: Ryan Coogler<\/p>\n Ma ei oleks iial arvanud, et ma selle filmi siia panen. Kui seda vaadata kom\u00f6\u00f6diana ja natuke keel p\u00f5ses* (mida see film minu arvates ka tegelikult ise lubab), siis see on v\u00e4ga lahe ja kohati camp. Eriti soovitan seda s\u00f5pradega koos vaadata.\u00a0<\/p>\n 10.\u00a0 “Die My Love”, re\u017e: Lynne Ramsay<\/p>\n Tegelikult seal filmis on kohti v\u00f5i elemente, mille kallal ma noriks. K\u00fcll aga olen ma selle teema t\u00f5statamise eest h\u00e4sti t\u00e4nulik ja see kaalub norimise \u00fcle. Ja operaatorit\u00f6\u00f6 oli ka v\u00e4ga lahe!<\/p>\n Elvis Raja 1. “F1 Film”<\/p>\n V\u00f5imas spordip\u00f5nevik, kus justkui saabki tunda ennast nagu \u00fcle 300 kilomeetri tunnis s\u00f5itvas Vormel 1 roolis. Tekib nii s\u00e4risevat romantikat, leidub tabavat huumorit ja tegelaste saatus keerab v\u00f5istlusmomentides peale eluohtlikku draamat.<\/p>\n Oma ala professionaalide n\u00f5uannete p\u00f5hjal lavastas Joseph Kosinski totaalse adrenaliinilaksu ja kuna \u00fcheks produtsentidest on seitsmekordne maailmameister Lewis Hamilton, on selgelt n\u00e4ha kirge v\u00f5idus\u00f5idust. M\u00f6irgavate mootorim\u00fcrinate saatel kihutab p\u00e4ris ringradadel peaosas Brad Pitt, kelle enesekindel karakter loob silla uue ja vana kooli vahel.<\/p>\n Kogu produktsiooni t\u00e4psus ja ehedus t\u00f5mbab ennast t\u00f5eliselt filmi sisse ja v\u00e4ga kerge on ka vormelitest v\u00f5\u00f5ral vaatajal j\u00e4lgida, mida lugu r\u00e4\u00e4gib. Heliloojaks on geniaalne Hans Zimmer ning heli panus filmi temposse ja emotsioonidesse on suurep\u00e4rane. Film, mille k\u00f5rge oktaanarvuga elamus j\u00e4i pikalt peas keerlema ja l\u00f5i uuesti l\u00f5kkele huvi F1 vastu.<\/p>\n 2. “Fr\u00e4nk”<\/p>\n Ootusi ja eelarvamusi \u00fcletanud re\u017eiss\u00f6\u00f6r T\u00f5nis Pilli deb\u00fc\u00fctfilm haaras oma mitmetahulise looga t\u00e4ielikult kaasa. Oli \u00fcht\u00e4kki nii \u00fcllatavalt m\u00e4ngulist pinget kui ka ausat reaalsete \u00fchiskonnaprobleemide lahkamist. P\u00f5lvkondade\u00fclesed teemad j\u00f5udsid t\u00e4pselt oma sihtr\u00fchmadeni. N\u00e4itlejavalik sobis nagu valatult, huvitavad tegelaskujud ja situatsioonid. Fenomenaalselt \u00e4ge, kuidas kvaliteetne film ja leidlik turundus omavahelises s\u00fcmbioosis soosis kinos koosvaatamist. Kiiduv\u00e4\u00e4rt saavutus ning boonusena oli mul suur r\u00f5\u00f5m n\u00e4ha \u00fche v\u00f5ttepaigana oma kodukanti.<\/p>\n 3. “Pikad paberid”<\/p>\n Lausa s\u00e4rab detailiderohke armastus filmikunsti vastu. Loo tegelastes oleva nooruse austus eelnenud traditsioonidele ja soov omalt poolt kultuuri rikastada uute ideedega, v\u00fcrtsiks ka parajalt m\u00e4ssumeelsust. Olustikus ei minda oma tegudega ulmeliseks vaid j\u00e4\u00e4dakse kahe jalaga maa peale ja n\u00e4eme, et lisaks suurele l\u00f5busale pullitegemisele on ka keerulistest ning nukrates momentidest v\u00f5imalik k\u00f5igil \u00f5nneks v\u00f5idukalt l\u00e4bi tulla, leida endas ja \u00fcmberringi palju inspireerivat positiivsust. Saab head nalja. Ilmekas j\u00e4\u00e4dvustus toimib \u00fclih\u00e4sti ajakapslina ja lisaks kaasa kuuluvat filmimuusikat on lahe ikka ja j\u00e4lle aeg-ajalt kuulata.<\/p>\n 4. “Baleriin”<\/p>\n 5. “\u00dcks v\u00f5itlus teise j\u00e4rel”<\/p>\n 6. “Patused”<\/p>\n 7. “Uus raha”<\/p>\n 8. “Palja relvaga”<\/p>\n 9. “Kiskja: Ohutsoon”<\/p>\n 10. “Kikilipsuga m\u00e4ssaja”<\/p>\n Dagmar Reinolt 1. “Sentimental Value”<\/p>\n 2. “One Battle After Another”<\/p>\n 3. “I Swear”<\/p>\n 4. “No Other Choice”<\/p>\n 5. 2000 Meters to Andriivka”<\/p>\n 6. “Nouvelle Vague”<\/p>\n 7. “Bugonia”<\/p>\n 8. “The Phoenician Scheme”<\/p>\n 9. “Hamnet”<\/p>\n 10. “Frankenstein”<\/p>\n Mariliis M\u00f5ttus “Vaadates p\u00e4ikesesse”<\/p>\n L\u00f5una gootika Saksamaa moodi, kus re\u017eiss\u00f6\u00f6r Mascha Schilinski vaatleb nais(t)e pilgu l\u00e4bi surma ja morbiidsust. Kuigi filmist jooksevad l\u00e4bi mitut erinevat p\u00f5lvkonda \u00fchendavad kohad, s\u00fcndmused ja nende m\u00f5ju meie j\u00e4rglastele, j\u00e4i siit minu jaoks k\u00f5lama tunne, et kurbus v\u00f5ib s\u00fcndida ka t\u00fchja koha pealt.<\/p>\n “Fr\u00e4nk”<\/p>\n “Fr\u00e4nk” ei ole mitte ainult v\u00e4ga hea, vaid ka v\u00e4ga oluline film. Kahjuks puudutab selle keskne teema meie \u00fchiskonda t\u00e4na palju valusamalt kui m\u00e4rtsis, selle filmi esilinastumise ajal ette oleks n\u00e4inud. Loodan v\u00e4ga, et see film s\u00fcstib k\u00f5igisse, kes seda n\u00e4inud, pisut rohkem empaatiat, soovi hoolida ja teisi meie \u00fcmber m\u00e4rgata.<\/p>\n “Heli ajalugu”<\/p>\n Ei m\u00e4letagi aastat, mil mitmete erinevate linateoste vahelt oleksid l\u00e4bi jooksnud nii tugevad niidid.\u00a0“Heli ajalugu” v\u00f5rdleksin ma n\u00e4iteks siin tabelis veidi madalamal asuva “Train Dreamsiga”, mis m\u00f5lemad kannavad m\u00f5tet eriti kibeda igatsustunde koormast.\u00a0Ei \u00fctlekski, et\u00a0“Heli ajalugu” filmina teab mis eriline oleks, aga liigse s\u00fcmboolsuse ja kunstiliste liialduse asemel r\u00f5hub see lihtsuse kergusele,\u00a0soundtrack\u00b4ist r\u00e4\u00e4kimata.<\/p>\n “Hamnet”<\/p>\n V\u00f5in \u00f6elda, et l\u00e4ksin “Hamnetit” vaatama suuremate ootustega kui see end mulle l\u00f5puks k\u00e4tte andis. “Are you blind?!” k\u00fcsiks ma endalt, tsiteerides s\u00f5brannat, kes tavatses \u00f6elda nii sel puhul, kui m\u00f5ni v\u00e4ga hea film kellelegi ei meeldinud. Ometi istub “Hamnet” mul kuu aega hiljem endiselt kuklas, peaasjalikult n\u00e4itlejat\u00f6\u00f6de, kuid ka selle t\u00f5demuse p\u00e4rast, et \u00fchest suurest v\u00f5i miks mitte ka v\u00e4iksest valust v\u00f5ib s\u00fcndida kollektiivne lohutus.<\/p>\n “Patused”<\/p>\n \u00d5udusfilmidest suutsid sel aastal enim \u00fcllatada nii\u00a0“Kohalolu”,\u00a0“Too ta tagasi” kui ka “Relvad”, aga k\u00f5ige v\u00e4rskemalt tantsis end sellest v\u00f5itlusest v\u00e4lja “Patused”. L\u00e4ksin filmi vaatama \u00fcsna puhta lehena ja soovitan teistelgi niimoodi l\u00e4heneda, kui sellest filmist veel midagi kuulnud ei ole.\u00a0<\/p>\n “Train Dreams”<\/p>\n Ma pole v\u00e4ga haibiusku, sest suur haip t\u00e4hendab tihtipeale suuremat pettumust \u2013 sellep\u00e4rast \u00fctlen, et paljudele ei meeldi ilmselt \u00fcldse ja kohati voolab aeglaselt, aga kui sa parajasti \u00f5igel lainel oled, vajutab\u00a0“Train Dreams”\u00a0“Heli ajalooga” sarnaselt oma mudase saapa su s\u00fcdamesse.<\/p>\n “Pillion”<\/p>\n Kui tohib, kuulutaksin “Pillioni” selle aasta parima j\u00f5ulufilmi kandidaadiks, mis siis, et selle tegevus kogu aeg talvel ei toimu ning see lastega vaatamiseks ei sobi. Alexander Skarsg\u00e5rdi ja Harry Mellingu\u00a0fling\u00a0polnud k\u00fcll selle aasta soovide nimekirjas, aga n\u00e4ed, mis me saime!<\/p>\n “Sorry, Baby”<\/p>\n “Sorry, Baby” v\u00f5iks esimese mulje j\u00e4rgi kukkuda Ameerika\u00a0indie-troobi s\u00fcgavikku \u2013 v\u00f5tkem v\u00f5i n\u00e4iteks selle\u00a0cool\u00b4i minnalaskva pealkirja ja filmi alguses toimuva m\u00f5ttevahetuse lehehunnikus, mis paneb mul isiklikult k\u00e4e kli\u0161eealarmi nupu poole sirutama. Ent Eva Victor saab siin mitmel hetkel sabast kinni ja p\u00e4\u00e4stab end \u00fcle \u00e4\u00e4re kukkumast, sest s\u00fcda on \u00f5ige kohapeal.<\/p>\n “28 aastat hiljem”<\/p>\n Sellest esteetikast, millest “28” seeria kunagi alguse sai, pole\u00a0“28 aastat hiljem” filmis enam palju j\u00e4rel, aga Danny Boyle on osav trikster ja seda demonstreerib ta siin filmis t\u00e4ie raha eest.\u00a0<\/p>\n “The Mastermind”<\/p>\n Pealtn\u00e4ha \u00fcsna t\u00fc\u00fcpiline r\u00f6\u00f6vifilm, mis lahti rulludes n\u00e4itab, kuidas \u00fche inimese siseilma v\u00f5itlused ka k\u00f5ik teised endaga kimbatuse teele kaasa t\u00f5mbavad.