{"id":72926,"date":"2025-12-27T08:48:12","date_gmt":"2025-12-27T08:48:12","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/72926\/"},"modified":"2025-12-27T08:48:12","modified_gmt":"2025-12-27T08:48:12","slug":"mottekoda-ecfr-venemaa-ei-suudaks-lahiajal-eestit-runnates-edu-saavutada-eesti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/72926\/","title":{"rendered":"M\u00f5ttekoda ECFR: Venemaa ei suudaks l\u00e4hiajal Eestit r\u00fcnnates edu saavutada | Eesti"},"content":{"rendered":"

Raporti koostanud Jennifer Kavanagh ja Jeremy Shapiro<\/a> t\u00f5devad esmalt, et agressioonis\u00f5da Ukrainas on oluliselt n\u00f5rgestanud Venemaa v\u00f5imekust \u2013 seda nii majanduslikult, inimressursi, kui ka relvastuse ja moonavarude osas. Venemaal v\u00f5tab p\u00e4rast s\u00f5ja l\u00f5ppu Ukrainas viis kuni k\u00fcmme aastat, et ennast selliseks r\u00fcnnakuks uuesti valmis panna, m\u00e4rgivad autorid.<\/p>\n

Teisalt toovad nad esile ka Eesti ja tema NATO liitlaste kasvanud suutlikkuse ning t\u00f5devad, et Vene r\u00fcnnakuga suudetaks toime tulla ka isegi ilma USA olulise toetuseta. Samas r\u00f5hutavad raporti koostajad, et see s\u00f5ltub siiski rohkem mitte Venemaa relvaj\u00f5udude taastumisest, kui Euroopa liitlaste s\u00f5jalistest reformidest ja taasrelvastumisest.<\/p>\n

Eesti kaitsev\u00f5ime kolm komponenti<\/p>\n

Eesti kaitsev\u00f5imet kirjeldades nimetavad raporti koostajad selle kolme p\u00f5hikomponenti: v\u00f5imekas suurt\u00fckiv\u00e4gi; \u00f5hukaitse, sealhulgas droonit\u00f5rjev\u00f5imekus ning \u00fchiskonna v\u00f5itlusvalmidusele ja mobilisatsiooniv\u00e4ele tuginev totaalkaitse.<\/p>\n

Eesti suurt\u00fckiv\u00f5ime h\u00f5lmab lisaks L\u00f5una-Koreast ostetud liikursuurt\u00fckkidele K9 K\u00f5u endas ka mobiilseid mitmikraketiheitjaid HIMARS ning suuri t\u00e4pislaskemoona varusid. Igasuguse s\u00f5jalise konflikti korral kasutataks suurt\u00fckiv\u00e4ge agressori edasiliikumise takistamiseks, tema varustusliinide, logistika ja varude h\u00e4vitamiseks, kusjuures Eesti saab oma kaitset planeerides ette valmistada juba eelnevalt kindlaksm\u00e4\u00e4ratud sihtm\u00e4rgid.<\/p>\n

Mitmikraketiheitjate HIMARS \u00fcleandmine Eesti kaitsev\u00e4ele 2025. aasta aprillis.<\/p>\n

Eesti \u00f5hukaitse p\u00f5hineb koos L\u00e4tiga soetatavatel IRIS-T \u00f5hut\u00f5rjes\u00fcsteemidel, idapiirile rajataval droonikaitsel, mille koosseisus on nii sensorid, droonivastased s\u00fcsteemid ja vaatlusdroonid. Lisaks on Eesti taotlenud NATO-lt \u00f5hut\u00f5rjes\u00fcsteemi Patriot ning otsib veel ka muid v\u00f5imalusi oma \u00f5huruumi kaitsmiseks, sealhulgas ballistiliste rakettide vastu. Eestis nagu ka teistes Balti riikides teevad praegu \u00f5huturvet NATO riikide h\u00e4vitajad, aga Eesti tugevdab ka ise j\u00f5udsalt oma radariv\u00f5imet, m\u00e4rkisid ECFR-i eksperdid.<\/p>\n

Kolmanda sambana Eesti kaitses\u00fcsteemis t\u00f5id autorid esile totaalkaitse, milles lisaks pidevalt teenistuses olevale 7000 s\u00f5jav\u00e4elasele on valmis kiirelt v\u00f5itlusse asuma umbes 38\u00a0000 Kaitseliidu v\u00f5itlejat ning mobilisatsioonivarus on 40\u00a0000 v\u00e4lja\u00f5petatud reservv\u00e4elast. Kokku on Eestil seega s\u00f5jaks valmis 85\u00a0000 kodanikku.<\/p>\n

