{"id":72928,"date":"2025-12-27T08:57:07","date_gmt":"2025-12-27T08:57:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/72928\/"},"modified":"2025-12-27T08:57:07","modified_gmt":"2025-12-27T08:57:07","slug":"juri-saar-euroopa-ei-tohi-jalle-opitud-abituse-teed-minna-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/72928\/","title":{"rendered":"J\u00fcri Saar: Euroopa ei tohi j\u00e4lle \u00f5pitud abituse teed minna | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Meie maailm asub keset kiireid ja mastaapseid muutusi, mis m\u00f5juvad inimeste ps\u00fc\u00fchikale v\u00e4ljakutsena. S\u00f5ltumata sellest, kas tegemist on n-\u00f6 lihtsate inimestega v\u00f5i nendega, kelle otsustest s\u00f5ltub paljude teiste saatus ja k\u00e4ek\u00e4ik.<\/p>\n

Muutustega tuleb maksku mis maksab kohaneda, sest varasemad kohanemisstrateegiad ja taktikad ei taga enam edu. Aga uued, mis oleksid efektiivsed, tuleb alles v\u00e4lja m\u00f5elda ja seej\u00e4rel ellu viia. Targad otsused saavad alguse olukorra objektiivsest hindamisest, v\u00f5ttes arvesse k\u00f5ik v\u00f5imalikud poolt- ja vastuargumendid millegi tegemiseks v\u00f5i mittetegemiseks<\/p>\n

Eriti drastilised muutused leiavad just praegu aset julgeoleku valdkonnas ja seda just l\u00e4\u00e4nemaailma jaoks. K\u00f5ige keskel l\u00e4\u00e4nemaailma inimeste jaoks pole enam k\u00fcsimus eneseteostusest, vaid elluj\u00e4\u00e4misest.<\/p>\n

Selline muutus p\u00f6\u00f6rab \u00fcmber kogu varasema eluloogika, mis meie tsivilisatsioonis toimis alates 1945. aastast. Perioodi nimetati “pikaks rahuks”, sest ka “k\u00fclma s\u00f5da” oleks praeguselt positsioonilt vaadatuna \u00f5igem nimetada “k\u00fclmaks rahuks”. Praegu sellele perioodile tagasi vaadates paistab, et oli t\u00f5esti ilus aeg, mil paljud l\u00e4\u00e4nemaailma riigid ehitasid \u00fcles heaolu\u00fchiskonnad, kus inimestel oli \u00fcha parem elada.<\/p>\n

Euroopal on aeg \u00e4rgata unest ja saada aru, et ollakse vastamisi kurjade j\u00f5ududega, millega tuleb eesk\u00e4tt endal hakkama saada. Seda fakti, et Euroopa ei saa enam arvestada Ameerika \u00dchendriikide kui hea liitlasega, kes reaalse konventsionaalse s\u00f5ja korral ilma mingite eeltingimusteta appi tuleb, on vajalik v\u00f5tta t\u00e4ie t\u00f5sidusega. President Donald Trumpi ja tema l\u00e4hikondsete suust k\u00f5lanud \u00e4hvardused ja solvangud Euroopa Liidu aadressil m\u00f5juvad kurjakuulutavalt.<\/p>\n

USA julgeolekustrateegia<\/p>\n

Ukraina on praegu see s\u00f5jaline j\u00f5ud, mis viib ellu NATO artikkel viit ehk kaitseb Euroopat venelaste eest, ehkki ei kuulu ametlikult Euroopa Liitu ega NATO-sse. M\u00e4letatavasti loodi NATO ju selleks, et hoida “ameeriklased sees ja venelased v\u00e4ljas”, mitte mingite konfliktide lahendamiseks kusagil teises maailma otsas. K\u00f5iki varasemaid NATO operatsioone v\u00f5ib k\u00e4sitleda \u00f5ppustena, harjutusena “s\u00f5jaliseks konfliktiks p\u00e4ris vaenlasega”, kontrollina, kas kaitseorganisatsioon ikka funktsioneerib, nagu peab.<\/p>\n