<\/p>\n Mart Noork\u00f5iv 1. “Sound of Falling”<\/p>\n Meeli\u00fclendav nii sisult kui vormilt. Kui filmiarmastajate kirikuks on kino, siis Mascha Schilinski pakkus mulle sel aastal k\u00f5ige p\u00fchalikuma teenistuse. J\u00f5uab \u00f5nneks juba veebruaris kinolevisse. Tarkovski vaim on siin tugev.<\/p>\n 2. “Sinners”<\/p>\n V\u00f5imsalt uljas kompott \u017eanritest, muusikast ja ajaloost. Kannatab \u2013 t\u00f5en\u00e4oliselt eelarvest tingituna \u2013 kohatise liigse \u00fcleseletamise all, aga kui tervik on niiv\u00f5rd h\u00e4sti kokku k\u00f5lav, siis ei tahaks suurt midagi ette heita. Minu jaoks l\u00f5ppeva filmiaasta parim k\u00fcte.<\/p>\n 3. “One Battle After Another”<\/p>\n Kuuldused selle meisterlikkusest pole liialdatud (ehk ainult natuke). Veel juurdlen, kas heita PTA-le ette, kui fun filmi ta tegi, arvestades teemat. Kindlasti tema k\u00f5ige publikulemmikum film. Ja kindlasti \u00fcks v\u00e4heseid filme sellest aastast “Sinnersi” k\u00f5rval, mille uuesti ja uuesti vaatamist ma juba ootan. All hail Saint Nick!<\/p>\n 4. “Nosferatu”<\/p>\n Eggers ei tee selle materjaliga midagi revolutsiooniliselt uut. Pealtn\u00e4ha. Nagu Ebert ikka \u00fctles \u2013 asi pole selles, mida jutustatakse, vaid kuidas jutustatakse. See, kuidas on Eggersi puhul alati erakordselt lummav olnud ja on seda ka siin. V\u00f5ib-olla see pole p\u00e4ris nii \u00f5nnestunud klassika \u00fcmbers\u00fcnd nagu oli n\u00e4iteks Gerwigi “V\u00e4ikesed naised”, kuid mind see uudsuse puudumine ei h\u00e4irinud.<\/p>\n Intensiivselt kirgas luupainaja, kus seks ja surm immitseb l\u00e4bi iga kaadri. Keegi ei viitsi siin isegi eriti teeselda palvetamist ega ristiga vehkida, tundes alateadlikult, et maailma juhivad palju lihalikumad j\u00f5ud, mille vastu Jumal on j\u00f5uetu.<\/p>\n 5. “If I Had Legs I’d Kick You”<\/p>\n \u00dcllatavad n\u00e4itlejasooritused Conan O’Brienilt ja A$AP Rockylt ning turmtuli Rose Byrne’ilt. Emadus kui p\u00f5hjatu must auk on saamas filmides ehk liialt kulunud vaatepunktiks, kuid p\u00e4ris sellist perspektiivi nagu Mary Bronstein siin esile manab mulle ei meenu. Aasta k\u00f5ige intensiivsem film.<\/p>\n 6. “Reflection in a Dead Diamond” (“Reflet dans un diamant mort”)<\/p>\n Kinematograafiline dopamiinitrip. Lahjendamata ja h\u00e4bitu. Iga uus Forzani-Cattet film on s\u00fcndmus ja see pole mingi erand.<\/p>\n 7. “The Brutalist”<\/p>\n Puhub ennast \u00f5hku t\u00e4is, aga l\u00f5hki \u00f5nneks ei k\u00e4i. Lavastaja Brady Corbet ei j\u00e4\u00e4 oma suurtele ambitsioonidele alla. Oma s\u00f5numilt j\u00e4me nagu graniidiplokk, teostuselt aga suurejooneliselt viimistletud kinokogemus.<\/p>\n 8. “Dreams” (“Dr\u00f8mmer”)<\/p>\n \u00dcks ainulaadsemaid filmiprojekte sellest aastast, Dag Johan Haugerudi p\u00f5hjamaiselt hillitsetud tunnete triloogia parim osa. Esimese armastuse kurnav l\u00e4bielamine ja selle keeruliselt lihtsakoelise tunde kirjanduslik t\u00f5lgendamine peategelase poolt. Erinevate p\u00f5lvkondade \u00fchtekuuluvus l\u00e4bi igatsuse. Eneseleidmise soov ja v\u00f5imatus.<\/p>\n 9. “The Seed of the Sacred Fig” (“D\u0101ne-ye anj\u012br-e ma’\u0101bed”)<\/p>\n Mohammad Rasoulof pakkus mulle sl aastal k\u00f5ige m\u00f5juvama portree Iraani paljukannatanud \u00fchiskonnakihtidest. Kuigi Panahi Cannes’i v\u00f5idufilm oli samuti v\u00e4ga tugev ja julge, oli tema k\u00e4sitlus m\u00f5nev\u00f5rra tuttavlikum kui Rasoulofi k\u00e4\u00e4nuline perep\u00f5nevik.<\/p>\n 10. “Lurker”<\/p>\n Toksilise fandom’i teema, mis suudab oma viimase vaatusega \u00fcllatada ega l\u00f5ppe seal, kus sellised parasiitlikud suhted filmides tavaliselt l\u00f5ppevad. L\u00e4bivalt ebamugav ja jahmatav.<\/p>\n Suurep\u00e4rasest filmiaastast annab kinnitust ka t\u00e4navune Eesti filmide saak, mille kaks tippsaavutust on:<\/p>\n 11. “Pikad paberid”<\/p>\n Kui “Kiik, kirves ja igavese armastuse puu” tekitas uudishimu, siis “Pikad paberid” rahulolu ja usku Eesti m\u00e4ngufilmi tulevikku. Film, mis kindlasti inspireerib lugematul hulgal tulevasi kohalikke filmitegijaid.<\/p>\n 12. “Torn”<\/p>\n Kalju on dokitegija jackpot ning lavastaja Kullar Viimne laseb \u00f5nneks filmil oma peategelase \u00fcmber rahulikult voolata, kuni l\u00f5puks on vaataja sees t\u00f5eline emotsioonide k\u00e4restik.<\/p>\n Jan Joonas Pevkur 1. “Eddington” (re\u017e. Ari Aster)<\/p>\n Kuigi Asteri j\u00e4rjekordse vastukaja tekitanud meistriteose tegevus toimub 2020. aasta koroonaviiruse leviku tipus, on just “Eddington” mitmes m\u00f5ttes 2025. aasta (Ameerikat) defineeriv film. Re\u017eiss\u00f6\u00f6ri oskus leida s\u00fcsimusta huumorit s\u00fcngelt prohvetlikus neo-western’i s\u00fcndmustikus on vaatem\u00e4ng, mida loodetavasti saab kunagi ka Eesti kinolinadel n\u00e4ha.<\/p>\n 2. “\u00dcks v\u00f5itlus teise j\u00e4rel” (re\u017e. Paul Thomas Anderson)<\/p>\n Pikemad m\u00f5tted septembrikuises arvustuses<\/a>, ent Paul Thomas Andersoni suurejooneline visioon revolutsion\u00e4\u00e4rist Leonardo DiCapriost p\u00e4\u00e4stmas oma t\u00fctart satub mulle endiselt m\u00f5ttesse iga paari p\u00e4eva tagant. Aasta parim originaalmuusika Jonny Greenwoodilt ja k\u00f5rvalosa Sean Pennilt.<\/p>\n 3. “Sir\u0101t” (re\u017e. Oliver Laxe)<\/p>\n Aasta ettearvamatuim kinokogemus, mis kasutab oskuslikult k\u00f5ike, mida audiovisuaalne formaat pakub. Kahe tunni jooksul higisest reivist trag\u00f6\u00f6dia ja Hitchcockilikult pingelise viimase pooltunni juurde j\u00f5uda on saavutus omaette.<\/p>\n 4. “Luuletaja” (re\u017e. Sim\u00f3n Mesa Soto)<\/p>\n Saamatutest h\u00e4dap\u00e4takatest peategelased eluga \u00fcritamas hakkama saada on \u00fcks mu lemmikuid \u017eanre. 2025. aastal oli meeldej\u00e4\u00e4vaim n\u00e4ide sellest hirmnaljakas ja kaootiline “Luuletaja”, kus Ubeimar Rios teeb Oscari-v\u00e4\u00e4rilise rolli peategelasena.<\/p>\n 5. “Ainus valik” (re\u017e. Park Chan-Wook)<\/p>\n Korea kinokunstile omane klassidraama Park Chan-Wookile omase pinge ja krimiga. Originaalne, ettearvamatu ja t\u00e4is \u00e4\u00e4rmiselt nutikalt lahendatud stseene.<\/p>\n 6. “Kui mul vaid jaksu oleks” (re\u017e. Mary Bronstein)<\/p>\n \u00dcks l\u00e4bivaid teemasid 2025. aasta parimates filmides olid vanema-lapse suhted, ning \u00fckski ei t\u00f6\u00f6ta parema rasestumisvastase vahendina kui Mary Bronsteini k\u00f5ige paremas m\u00f5ttes ebameeldiv ja vastik draama ps\u00fchholoogist emast, kes oma haige lapsega t\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalt tegelema peab. Film t\u00f5statab mitu teemat, mis k\u00f5igil peast l\u00e4bi k\u00e4ivad, kuid kunagi k\u00f5va h\u00e4\u00e4lega v\u00e4lja ei \u00f6elda. Kindel soovitus Safdie-f\u00e4nnidele.<\/p>\n 7. “Uus laine” (re\u017e. Richard Linklater)<\/p>\n Muidugi teeb Linklater suurep\u00e4rase filmi Godard’ist, kus keskendub hoopist\u00fckkis v\u00f5tteplatsi hektilistele toimetustele ja vestlustele enne kaamera k\u00e4ima vajutamist. Armastuskiri kinole, mis inspireeris ja liigutas.<\/p>\n 8. “Sentimentaalne v\u00e4\u00e4rtus” (re\u017e. Joachim Trier)<\/p>\n Renate Reinsve kindlustab enda kohta parima euroopa noore n\u00e4itlejannana j\u00e4rjekordses elulises ja generatsioonide vahelisest traumast r\u00e4\u00e4kivas filmis, mis on algusest l\u00f5puni lavastatud \u00fclima enesekindlusega. V\u00e4\u00e4riline Cannes’i grand prix v\u00f5itja.<\/p>\n 9. “K\u00fclaline” (re\u017e. Vytautas Katkus)<\/p>\n Leedukad on mitu aastat Balti kinot\u00f6\u00f6stuses teistele silmi ette teinud, ning Vytautas Katkuse kirjutatud, filmitud ja lavastatud \u00fclimalt lihtne draama mehest puhkusel puges oma kergusega mulle s\u00fcgavale hinge.<\/p>\n 10. “Sure, mu arm” (re\u017e. Lynne Ramsay)<\/p>\n \u00dclimalt eklektiline ja kaootiline film s\u00fcnnitusj\u00e4rgsest emotsioonide laviinist. Kuigi pole tegu kaugeltki sidusa filmiga, siis Jennifer Lawrence julge roll peategelasena ja filmi s\u00fcngemad alatoonid on unustamatud.