Vikerraadio saates “Loetud ja kirjutatud” l\u00f5ppevast kirjandusaastast kokkuv\u00f5tteid tehes r\u00f5\u00f5mustas Maarja Vaino \u00fcha t\u00f5usva trendi \u00fcle, et eestlane armastab lugeda teist eestlast ja t\u00f5des, et m\u00f6\u00f6duv aasta on ennek\u00f5ike olnud eesti naiskirjanike aasta.<\/p>\n
“Mulle kui kirjandusmuuseumi t\u00f6\u00f6tajale on see aasta olnud v\u00e4ga p\u00f5nev ka seet\u00f5ttu, et kolmes kirjanikumuuseumis, Mati Undi muuseumis, Tammsaare muuseumis Vargam\u00e4el ja Juhan Liivi muuseumis avati uued p\u00fcsin\u00e4itused. P\u00fcsin\u00e4itusi tehakse k\u00fcllalt harva. Heal juhul umbes k\u00fcmne aasta tagant, aga praktikas pigem 25 aasta tagant,” \u00fctles kirjandusteadlane Maarja Vaino. “Minu meelest rohkem kui varem on hakatud sel aastal r\u00e4\u00e4kima ka lugemisest.”<\/p>\n
Raamatukaupmeest Margo Matsinat r\u00f5\u00f5mustas kogu raamatuaasta. “V\u00e4ga loodan, et raamatuaastale j\u00e4rgnevad n\u00fc\u00fcd lugemisaastad,” \u00fctles Raamatukoi raamatukaupmees Margo Matsina.<\/p>\n
Reet Weidebaum t\u00f5i l\u00f5ppevast aastast v\u00e4lja romaaniv\u00f5istluse, mille v\u00f5idut\u00f6id on ka juba ilmunud. “Nende seas on v\u00e4ga m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid raamatuid.”<\/p>\n
Teise m\u00e4rks\u00f5nana t\u00f5i Weidebaum v\u00e4lja hea luuleaasta ja kirjanikupalgalised, kes sel korral on k\u00f5ik naised. “Nad k\u00f5ik on tunnistanud, et kirjanikupalk on olnud suureks abiks. Kirjanikupalk on suur samm kirjanduses edasi,” t\u00f5des Weidebaum.<\/p>\n
Vaadates raamatukaupluste edetabeleid t\u00f5i Vaino v\u00e4lja, et eestlane armastab lugeda teist eestlast. “Mitte ainult teda s\u00fc\u00fca. Rahva Raamatu kaupluste edetabeli esiviisikus on eesti autorid Indrek Hargla, Jaan Aru, T\u00f5nu Oja, Urmas Vadi, Andrus Kivir\u00e4hk. See teeb tohutut r\u00f5\u00f5mu, sest mitmed aastad tagasi see veel nii ei olnud. Kirjastused polnud v\u00e4ga huvitatud eesti autorite avaldamisest, sest palju rohkem osteti t\u00f5lkekirjandust,” nentis Vaino.<\/p>\n
“Raamatukoi edetabel n\u00e4eb v\u00e4lja \u00fcsna teistsugune kui Rahva Raamatu v\u00f5i Apollo populaarsemate raamatute edetabel. Meie raamatum\u00fc\u00fcgi tipus on Kairi Loogi “Tantsi tolm p\u00f5randast”. Andrus Kivir\u00e4hki raamatul “Eesti rahva uued jutud” on olnud lihtsalt v\u00e4hem aega kaupluseletil p\u00fcsida, raamat oleks teinud kindlasti tublima tulemuse. Raamatukoi m\u00fc\u00fcgiedetabeli tipus on Loomingu Raamatukogu v\u00e4ljaanded, Byung-Chui Hani “V\u00e4simuse \u00fchiskond” ja Han Kangi “Taimetoitlane”.<\/p>\n
Weidebaum t\u00f5i luulekogudest v\u00e4lja Riste Sofie K\u00e4\u00e4ri luulekogu “Aps!”<\/p>\n
“Minu selleaastane lemmik on kindlasti Berit Kaschani “Aprill”. Mulle tundub, et eesti luulemaastik on v\u00e4ga rikas, inimesed armastavad luuletada, aga luule on ikkagi selline kirjanduse vorm, kus inimene peab olema t\u00f5siselt midagi l\u00e4bi elanud, et tal oleks midagi \u00f6elda,” nentis Vaino. “Palju ilmub ka sellist luulet, mis ei kanna.”<\/p>\n
T\u00f5nu Oja luuletaja Laur Lomperina on osutunud Vaino s\u00f5nul t\u00e4ielikuks rahvalemmikuks.<\/p>\n
Weidebaum t\u00f5des, et nii romaaniv\u00f5istluse kui n\u00e4idendiv\u00f5istluse parimad t\u00f6\u00f6d j\u00f5uavad varem v\u00f5i hiljem ka lugeja ette, mis on v\u00e4ga t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rne ettev\u00f5tmine. “N\u00e4iteks on kaante vahele j\u00f5udnud romaaniv\u00f5istluse v\u00f5itnud Kaur Riismaa romaan “V\u00e4sinud valguse\u00a0teooria”. Riismaa on hoos,” nentis Weidebaum.<\/p>\n