President Trump l\u00f5petas selle traditsioonilise kinnitamise, et Ameerikaga v\u00f5ib igal juhul arvestada, kohe oma teise ametiaja alguses. Kui ajakirjanikud temalt esimese Euroopa-visiidi ajal k\u00fcsisid appi tulemise kohta s\u00f5jalise konflikti korral Venemaaga, siis Trumpi vastus oli \u00fchet\u00e4henduslik: “Mitte mingil juhul, peate ise hakkama saama”. Ta sisuliselt julgustas Venemaad suuremale aktiivsusele Euroopa suunal.<\/p>\n

Ameerika v\u00e4rske julgeolekustrateegia pani i-le rasvase t\u00e4pi. Selles \u00f6eldakse selges\u00f5naliselt, mida peab Trumpi administratsioon esmat\u00e4htsaks ja mida teisej\u00e4rguliseks.<\/p>\n

Esiteks Hiina pole enam Ameerika jaoks ideoloogiline vaenlane, vaid (majandus)konkurent, kes on senisest globaliseerimisest ja maailmakorrast k\u00f5ige suuremat kasu l\u00f5iganud, seda eesk\u00e4tt Ameerika arvelt, mis tuleb j\u00e4lle suureks teha.<\/p>\n

Selles aktsioonis loodab Trump kasutada Venemaad Hiina vastu, mis arvestades asjaolu, et Venemaa ja Hiina on m\u00f5lemad autoritaarsed ja kommunismi pisikust t\u00f5siselt nakatunud riigid, on v\u00e4ga v\u00e4he t\u00f5en\u00e4oline. Ja teiseks paistab Valge Maja administratsioonile meeldivat Venemaa surve Euroopale, et sundida Euroopa Liidu riikide liidreid suuremale kuulekusele.<\/p>\n

“Huvitav on siinjuures, et Moskva vaatab Euroopa Liitu samasuguse saagihimulise pilguga.”<\/p>\n

Venemaa on Trumpi arvates Ameerika jaoks tohutu ressurss, mille Ameerika saab \u00e4ra kasutada, kui venelastega “h\u00e4id diile” teha. Euroopa Liit, mis Trumpi s\u00f5nutsi loodi selleks, et Ameerikat riisuda ja h\u00e4vitada, on aga moodustis, mis tuleb \u00e4ra l\u00f5hkuda. Et Euroopa riigid ja rahvad oleksid j\u00e4llegi l\u00f5henenud ja \u00fckshaaval j\u00f5uetud suurtele j\u00f5ududele vastu hakkama. Huvitav on siinjuures, et Moskva vaatab Euroopa Liitu samasuguse saagihimulise pilguga.<\/p>\n

Ameerika praegune poliitika Euroopa suhtes on tegelikult \u00e4\u00e4retult silmakirjalik, sest \u00fchest k\u00fcljest keeldutakse vastutusest julgeoleku eest, kuid teisest k\u00fcljest topitakse h\u00e4bitult oma nina Euroopa Liidu ja Euroopa riikide siseasjadesse.<\/p>\n

Ameerika praegune administratsioon n\u00e4ib unustavat, et Ameerika \u00dchendriigid on venelaste jaoks Suur Saatan, kes esindab k\u00f5ike seda, mida Venemaa valitsejad on alati p\u00f5lanud. Juba Ivan Julm heitis Inglismaa kuningannale ette, et see on v\u00f5imu \u00e4ra andnud kaupmeestele. President Trump on t\u00f5en\u00e4oliselt Vladimir Putini silmis samasugune “kasulik idioot”, nagu olid Lenini jaoks Venemaal rikastuda \u00fcritanud l\u00e4\u00e4ne p\u00e4ritolu \u00e4rimehed, kellelt “ostetakse n\u00f6\u00f6ri, millega nad hiljem \u00fcles puua”.<\/p>\n

Riigid kipuvad olema laisad<\/p>\n

Eesti jaoks t\u00e4hendas N\u00f5ukogude Liidu lagunemine v\u00f5imalust taas vabaks saada, mille me edukalt realiseerisime. Oleme oma riiki \u00fche inimp\u00f5lve kestel \u00fcles ehitanud ja sellega p\u00e4ris h\u00e4sti hakkama saanud, selles ei tohiks kellelgi mingit kahtlust olla, kes v\u00e4hegi vaadata soovib.<\/p>\n