\u00a0<\/p>\n Viola Salu “2000 meetrit Andrijivkani” \u00dcks selle aasta olulisemaid filme, mis r\u00e4\u00e4gib Ukraina s\u00f5jast kunstiliselt veenval ja m\u00f5jusal viisil.<\/p>\n “Sirat” H\u00fcpnotiseeriva heli ja visuaaliga lugu elust, elu haprusest ja surmast.<\/p>\n “Mr. Nobody Against Putin” Haarav dokfilm kodanikujulgusest, mis paljastab Venemaa propagandamasina hirmu\u00e4ratavad m\u00f5\u00f5tmed.<\/p>\n “It’s Never Over, Jeff Buckley” Ei ole midagi meeldivamat kui vaadata head muusikadokumentaali. Ja kui filmi keskmes on Jeff Buckley, siis on tegu puhta naudinguga.<\/p>\n “Coexistence, My Ass!” L\u00e4bi huumori- ja absurdiprisma jutustatud lugu Iisraeli-Palestiina konfliktist ja kooseksisteerimise v\u00f5imalikkusest.<\/p>\n “Orwell : 2\uff0b2\u25505” Orwelli kirjeldatud propagandav\u00f5tteid kasutavad totalitaarsete re\u017eiimide esindajad edukalt veel t\u00e4nagi ning m\u00f5ned tema s\u00fcngetest ennustustest on juba t\u00e4ide l\u00e4inud. Huvitav ja hirmutav.<\/p>\n “Nouvelle Vague” Meeldiv v\u00f5imalus viibida 1950ndate l\u00f5pu Pariisi filmitegijate seltskonnas ning kogeda, kuidas Godard, Truffaut, Chabrol, Rohmer ja mitmed teised re\u017eiss\u00f6\u00f6rid t\u00f5id filmikunsti v\u00e4rske ja vaba l\u00e4henemise.<\/p>\n Kalver Tamm “Ainus valik”https:\/\/kultuur.err.ee\/”No Other Choice”, re\u017e: Park Chan-wook<\/p>\n Kas just ainus, aga sellise pealkirjaga film, eriti kui selle on lavastanud “Oldboy” ja “The Handmaideni” lavastanud mees, on kindlasti kaalumist v\u00e4\u00e4rt, kui teemaks on aasta 2025 filmisoovitused. J\u00e4llegi on Park teinud filmi inimesest, kes on t\u00e4ielikult p\u00fchendunud oma eesm\u00e4rgile. See on hetketi naljakas, vahel hirmus ja \u00fcldkokkuv\u00f5ttes kurb teekond.<\/p>\n “Ajuhiiglane”https:\/\/kultuur.err.ee\/”Mastermind”, re\u017e Kelly Reichardt<\/p>\n Veidi on Kelly film justkui “Ainsa valiku” poolvend. Ka Josh O’Connori kehastatud tegelasel on eesm\u00e4rk paigas ja ta p\u00fc\u00fcdleb selle poole. Ma v\u00e4hemalt arvan, et tal on mingi eesm\u00e4rk ja mingeid pingutusi ta selle saavutamiseks ka teeb, kuid puudub see raudne sihikindlus, mis Parki filmi kangelasel on. Josh laseb rohkem nagu free jazz’i r\u00fctmis.<\/p>\n “Deemonik\u00fctid”https:\/\/kultuur.err.ee\/”KPop Demon Hunters”, re\u017e: Maggie Kang, Chris Appelhans<\/p>\n See pole mingi aasta filmisoovituste nimekiri, kus \u00fchtegi multikat sees ei ole, teekond filmimaailma ju reeglina neist alguse saab. Ning kuigi mul oli teatav kiusatus l\u00e4tlaste “Jumalakoera” soovitada, siis otsustasin siiski h\u00e4bematult v\u00e4rvik\u00fcllase ja neetult kummitavaj\u00e4\u00e4va muusikataustaga soodapopfilm kasuks.<\/p>\n “Fr\u00e9waka”, re\u017e: Aislinn Clarke<\/p>\n Iirlanna Aislinn on lavastanud t\u00f5eliselt m\u00f5jusa folk\u00f5uduse, millest ei puudu pahaendeliselt habemesse pobisevad k\u00fclaelanikud, kes linnast saabunud v\u00f5\u00f5rast altkulmu piidlevad ega k\u00e4gisev majalahmakas ja selle p\u00f5durav\u00f5itu tervisega perenaine. K\u00e4iku l\u00e4hevad k\u00f5ik teada olevad vanarahvatarkused, aga potentsiaale peigmees on visa ning meie peategelase niigi habras vaimne tervis mureneb muretekitava kiirusega.<\/p>\n “Lihtsalt \u00fcks \u00f5nnetus”https:\/\/kultuur.err.ee\/”It Was Just An Accident”, re\u017e: Jafar Panahi<\/p>\n Mul oli sel aastal Iraani filmilavastajate osas v\u00e4ike j\u00e4releaitamistund, vaatasin \u00e4ra nii m\u00f5ni aasta vanad “P\u00fcha \u00e4mbiku” kui ka “Minu lemmikkoogi” ja kuigi tugevad olid nad k\u00f5ik, siis “Lihtsalt \u00fcks \u00f5nnetus” oli veel eriti hea. \u00d5igemini, aimates, mis oleks Jafariga juhtunud, kui ta oleks filmimise ajal vahele j\u00e4\u00e4nud, siis mitte hea. K\u00fclmav\u00e4rinaid tekitavalt usutav. Kas teie usute k\u00f5ike, mida kuulete?<\/p>\n “Minu kallimad”, re\u017e Eva K\u00fcbar<\/p>\n Film esilinastus k\u00fcll juba eelmise aastal P\u00d6FF-il, aga kinodesse j\u00f5udis n\u00fc\u00fcd kevadel, nii et sobib kenasti 2025. aasta filmide sekka. Eva j\u00e4lgib oma kaameraga mitme aasta jooksul kolme paari. T\u00e4psemalt siis kolme suhet, millesse suhteosalisi k\u00fcll lisandub ja eraldub ning l\u00f5puni rahul ei tundu p\u00e4ris keegi, sest armastust ja t\u00e4helepanu k\u00f5igile nii palju ei j\u00e4tku, kui nad seda igatsevad ja vajavad. Imetlusv\u00e4\u00e4rne, kuidas osalised on Eva endale nii l\u00e4hedale usaldanud<\/p>\n “Minu universum”https:\/\/kultuur.err.ee\/”U Are The Universe”, re\u017e: Pavlo Ostrikov<\/p>\n Ukraina- Belgia \u00fchist\u00f6\u00f6 linastus nii eelmise aasta P\u00d6FF-il kui ka kevadel Haapsalus H\u00d5FF-il ja p\u00e4lvis seal parimale ulmefilmile antava Navigaator Pirxi auhinna. Kuid nagu k\u00f5igis heades ulmefilmides, on ulmeelement siingi vajalik vaid olukorra loomiseks. Olukorra keskel on kaks \u00fcksikut hinge, kes \u00fcle universumi \u00fcksteise poole sirutuvad. Desireless “Voyage Voyage” j\u00e4\u00e4b n\u00fc\u00fcd igaveseks selle filmiga seotuks.<\/p>\n “Must auk”, re\u017e: Moonika Siimets<\/p>\n Taaskord \u00fcks film, mis esilinastus juba eelmise aasta P\u00d6FF-il, aga kinodesse j\u00f5udis jaanuaris 2025, nii et ma v\u00f5in teda rahuliku s\u00fcdamega ikkagi selle aasta tabelisse soovitada. Oma olemuselt on “Must auk” veidi nagu maailmar\u00e4ndur Kri-In-Poulsen \u2013 arusaadav, et mitmest t\u00fckist kokkuehitatud ja liigub veidi ebakindlalt, aga kombitsad on nii pehmed, nii pehmed ja Egon Nuteri h\u00e4\u00e4l paitab k\u00f5rvu.<\/p>\n “Pikad paberid”, re\u017e: Meel Paliale<\/p>\n \u00dcllatus, \u00fcllatus! Film esilinastus juba eelmise aastal P\u00d6FF-il ja murdis juba eelmise aasta tabelisse, aga kinodesse j\u00f5udis jaanuaris 2025, nii et ma v\u00f5in teda s\u00fc\u00fcdimatult ikkagi ka selle aasta tabelisse soovitada, sest film on seda v\u00e4\u00e4rt. K\u00fctkestavalt kaasahaarav kulgemine.<\/p>\n “\u00d6\u00f6\u00e4\u00e4r”, re\u017e: Vladimir Loginov<\/p>\n L\u00f5petuseks \u00fcks film, mis p\u00e4ris v\u00e4rskelt sel aastal P\u00d6FF-il linastus. Vladimir kulgeb oma kaameraga Tallinna \u00f6\u00f6elus ja filmib \u00f6\u00f6olendeid nende loomulikus keskkonnas. Ainsas keskkonnas, kus nendega kohtuda on v\u00f5imalik, sest p\u00e4eval on nad kas peidus v\u00f5i maskeeritud tavaliseks p\u00e4evainimeseks.<\/p>\n Mikk Granstr\u00f6m 1. “Sirat” (re\u017e: Oliver Laxe)<\/p>\n Selle aasta \u00fcks meeldej\u00e4\u00e4vamaid filme, kus pinge minut-minutilt kasvab ning v\u00f5imatu on ette ennustada, kuhu lugu vaataja viib. Samuti v\u00e4ga mitmekihiline ja suurep\u00e4raselt jutustatud lugu.<\/p>\n 2. “Sound of Falling”, (re\u017e: Mascha Schilinski)<\/p>\n Mitme p\u00f5lvkonnalugu, mis on teostatud meisterlikult. Filmis n\u00e4eme oskuslikult, kuidas mitme p\u00f5lvkonna traumad ikka ja j\u00e4lle aja jooksul esile tulevad.<\/p>\n 3. “Katkendlikud jooned” (re\u017e: Anxos Faz\u00e1ns)<\/p>\n Film, mis suudab vaatajat puudutada v\u00e4ga s\u00fcgavalt ja paneb meid m\u00e4rkama, kus on elu ilu ja valu tegelikult peidus. Kellel v\u00e4hegi v\u00f5imalik, siis soovitan seda filmi kindlasti vaadata.<\/p>\n 4. “H\u00f5beda hind” (re\u017e: Natalia Koniarz)<\/p>\n 5. “Motellituba Ameerikas” (re\u017e: Monica Str\u00f8mdahl)<\/p>\n 6. “\u00d6\u00f6\u00e4\u00e4r” (re\u017e: Vladimir Loginov)<\/p>\n 7. “Minu pere ja muud klounid” (re\u017e-id: Heilika Pikkov, Liina S\u00e4rkinen)<\/p>\n 8. “Leekiv maja” (re\u017e: Yin-chuan Tsai)<\/p>\n 9. “\u00dcks v\u00f5itlus teise j\u00e4rel” (re\u017e: Paul Thomas Anderson)<\/p>\n 10. “Olivia ja n\u00e4htamatu maav\u00e4rin” (re\u017e: Irene Iborra)<\/p>\n Lauri Kaare 1. “Sinners” <\/p>\n 2.