Vesiniku salvestustehnoloogia ettev\u00f5tte H2Adsorb tegevjuht Renee Kauler annab \u00fclevaate 2025. aasta olulisematest trendidest ja sellest, kuhu sektor liigub.<\/p>\n
\u201eKui seni on peamiselt arutletud k\u00fcsimuse \u00fcle, kas vesinik \u00fcldse turule j\u00f5uab, siis World Hydrogen 2025 konverentsil j\u00e4i selgelt k\u00f5lama s\u00f5num: k\u00fcsimus ei ole enam selles, kas vesinik turule j\u00f5uab, vaid kui kiiresti ja millistes sektorites see juhtub,\u201c \u00fctles Kauler. \u201eSee ei t\u00e4henda kohest l\u00e4bimurret kogu energias\u00fcsteemis, vaid samm-sammult liikumist katseprojektidest reaalse majandustegevuse suunas.\u201c<\/p>\n
Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) 2025. aasta globaalse vesiniku\u00fclevaate kohaselt kasvasid madala heitega vesinikuprojektidesse tehtud investeeringud 2024. aastal 4,3 miljardi dollarini, mida on varasema aastaga v\u00f5rreldes ligi 80% rohkem. \u201eRaha suunatakse juba suuremahulistesse projektidesse, mitte ainult pilootfaasi. 2025. aasta investeeringute kogumaht v\u00f5ib ulatuda umbes 8 miljardi dollarini, mis v\u00f5ib viidata sellele, et vesiniku \u00e4rilisse tasuvusse usutakse \u00fcha enam,\u201c \u00fctles ta.<\/p>\n
Poliitiline tugi ja taristu areng<\/p>\n
Ekspert nentis, et 2025. aasta vesinikupoliitika \u00fclevaated osutavad riiklike ja piirkondlike strateegiate arvu \u00fclemaailmsele kasvule ning eesm\u00e4rke seatakse nii tootmismahtudele kui ka toetusmeetmetele. \u201eFookus on j\u00e4rjest enam sellel, kuidas poliitilised toetused k\u00e4ivitavad reaalseid projekte ja suurendavad investeeringuid taristusse,\u201c selgitas Kauler.<\/p>\n
Hetkel on Euroopas arenduses vesinikuvalmidusega taristuv\u00f5rk, mis h\u00f5lmab \u00fcle 50\u202f000 km torustikke, LNG-terminalide \u00fcmberehitusi ning ligi 45\u202fGW gaasielektrijaamu, mida kohandatakse sinisele ja rohelisele vesinikule.<\/p>\n
Kasvav n\u00f5udlus kindlates sektorites<\/p>\n
\u201cIEA andmetel jagunesid investeeringud 2024\u20132025 ligikaudu v\u00f5rdselt rohelise elektrol\u00fc\u00fcsi ja s\u00fcsiniku p\u00fc\u00fcdmisega seotud CCUS-lahenduste vahel. Tootmise mitmekesistamine annab sektorile paindlikkuse \u2013 k\u00f5ik piirkonnad ei saa kohe rohelisele vesinikule \u00fcle minna, mist\u00f5ttu osa tootmisest v\u00f5ib j\u00e4tkuvalt p\u00f5hineda sinisel vesinikul, kuid see ei takista laiemat kasutuselev\u00f5ttu juba t\u00e4na,\u201c s\u00f5nas Kauler.<\/p>\n
Ta m\u00e4rkis, et kuigi vesiniku osakaal globaalses energiatarbimises on endiselt v\u00e4ike, siis hetkeseisuga kasutavad vesinikku enim keemia- ja rafineerimist\u00f6\u00f6stus. J\u00e4rgmisena oodatakse vesiniku suuremat kasutuselev\u00f5ttu metallit\u00f6\u00f6stuses ning mere- ja maanteetranspordis.<\/p>\n
\u201eT\u00e4navuse aasta arengud n\u00e4itavad, et vesinikusektor liigub j\u00e4rk-j\u00e4rgult teadus- ja katsefaasist investeeringute, taristu arendamise ning kasutuselev\u00f5tu etappi. Euroopa ja Eesti jaoks t\u00e4hendab see olulist v\u00f5imalust v\u00e4hendada s\u00f5ltuvust fossiilk\u00fctustest, tugevdada energiajulgeolekut ning varakult \u00f5igeid samme astudes arengutest kasu l\u00f5igata,\u201c lisas Kauler.<\/p>\n
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare <\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Vesiniku salvestustehnoloogia ettev\u00f5tte H2Adsorb tegevjuht Renee Kauler annab \u00fclevaate 2025. aasta olulisematest trendidest ja sellest, kuhu sektor liigub.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":73018,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,134,18005],"class_list":{"0":"post-73017","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-rohepoore","16":"tag-vesinik"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115791467906538918","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/73017","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=73017"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/73017\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/73018"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=73017"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=73017"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=73017"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}