“Kokku on need meetmed juba muutnud Eesti positsiooni. Riik ei s\u00f5ltu enam t\u00e4ielikult NATO abilubadusest, vaid on v\u00f5tnud sihiks igasuguse sissetungija eesm\u00e4rkide nurjamise juba enne, kui liitlasv\u00e4ed kohale j\u00f5uavad \u2013 see on strateegia, millel on Ukraina lahingute kogemuste valguses s\u00f5jaline m\u00f5te,” t\u00f5desid anal\u00fc\u00fcsi autorid.<\/p>\n

22. jalav\u00e4epataljoni l\u00f5purivistus \u00f5ppusel Siil 2018. Autor\/allikas: Kaitsev\u00e4e peastaap \/ pildid.mil.ee<\/p>\n

Ukraina s\u00f5ja \u00f5ppetunnid<\/p>\n

Eelnevat v\u00e4lja tuues teevad autorid \u00fclevaate Ukrainas k\u00e4iva Vene agressioonis\u00f5ja \u00f5ppetundidest, mis oleksid asjakohased ka Eesti kaitse planeerimisel.<\/p>\n

Esmalt r\u00f5hutavad nad teada-tuntud t\u00f5de, et kaitse n\u00f5uab v\u00e4hem ressursse kui r\u00fcnnak. Kui Ukraina on kasutanud miiniv\u00e4lju ning mitmekihilisi t\u00f5kestusribasid, odavaid r\u00fcndedroone ning eelsihitud suurt\u00fckituld r\u00fcndaja man\u00f6\u00f6vers\u00f5ja pidurdamiseks, siis sama saab teha ka Eesti. Metsase maastikuga ja tehnika jaoks v\u00e4heste l\u00e4bip\u00e4\u00e4suteedega Eesti v\u00f5ib sellisena saada r\u00fcndaja jaoks surmal\u00f5ksuks, leiavad autorid, lisades, et Venemaa ei ole pea neli aastat Ukrainas peetud s\u00f5ja jooksul suutnud seda probleemi lahendada. \u00a0<\/p>\n

Teiseks toovad anal\u00fc\u00fcsi koostajad uuesti esile suurt\u00fcki- ja raketi\u00fcksuste t\u00e4htsuse ning viitavad Ukraina edule Vene soomuskolonnide purustamisel selliste kaugl\u00f6\u00f6kidega.<\/p>\n

Suurt\u00fckipataljoni liikursuurt\u00fckid K9 K\u00f5u<\/p>\n

Kolmandana nimetatakse raportis droone ja varitsevat r\u00fcndemoona, mille kasutamine on muutnud rindepiirkonna m\u00f5lemal pool kokkupuutejoont nn surmatsooniks, kus kumbki pool ei saa tegutseda, peatades sisuliselt s\u00f5jategevuse m\u00f5neski l\u00f5igus.<\/p>\n

Venemaa agressioonis\u00f5ja \u00f5ppetunnid annavad alust \u00f6elda, et v\u00e4iksed, aga h\u00e4sti ettevalmistatud riikidel on n\u00fc\u00fcd parem v\u00f5imalus t\u00f5rjuda suuremat ja tugevamini relvastatud vaenlast ning seda n\u00e4itavad ka kolm eelnimetatud aspekti, leiavad anal\u00fc\u00fcsi autorid.<\/p>\n

Eesti n\u00f5rkused<\/p>\n

Siiski on ka Eestil oma n\u00f5rgad kohad, mis muudavad kaitsetegevuse keerulisemaks ja n\u00f5uavad liitlaste toetust.<\/p>\n

Esimesena toovad autorid esile Kirde-Eesti venekeelse elanikkonna, mida Moskva v\u00f5ib oma huvides \u00e4ra kasutada. Ehkki kohalikud elanikud on olnud Eestile lojaalsed, on nad eesti keele v\u00e4hese oskuse ning sellest tuleneva vene meediale toetumise t\u00f5ttu vastuv\u00f5tlikud Venemaa desinformatsioonile ja agitatsioonile. Moskva m\u00f5jutustegevuse v\u00f5imalikku edu suurendab ka Venemaa l\u00e4hedus, mis v\u00f5imaldab lihtsamini piiri\u00fcleseid operatsioone.<\/p>\n

Teiseks mainitakse Eesti n\u00f5rkusena selle ressursside piiratust, mis on tingitud nii v\u00e4iksest rahvaarvust, territooriumist kui ka majandusest ning mis seet\u00f5ttu on eriti haavatav n\u00e4iteks vaenlase t\u00e4pisr\u00fcnnakutest ja tabamustest.<\/p>\n