“Riismaal \u00f5nnestus oma kirjanikunimele t\u00e4helepanu saada ka Nora Londonina. Selle tuules tuli kohe romaaniv\u00f5istluse v\u00f5it otsa. 2025. aasta on kindlasti olnud Riismaa aasta,” s\u00f5nas Vaino.<\/p>\n
Suur r\u00f5\u00f5m on Vainol ka selle \u00fcle, et rahvas armastab kirjandusfestivale, mida tuleb igal aastal isegi juurde. “Kasvanud on just publiku sisuline huvi kirjandusfestivalide kohta. Tullaksegi autoreid kuulama.”<\/p>\n
Weidebaumi s\u00f5nul pole eesti kirjanikud enam ka nii h\u00e4belikud ja tagasihoidlikud, kes ei julge kaamera eest kultuuriajakirjanikule intervjuud anda. “Tullakse ja antakse v\u00e4ga h\u00e4id intervjuusid, ei h\u00e4beneta enam seda, et mul on juuksed nii h\u00f5redaks j\u00e4\u00e4nud,” nentis Weidebaum.<\/p>\n
“Tuleb ka m\u00f6\u00f6nda, et m\u00f6\u00f6dunud aasta on h\u00e4sti palju olnud ka naiste aasta, sest auhindu on antud ennek\u00f5ike naistele, ka kirjanikupalgad l\u00e4ksid naistele, ja mitmedki meesautorid on maininud, et praegu on rohkem naiskirjanikke, kes on esiplaanil v\u00f5i siis nad on rohkem esiplaanile t\u00f5stetud,” t\u00f5des Vaino.<\/p>\n
“Kui meesh\u00e4\u00e4l n\u00fc\u00fcd r\u00e4\u00e4gib, siis j\u00e4rgi m\u00f5eldes on ka minu lugemislaud sel aastal olnud enamasti kaetud naisautorite raamatutega,” t\u00f5des Matsina.<\/p>\n
\n\t\t\t\t\tAllikas:
\n\t\t\t\t\t“Loetud ja kirjutatud. L\u00f5ppev kirjandusaasta”, saatejuhid Reet Weidebaum ja Maarja Vaino<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Vikerraadio saates “Loetud ja kirjutatud” l\u00f5ppevast kirjandusaastast kokkuv\u00f5tteid tehes r\u00f5\u00f5mustas Maarja Vaino \u00fcha t\u00f5usva trendi \u00fcle, et eestlane…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":73051,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[2345,5789,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,21492,16543,28481,21350,13197,28,29,4702,36965,36964,19,36966,25,25510,19222,36963,21125,23,24,22,5564,20,30],"class_list":{"0":"post-73050","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-andrus-kivirahk","9":"tag-berit-kaschan","10":"tag-breaking-news","11":"tag-breakingnews","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-indrek-hargla","21":"tag-jaan-aru","22":"tag-juhan-liivi-muuseum","23":"tag-kairi-look","24":"tag-kaur-riismaa","25":"tag-latest-news","26":"tag-latestnews","27":"tag-maarja-vaino","28":"tag-margo-matsina","29":"tag-mati-undi-muuseum","30":"tag-news","31":"tag-nora-london","32":"tag-populaarseimad-lood","33":"tag-reet-weidebaum","34":"tag-riste-sofie-kaar","35":"tag-tammsaare-muuseum","36":"tag-tonu-oja","37":"tag-top-stories","38":"tag-topstories","39":"tag-uldised-uudised","40":"tag-urmas-vadi","41":"tag-uudised","42":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/73050","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=73050"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/73050\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/73051"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=73050"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=73050"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=73050"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}