Koos kohanemisega heaolu\u00fchiskondade arusaamadega, kus piltlikult \u00f6eldes ka “lendorav peab saama lennata ja puurikanad tuleb vabastada”. Sellised teemad on t\u00e4iesti kohased heaolu\u00fchiskonnas rahu ajal, kuid ei k\u00f5la t\u00f5siselt s\u00f5ja ajal. Ka siis, kui me toimuvat nimetame mitte p\u00e4ris s\u00f5jaks, vaid rahu piiresse j\u00e4\u00e4vaks seisundiks, “status mixtuseks” ehk h\u00fcbriids\u00f5jaks.<\/p>\n

Raul Rebane andis hea soovituse<\/a>, mille j\u00e4rgi inimesest aru saamiseks tuleks talt k\u00fcsida, kes on meie peavaenlane. T\u00f5epoolest on nii, nagu \u00fctles Rebane: “h\u00e4mmastavalt paljud arvavad, et see on keegi Eesti seest, n\u00e4iteks mingi erakond v\u00f5i inimene. Kui sellise vastuse saad, siis on selge, et vaeseke ajab ebameeldivuse, \u00f5nnetuse ja katastroofi p\u00f5him\u00f5tteliselt segi. Eesti ainuke katastroof oleks vabaduse kaotus, k\u00f5ik muu on vaid probleemid.”<\/p>\n

Oleme sattunud olukorda, kus Euroopat vaatab \u00fchelt poolt Venemaa isu\u00e4ratava saagina, kuid teiselt poolt poleks ka Ameerika praegusel administratsioonill midagi selle vastu, kui saaks siit midagi kasulikku endale ampsata.<\/p>\n

Tuleb kohe t\u00e4psustada, et tegude tasemel ei ole Ameerika (veel) Euroopale selga p\u00f6\u00f6ranud, kuid temast on saanud ebausaldusv\u00e4\u00e4rne liitlane, kes keerulises olukorras v\u00f5ib k\u00e4ituda “nii v\u00f5i naa”. Ja sellise liitlase korral oleks tark arvestada alati halvema v\u00f5imalusega, et mitte hiljem lootusetult pettuda.<\/p>\n

Millised ikkagi on Euroopa ressursid v\u00f5imalikuks konfliktiks Venemaaga, kui senine k\u00f5ige suurem julgeolekugarant j\u00e4\u00e4b k\u00f5rvaltvaatajaks v\u00f5i isegi proovib Euroopat n\u00f5rgestades toimuvast kasu l\u00f5igata, nagu Ukrainas on korduvalt juhtunud?<\/p>\n

Meie v\u00f5imalusi saab arvestada kahte moodi: esiteks Euroopa t\u00e4iesti \u00fcksinda, teiseks moodustub uus kaitseblokk ehk liitlasriigid ilma Ameerikata. M\u00f5lemal juhul on Euroopa Liidu riikide \u00fchisel j\u00f5ul, millele lisanduvad “hea tahte” koalitsiooni liikmed (nt Kanada, Austraalia, L\u00f5una-Korea, Jaapan), v\u00f5imalik Venemaa agressiooniga hakkama saada ka ilma ameeriklasteta.<\/p>\n

Muidugi v\u00f5ib ja tuleb loota, et see, mis praegu Ameerikaga toimub, on ajutine. V\u00f5ib-olla, elame n\u00e4eme, kuid millegip\u00e4rast meenutab m\u00f5nede “heatahtlike n\u00f5uandjate” soovitus viia Eesti poliitika samale rajale, kus see oli teise maailmas\u00f5ja eel. Ka siis loodeti, et anname j\u00e4rgi ja hoiame \u00e4ra k\u00f5ige halvema, varsti tuleb suur s\u00f5da ja k\u00f5ik saab korda. S\u00f5da tuli, kuid asjade \u00f5igele rajale saamiseni l\u00e4ks pool sajandit ehk kaks p\u00f5lvkonda. R\u00e4\u00e4kimata loendamatutest ohvritest, mida tuli meil okupatsiooni kestel kanda.<\/p>\n