-10. <\/p>\n “F1” <\/p>\n “Hamnet”<\/p>\n “One Battle After Another”<\/p>\n “Rental Family”<\/p>\n “Fr\u00e4nk”<\/p>\n “Flow”<\/p>\n “Aurora”<\/p>\n “Kikilipsuga m\u00e4ssaja”<\/p>\n “Springsteen: Deliver Me from Nowhere”<\/p>\n Martin Oja 1. “Sirat”, re\u017e:\u00a0Oliver Laxe<\/p>\n Film, mis on \u00fchtaegu m\u00fcstiline visioon, puhas eksistentsialism, lohutu ja \u00f5udne ja k\u00f6itev. S\u00fcgav sissevaade Brasiiliasse, \u00fchiskonda, mis on kirglik ja ilus ja sotsiaalselt v\u00e4ga pekkis. See on maa, kus tegutsemine midagi ei muuda,\u00a0 kuid ometi ei saa j\u00e4tta tegutsemata.\u00a0<\/p>\n 3. “Lihtsalt \u00fcks \u00f5nnetus”, re\u017e: Jafar Panahi<\/p>\n Ps\u00fchholoogiliselt paeluv ja v\u00e4ga sidus film, milles k\u00f5ik toimub orgaaniliselt, tervik p\u00fcsib laitmatult koos ja pulseerib korraga kahel tasandil: inimsaatuste ja sootsiumi omadel.\u00a0 Film, mille keskmes on noore naise lagunev ps\u00fc\u00fchika. Seda filmi on nimetanud kom\u00f6\u00f6diaks, aga kui oled p\u00e4riselus kohanud taolisi karaktereid ja olukordi,\u00a0 m\u00f5jub see terava, subjektiivse realismina. Subjektiivsus ja realism pole siin vastuolus, vaid v\u00f5imendavad \u00fcksteist. Alam\u017eanriks hoopis southern gothic, kus on t\u00e4htis roll atmosf\u00e4\u00e4ril.\u00a0<\/p>\n 5. “The Visitor”, re\u017e: Vytautas Katkus<\/p>\n \u00dcllatus Leedust, v\u00e4ga vaikse kulgemisega film, aga selles peitub haruldane aare: headuse, tasakaalu ja leppimise retsept.\u00a0<\/p>\n 6. “Bugonia”, re\u017e:\u00a0Yorgos Lanthimos<\/p>\n Tabav parabool t\u00e4nap\u00e4eva kultuuri uhhuu-diskursusest ja vandeteooriatest, laiemalt v\u00f5ttes ka kaasaegsest argim\u00f5tlemisest ja inimsuhtlusest \u00fcle\u00fcldse, \u00fcksteisest m\u00f6\u00f6da r\u00e4\u00e4kimisest ja k\u00f5ikjalt m\u00e4rkide otsimisest. Kokkuv\u00f5ttes n\u00e4htusest, mida v\u00f5ib nimetada semiootiliseks skisofreeniaks.\u00a0<\/p>\n 7. “Sinners”, re\u017e: Ryan Coogler<\/p>\n Horror’it, blaxploitation’it, l\u00f5unagootikat ja muusikali \u017eanre kokku miksiv teos.\u00a0 Raiko Puust 2025. aasta ei olnud ootusp\u00e4raselt aktiivne filmide vaatamise aasta v\u00f5rreldes eelmistega, kuid minu oodatud teosed said siiski k\u00f5ik \u00e4ra vaadatud (v\u00e4lja arvatud “Frankenstein”). Mul on kino ja voogedastus segamini, lihtsalt parimad filmid 2025.<\/p>\n 20. “Aurora”<\/p>\n Intiimne ja vaoshoitud film, mis r\u00e4\u00e4gib vaimsest haprusest ilma ekspluateerimata. Selle v\u00e4\u00e4rtus peitub aususes ja tundlikus pilgus inimeste poole, kes tavaliselt j\u00e4\u00e4vad kinolugudes tagaplaanile. Ilmus Eesti filmimaastikule vaikselt ja siis kadus, kuid selgelt v\u00e4\u00e4ris rohkem t\u00e4helepanu.<\/p>\n 19. “K-Pop Demon Hunters”<\/p>\n Hulljulge \u017eanrite segu, mis t\u00f5estab, et popkultuur ja animatsioon v\u00f5ivad olla korraga nii absurdne kui ka nutikas. Oluline n\u00e4ide sellest, kuidas globaalne noortekultuur leiab kinokeeles v\u00e4rske vormi, antud juhul muidugi k\u00fcll voogedastuses, kuid see oleks tegelikult ideaalne kinofilm.<\/p>\n 18. “Black Bag”<\/p>\n Pingeline ja t\u00e4pne spioonidraama, mis usaldab vaataja intelligentsi. V\u00e4\u00e4rtus seisneb moraalses hallalas ja vaiksetes otsustes, mitte m\u00e4rulis \u2013 haruldane l\u00e4henemine suur\u017eanris ja tegelikult \u00fcllatus t\u00e4iesti ootamatust kohast. Parim film, mida nautida ilma igasuguse eelinfota.<\/p>\n 17. “Conclave”<\/p>\n Poliitiline p\u00f5nevik usust, religioonist, v\u00f5imust ja vaikivatest kokkulepetest. Film n\u00e4itab, kui universaalne on v\u00f5imuv\u00f5itlus, isegi institutsioonides, mida peetakse moraalseks kompassiks. Ajatus oli muidugi ideaalne, sest p\u00e4ris konklaav toimus mitte kaua peale linastumist ning film tegelikult oli nagu salajane aken peidetud maailma, kus iga s\u00f5na ja vestlus on osa suuremast m\u00e4ngust. Imeline stsenaarium.<\/p>\n 16. “Together”<\/p>\n Valusalt aus pilk paaris suhetest ja koos p\u00fcsimise illusioonist l\u00e4bi totaalse ja meisterliku keha\u00f5uduse. Film k\u00f5netab just seet\u00f5ttu, et ei paku lihtsaid lahendusi ega romantilist lohutust, ei raiska meie aega ning julgeb olla absurdne oma eesm\u00e4rgil viia inimesed v\u00f5imalikult l\u00e4hedale. \u00dcks unikaalseimaid \u00f5udusfilme, mis otseselt ei hirmuta ega isegi ei ehmata, vaid tekitab ebamugavust omasel m\u00e4llu s\u00fc\u00fcbival viisil.<\/p>\n 15. “Predator: Badlands”<\/p>\n Julge katse v\u00e4rskendada ikoonilist frantsiisi, muutes vaatenurka, asukohta ja tonaalsust. Oluline samm, mis n\u00e4itab, et ka suured IP-d v\u00f5ivad riskida ja areneda ning mulle tegelikult v\u00e4ga meeldib see eneseiroonilisem versioon selle vanema, t\u00f5sisema ja poolenisti \u00f5udusfilmi asemel. Tehku selliseid ainult juurde ja olen kinos vaatamas.<\/p>\n 14. “Young Woman and the Sea”<\/p>\n Klassikaline, ent inspireeriv lugu naise visadusest maailmas, mis talle ruumi ei tee. Film m\u00f5jub ajatu meenutusena sellest, miks spordilood kinolinal t\u00f6\u00f6tavad ja see on ikka eriti absurdne oma skaalal, mida tavainimesena ei suuda isegi hoomata. L\u00e4bi ja l\u00f5hki kvaliteetne draama.<\/p>\n 13. “The Summer Book”<\/p>\n \u00d5rn ja meditatiivne film ajast, loodusest ja p\u00f5lvkondadevahelistest sidemetest. Selle olulisus peitub vaikuses ja ruumis, mida t\u00e4nap\u00e4eva kino harva lubab. Ja muidugi meie jaoks geograafiliselt l\u00e4hedal oleval saarel on rohkem \u00f6elda kui ainult \u00fche vanainimese lahkumine l\u00e4bi noore t\u00fcdrukuga koos veedetud viimane suvi. “Suveraamat” v\u00e4\u00e4ris rohkem t\u00e4helepanu kui sai.<\/p>\n 12. “Sinners”<\/p>\n Provokatiivne ja esteetiliselt j\u00f5uline film s\u00fc\u00fcst ja keelatud ihadest. Ei p\u00fc\u00fca olla mugav ega moraalselt turvaline. Seob \u00f5udusfilmi nii ajaloo, rassismi kui ka teiste sotsiaalsete teemadega, olles samal ajal ka muusikal ning “Ehast koiduni” hingeline koopia, siis kinoelamusena on raske midagi paremat oodata. Vapustav film.<\/p>\n 11. “F1: The Movie”<\/p>\n Spektaakel, mis \u00fchendab tehnilise t\u00e4psuse ja inimliku draama. Oluline verstapost spordifilmide uues realistlikumas laineharjas, mis j\u00e4tab v\u00f5idud v\u00e4iksemasse m\u00f5\u00f5tmesse kui seda tehti vanasti. Minule oli see meeldetuletus sellisest lihtsamast meelelahutusest nagu “Top Gun” seda oli: kiired masinad, ilusad inimesed ja pingeline m\u00e4rul. Polegi rohkem vaja.<\/p>\n 10. “Zootopia 2”<\/p>\n Nutika animatsiooni triumf, mis k\u00f5netab lapsi ja t\u00e4iskasvanuid v\u00f5rdselt. J\u00e4tk, mis ei korda ennast, vaid laiendab allegooriat \u00fchiskondlikult teravamaks, pakkudes nalja igale vanusele. Ideaalne perefilm.<\/p>\n 9. “Mads”<\/p>\n Minimalistlik, kuid emotsionaalselt laastav karakterifilm, mis n\u00e4iliselt tehtud \u00fche v\u00f5ttega. Selle tugevus seisneb n\u00e4itlejat\u00f6\u00f6s ja julguses lasta ebamugavusel l\u00f5puni kesta ning \u00fcllatustes, mida selline \u00fchele isikule fokuseeritud reaalajas r\u00e4\u00e4gitud lugu v\u00f5imaldab. \u00dcks unikaalsemaid ja meeldej\u00e4\u00e4vamaid zombi\u00f5udukaid, mida olen n\u00e4inud. Raudne soovitus.<\/p>\n 8. “Weapons”<\/p>\n Hirmufilm, mis kasutab \u017eanri \u00fchiskondliku \u00e4revuse peegeldamiseks. See t\u00f5estab, et \u00f5udus on endiselt \u00fcks ausamaid ajastu\u017eanre, mis ei otsi kompromissi usutavuse ja narratiivi vahel. Hea idee ja teostus, rohkem triller kui puhas \u00f5udus, kuid eks see \u017eanr on alati selline tugevalt voolav ja endale teed uuristav. M\u00f5nus kinoelamus, mis pani m\u00f5tlema.<\/p>\n 7. “The Gorge”<\/p>\n Romantika ja ulme ootamatu, kuid toimiv kooslus. Selline “lihtsuses peitub v\u00f5lu” lugu. Film j\u00e4\u00e4b meelde oma atmosf\u00e4\u00e4ri ja emotsionaalse panuse t\u00f5ttu, mitte ainult kontseptsiooni p\u00e4rast, kuigi \u00fcks m\u00f5nus koletistefilm kulub alati \u00e4ra. T\u00e4iesti ootamatu avastus ja j\u00e4lle \u00fcks neid filme, mis tegelikult v\u00e4\u00e4rib suurt ekraani.