<\/p>\n
Lehte Hainsalu on kirjanik, kellel igasuguste kirjanduslooliste paikapanekutega pole eriti vedanud. Ikka kipub ta v\u00e4lja j\u00e4\u00e4ma pikematest, n\u00e4iteks k\u00fcmnendipikkuseid tendentse haaravatest artiklitest, v\u00f5i leiab vaid p\u00f5gusat \u00e4ram\u00e4rkimist m\u00f5nes aasta\u00fclevaates.<\/p>\n
Teisest k\u00fcljest on Lehte Hainsalul siiski ka v\u00e4ga vedanud, tal on olnud hulk aastaid oma t\u00f5sine uurija Valeria R\u00e4nik, kes on tema kohta avaldanud kaks s\u00fcvenevat, suure empaatiaga kirjutatud raamatut (2004, 2008).<\/p>\n
Neist esimest arvustades kirjutasin 2004. aastal Postimehes: “Just Lehte Hainsalu viimase k\u00fcmne aasta romaanide julget eksperimenteerivust, lennukat kultuuriloolist haaret, ps\u00fchholoogiliste eritluste meisterlikkust ja ka puhtkeelelist-stiililist vormiv\u00f5lu on Valeria R\u00e4nik sageli v\u00e4ga t\u00e4pselt ja veenvalt esile toonud.”<\/p>\n
T\u00f5epoolest, sellist j\u00e4rjestikust eredate romaanide rida nagu “Viis minutit enne vihma” (1997), “Viis minutit p\u00e4rast vihma” (1997), “Kukelokuti” (1999) ja “Kellakuuljad” (2001, 2007) on ette n\u00e4idata v\u00e4hestel meie kirjanikel.<\/p>\n
Mul on hea meel, et minu esimeses, 2005. aastal ilmunus kriitikakogumikus “Kulli pilk” on k\u00fcmme lehek\u00fclge Lehte Hainsalu teoste kohta, kus ma muu hulgas p\u00fc\u00fcdsin ka omalt poolt mingit kirjandusloolist \u00f5iglust jalule seada.<\/p>\n
Minu n\u00fc\u00fcdses Tartu Postimehe arvustuses (23. september 2025) p\u00fc\u00fcdsin eriti esile tuua Lehte Hainsalu memuaarset vaadet paljudele Tartu kirjanikele kui piltlikult \u00f6eldes suure pere pereema loodud perekonnapilte, mis kaugeltki alati ei tarvitse olla ilusad p\u00fchap\u00e4evaportreed, vaid v\u00f5ivad vahel ka nii-\u00f6elda \u00fclek\u00e4te l\u00e4inud pereliikmeid \u00fcsna karmilt, kuid siiski mitte kuidagi mahategevalt v\u00f5i \u00e4rat\u00f5ukavalt paika panna.<\/p>\n
Kui m\u00f5ne aasta eest ilmus Sirje Oleski raamat ENSV kirjanike liidu ajaloost, siis oli selles tunda samasugust kirjanike kui suure pere lugu. Sirje Oleski raamatut arvustades ma k\u00f5rvutasin seda Lehte Hainsalu romaaniga “Kellakuuljad” ja kirjutasin:<\/p>\n
“Tahaksin siinkohal hea s\u00f5naga meenutada Lehte Hainsalu kultuuriloolist ahelromaani “Kellakuuljad” (Eesti Raamat 2001, 488 lk). Selles tugevasti dokumentaalsele alusp\u00f5hjale, aga samuti isiklikele m\u00e4lestustele toetuvas, kaht sajandit haaravas teoses on kujutatud ka ENSV perioodi, luues tollastest kirjanikest hulga v\u00e4rvikaid portreid. Hainsalu ja Oleski raamatud t\u00e4iendavad teineteist suurep\u00e4raselt” (Tartu Postimees 8. november 2022).<\/p>\n
Ja n\u00fc\u00fcd v\u00f5iks t\u00e4pselt sama korrata Lehte Hainsalu uue raamatu “\u00d5petaja 12” puhul. Sedagi v\u00f5iks vist nimetada memuaarromaaniks, mis koosneb seekord 57 pildikesest ja h\u00f5lmab paljusid k\u00f5ige tuntumaid Tartu literaate, alates juba Juri Lotmanist, Betti Alverist, Mati Undist, Jaan Kaplinskist, aga ka mitmeid v\u00e4hemtuntuid ja t\u00e4nap\u00e4eval vist juba \u00fcsna unustatud autoreid, nagu n\u00e4iteks Felix Kotta, Ellinor R\u00e4ngel, Helgi Muller, Karl Taev, Marje Pedajas, Voldemar Raidaru, Velli Verev, Jaan Toomla, Milvi Seping. Just selliste kirjandusloos tahaplaanile j\u00e4\u00e4nud autorite meenutamine on eriti t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rne.<\/p>\n