Seet\u00f5ttu vajab Eesti s\u00f5jategevuse venimise korral v\u00e4list abi, mis r\u00f5hutab \u00fchendusteede t\u00e4htsust, m\u00e4rgivad autorid ning toovad esile Balti riike l\u00e4bivate raud- ja maanteede tugevdamise vajaduse.<\/p>\n

ECFR-i eksperdid t\u00f5devad ka Eesti \u00f5hukaitse n\u00f5rkust ja v\u00e4hest katvust, mist\u00f5ttu see ei suuda maha v\u00f5tta madalalt lendavaid droone ja tiibrakette, j\u00e4ttes haavatavaks tsiviiltaristu, sealhulgas energeetika ja kommunikatsiooni rajatised.<\/p>\n

Viimasena toovad eksperdid v\u00e4lja Eesti kui k\u00f5rgelt arenenud digiteenustega riigi haavatavuse erinevate k\u00fcberr\u00fcnnete suhtes, mis v\u00f5ivad halvata Eesti sides\u00fcsteemid ning sellega ka riigijuhtimise ja kodanikele igap\u00e4evaste teenuste pakkumise.<\/p>\n

Vene v\u00e4gi on v\u00e4iksemaks j\u00e4\u00e4nud<\/p>\n

ECFR-i eksperdid vaatlevad ka Eesti l\u00e4histel paiknevaid Vene v\u00e4e\u00fcksusi ning t\u00f5devad, et seoses s\u00f5jaga Ukrainas, kuhu on saadetud suur osa v\u00e4eosadest ning nende relvastusest, oleks praegu Venemaa juhtkonna k\u00e4sutuses siin regioonis k\u00f5igest 5000 kuni 15\u00a0000 s\u00f5jav\u00e4elast ning poolsada s\u00f5jalennukit.<\/p>\n

Sellise arvutuseni j\u00f5uti, kui v\u00f5eti aluseks, et paberil peaks Venemaal olema Balti riikide l\u00e4histel 40\u00a0000 s\u00f5durit, sealhulgas 6. \u00fchendarmee kahe motolaskurpolguga Luugas ja Kamenkas, \u00fcks motoriseeritud laskurpolk, motolaskurbrigaad ja merejalav\u00e4ebrigaad Kaliningradi oblastis ning Pihkva \u00f5hudessantdiviis. Lisaks oleks Balti riikide l\u00e4histel ka kolm \u00f5huv\u00e4epolku, milles on lisaks r\u00fcndelennukitele ka tanker- ja luurelennukid ning \u00f5hukaitse.<\/p>\n

Samas oli aga 2025. aasta l\u00f5pu seisuga nende v\u00e4eosade isikkoosseis kordi v\u00e4iksem kui see ametlikult peaks olema, kuna \u00fcksused on saadetud s\u00f5tta Ukrainas, kus suur osa neist on h\u00e4vitatud, m\u00e4rkisid eksperdid.<\/p>\n

Kuna Venemaa ei saa Eesti r\u00fcndamiseks \u00e4ra tuua Kaliningradi oblastis asuvat 10\u00a0000 s\u00f5jav\u00e4elast, oleks selle v\u00f5rra kohe Vene kontingent v\u00e4iksem. \u00dclej\u00e4\u00e4nud 30\u00a0000 s\u00f5jav\u00e4elase asemel on aga pealtn\u00e4gijate ja satelliidifotode alusel hinnanguliselt j\u00e4rel ainult pooled ning arvestades, et siin piirkonnas paiknevad lennuv\u00e4e\u00fcksused on samuti peamiselt h\u00f5ivatud s\u00f5jaga Ukrainas, on ka neist meie regioonis j\u00e4rgi ainult pool.<\/p>\n

Vene \u00f5hudessantv\u00e4elased paraadil Omskis. Autor\/allikas: SCANPIX \/ REUTERS<\/p>\n

Sellised hinnangud langevad kokku ka Eesti V\u00e4lisluureameti hinnanguga, et Eesti l\u00e4histel asuvad Vene v\u00e4eosad on poolt\u00fchjad<\/a>, m\u00e4rkisid ECFR-i raporti koostanud eksperdid. Andes oma \u00fclevaates Balti regiooni j\u00e4\u00e4nud Vene v\u00e4gede suuruse<\/a> vahemiku, saabki nende hinnangul nende arvuks hinnata 5000 \u2013 15\u00a0000 s\u00f5jav\u00e4elast.<\/p>\n