<\/p>\n 6. “Nosferatu”<\/p>\n Klassika taass\u00fcnd, mis austab algmaterjali, kuid k\u00f5neleb kaasaegselt. Selle aasta sees oluline filmikunstiline s\u00fcndmus, mis t\u00f5estab taaskord, et \u00f5udus v\u00f5ib olla ka k\u00f5rgeim visuaalne kunst ning seda viimast “Nosferatu” ka tegelikult enim on. V\u00f5imalikult suur ekraan ja siis pole vaja muud teha kui lihtsalt nautida. Veider, \u00e4rritav, ebameeldiv, segane ja veel palju muud ja seda k\u00f5ike \u00fches selle aasta ilusamas pakendis.<\/p>\n 5. “Warfare”<\/p>\n Karm ja ilustamata s\u00f5jafilm, mis keskendub kaosele, mitte kangelaslikkusele. Selle t\u00e4htsus minu jaoks peitub aususes ja vaatajat raputavas perspektiivis, j\u00e4ttes meid publikuna samasugusesse segadusse nagu l\u00f5ksu j\u00e4\u00e4nud s\u00f5durid. Lihtne paranoia muutub veriseks kaoseks ning kes v\u00e4hegi s\u00f5jafilme (eriti moodsaid) armastab, siis “Warfare” on t\u00e4ielik kullaauk.<\/p>\n 4. “Bring Her Back”<\/p>\n Ps\u00fchholoogiline \u00f5udus, mis r\u00fcndab leina ja s\u00fc\u00fctunnet. Film j\u00e4\u00e4b kummitama, sest hirm kasvab emotsioonist, mitte ehmatusest ning ega rahulikku momenti tegelikult ei olegi. Ainult kerib ja kerib, j\u00e4rjest veidrama loo l\u00f5pu suunas, kus ebamugavus kasvab nagu Ollie k\u00f5ht, kes aina enam midagi s\u00fc\u00fca otsib. Aasta parim \u00f5udusfilm.<\/p>\n 3. “Fr\u00e4nk”<\/p>\n V\u00e4ike film suure s\u00fcdamega, mis r\u00e4\u00e4gib identiteedist ja kuuluvusest. Oluline oma siiruse ja kohaliku, ent universaalse vaatenurga t\u00f5ttu ja minu silmis selline \u00f5nnelik \u00f5nnetus t\u00fc\u00fcpi film, kus k\u00f5ik juhtus \u00f5igel ajal ning \u00f5igete inimestega. \u00dcks viimase aja parimaid Eesti filme ning igati v\u00e4\u00e4riline oma saavutatud edu.<\/p>\n 2. “The Girl With a Needle”<\/p>\n Visuaalselt j\u00f5uline ja moraalselt kompromissitu ajaloodraama. Film ei lase vaatajal end mugavalt distantseerida kujutatavast \u00f5udusest ning see on meeldetuletus, et fantaasiarikas \u00f5udusfilm ei puuduta seda, mida inimene suudab toime panna p\u00e4riselt, eriti s\u00f5ja v\u00f5i muu suurema s\u00fcndmuse taustal. Ei nimetaks seda p\u00e4ris “\u00f5udusfilmiks”, kuigi \u00f5udne on see kohe kindlasti, vaid ikkagi ajalooline draama, mis \u0161okeerib p\u00e4ris hingeliselt ning paneb pead raputama, et kui julm v\u00f5ib ikka m\u00f5ni inimeseloom olla. Visuaalselt ja muusikaliselt samuti meeldej\u00e4\u00e4v elamus, kuid siin peab hoiatama, et mis kord on n\u00e4htud, seda enam mitte n\u00e4ha ei saa.<\/p>\n 1. “Demon Slayer: Infinity Castle”<\/p>\n Anime kui suur kinoelamus oma parimal kujul. Tehniline virtuoossus, emotsionaalne panus ja narratiivne kulminatsioon teevad sellest kultuurilise s\u00fcndmuse, mitte lihtsalt j\u00e4rjekordse animafilmi. Perega mitu korda kinos vaadatud, \u00fcks maailma edukamaid filme globaalses kinokassas, seriaali j\u00e4tk ja veel palju muud k\u00f5ik pakendatud \u00fchte pikka animatsiooni, mis on kino suure t\u00e4hega. Kuna see on anime, siis suurem osa publikust vaatas sellest m\u00f6\u00f6da, kuid kes kord selle varanduse on avastanud, on selle k\u00e4es ka l\u00f5ksus.<\/p>\n Maarja Hindoalla 2025. aasta Eesti filmide esiviisik: \u00a0\u00a0<\/p>\n 1. “Minu pere ja muud klounid” \u00a0 \u00a0 2. “Ar\u00fctmia” \u00a0\u00a0 3. “Leivalaul” \u00a0 \u00a0\u00a0 4. “Mo Papa” \u00a0 5. “Kriimsilm, karuott ja rebane. M\u00e4rkmeid metsast”\u00a0 2025. aasta maailmakino esik\u00fcmme:<\/p>\n 1. “Kui mul vaid jaksu oleks” (“If I Had Legs I’d Kick you”) 2. “Hamnet”\u00a0 3. “2000 meetrit Andrijivkani” (“2000 Meters to Andriivka”) 4. “Vaadates p\u00e4ikesesse” (“In die Sonne schauen”) 5. “\u00d6ine vahetus” (“Heldin”) 6. “Kaks prokur\u00f6ri” (“Zwei Staatsanw\u00e4lte”) 7. “Kurt” (“Sorda”) 8. “\u00dcks v\u00f5itlus teise j\u00e4rel” (“One Battle After Another”) 9. “Musirull” (“Honey Bunch”) 10. “Ema\u00f5nn” (“Mother’s Baby”) Piia \u00d5unpuu “It Was Just an Accident”<\/p>\n Iraani v\u00f5imukriitilise re\u017eiss\u00f6\u00f6ri Jafar Panafi film kulgeb suuremas osas isegi \u00fcsna l\u00f5busas road-movie tempos ja toonis, aga v\u00f5tab siis sellise totaalse toonivahetuse ja paneb k\u00f5igele suurep\u00e4rase l\u00f5pustseeniga suure rasvase punkti.<\/p>\n “Bugonia”<\/p>\n Kuigi tegu on uusversiooniga, on Yorgos Lanthimos siiski h\u00e4sti tabanud t\u00e4nap\u00e4eva vanden\u00f5uteoreetikute paranoilist tegutsemist ja kahe erakliku mehe tegutsemist tulnukate rassi h\u00e4vitamise nimel. K\u00f5ik on naljakas ja veider, kuni \u00fchel hetkel enam \u00fcldse ei ole. L\u00f5pukaadrid on siingi v\u00e4ga h\u00e4sti tehtud.<\/p>\n “One Battle After Another”<\/p>\n Filmitegijad \u00fcritavad Ameerikat ikka l\u00e4hituleviku d\u00fcstoopias n\u00e4idata ja justkui hoiatada, kuhu asjad v\u00e4lja v\u00f5ivad j\u00f5uda, kui nad praegusel kursil j\u00e4tkavad. Euroopa filmivaatajatele see kahtlemata m\u00f5jub, loodetavasti ka ookeani taga. Kogu film on hea andmine, siis meeldej\u00e4\u00e4vaimad on siiski Sean Penni ja Benicio del Toro m\u00e4ngitud k\u00f5rvaltegelased, sorry revolutsion\u00e4\u00e4r Leonardo.<\/p>\n “Sir\u0101t”<\/p>\n J\u00e4rjekordne film siin nimekirjas, peale mida j\u00e4in kinotooli kuni tiitrite l\u00f5puni istuma, sest just kogetu vajas maksimaalset seedimisaega ja minu n\u00f5rgad n\u00e4rvid maksimaalset taastumisaega. Lootusetus tundub kahjuks olevat nende aasta parimate filmide \u00fchisosa, pole midagi teha, kui me sellisel ajal elame.<\/p>\n “Pikad paberid”<\/p>\n No nii siiras ja lahke t\u00fckike t\u00e4nap\u00e4eva noorte elu. Peaaegu tahtsin peale selle filmi vaatamist ka ise end taas hilisteismelise \u00fclikooli esmakursuslasena tunda, kuigi kauaks see tunne (\u00f5nneks) pidama ei j\u00e4\u00e4nud. Meel Paliale film aga j\u00e4\u00e4b kindlasti kauaks meie filmiloosse pidama.<\/p>\n “Patused” (“Sinners”)<\/p>\n Olemata vesternide, vampiiri- ja \u00f5udusfilmide f\u00e4nn, \u00fcllatas “Patused” mind kinos v\u00e4ga positiivselt. Eriliselt v\u00e4\u00e4rib see kohta siin aasta lemmikute tabelis \u00fche uskumatult v\u00f5imsa laulu- ja tantsustseeni p\u00e4rast ja Ludwig G\u00f6ransson v\u00e4\u00e4rib taaskord Oscarit.<\/p>\n “Magic Farm”<\/p>\n Kui mu esik\u00fcmne esiviisik on k\u00f5ik \u00fcsna t\u00f5sistes toonides, k\u00fcllaltki karmid ja isegi v\u00e4givaldsed filmid, siis Helsingi filmifestivalil n\u00e4htud “Magic Farm” on mu selle aasta lemmik USA indie-kino amps. Amalia Ulman on loonud m\u00f5nusa irooniaga loo dokfilmitegjatest, kes otsivad Argentiina kolkast j\u00e4rgmist \u00e4gedat lugu (no n\u00e4iteks Vice’i), aga ei n\u00e4e oma ninaotsast kaugemale.<\/p>\n “Viimane showt\u00fcdruk” (“The Last Showgirl”)<\/p>\n Olen oma lemmikute kohta aasta jooksul Letterboxdi filmij\u00e4lgimis\u00e4pis jooksvat nimekirja ja edetabelit pidanud ja pean tunnistama, et esimese emotsiooni ja hinnangu pealt j\u00e4i “Viimane showt\u00fcdruk” esik\u00fcmnest k\u00fcll v\u00e4lja. Millegip\u00e4rast aga meenub see film mulle ikka ja j\u00e4lle, oma naiivse lootusrikkuse, purunenud Ameerika unelma ja uneleva Vegase vaadetega. Operaator on muideks Autumn Durald Arkapaw, kes v\u00f5ttis \u00fcles ka “Patused”!<\/p>\n “Mootorsaed laulsid”<\/p>\n Eelmise aasta ERR-i aastakokkuv\u00f5tte mainituim eesti film j\u00f5udis kinodesse alles eelmise aasta l\u00f5pus ning loodan, et ma pole ainus hilinenud filmif\u00e4nn, kes mainib seda oma 2025. aasta kokkuv\u00f5ttes. Ega k\u00fcll k\u00fcllale liiga tee, sest Sander Maran on kahtlemata hakkama saanud eepilise teosega. \u00dckski kirjeldus ei suuda kokku v\u00f5tta seda, kui siiralt l\u00f5bus vaatamiskogemus see on. Oma filmiriiulil paneksin selle “Maleva” k\u00f5rvale, neil on mingi ideeline \u00fchisosa ja huumor, mis v\u00e4\u00e4riks ikka aeg-ajalt uuesti nautimist.