Ma ei tahakski p\u00fc\u00fcda kuidagi seda 57 autori galeriid hinnata v\u00f5i mingisse paremusj\u00e4rjestusse panna, see jutt l\u00e4heks siis juba v\u00e4ga pikale, pealegi on iga\u00fchel ju \u00f5igus oma subjektiivsetele m\u00e4lestustele, ja nii on ka minu m\u00e4lestused m\u00f5nest kirjanikust m\u00f5ne kandi pealt teistsugused.<\/p>\n
\u00d5ieti peatuksingi praegu vaid \u00fchel kirjanikul, kelle kirjanduslooline hindamine on olnud pikka aega kuidagi intrigeerivalt problemaatiline, ja selleks on Anna Haava. Lehte Hainsalu tsiteerib Villem Ridala k\u00e4sitlust Anna Haavast, mis on ka t\u00f5epoolest kummaline, t\u00e4nap\u00e4eval lugedes peaaegu et lausa paroodia, siin on suures\u00f5naliselt pajatatud luuletajanna armastuse traagikast:<\/p>\n
“See armastus on nagu altar, mille ette palvetades langetakse. See ei ole andumine, vaid pigem keeldumine, sellep\u00e4rast on see armastus arg, kartlik, tagasihoidlik, h\u00e4belik, see ei oska lugu pidada olevast \u00f5nnest, see kardab ja kurdab juba ette kaduvikku, \u00f5nne kadumist v\u00f5i otsib valu l\u00e4inud aegade m\u00e4lestusist, see on eleegiline juba enne, kui seda tarvitseks olla, see ei kehta [? \u2013 ilmselt t\u00e4henduses: ei luba \u2013 A. K.] ilutseda, r\u00f5\u00f5mus, l\u00f5bus ja m\u00f5ttevallatu olla, see kahetseb, kurdab, leinab, m\u00fcrgitades oma \u00f5nne. Mingi kohus, orjus, r\u00e4nk palvelus, mille all s\u00fcda n\u00f5rkeb ja hing traagiliseks muutub. Haledus, nutt on selle avaldumismood, v\u00f5imatus h\u00f5isata paneb selle igatsema surma, teeb selle eleegiliseks, veel sagedamini leinaliseks, kalmuliseks, traagiliseks” (lk 37). \u2013 Oi \u00f5udust k\u00fcll!<\/p>\n
On v\u00e4ga hea, et Lehte Hainsalu sellist luulele l\u00e4henemist ja samas ka Ello S\u00e4\u00e4ritsa loodud pilti Haavast korrigeerib, aga seda v\u00f5iks isegi veel rohkem teha. Selles seoses meenus mulle kunagine Indrek S\u00e4rje l\u00fchiarvustus Ello S\u00e4\u00e4ritsa Anna Haava raamatu kohta (vahel j\u00e4\u00e4b m\u00f5ni l\u00fchiarvustus hoopis paremini meelde kui pikad dotseerivad traktaadid). S\u00e4rg t\u00f5stis esile hoopis teistsugust Haavat, mitte sellist haiget ja \u00f5nnetut ja \u00fcksildast ja h\u00fcljatud ja katusekambrites k\u00fclmetavat nutunaist, vaid hoopis s\u00e4ravat ja elegantset daami. Indrek S\u00e4rg kirjutas:<\/p>\n
“Kohe esikraamatuga uueks Koidulaks kuulutatud, Peterburis \u00f5ukonnakindrali lossis seltsidaamina teeninud, Postimehele mitmest keelest kirjandust t\u00f5lkinud, l\u00e4bi k\u00e4inud pea k\u00f5igi omaaegse Eesti vaimusuurustega, loomej\u00f5uline ka k\u00f5rges vanuses \u2013 see on teine Anna Haava.” Mitmetelt fotodelt “ei paista allaheitlik maanaine, vaid pigem uhke hoiakuga ilma ja inimesi n\u00e4inud daam. Poetess koos oma kaaskonnaga. \u00dcrgj\u00f5uline natuur, nagu Anna Haava kohta Leipzigis \u00f6eldigi.” (Eesti Ekspress 12. juuli 2007).<\/p>\n