Muidugi v\u00f5iks Venemaa siinset kontingenti suurendada teistest s\u00f5jav\u00e4eringkondadest t\u00e4ienduse toomisega, kuid kahtlane on, kas ka neist on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid lisav\u00e4gesid v\u00f5tta ning teiseks m\u00e4rkaks l\u00e4\u00e4neriigid iga suuremat v\u00e4gede liigutamist, mis v\u00f5imaldaks sellele ka kohe reageerida, t\u00f5devad \u00fclevaate koostajad.<\/p>\n

Esimene stsenaarium: otsene s\u00f5jaline sissetung<\/p>\n

Esimese Venemaa v\u00f5imaliku r\u00fcnnaku stsenaariumina kirjeldavad eksperdid Vene v\u00e4gede kiiret r\u00fcnnakut \u00fcle Narva j\u00f5e, Narva h\u00f5ivamist ja v\u00f5imalikku edasiliikumist Tallinna suunal, et \u0161okeerida NATO-t ja panna see s\u00fcndinud fakti ette, et siis selle alusel l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimis alustada.<\/p>\n

Teise suunana v\u00f5iks Venemaa korraldada Eesti vastu toetava r\u00fcnnaku ka l\u00f5unast, Petseri suunast, et t\u00f5mmata Eesti kaitsev\u00e4gi laiali ning ohustada ka v\u00f5imalike NATO abiv\u00e4gede liikumist l\u00e4bi L\u00e4ti.<\/p>\n

Kokku oleks sellise aktsiooni eesm\u00e4rgiks esmajoones NATO t\u00f5siseltv\u00f5etavuse kahtluse alla panemine ja n\u00e4itamine alliansi idatiiva riikidele, et selle vastastikkuse kaitse klausel ei t\u00f6\u00f6ta.<\/p>\n

Vene r\u00fcnnaku kitsaskohad<\/p>\n

ECFR-i anal\u00fc\u00fctikud toovad v\u00e4lja ka erinevad probleemid, millega Venemaa oma r\u00fcnnaku korraldamisel silmitsi seisab.<\/p>\n

Esimene raskus oleks Narva j\u00f5e \u00fcletamine, mis hoolimata ettevalmistavast suurt\u00fcki- ja raketitulest Eesti positsioonide ja juhtimispunktide pihta oleks Ukraina kogemuse p\u00f5hjal ikkagi \u00e4\u00e4rmiselt keerukas operatsioon.<\/p>\n

Kui aga Vene v\u00e4gedel ka \u00f5nnestub Narva j\u00f5gi \u00fcletada, tuleb neil edasi l\u00e4\u00e4nde liikumisel l\u00e4bida endale \u00e4\u00e4rmiselt ebamugav keskkond \u2013 kitsas liikumistee, v\u00f5imalikud miiniv\u00e4ljad ja linnalised keskkonnad \u2013 , mis on kaitsjatele tuttav ja sissetulistatud, kus lisaks suurt\u00fckkidele r\u00fcnnataks sissetungijaid ka droonide ning appi saabuvate NATO lennukitega. See k\u00f5ik muudab Vene v\u00e4gede jaoks edasiliikumise ning s\u00f5dimiseks vajalike varude t\u00e4iendamise v\u00e4ga raskeks.<\/p>\n

Vene s\u00f5durid soomukitel 2014. aastal Ukrainalt annekteeritud Krimmi sisenemas. Autor\/allikas: SCANPIX \/ REUTERS<\/p>\n

Kolmanda raskusena r\u00fcndaja jaoks toovad autorid v\u00e4lja Eesti kaitsej\u00f5udude valmisoleku, millest annavad tunnistust mitu korda aastas korraldatavad edukad v\u00e4lk\u00f5ppekogunemised. See ning asjaolu, et Eesti territoorium on v\u00e4ike ja vahemaad l\u00fchikesed, t\u00e4hendab, et Eesti suudaks esimesed reserv\u00fcksused saata vaenlase vastu juba 12 tunniga ning j\u00e4tkaks \u00fclej\u00e4\u00e4nud reservide koondamist. Nii v\u00f5ib peagi ilmneda, et sissetungijate vastas on r\u00fcndajatest mitu korda suurem kaitsev\u00e4gi, t\u00f5desid autorid.<\/p>\n

Arvestades ka, et rusikareegli p\u00f5hjal peaks r\u00fcndaja s\u00f5jav\u00e4gi olema kaks-kolm korda suurem kui kaitsval poolel, t\u00e4hendab see, et kui Eesti suudab kiiresti mobiliseerida ka ainult poole oma kaitsev\u00e4e s\u00f5ja-aja koosseisust, n\u00f5uaks see Venemaalt 44\u00a0000 kuni 66\u00a0000 mehe suuruse v\u00e4e r\u00fcnnakule saatmist.<\/p>\n