Millal me saame \u00fckskord aru, et Euroopa asjade \u00fcle otsustamisel oleme laua \u00e4\u00e4res, mitte laual, kuhu v\u00f5ime sattuda asjade halva arengu korral? Jah, Euroopa on olnud k\u00f5hklev ja ettevaatlik, kuid seda hoiakut \u00f5petati eurooplastele p\u00e4rast teist maailmas\u00f5da p\u00f5hjalikult. NATO kolmas eesm\u00e4rk oli ju Saksamaa ja tegelikult k\u00f5igi tugevate Euroopa riikide “maas hoidmine”. T\u00e4psemalt \u00f6eldes oli USA teise maailmas\u00f5ja j\u00e4rgse poliitika teljeks mitte kunagi lubada s\u00f5ja puhkemist Euroopas, millel oleks oht paisuda \u00fclemaailmseks s\u00f5jatulekahjuks. Nagu kaks korda 20. sajandil juhtus.<\/p>\n

Ameerika hoidis Euroopat oma “pehmes kallistuses” k\u00f5ik s\u00f5jaj\u00e4rgsed aastak\u00fcmned, ehkki kohe p\u00e4rast maailmas\u00f5ja l\u00f5ppu lubati nii kiiresti kui v\u00f5imalik Euroopast \u00e4ra minna. Paraku ei mindud kuni k\u00fclma rahu l\u00f5ppemiseni ja kogu see aeg hoiti Euroopa liitlased desarmeerimise ja patsifismi kursil.<\/p>\n

Riigid, nagu inimesedki, kalduvad olema laisad ja mugavad, kui neil seda v\u00f5imaldatakse. Tulemuseks oligi reaalne desarmeerumine ja ka tuumav\u00f5imekuse p\u00f5him\u00f5tteline allutamine NATO-le. Prantsusmaa vastuhakk sellele “kaisutusele” 1960. aastate alguses tingis selle, et Prantsusmaa tuumarelvad on j\u00e4tkuvalt ainult nende k\u00e4sutuses.<\/p>\n

Kui seda asjade seisu eurooplastele ette heites k\u00e4itub Ameerika \u00fclekohtuselt, kuna ta “ise tegi” niisuguse olukorra v\u00f5imalikuks. Ja n\u00fc\u00fcd, kui Euroopas puhkes taas s\u00f5da, siis Ameerika ei tegele mitte selle juurp\u00f5hjuse ehk Venemaa innukuse mahajahutamisega, vaid millegi muuga. Ajalugu t\u00f5estab, et Venemaa imperialismi ja agressiivsust ei tohi m\u00e4rkamata j\u00e4tta, kuid hoopis rumal on Kremli tagant\u00f5hutamine. Just sellega tegeleb praegu Ameerika president Trumpi juhtimisel.<\/p>\n

Keegi ei eita, et Ameerika on j\u00e4tkuvalt demokraatlik riik ja loodetavasti saavad ameeriklased ajapikku oma sisemiste muredega hakkama. Muidugi tasub alati loota, et j\u00e4rgmised valimised korrigeerivad varasemalt tehtud j\u00e4medaid strateegilisi vigu, aga keegi ei tea ette, millal asjad p\u00f6\u00f6rduvad paremuse suuna, see v\u00f5ib v\u00f5tta palju aega ja meie jaoks v\u00f5ib tegemist olla fataalsete tagaj\u00e4rgedega.<\/p>\n

Veel kummalisem on aga asjaolu, et uue ilminguna on tekkinud l\u00e4\u00e4nemaailmas lisaks “islami m\u00f5istjatele” ja “Putinversteher’itele” (Putini-m\u00f5istja) need, kes m\u00f5istavad president Trumpi tegelikku suurt tarkust ja etten\u00e4gemisv\u00f5imet, millest lihtsurelikel pole ette n\u00e4htud aru saada.<\/p>\n

Miks k\u00fcll tulevad mulle meelde omaaegsed kodumaised soovitajad, kes manitsesid aegsasti valmistuma “Venemaa taas suureks ja tugevaks” saamiseks, et siis saada osaks nende heatahtlikkusest. Nende uute m\u00f5istjate soovituste j\u00e4rgi peaksime ennast usaldama ilma k\u00f5hklusteta ookeanitaguste otsustajate meelevalda. Otses\u00f5nu t\u00e4hendaks see “pea k\u00f5ikide USA algatustega kaasaminemist ja v\u00f5imalikult palju USA \u00e4rihuvidega arvestamist” lootuses, et nemad seal on meie suhtes heatahtlikud ja tulevad koos meiega “Narvat kaitsma”.<\/p>\n