Kirjandusloos p\u00fcsivad stambid on \u00fcks paras nuhtlus ning Lehte Hainsalu stambivaba isikup\u00e4rane l\u00e4henemine on heaks n\u00e4iteks v\u00e4skest l\u00e4henemisest kogu meie kirjandusloole. Loodan, et tulevased uurijad v\u00f5ivad t\u00e4nu Lehte Hainsalu kirjandusloolise kallakuga teostele leida hulgaliselt kilde ja killukesi, mis v\u00f5iksid meie kirjanduslugu elavamaks muuta, ja loodetavasti leiab ka autor ise seal senisest \u00f5iglasema koha.<\/p>\n
Kui kultuurkapital taas valib nominente, siis v\u00f5ib ju tekkida k\u00fcsimus, et raamat “\u00d5petaja 12” pole nagu puhas proosa ega pole justkui ka puhas esseistika (kuigi seda v\u00f5iks ju vabalt nimetada ka esseeromaaniks), aga minu meelest v\u00f5iks see teos kandideerida hoopis vabaauhinnale, mis vahepeal mitmeks aastaks p\u00e4ris \u00e4ra kadus, aga n\u00fc\u00fcd on t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rselt taastatud.<\/p>\n
Ma lisaksin l\u00f5puks veel \u00fche puhtisikliku meenutuse, mis mul seostub just \u00d5petaja t\u00e4nava majaga. Aastal 1991 olin ma vaene vabakutseline, inflatsioon kogus juba tuure ja viimanegi raha sulas s\u00f5rmede vahelt \u00e4ra. Kui siis s\u00fcgisel mu isa suri, olin hoopis raskes olukorras. Tegin siis sedagi, et l\u00e4ksin \u00d5petaja t\u00e4navale, vestlesin tollase konsultandi Aivo L\u00f5hmusega (temastki on Hainsalu teoses antud m\u00f5juv l\u00fchiportree) ja k\u00fcsisin, kas poleks v\u00f5imalik sealtkaudu mingit toetust saada. Aivo oli k\u00fcll v\u00e4ga osav\u00f5tlik, aga \u00fctles, et selliseid ametlikke kanaleid kahjuks pole, pealegi polnud ma siis veel kirjanike liidu liige (sain selleks alles viis aastat hiljem).<\/p>\n
Aga samal \u00f5htul oli Aivo L\u00f5hmus minu ukse taga ja andis mulle \u00fcmbrikuga \u00fcle 500 rubla. Nimelt oli tal olnud vestlus J\u00fcri Talvetiga, kes otsustas mind toetada. Muide, siis me polnud Talvetiga veel l\u00e4hemalt tuttavadki ja ta teadis mind peaasjalikult mu kirjat\u00f6\u00f6de kaudu. 500 rubla (tol momendil m\u00e4rksa suurem summa kui praegu 500 eurot) lahendas olukorra.<\/p>\n
Ja see on vaid \u00fcks v\u00e4ike killuke, mis mul seostub tollase kirjanike majaga.<\/p>\n
Nii et v\u00e4ga tore, et n\u00fc\u00fcd on meil p\u00fcstitatud \u00d5petaja 12 majale selline suurejooneline kirjanduslik monument.<\/p>\n
*<\/p>\n
Arvustus p\u00f5hineb minu s\u00f5nav\u00f5tul raamatu “\u00d5petaja 12. Uluotsa maja” esitlusel Tartu Kirjandusmajas 23. septembril 2025. S\u00f5na v\u00f5tsid veel ka Sirje Olesk ja Rein Veidemann.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Lehte Hainsalu on kirjanik, kellel igasuguste kirjanduslooliste paikapanekutega pole eriti vedanud. Ikka kipub ta v\u00e4lja j\u00e4\u00e4ma pikematest, n\u00e4iteks…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":7260,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,5694,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-7259","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-lehte-hainsalu","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7259","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7259"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7259\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/7260"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7259"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=7259"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=7259"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}