<\/p>\n “T\u00f5eline valu” (“A Real Pain”)<\/p>\n Siiras perekonna- ja suhtedraama, mis ei ole liiga intensiivne “ameeriklased Euroopas” kogemus. Ilmselt aitas isiklikult filmi m\u00f5jule kaasa ka t\u00f5siasi, et sattusin suvisel Poola-reisil pooljuhuslikult t\u00e4pselt selle filmi radadele Lublinis.<\/p>\n Ivar Murd 1. “K\u00fclaline”, re\u017e: Vytautas Katkus<\/p>\n 2. “Memory”, re\u017e: Vladlena Sandu<\/p>\n 3. “Kontinental ’25”, re\u017e: Radu Jude<\/p>\n 4. “Eddington”; re\u017e: Ari Aster<\/p>\n 5. “Kaks prokur\u00f6ri”, re\u017e: Sergei Loznitsa<\/p>\n 6. “Grand Tour”, re\u017e: Miguel Gomes<\/p>\n 7. “The Mastermind”, re\u017e: Kelly Reichardt<\/p>\n 8. “\u00d6\u00f6\u00e4\u00e4r”, re\u017e: Vladimir Loginov<\/p>\n 9. “Lumi saadab meid”, re\u017e: Natalia Mirzoyan<\/p>\n 10. “L\u00f5unamaa kroonikad”, re\u017e: Ignas Miskinis<\/p>\n 11. “Kv\u00e4\u00e4r”, re\u017e: Luca Guadagnino<\/p>\n 12. “Caught by the Tides”, re\u017e: Jia Zhangke<\/p>\n 13. “Bugonia”, re\u017e: Yorgos Lanthimos<\/p>\n 14. “Sentimentaalne v\u00e4\u00e4rtus”, re\u017e: Joachim Trier<\/p>\n 15. “Goodbye Horses: The Many Lives of Q Lazzarus”, re\u017e: Eva Aridjis<\/p>\n 16. “F1”, re\u017e: Joseph Kosinski<\/p>\n 17. “Lihtsalt \u00fcks \u00f5nnetus”, re\u017e: Jafar Panahi<\/p>\n 18. “Fr\u00e4nk”, re\u017e: T\u00f5nis Pill<\/p>\n 19. “L\u00f6\u00f6gimasin”, re\u017e: Benny Safdie<\/p>\n 20. “Uus raha”, re\u017e: Rain Rannu<\/p>\n Joonas Lass 1. “If I Had Legs I’d Kick You”<\/p>\n Olen pikalt m\u00f5jutatud olnud Ronald Bronsteini ja Safdie vendade loomingust, ehk oli vaid aja k\u00fcsimus, mil \u00fcks neist j\u00e4lle silma j\u00e4\u00e4b ja ma olen nii \u00f5nnelik, et selleks oli Mary Bronsteini uus film. T\u00e4ielik \u00e4revuspauk, aga ka aus ja siiras vaade 21. sajandi emotsioonidele l\u00e4bi paanikast n\u00f5retava emaobjektiivi.<\/p>\n 2. “One Battle After Another”<\/p>\n Kindlasti mitte PTA parim, kuid kahtlemata masse kinno vedav suurt\u00f6\u00f6. Erutav ja naerutav.<\/p>\n 3. “Sentimental Value”<\/p>\n Olles just “Maailma halvima inimese” \u00e4ra vaadanud, l\u00f5i see \u00f5igesse auku ja Joachim Trier on ilmselt 21. sajandi suhete m\u00f5ttes \u00fcks huvitavamaid filmitegijaid, kes praegu t\u00f6\u00f6tab.<\/p>\n 4. “Eddington”<\/p>\n Kui s\u00f5ber palus mult, et ma n\u00e4itaksin midagi t\u00f5eliselt kinomaastikul uut, siis v\u00e4itsin, et “Eddington” seda kahtlemata on. Ari Aster julgeb l\u00e4hiajaloo luubi alla v\u00f5tta ja ehedalt n\u00e4idata meile koroonaaja hullutusi ja k\u00f5ike, mis sellega kaasas k\u00e4is.<\/p>\n 5. “Sinners”<\/p>\n Ilgelt lahe “From Dusk Till Dawn” sugemetega teos, mis \u00fcllatas ja raputas filmimaailma \u00f5igustatult korralikult. K\u00f5ik siin filmis on ilusti visiooni tarbeks l\u00e4bi m\u00f5eldud ja see annab tunda. Respekt. Vaatan kindlasti kunagi veel, kasv\u00f5i lihtsalt muusika p\u00e4rast.<\/p>\n 6. “Wake Up Dead Man”<\/p>\n Ilmselt k\u00f5ige t\u00f5sisem Rian Johnsoni “Knives Outi” detektiivifilmidest ja nautisin seda v\u00e4ga. Kahtlemata ajatum kui “Glass Onion”, mis oma pinnapealse rikastekriitikaga minu jaoks n\u00f5rgaks j\u00e4i. Tore, et Johnson \u00f5igustab nende filmide ootamise alati \u00e4ra!<\/p>\n 7. “Fr\u00e4nk”<\/p>\n
re\u017eiss\u00f6\u00f6r, filmiajakirjanik<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3105102haf75t24.png\"\/)
Kaader Mst\u00f5slav T\u0161ernovi filmist “2000 meetrit Andrijivkani” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n
Artise programmijuht<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Guillermo del Toro\u00a0<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Ryan Coogler<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Danny Boyle<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/2916228ha0f1t24.jpg\"\/)
“28 aastat hiljem” Autor\/allikas: CAP \/ PLF \/ Scanpix<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Kleber Mendonca Filho<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Kogonada<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Kaouther Ben Hania<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Paul Thomas Anderson<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Haruo Sotozaki<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Danny ja Michael Philippou<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Robert Eggers<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Oliver Laxe<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Kirk Jones<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3096846h7a61t24.jpg\"\/)
“Ma vannun” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Michael Lockshin<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Gy\u00f6rgy P\u00e1lfi<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: K\u00f4ji Shiraishi<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Eeva M\u00e4gi<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Zach Cregger<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Eva Victor<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Bong Joon Ho<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Hikari<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Ben Leonberg<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Oliver Hermanus<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Steven Soderbergh<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/2729489h400at24.jpg\"\/)
“Kohalolu” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Tim Mielants<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Sang-il Lee<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Sergei Loznitsa<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: David Moreau<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Ferzan \u00d6zpetek<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Isabel Coixet<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Joseph Kosinski<\/p>\n
filmiajakirjanik, Postimehe kultuuritoimetaja<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3060033ha562t24.jpg\"\/)
“Lihtsalt \u00fcks \u00f5nnetus” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/2894982hadfet24.jpg\"\/)
“Too ta tagasi” Autor\/allikas: \u00a9 Sony Pictures Releasing Switzerland GmbH<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3137758h56aft24.jpg\"\/)
“Teolt tabatud” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n
filmikriitik<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3137761h3938t24.jpg\"\/)
“Bugonia” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n
filmispetsialist<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/2825480hf749t24.png\"\/)
“P\u00fcha viigipuu seeme” Autor\/allikas: kaader filmist<\/p>\n
produtsent, filmikriitik<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3094890h5fb2t24.jpg\"\/)
“K\u00fclaline” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n
produtsent<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/2706338hf3fct24.jpg\"\/)
“Pikad paberid” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n
re\u017eiss\u00f6\u00f6r<\/p>\n
“Home Sweet Home”, re\u017e: Frelle Petersen<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3137764h2b2ct24.jpg\"\/)
“Sorry, Baby” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n
filmilevitaja ja festivalikorraldaja<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3082470h8158t24.png\"\/)
Frankenstein Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n
S\u00f5pruse kino ja Valga Hot Shortsi l\u00fchifilmifestivali programmijuht<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/2804156h4862t24.jpg\"\/)