Neljandana toovad ECFR-i eksperdid v\u00e4lja liitlaste toetuse Eestile, millest NATO ettenihutatud lahingugrupp on juba koha peal, aga Balti \u00fchendekspeditsiooniv\u00e4e koosseisus oleks oodata ka L\u00e4\u00e4nemeremaade, Briti ja Norra \u00fcksusi. Lisaks v\u00f5iks mingit tuge oodata ka L\u00e4tilt ja Leedult, kes siiski Vene r\u00fcnnaku kartuses k\u00f5iki oma v\u00e4gesid Eestile appi ei saa saata ning samuti regiooni suurj\u00f5ult Poolalt, kes v\u00f5ib karta, et Balti riikide langedes suureneks Vene oht temale.<\/p>\n

Anal\u00fc\u00fcsi autorid t\u00f5devad ka, et kui Venemaa p\u00fc\u00fcab Eestit samaaegselt ka l\u00f5unast r\u00fcnnates katkestada meie varustusteed, siis see \u00fchest k\u00fcljest v\u00e4hendaks veelgi tema v\u00e4ge Narva all, teisalt aga ei pruugiks tal ikkagi j\u00e4tkuda ka j\u00f5udu, et L\u00e4ti kaudu kulgev \u00fchendustee sulgeda.<\/p>\n

Venemaa ei pruugi ECFR-i ekspertide hinnangul saada piisavat tuge ka oma \u00f5huj\u00f5ududest, kuna Eesti \u00f5hut\u00f5rje ning NATO liitlaste lennukid peaksid \u00e4ra hoidma Vene \u00f5huj\u00f5udude valitsemise Eesti \u00f5huruumis. Esimesena sekkuks Eestis, L\u00e4tis ja Leedus paiknevad Balti \u00f5huturbemissiooni k\u00fcmmekond h\u00e4vitajat, aga arvestades, et P\u00f5hjamaadel ja Poolal on kokku 17 eskadrilli umbes 200 h\u00e4vitajaga ning kui ka pool neist Eestis lahingutegevusse sekkuks, oleks see piisav \u00fclekaal Vene \u00f5huj\u00f5udude suhtes.<\/p>\n

NATO \u00f5huturbemissiooniks Balti riikides kasutatavad h\u00e4vitajad F-16 \u00c4mari lennuv\u00e4ebaasis. Autor\/allikas: Kaitsev\u00e4e Peastaap \/ mil.ee<\/p>\n

Raporti autorid ei pea t\u00f5en\u00e4oseks Vene Balti laevastiku kasutamist r\u00fcnnaku m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseks toetamiseks. Vene s\u00f5jalaevad v\u00f5ivad k\u00fcll tulistada Eesti positsioone merelt, kuid meredessandi korraldamist peavad nad v\u00e4heusutavaks. Arvestades, et Soome ja Rootsi astumisega NATO-sse sai allianss L\u00e4\u00e4nemerel t\u00e4ieliku \u00fclekaalu ja ka seda, et meredessant n\u00f5uab kontrolli \u00f5huruumi \u00fcle, oleks Venemaal sellist operatsiooni v\u00e4ga raske korraldada. Igasugune katse siseneda Eesti territooriumile merelt oleks kergesti m\u00e4rgatav ja t\u00f5rjutav \u2013 seda kas maa peal paikneva suurt\u00fckiv\u00e4e, \u00f5hur\u00fcnnakute v\u00f5i liitlaste merev\u00e4e poolt.<\/p>\n

Vene v\u00e4gede sissetungi t\u00f5en\u00e4olised tagaj\u00e4rjed<\/p>\n

Edasi toovad eksperdid v\u00e4lja sellise sissetungi tagaj\u00e4rjed Venemaale endale ning tema suhetele l\u00e4\u00e4neriikide, eelk\u00f5ige NATO-ga.<\/p>\n

“S\u00f5jaliselt oleks selline stsenaarium Venemaa jaoks talumatu. Konventsionaalsete relvadega sissetung Eestisse aastal 2025 (ja veel mitu aastat p\u00e4rast s\u00f5ja l\u00f5ppu Ukrainas) l\u00f5ppeks [Venemaa jaoks] mitte v\u00f5idu, vaid strateegilise katastroofiga,” kirjutasid anal\u00fc\u00fcsi autorid.<\/p>\n

