Pressiteade<\/p>\n
Fakt, et leetrid on ohtliku nakkushaigusena hakanud levima Eesti inimeste vahel, on hoiatussignaal s\u00fcgavamast probleemist kogu siinses vaktsineerimiss\u00fcsteemis, hindavad tervishoiu valdkonna eksperdid.<\/p>\n
\u00a0Tallinna Lastehaigla\u00a0k\u00f5rgelt hinnatud lastearsti Reet Raukase s\u00f5nul on Eestis leetrite ja ka teiste haiguste vastu vaktsineeritud juba kriitilisest piirist v\u00e4hem lapsi, mis seab ohtu ka t\u00e4iskasvanud ja kogu tervishoius\u00fcsteemi tervikuna. \u201cViimatine avalikkuse ette j\u00f5udnud leetrite juhtum, kus \u00fche Eesti kooli vaktsineerimata \u00f5pilane nakatus leetritesse Eestis, n\u00e4itab must-valgel kohalikku probleemi s\u00fcvenemist.\u00a0K\u00fcmnest nakatunust \u00fcheksa on vaktsineerimata.\u00a0See\u00a0ei ole erand, vaid m\u00e4rk laiemast probleemist. Vaktsineerimiskaitse on langemas ka teiste nii nimetatud unustatud nakkushaiguste puhul, mis v\u00f5ivad taas levima hakata,\u201d r\u00e4\u00e4kis Raukas.<\/p>\n
Leetrite vastu vaktsineerimise m\u00e4\u00e4r on langenud juba alla haiguse leviku pidurdamiseks vajaliku taseme ehk 95%.\u00a0Kuigi on olemas ohutu vaktsiin, suri Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel 2024. aastal maailmas leetritesse hinnanguliselt 95 000 inimest, enamik neist olid vaktsineerimata v\u00f5i osaliselt vaktsineeritud alla 5-aastased lapsed.<\/p>\n
\u201cKeegi ei tohiks nakatuda v\u00f5i surra haigustesse, mis on vaktsiiniga v\u00e4lditavad.\u00a0Kurvastava t\u00f5siasjana v\u00f5tab v\u00f5imust erinevate haiguste vastase vaktsineerimise langus ja \u00fcha s\u00fcvenev umbusk, vaktsiinik\u00f5hklused ja valeinfo levik Baltikumis tervikuna. Murettekitavalt levib sama trend ka tervishoiut\u00f6\u00f6tajate endi seas, mis \u00f5\u00f5nestab avalikkuse usaldust,\u201c leidis Raukas.<\/p>\n
SA Tallinna Koolitervishoiu juhtiv\u00f5de K\u00fclli Reinsalu\u00a0t\u00f5des, et murekohad on kooli\u00f5dede vaatenurgast samad ja leidis, et lisaks s\u00fcsteemsetele lahendustele on vaja kasvatada ka teadlikkust. Terviseameti andmetel on 2023. aasta seisuga Eestis ligikaudu 25 000 kuni 16-aastast last \u00f5igeaegselt erinevate haiguste vastu vaktsineerimata.<\/p>\n
\u201cSelleks, et meie k\u00f5igi tervis oleks kaitstud, peab vaktsineerimise olulisuse ja kasutegurite selgitamine olema j\u00e4rjepidev nii lapsevanemate, laste kui ka tervishoiut\u00f6\u00f6tajate seas. Samuti ei tohiks laste tervisekaitse arenenud e-riigis takerduda tervishoius\u00fcsteemi enda taha ning vaktsineerimiskorraldus peab olema l\u00e4bim\u00f5eldud ja sujuv. Siin aitaks \u00fche lahendusena perearstide ja kooli\u00f5dede tihedam koost\u00f6\u00f6, kus n\u00f5usolekuid k\u00fcsitakse juba perearstikeskustes enne kooli j\u00f5udmist, et v\u00e4ltida katkestusi ja viivitusi vaktsineerimises,\u201c \u00fctles Reinsalu.<\/p>\n
Ka Raukase s\u00f5nul seisneb lahendus alarmeerivale olukorrale mitmek\u00fclgses l\u00e4henemises ja \u00fchises tegutsemises, et k\u00f5rvaldada takistused, mis p\u00e4rsivad vaktsineerimise \u00f5igeaegset ja t\u00f5husat l\u00e4biviimist. \u201eVaja on riigi, raviasutuste, arstide, \u00f5dede ja ravimifirmade tihedamat koost\u00f6\u00f6d, et pakkuda inimestele selget, usaldusv\u00e4\u00e4rset ja teadusp\u00f5hist teavet ning tasakaalustada valeinfo levikut,\u201c loetles lastearst.<\/p>\n
\u201cOluline on ka see, et t\u00e4iskasvanud hoolitseksid oma vaktsineerimiskaitse eest. N\u00e4iteks leetrite puhul soovitatakse aastatel 1980\u20131992 s\u00fcndinutel kaaluda korduvvaktsineerimist, kuna toona kasutatud vaktsiinid ei pruukinud tagada t\u00e4ielikku kaitset. Kuigi korduvvaktsineerimine on t\u00e4iskasvanutele tasuline, on see taskukohane,\u201d lisas Raukas.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Pressiteade Fakt, et leetrid on ohtliku nakkushaigusena hakanud levima Eesti inimeste vahel, on hoiatussignaal s\u00fcgavamast probleemist kogu siinses…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":72504,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,4568,19,25,23,24,22,20,570,30],"class_list":{"0":"post-72503","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-leetrid","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-vaktsineerimine","28":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115785644376813647","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/72503","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=72503"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/72503\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/72504"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=72503"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=72503"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=72503"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}