Terviseameti andmetel on sel aastal leetritesse haigestunud \u00fcheksa inimest. Alanud on juba ka leetrite kohalik levik, kuna vaktsineerimise v\u00e4hesuse t\u00f5ttu pole karjaimmuunsus Eestis enam tagatud.<\/p>\n
Tabasalu perearstikeskus tegeles hiljuti lapsega, kes soovis p\u00e4rast leetrihaigega kokkupuutumist s\u00fcstida vaktsiini, mis leevendab v\u00f5imaliku haiguse kulgu. Arvestades viiruse k\u00f5rget nakkusohtlikkust tuli t\u00f6\u00f6tajatel v\u00e4lja m\u00f5elda kogu arstikeskuse logistika, et \u00fche lapse vaktsineerima tulek ei seaks ohtu k\u00f5igi teiste patsientide tervist.<\/p>\n
“Kui see leetri nakkusohtlik laps aevastab meil perearstikeskuses \u00fche korra, on ta kogu meie koridori saastanud ja leetriviirus p\u00fcsib \u00f5hus kaks tundi. Meie perearstikeskuses k\u00e4ivad vaktsineerimas ja m\u00f5\u00f5tmas-kaalumas t\u00e4iesti terved v\u00e4iksed beebid, keda veel ei tohigi leetrite vastu vaktsineerida. Meil oli t\u00fckk tegemist, et v\u00e4lja nuputada, kuidas korraldada see vaktsineerimine nii, et me ei ohustaks k\u00f5iki oma teisi v\u00e4ikseid patsiente,” \u00fctles perearst Piret Rospu.<\/p>\n
Laps haigestus ikka ning seej\u00e4rel tuli arstikeskusest saata pere\u00f5de koju anal\u00fc\u00fcse v\u00f5tma, et need siis kullerautoga terviseameti laborisse saata.<\/p>\n
See on vaid \u00fcksik n\u00e4ide, sest leetrid pole Eestis veel massiliselt leviv viirus, kuid vaktsineerituse languse t\u00f5ttu pole me sellest enam ka vabad. Eestis on leetrite vastu vaktsineerimise tase langenud 83 protsendini.<\/p>\n
“WHO soovituste j\u00e4rgi on kaitsev tase on 95 protsenti. See t\u00e4hendab, et meil on rohkem ja rohkem haigestumisi. Meil v\u00f5ib tekkida hospitaliseerimisi ja raskeid juhtumeid. Juba praegu me n\u00e4eme, et meil on juba alanud leetrite kohalik levik. See ei ole v\u00e4ga intensiivne, aga ikka on olemas. Kui varem me n\u00e4gime ainult sissetoodud juhtumeid, siis praegu on juba kohalikud juhtumid ja see on t\u00f5esti hoiatusm\u00e4rk,” lausus terviseameti peaspetsialist Olga Sadikova.<\/p>\n
Perearsti s\u00f5nul hakkas vaktsineerituse tase aastaid tagasi v\u00e4henema toona levinud ja n\u00fc\u00fcdseks teaduslikult \u00fcmber l\u00fckatud v\u00e4\u00e4rinfo t\u00f5ttu leetrivaktsiini ohtlikkusest.<\/p>\n
“Pigem on rohkem minu arust viimasel ajal \u00fcle\u00fcldist umbusaldust vaktsiinide suhtes v\u00f5i \u00e4revust kogu selle vaktsineerimise teemaga seoses,” s\u00f5nas Rospu.<\/p>\n
Nii leetrite l\u00e4bip\u00f5demine kui vaktsineerimine annavad kogu eluks haiguse vastu kaitse.<\/p>\n
“Tasuks meeles pidada, et alati tuleks t\u00e4psustada, kas olete ikkagi saanud leetrite vastu vaktsiini ja kas see on olnud sellisel ajal, kus see vaktsiin on olnud t\u00f5hus. 1980. ja 1990. aastate algusel s\u00fcndinud inimesed v\u00f5iksid t\u00e4psustada, millist vaktsiini nad said ja vajadusel teha endale t\u00f5hususdoos \u00e4ra,” \u00fctles perearst Jelizaveta Kaledina.<\/p>\n
Leetriviirusel on pikk peiteaeg. Samuti on see on v\u00e4ga agressiivne ning \u00e4\u00e4rmiselt nakkav.<\/p>\n
“Leetrid on \u00fclinakkav haigus. Kui nakkusohtlik inimene korra aevastab, siis see viirus p\u00fcsib \u00f5hus kaks tundi nakkusohtlikuna. Ehk see inimene, kes enda teadmata v\u00f5is olla juba nakkusohtlik ja kui tulevad sinna samasse ruumi mitu tundi hiljem vastuv\u00f5tlikud inimesed, siis see nakkus v\u00f5ib niimoodi \u00f5hu kaudu levida. See peiteaeg v\u00f5ib ulatuda kuni kolme n\u00e4dalani. Nakkusohtlikkus v\u00f5ib alata enne haigusn\u00e4htude teket,” lausus Rospu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Terviseameti andmetel on sel aastal leetritesse haigestunud \u00fcheksa inimest. Alanud on juba ka leetrite kohalik levik, kuna vaktsineerimise…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":73123,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,35724,28,29,4568,36978,19,35722,36979,25,23,24,22,20,570,30],"class_list":{"0":"post-73122","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-jelizaveta-kaledina","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-leetrid","22":"tag-leetrivaktsiin","23":"tag-news","24":"tag-olga-sadikova","25":"tag-piret-rospu","26":"tag-populaarseimad-lood","27":"tag-top-stories","28":"tag-topstories","29":"tag-uldised-uudised","30":"tag-uudised","31":"tag-vaktsineerimine","32":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115792678967866369","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/73122","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=73122"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/73122\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/73123"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=73122"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=73122"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=73122"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}