Kui Vene \u00fcksused ka suudaks \u00fcle piiri tungida ning n\u00e4iteks Narva ja Kohtla-J\u00e4rve \u00fche-kahe p\u00e4evaga vallutada, ootaks neid katastroofiline h\u00e4vitust\u00f6\u00f6 liitlaste maa- ja \u00f5huv\u00e4gede poolt. Venemaa seisaks m\u00f5ne p\u00e4eva p\u00e4rast silmitsi valikuga: kas taganeda, lasta oma v\u00e4ed h\u00e4vitada v\u00f5i eskaleerida konflikt t\u00e4iemahuliseks Vene-NATO s\u00f5jaks.<\/p>\n

ECFR-i ekspertide hinnangul ei vajaks Venemaa selline sissetung koheselt USA sekkumist, kuna piirkonna riigid ise suudaks sissetungija peatada ja taganema sundida. Nad usuvad, et Eesti saaks loota l\u00e4hiriikide kiirele abile, kuna nood ei ole huvitatud Venemaa s\u00f5jalisest edust regioonis. Lisaks v\u00f5idakse kiiresti k\u00e4ivitada ka NATO artikkel 5, kui alliansi lahingugruppi kuuluvate l\u00e4\u00e4neriikide \u00fcksused satuvad Vene r\u00fcnnaku alla ning see peaks kaasa tooma ka Saksa \u00f5hu- ja maav\u00e4gede kiire sekkumise.<\/p>\n

Kommenteerides ka USA v\u00f5imalikku osalust Eestis puhkevas s\u00f5jas, leiavad eksperdid, et kui Ameerika \u00dchendriigid on toetanud NATO-sse mittekuuluvat Iisraeli ja isegi Ukrainat, siis on loogiline eeldada, et ka Eestile pakutakse v\u00e4hemalt relvastuse, luure- ja logistikaabi. Kui USA selliselt k\u00e4ituks, siis see n\u00e4itab, et Venemaa peamine eesm\u00e4rk \u2013 NATO \u00fchtsuse l\u00f5hkumine \u2013 on nurjunud, m\u00e4rkisid autorid.<\/p>\n

Teine stsenaarium: mitmeosaline h\u00fcbriidr\u00fcnnak<\/p>\n

Kaugelt t\u00f5en\u00e4olisemaks kui otsest s\u00f5jalist sissetungi hindavad ECFR-i anal\u00fc\u00fctikud Venemaa h\u00fcbriidr\u00fcnnakut, mis h\u00f5lmaks endas nii kohalike k\u00e4silaste toel korraldatud aktsioone, k\u00fcbersabotaa\u017ei kui ka kiiret piiratud sissetungi. Selle eesm\u00e4rk oleks poliitilise \u0161oki ja siseriikliku segaduse tekitamine ning NATO otsustusv\u00f5imetuse ja l\u00e4\u00e4ne \u00fcldise suutmatuse demonstreerimine.<\/p>\n

Vene h\u00fcbriidr\u00fcnnak toimuks Krimmis 2014. aastal korraldatud p\u00f6\u00f6rdega sama stsenaariumi p\u00f5hjal, kus esmalt \u00f5hutatakse rahuolematust Ida-Virumaa elanike seas v\u00e4ites justkui toimuvat venekeelsete elanike diskrimineerimist. Kaasnevad k\u00fcberr\u00fcnnakud halvaks elektrivarustuse v\u00f5i kommunaalteenused, suurendades nii veelgi rahulolematust ning seej\u00e4rel v\u00f5iks alata Vene-meelsete r\u00fchmade meeleavaldused ja rahutused Narvas, mida Venemaa saadaks toetama oma relva\u00fcksused.<\/p>\n

Politsei kriisi\u00fcksuse l\u00f5pulahing Rabasaares, 19.06.2025. Autor\/allikas: Rene Kundla\/ERR<\/p>\n

Sellises olukorras v\u00f5iksid Vene luure koordineeritud kohapealsedd r\u00fchmitused p\u00fc\u00fcda h\u00f5ivata kohaliku v\u00f5imu asutusi, politseijaoskondi v\u00f5i ka n\u00e4iteks sildasid. \u00dcle Narva j\u00f5e v\u00f5iks imbuda m\u00e4rgistamata vormides Vene eri\u00fcksuslased ettek\u00e4\u00e4ndega kaitsta Vene kodanikke. Kompanii-suurune (150-300 meest) Vene \u00fcksus, mida toetaks piiritagune suurt\u00fckituli ja droonid, v\u00f5iks p\u00fc\u00fcda h\u00f5ivata Narva strateegilisi objekte. Selline aktsioon kestaks mitte \u00fcle 48 tunni, mis on piisav aeg, et p\u00e4lvida meedia t\u00e4helepanu, aga piisavalt l\u00fchike, et mitte vallandada avalikkus s\u00f5jategevust. Tegevuse eesm\u00e4rk oleks aga NATO seadmine s\u00fcndinud fakti ette, mida Moskva nimetaks kohalike \u00fclest\u00f5usuks, eitaks oma osalust ning kutsuks vaoshoitusele ja pakuks l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi.<\/p>\n