Aga, mis saab siis, kui ookeanitagune “heategija” soovitab tungivalt Moskvaga s\u00f5braks saada v\u00f5i muidu\u2026? Mis me siis teeme? Tasub alati meenutada teise maailmas\u00f5ja eel\u00f5htut, kui tollastel Euroopa suurotsustajatel oli valida “au kaotamise ja s\u00f5ja vahel”. Valiti au kaotus ja s\u00f5da saadi pealekauba, nagu \u00fctles Winston Churchill. Meie praegune \u00fclesanne on toetada k\u00f5iki j\u00f5udusid nii Euroopas kui ka Ameerikas, kes m\u00e4letavad seda j\u00e4medat eksimist valikutes ja ei taha seda mitte mingil juhtumil korrata.<\/p>\n

Peret\u00fcli Euroopa ja Ameerika vahel<\/p>\n

V\u00e4simatult tuleb r\u00e4\u00e4kida sellest, et oleme \u00fcks perekond, l\u00e4\u00e4ne-kristlik tsivilisatsioon, kus \u00e4revas maailmas on kokkuhoidmine v\u00e4ltimatu. Ka heas perekonnas vahepeal t\u00fclitsetakse, kuid siis lepitakse \u00e4ra ja ollakse j\u00e4llegi s\u00f5bralik pere. On puhkenud peret\u00fcli Euroopa ja Ameerika vahel, kuhu tahetakse v\u00e4gisi kas rumalusest, ahnusest v\u00f5i pahatahtlikkusest kaasa t\u00f5mmata v\u00f5\u00f5raid, tegelasi hoopis teistest peredest. Euroopa jaoks on praegu v\u00f5imalus t\u00f5eliselt ellu \u00e4rgata ja j\u00e4tta selja taha varasem abitus, \u00fcksk\u00f5ik, oli see siis ise\u00f5pitud v\u00f5i \u00f5petatud.<\/p>\n

“Kuid Putini plaanid l\u00e4hevad kaugemale, sest tahetakse lisaks ka otsustus\u00f5igust NATO asjades, mis on ennekuulmatu \u00fclbus.”<\/p>\n

Ameeriklased pole Euroopas enam t\u00f5siselt v\u00f5etavad turvalisuse tagajad, mida n\u00e4itab muuhulgas Budapesti 1994. aasta lepingu saatus. Venemaa esimene soov Euroopas on Ukraina allutamine ehk sisuliselt sellel maal iseseisva riikluse likvideerimine. Kuid Putini plaanid l\u00e4hevad kaugemale, sest tahetakse lisaks ka otsustus\u00f5igust NATO asjades, mis on ennekuulmatu \u00fclbus.<\/p>\n

Milline on praegune n-\u00f6 hirmu\u00e4ratav Venemaa, millised on Kremli ressursid, kui hinnata olukorda objektiivselt? S\u00f5jaliselt on tunnistanud ka Putin ise, et tema k\u00e4sutuses olevaid ressursse, mida kasutada militaarotstarbeks, on kordades v\u00e4hem kui USA-l, kuid lisas juurde, et seet\u00f5ttu peab Venemaa kasutama as\u00fcmmeetrilisi vahendeid kompenseerimaks otsese s\u00f5jaj\u00f5u vajakaj\u00e4\u00e4mist.<\/p>\n

Tegelikult toimub Euroopas praegu paradoksaalne protsess, mille k\u00e4igus tagab Ukraina eurooplaste julgeolekut, mitte vastupidi. Kaotuse otsustab see, kes enam ei j\u00f5ua, ja Venemaa on selgel kaotuse kursil, sest pani kaardi hirmule ja ainult l\u00e4\u00e4ne kollektiivne argus v\u00f5ib viia Venemaa Ukraina s\u00f5jas v\u00f5idule.<\/p>\n