“Fr\u00e4nk” Autor\/allikas: Allfilm<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3096303h43cct24.jpg\"\/)
“Torn” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n
filmiajakirjanik<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/2740097hb7a4t24.jpg\"\/)
“Brutalist” Autor\/allikas: \u00a9 Universal Pictures International Switzerland<\/p>\n
re\u017eiss\u00f6\u00f6r<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3084339hc54bt24.jpg\"\/)
“Vaadates p\u00e4ikesesse” (re\u017eiss\u00f6\u00f6r Mascha Schilinski) Autor\/allikas: Kaader filmist \/ P\u00d6FF<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3100374h34e1t24.png\"\/)
“Minu pere ja muud klounid” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n
filmiajakirjanik<\/p>\n
“In die Sonne schauen”https:\/\/kultuur.err.ee\/”Sound of Falling”
Mascha Schilinski
Saksamaa<\/p>\n
“2000 \u043c\u0435\u0442\u0440\u0456\u0432 \u0434\u043e \u0410\u043d\u0434\u0440\u0456\u0457\u0432\u043a\u0438”
Mstislav T\u0161ernov
Ukraina-USA<\/p>\n
Oliver Laxe
Hispaania-Prantsusmaa<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3094881haa99t24.jpg\"\/)
“Sirat” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n
D\u00e9ni Oumar Pitsaev
Gruusia-Prantsusmaa-Belgia<\/p>\n
“Dry Leaf”https:\/\/kultuur.err.ee\/”\u10ee\u10db\u10d4\u10da\u10d8 \u10e4\u10dd\u10d7\u10dd\u10da\u10d8”
Alexandre Koberidze
Gruusia-Saksamaa<\/p>\n
“Un Poeta”
Sim\u00f3n Mesa Soto
Kolumbia-Rootsi-Saksamaa<\/p>\n
“A Useful Ghost”https:\/\/kultuur.err.ee\/”\u0e1c\u0e35\u0e43\u0e0a\u0e49\u0e44\u0e14\u0e49\u0e04\u0e48\u0e30”
Ratchapoom Boonbunchachoke
Tai-Prantsusmaa-Singapur-Saksamaa<\/p>\n
“Sve\u010dias”
Vytautas Katkus
Leedu-Norra-Rootsi<\/p>\n
Harry Lighton
UK-Iirimaa-Holland<\/p>\n
Eva Victor
USA<\/p>\n
Pietinia Kronikas
Ignas Mi\u0161kinis
Leedu<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/2878851hc5bdt24.jpg\"\/)
“L\u00f5unamaa kroonikad” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n
“Dieva suns”
Raitis \u0100bele, Lauris \u0100bele
L\u00e4ti-USA<\/p>\n
“Sorda”https:\/\/kultuur.err.ee\/”Deaf”
Eva Libertad
Hispaania<\/p>\n
“If I Had Legs I’d Kick You”
Mary Bronstein
USA<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3103440h4083t24.jpg\"\/)
“Kui mul vaid jaksu oleks” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n
“Yek tasadof sadeh”https:\/\/kultuur.err.ee\/”It Was Just an Accident”
Jafar Panahi
Iraan-Prantsusmaa-Luksemburg<\/p>\n
Father Mother Sister Brother
Jim Jarmusch
USA-Prantsusmaa-Iirimaa-Itaalia-Saksamaa-UK<\/p>\n
“Kaj ti je deklica”https:\/\/kultuur.err.ee\/”Little Trouble Girls”
Ur\u0161ka Djuki\u0107
Horvaatia-Sloveenia-Serbia-Itaalia<\/p>\n
“O Agente Secreto”https:\/\/kultuur.err.ee\/”The Secret Agent”
Kleber Mendon\u00e7a Filho
Brasiilia-Saksamaa-Prantsusmaa-Holland<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3112044h535dt24.jpg\"\/)
“Salaagent” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n
“Nouvelle vague”
Richard Linklater
Prantsusmaa-USA<\/p>\n
Radu Jude
Rumeenia-Austria-\u0160veits-Luksemburg-Brasiilia-UK<\/p>\n
kultuuriajakirjanik<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/2867040h4ee2t24.jpg\"\/)
“Eddington” Autor\/allikas: Kaader filmist \/ Cannes<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3028695h23f1t24.jpg\"\/)
“Unistused” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3094419hbb62t24.jpg\"\/)
“Christy” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n
kultuuriajakirjanik<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3078171hfeaat24.jpg\"\/)
“Kaks prokur\u00f6ri” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n
filmikriitik<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/2889171haa79t24.jpg\"\/)
“Inetu kasu\u00f5de” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n
kultuuriajakirjanik<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/2984793h443ft24.jpg\"\/)
“Lumi saadab meid” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n
Eesti Filmi Instituudi m\u00e4ngufilmide ekspert<\/p>\n
reastan ainult v\u00e4lismaa filme.<\/p>\n
Lav Dias “Magalh\u00e3es” (“Magellan”)
John Skoog “Reduut” (“Redoubt”)<\/p>\n
Yorgos Lanthimos “Bugonia”
Ari Aster “Eddington”<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3084342h8006t24.jpg\"\/)
“Hind Rajabi h\u00e4\u00e4l” (re\u017eiss\u00f6\u00f6r Kaouther Ben Hania) Autor\/allikas: Kaader filmist \/ P\u00d6FF<\/p>\n
Mst\u00f5slav T\u0161ernov “2000 meetrit Andrijivkani”
Jafar Panahi “Lihtsalt \u00fcks \u00f5nnetus”
Kaouther Ben Hania “Hind Rajabi h\u00e4\u00e4l”<\/p>\n
Vytautas Katkus “K\u00fclaline”
Lauri-Matti Parppei “A Light That Never Goes Out”<\/p>\n
filmispetsialist<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Paul Thomas Anderson<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Oliver Laxe<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: James Griffiths<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: T\u00f5nis Pill<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Kleber Mendon\u00e7a Filho<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6rid: Danny ja Michael Philippou<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3103470h6a5at24.jpg\"\/)
“Train Dreams” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Clint Bentley<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Adam Elliot<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Dan Trachtenberg<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Park Chan-wook<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Zach Cregger<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Joseph Kosinski<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Kirk Jones<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Jafar Panahi<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Lee Sang-il<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Megan Park<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Richard Linklater<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/2964918h00abt24.png\"\/)
“Uus laine” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Meel Paliale<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Eva Victor<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Thomas Stuber<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Mike Flanagan<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Peter Cattaneo<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6rid: Jared Bush ja Byron Howard\u00a0<\/p>\n
ERR-i kultuuriportaali toimetaja<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3096867hffdft24.jpg\"\/)
“Hamnet” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n
Eesti Filmi Instituudi juht<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3137767h7192t24.jpg\"\/)
“Isa ema \u00f5de vend” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n
filmikriitik<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/2976492h8feft24.jpg\"\/)
“Relvad” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n
filmitegija, BFM-i \u00f5ppej\u00f5ud<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r T\u00f5nis Pill. Eesti. <\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6rid Chris Appelhans ja Maggie Kang. USA. Netflix.<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r Sim\u00f3n Mesa Soto. Kolumbia.<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r Lynne Ramsay. USA.<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3137770h70cdt24.jpg\"\/)
“Sure, mu arm” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r Sim\u00f3n Mesa Soto. USA.<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r Kelly Reichardt. USA. MUBI<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r Clint Bentley. USA. Netflix.<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r Kullar Viimne. Eesti.<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r Eva Victor. USA.<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r Jafar Panahi. Iraan.<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r Park Chan-wook. L\u00f5una-Korea.<\/p>\n