Sellise operatsiooni \u00f5nnestumine s\u00f5ltuks kolmest tegurist: kiirusest, v\u00f5imalusest eitada Venemaa osalust ja kohalike kaasat\u00f6\u00f6tamisest. Aga Eesti-sisene olukord ei soodusta neist \u00fchegi teoks saamist, t\u00f5desid autorid.<\/p>\n

Venemaa probleemid eduka h\u00fcbriidr\u00fcnnaku korraldamiseks<\/p>\n

Esimesena m\u00e4rgivad ECFR-i eksperdid, et Venemaal ei \u00f5nnestuks eitada oma osalust sellises h\u00fcbriidr\u00fcnnakus, kuna NATO luure- ja seirev\u00f5rgustik k\u00f5igi oma erinevate tehniliste v\u00f5imalustega tuvastaks Venemaa osaluse tundidega.<\/p>\n

Teiseks ei ole ka Narva elanikud nii vaenulikud Eesti riigi suhtes, millest andis tunnistust n\u00e4iteks 2022. aastal korraldatud k\u00fcsitlus, kus enamus l\u00fckkas tagasi Venemaa p\u00f5hjendused s\u00f5jaks Ukrainaga. Kui ka agitaatorid t\u00f6\u00f6le hakkaks, ei leiaks nad massilist j\u00e4rgimist, kirjutasid autorid.<\/p>\n

Politsei kriisi\u00fcksuse l\u00f5pulahing Rabasaares, 19.06.2025. Autor\/allikas: Rene Kundla\/ERR<\/p>\n

Kolmandaks on aga Eesti politsei ja Kaitseliit just selliste stsenaariumide \u00e4rahoidmiseks v\u00e4lja \u00f5ppinud. Arvestades peagi Narva paigutatavat umbes 200-mehelist kaitsev\u00e4e \u00fcksust<\/a> koos l\u00e4hedal asuva aktiivreserviga on Eestil piisavalt j\u00f5udu, et sellised v\u00f5imuv\u00f5tmise katsed tundidega neutraliseerida.<\/p>\n

Venemaale head ei t\u00f5ota ka idee saata v\u00e4ikesed relvastatud \u00fcksused Narva. Linnakeskkonnas on kaitsval poolel alati suur edu ning kui sellised sissetungijad ka Eesti poolele saadetakse, ootaks neid linnas v\u00e4ltimatu h\u00e4vitamine, seda nii Eesti oma kaitsej\u00f5udude kui ka appi tulevate NATO \u00fcksuste abil, usuvad raporti koostajad.<\/p>\n

Kokkuv\u00f5ttes leiavad eksperdid, et ehkki sellise h\u00fcbriidr\u00fcnnaku korraldamine oleks usutavam, ei pruugi ka see Venemaale edu tuua, kuna see eeldaks nii ootamatust kui segaduse tekkimist, mida aga on praeguses olukorras \u2013 erinevalt 2014. aastast Krimmis \u2013 v\u00e4ga keeruline saavutada. Seda suuresti ka Eesti v\u00f5imete \u2013 nii vastuluure, piirivalve kui \u00fchiskonna kesksuse \u2013 paranemise t\u00f5ttu.<\/p>\n

Ameerika v\u00e4henenud roll ei oleks m\u00e4\u00e4rav<\/p>\n

ECFR-i eksperdid anal\u00fc\u00fcsivad ka Ameerika \u00dchendriikide v\u00f5imalikku rolli, leides, et Eesti suudaks Venemaa v\u00f5imaliku sissetungi v\u00f5i h\u00fcbriidr\u00fcnnaku tagasi l\u00fc\u00fca ka ainult koos oma Euroopa liitlastega, ilma USA relvaj\u00f5udude toetuseta.<\/p>\n

Euroopa riikidel on olemas praktiliselt k\u00f5ik vahendid s\u00f5japidamiseks, sealhulgas tankurlennukid h\u00e4vitajate \u00f5hus tankimiseks, luuresatelliidid ja muud luurevahendid. Euroopa suurim n\u00f5rkus ei ole luureandmete puudus, vaid takistused luureinfo jagamiseks riikide vahel, aga see on siiski lahendatav ning t\u00f5sise kriisi korral tekiks poliitiline tahe koost\u00f6\u00f6d parandada, usuvad anal\u00fc\u00fcsi koostajad.<\/p>\n