Venemaa on s\u00f5jas Ukraina vastu reservidest t\u00fchjaks jooksnud ning see strateegiline t\u00fchjus t\u00e4hendab, et mitte kauges tulevikus algab Venemaal peale j\u00e4rjekordne “suur jama”. Uus smuuta sellel maal on sisuliselt kohe-kohe saabumas ja selle \u00e4rahoidmine l\u00e4\u00e4nemaailma abil oleks \u00e4\u00e4retult rumal tegu. Smuuta Venemaal annaks meile k\u00f5igile, sealhulgas m\u00f5istlikele venelastele, lootuse parema ja mitteagressiivse Venemaa tekkeks.<\/p>\n

S\u00f5pra tuntakse h\u00e4das, teadsid juba vanad eestlased. T\u00f5eline s\u00f5ber ei p\u00f6\u00f6ra raskustes selga, ei p\u00fc\u00fca teha halva m\u00e4ngu juures head n\u00e4gu ja kohe kindlasti ei p\u00fc\u00fca s\u00f5bra n\u00f5rkusi enda huvides \u00e4ra kasutada.<\/p>\n

Kes on meie s\u00f5brad ja saatusekaaslased p\u00e4riselt, tuleb endalt keerutamata k\u00fcsida? Aus vastus on, et nad asuvad siinsamas, meie ligidal, naabruses ja Euroopas. Ja siinsamas asub ka meie sajandite vanune vaenlane, kelle \u00fcmberkasvamist me m\u00f5istagi ootame, kuid eesk\u00e4tt sellele oleks praeguses olukorras parem mitte loota.<\/p>\n

S\u00f5brad, proovige vahepeal \u00e4ra unustada Ameerika ja Hiina vaheline suur vastasseis Vaikse ookeani \u00e4\u00e4res, mis v\u00f5ibki kujuneda t\u00f5epoolest tohutuks, lausa hiiglaslikuks, kuid meil on seal v\u00e4he kaasa r\u00e4\u00e4kida ja tulge tagasi maa peale, kus meie k\u00f5rval on agressiivne Venemaa, kes kasutab k\u00f5hklematult \u00e4ra iga meie n\u00f5rkuse.<\/p>\n

Ka Ameerika vajab Euroopat kui liitlast praegu rohkem kui kunagi varem. Trumpi teine valitsemisperiood algas laamendamisega sellel samal l\u00e4\u00e4ne poolkeral, mida Trumpi julgeolekustrateegia v\u00e4idab olevat nende eluliste huvide piirkond. Praegu enam Kanadat ja Gr\u00f6\u00f6nimaad ei taheta meenutada, kuigi sihtriigid on ise vaevalt need s\u00f5jakad avaldused unustanud. Ja meie, st eurooplaste \u00fclesanne on ameeriklastele vajadusel kindlasti \u00f6elda: “Mehed, te olete valel teel, seal ootab teid hukatus”.<\/p>\n

Autor v\u00e4ljendab kommentaaris isiklikku arvamust.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Meie maailm asub keset kiireid ja mastaapseid muutusi, mis m\u00f5juvad inimeste ps\u00fc\u00fchikale v\u00e4ljakutsena. S\u00f5ltumata sellest, kas tegemist on…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":72929,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[587,26,27,324,37,33,35,34,36,590,31,32,21,326,30404,36903,28,29,95,54,19,25,52,1049,23,24,262,22,325,20,96,30,661,92,93,94],"class_list":{"0":"post-72928","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-ameerika-uhendriigid","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-donald-trump","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-euroopa-liit","18":"tag-featured-news","19":"tag-featurednews","20":"tag-headlines","21":"tag-hiina","22":"tag-julgeolekustrateegia","23":"tag-juri-saar","24":"tag-latest-news","25":"tag-latestnews","26":"tag-maailm","27":"tag-nato","28":"tag-news","29":"tag-populaarseimad-lood","30":"tag-prantsusmaa","31":"tag-soda","32":"tag-top-stories","33":"tag-topstories","34":"tag-ukraina","35":"tag-uldised-uudised","36":"tag-usa","37":"tag-uudised","38":"tag-venemaa","39":"tag-viimased-uudised","40":"tag-vladimir-putin","41":"tag-world","42":"tag-world-news","43":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/72928","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=72928"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/72928\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/72929"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=72928"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=72928"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=72928"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}