re\u017eiss\u00f6\u00f6r<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3137773h41bct24.jpg\"\/)
“Kana” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n
filmilevitaja<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/2770064hbeaat24.jpg\"\/)
Bong Joon-ho film “Mickey 17” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n
filmilevitaja<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Paul Thomas Anderson<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Mike Flanagan<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/2944101h7319t24.jpg\"\/)
“Chucki elu” Autor\/allikas: DCM<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: T\u00f5nis Pill<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Kirk Jones<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Steven Sodenbergh<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Eva Victor<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Jafar Panahi<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Hikari<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3084552h05b6t24.jpg\"\/)
“Rendipere” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Park Chan-wook<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Guillermo del Toro<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Kleber Mendon\u00e7a Filho<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Joseph Kosinski<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Yorgos Lanthimos<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Chlo\u00e9 Zhao<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Noah Baumbach<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Michael Shanks<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/2998188hc468t24.jpg\"\/)
“\u00dcheskoos” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Kaouther Ben Hania<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Meel Paliale<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Carlos Marques-Marcet<\/p>\n
Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: James Cameron<\/p>\n
Jupiteri peatoimetaja<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3137776hcda1t24.jpg\"\/)
“Katusekutt” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n
H\u00d5FFi juht, P\u00d6FFi programmikoostaja<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3137779h7434t24.jpg\"\/)
“Patused” Autor\/allikas: CAP\/UFS \/ Scanpix<\/p>\n
Elektriteatri programmimeeskonna liige, filmilevitaja<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/2996532h0a87t24.jpg\"\/)
“Materialistid” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n
Eesti Filmimuuseumi juht, filmikriitik<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3119584h1ba8t24.jpg\"\/)
“\u00dcks v\u00f5itlus teise j\u00e4rel” Autor\/allikas: Warner Bros \/ kaader filmist<\/p>\n
Elektriteatri programmimeeskonna liige<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3137782hfe60t24.jpg\"\/)
“Heraklese langemine” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n
Thule Kino juht, filmilevitaja<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3137785h9acat24.png\"\/)
“F1” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n
re\u017eiss\u00f6\u00f6r<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/2715974h2b86t24.jpg\"\/)
“Kikilipsuga m\u00e4ssaja” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n
EFI andmeanal\u00fc\u00fctik, filmispetsialist<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3109500ha5edt24.jpg\"\/)
“Zootropolis 2” Autor\/allikas: The Walt Disney Company<\/p>\n
filmikriitik<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3001893h85b0t24.jpg\"\/)
Benny Safdie “Smashing Machine” Autor\/allikas: Kaader filmist\/Veneetsia filmifestival<\/p>\n
Apollo Kino programmijuht<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3095748h5581t24.jpg\"\/)
“Uus raha” Autor\/allikas: Tallifornia<\/p>\n
filmispetsialist<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/2892627hc2c8t24.jpg\"\/)
“Foiniiklaste skeem” (“The Phoenician Scheme”) Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n
kommunikatsioonin\u00f5unik<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3137788he977t24.jpg\"\/)
“Pillion” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n
filmispetsialist<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/2679001h9a3at24.jpg\"\/)
Lily-Rose Depp filmis “Nosferatu” (re\u017eiss\u00f6\u00f6r Robert Eggers) Autor\/allikas: Universal Pictures International Switzerland<\/p>\n
filmikriitik<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3084336hefc6t24.jpg\"\/)
“Luuletaja” (re\u017eiss\u00f6\u00f6r Sim\u00f3n Mesa Soto) Autor\/allikas: Kaader filmist \/ P\u00d6FF<\/p>\n
EFI tootmisosakonna juht<\/p>\n
Mstyslav Chernov<\/p>\n
Oliver Laxe<\/p>\n
David Borenstein, Pavel Talankin<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3078165h9d0et24.jpg\"\/)
“H\u00e4rra Eikeegi Putini vastu” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n
Amy Berg<\/p>\n
Amber Fares<\/p>\n
Raoul Peck<\/p>\n
Richard Linklater<\/p>\n
filmispetsialist<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/2844056h09dbt24.jpg\"\/)
“Frewaka” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n
P\u00d6FF-i tegevjuht, Just Filmi programmijuht<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3086889h85d2t24.jpg\"\/)
“\u00d6\u00f6\u00e4\u00e4r” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n
filmilevitaja<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/2689372h98d0t24.jpg\"\/)
“Aurora” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n
filmikriitik<\/p>\n
2. “Salaagent”, re\u017e:\u00a0Kleber Mendonca Filho<\/p>\n
4. “Die My Love”, re\u017e:\u00a0Lynne Ramsay<\/p>\n
Siin nimekirjas tinglikult, sest “Ehast koiduni” vampiiriteema j\u00e4\u00e4b rohkem laste ja (ameerik)laste maiuspalaks. Siiski h\u00fcmn vabadusele ja blues-muusikale.\u00a0<\/p>\n
Artise turundus- ja projektijuht<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/2791267h78b2t24.jpg\"\/)
“Must kood” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/2961639hd8fft24.jpg\"\/)
“Suveraamat” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n
filmikriitik<\/p>\n
Heilika Pikkov, Liina S\u00e4rkinen\u00a0<\/p>\n
Maria Reinup\u00a0<\/p>\n
Katariina Aule\u00a0<\/p>\n
Eeva M\u00e4gi\u00a0<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3087510hf7f6t24.jpg\"\/)
“Mo Papa” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n
Riho V\u00e4strik\u00a0\u00a0<\/p>\n
Mary Bronstein
USA<\/p>\n
Chlo\u00e9 Zhao
UK, USA<\/p>\n
Mstyslav T\u0161ernov
Ukraina, USA<\/p>\n
Mascha Schilinski
Saksamaa<\/p>\n
Petra Biondina Volpe
\u0160veits, Saksamaa<\/p>\n
Sergei Loznitsa
Prantsusmaa, Saksamaa, Holland, L\u00e4ti, Rumeenia, Leedu, Ukraina<\/p>\n
Eva Libertad
Hispaania<\/p>\n
Paul Thomas Anderson
USA<\/p>\n
Dusty Mancinelli, Madeleine Sims-Fewer
Kanada, UK<\/p>\n
Johanna Moder
Austria, Saksamaa, \u0160veits<\/p>\n
filmikriitik<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/2818892hb3ebt24.jpg\"\/)
“Viimane showt\u00fcdruk” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n
re\u017eiss\u00f6\u00f6r<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3137791h95c8t24.jpg\"\/)
“Kv\u00e4\u00e4r” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n
filmikriitik<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3137794h2fbat24.jpg\"\/)
“Warfare” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3137797h4c92t24.jpg\"\/)
“Kabuki meister” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n