Euroopa s\u00f5ltub USA-st enim strateegilise transpordi ja lahingujuhtimise osas, kuid ka siin oleks vajadus nende v\u00f5imete j\u00e4rele esialgu piiratud, kuna enamik s\u00f5jategevusse sekkuvaid j\u00f5ude paikneb juba piirkonnas. NATO juhtimiss\u00fcsteemid k\u00e4ivituksid t\u00f5en\u00e4oliselt kiiresti Euroopa juhitud operatsioonide toetuseks ka siis, kui USA poliitiline otsustamine viibiks. Vajadusel saaks kasutada ka EL-i n\u00f5rgemat, kuid olemasolevat juhtimisstruktuuri, seisab raportis.<\/p>\n

Kui konflikt veniks pikemaks, v\u00f5iks Euroopa vajada USA abi eesk\u00e4tt relvade ja laskemoona varu t\u00e4iendamisel, eriti \u00f5hur\u00fcnnaku- ja \u00f5hut\u00f5rjerelvade osas.<\/p>\n

USA s\u00f5durid \u00f5ppustel Eestis. Autor\/allikas: Kaitsev\u00e4e Peastaap \/ mil.ee<\/p>\n

Kuigi m\u00f5ned v\u00e4idavad, et USA k\u00f5hklemine sekkumisel annaks Venemaale poliitilise v\u00f5idu, on see l\u00e4hiaastatel ebat\u00f5en\u00e4oline. NATO Euroopa riigid suudaksid Venemaa r\u00fcnnaku t\u00f5rjuda ka piiratud USA toetusega ning Washington pakuks t\u00f5en\u00e4oliselt v\u00e4hemalt kriitilist toetust. Venemaa jaoks oleks selline r\u00fcnnak s\u00f5jaline ja poliitiline katastroof, mis v\u00f5iks ohustada ka Vladimir Putini re\u017eiimi. Seet\u00f5ttu otsib Moskva pigem kaudsemaid ja ebam\u00e4\u00e4rasemaid viise NATO proovilepanekuks, v\u00f5tsid eksperdid oma anal\u00fc\u00fcsi kokku.<\/p>\n

Siiski toovad nad oma raporti viimases osas v\u00e4lja viis valdkonda, milles Euroopa riigid oma kaitsev\u00f5imet peaksid tugevdama.<\/p>\n

“Kui neljast s\u00f5ja-aastast Ukrainas on midagi \u00f5ppida, siis seda, et Venemaa pole kolmemeetrine koll ja Euroopa t\u00e4iesti abitu. Ukraina s\u00f5da on \u00f5petanud ka Eestile ja alliansile, et korralikult \u00fcles ehitatud kaitse suudab tagasi hoida mehhaniseeritud r\u00fcndeformatsioone ja isegi h\u00fcbriidr\u00fcnnakuid. NATO Euroopa riikidest liikmete jaoks peaks see olema lohutav ja suurendama turvatunnet. Isegi v\u00e4ikesed Venemaaga piirnevad riigid nagu Eesti ei pea kartma Venemaa peatset agressiooni. Selline sissetung on l\u00e4hitulevikus ja keskpikas perspektiivis ebat\u00f5en\u00e4oline, kuid Eesti ja tema Euroopa partnerid saavad sellega ise hakkama, kui see ka juhtuks. V\u00e4ljakutse seisneb selles, et see j\u00e4\u00e4ks nii mitte ainult t\u00e4na, kui Venemaa on haavatud, vaid ka homme, kui Venemaa v\u00f5ib taas olla v\u00f5imeline l\u00e4\u00e4nt proovile panna,” r\u00f5hutavad Kavanagh ja Shapiro oma anal\u00fc\u00fcsis.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Raporti koostanud Jennifer Kavanagh ja Jeremy Shapiro t\u00f5devad esmalt, et agressioonis\u00f5da Ukrainas on oluliselt n\u00f5rgestanud Venemaa v\u00f5imekust \u2013…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":72927,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[2838,26,27,36900,37,33,36901,35,34,36,31,32,21,28,29,54,19,25,23,24,22,20,1933,36902,30],"class_list":{"0":"post-72926","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-analuus","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ecfr","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-kaitsevoime","15":"tag-eesti-keel","16":"tag-estonia","17":"tag-estonian","18":"tag-featured-news","19":"tag-featurednews","20":"tag-headlines","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-nato","24":"tag-news","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-vene-oht","31":"tag-vene-runnak","32":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115790669697741344","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/72926","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=72926"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/72926\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/72927"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=72926"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=72926"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=72926"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}