![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/3033975h9e54t24.jpg\"\/)
Andrei Ojamets Autor\/allikas: Grete Isabel Huik<\/p>\nSaates arutlesid Ojamets ja Keila Coolbetis nii mees- kui naiskorvpallureid treeniv Peep Pahv, kas meestel on naisi keerulisem treenida kui mehi ning \u00fcheskoos j\u00f5uti t\u00f5demusele, et naiste puhul peab arvestama rohkemate asjadega.<\/p>\n
“Reeglina on l\u00e4bi ajaloo mehi ikkagi rohkem t\u00f6\u00f6tanud ja eriti tippv\u00f5istkondadega. Suhteliselt harva n\u00e4ed, et juhendajaks on naisterahvas,” nentis Ojamets. “Eks ta on nii kuidagi v\u00e4lja kujunenud. Ega treeneriamet ei ole perekondlikus m\u00f5ttes ka lihtne ja naisterahval, kes pigem on see, kes kodus k\u00f5iki asju rohkem haldab ja temast s\u00f5ltub nii palju, on v\u00f5ib-olla seda ametit pidada tunduvalt raskem kui meesterahval.”<\/p>\n
“Sama kehtib ju tegelikult ka m\u00e4ngijate endi kohta, naism\u00e4ngijaid on selle v\u00f5rra v\u00e4hem ka, et nendel on k\u00f5ik muud asjad t\u00e4htsamad kui see m\u00e4ng ja trenn,” lisas Pahv omaltpoolt. “Neid puudumisi, kuna \u2013 ilmselt v\u00f5rkpallis ka, k\u00f5ik on amat\u00f6\u00f6rid \u2013 naiste korvpallis on Eestis k\u00f5ik amat\u00f6\u00f6rid, siis m\u00f5ned muidugi v\u00f5tavad v\u00e4ga t\u00f5siselt ja k\u00e4ivad ilusti kohal ja ei ole kunagi mingit asja, aga sellist niisama mingite p\u00f5hjustega puudumisi on naistel kindlasti rohkem. Juba selle pundi kokkusaamine on keerulisem.”<\/p>\n
Kas ideaalmaailmas v\u00f5iks olla niimoodi, et naised treenivad naisi ja mehed mehi v\u00f5i on see just hea, kui on vastassoost treener? “Mina arvan k\u00fcll, et meestreenerid naiskondadel on hea variant,” s\u00f5nas Pahv. “Esiteks, ainult naiste seltskond, me k\u00f5ik teame, mis sest tuleb \u2013 head nahka sealt ei tule nagunii. Aga siis on m\u00f5ni mees seal juures, kes natukenegi tasakaalustab kogu seda asja, v\u00f5ib-olla hoiab joone peal rohkem.”<\/p>\n
Andrei Ojamets Autor\/allikas: Grete Isabel Huik<\/p>\n
“Ega neid naistreenereid, keda olen n\u00e4inud \u2013 kunagi Austria koondist juhendas \u00fcks naisterahvas ja n\u00fc\u00fcd ta t\u00f6\u00f6tab \u0160veitsis t\u00f6\u00f6tab \u2013, kuidagi see t\u00f6\u00f6 muudab ka neid. Kuidas \u00f6elda\u2026 nad paistavad nagu mehelikumad kohe,” arutles Ojamets. “Ega neil ei ole varianti. Naisterahvas, kes tahab juhendada \u00fcksk\u00f5ik mis kollektiivi sportm\u00e4ngudes, peab suhteliselt karmi k\u00e4ega olema. See arusaam, et umbes k\u00f5ik teeme pai, paraku ei t\u00f6\u00f6ta. On osa inimesi, kes suudavad olla distsiplineeritud ja v\u00e4ga n\u00f5udlikud enda suhtes, aga miks see treeneriamet \u00fcldse v\u00e4lja kujunes \u2013 kui k\u00f5ik oleks ilus, siis treenerit poleks \u00fcldse vaja.”<\/p>\n
“Mul on treenerit\u00f6\u00f6 staa\u017ei juba 41 aastat, ma oskan v\u00f5rrelda, kuidas oli N\u00f5ukogude ajal v\u00f5i Eesti alguses ja see on muutunud. Esiteks, [ei saa] sellist s\u00f5navara kasutada, mida sa 20\u201330 aastat tagasi kasutasid. Inimesed on muutunud tundlikumaks, pluss on t\u00e4nap\u00e4eval v\u00e4ga aktuaalsed v\u00e4\u00e4rtkohtlemise teemad ja ka see \u00fcleskutse, et l\u00e4hme ja kaebame kohe. See on teeb natukene ettevaatlikuks. Kui minult t\u00e4na k\u00fcsiks keegi, kas sa soovitaks treeneriametit, ma \u00fctlen ei,” tunnistas Ojamets.<\/p>\n
“Aga see vahe on k\u00fcll ka, et n\u00e4iteks sa \u00fctled, et karmus peab s\u00e4ilima, aga tegelikult, kui sa naistega tegeled, eriti, kuna nad on amat\u00f6\u00f6rid, siis sa pead ikkagi kuskilt neid j\u00e4releandmisi enda jaoks ka tegema,” r\u00e4\u00e4kis Pahv. “Kui m\u00f5ni mees seal meeste trennis niisama l\u00f5hverdab v\u00f5i ei tee asju, siis k\u00e4ratad peale v\u00f5i on sedagi juhtunud, et paned ise jalaga palli kuskile lakke, et korraks seda nagu maha saada. V\u00f5i saadad minema. Naisi trennist \u00e4ra ei saada, neid niigi v\u00e4he seal. Ja kui sa hakkad seal veel hirmsasti neid kangutama ja piitsutama, siis l\u00f5puks oledki \u00fcksinda seal saalis. Seal peaks tasakaalu leidma, samas ei saa liiga selliseks ninnu-n\u00e4nnuks ka lasta. See tasakaalu leidmine on p\u00e4ris keeruline.”<\/p>\n
“Ma seda sama m\u00f5tlesingi, et ega k\u00fcsimus ei ole, et sa ei saa enam neid lihtsalt k\u00e4skida. Esiteks need, kes on amat\u00f6\u00f6rid, nendel sa pead j\u00f5udma sinnamaani, et inimesed saavad aru, et nad ei tee minu jaoks seda, nad teevad enda jaoks. Kui nad midagi j\u00e4tavad tegemata, siis nad l\u00e4bi selle ise ei arene. Teine asi, arvestades, et me tegeleme v\u00f5istkondliku alaga, iga m\u00e4ngija trennis, \u00fcksk\u00f5ik, on need mehed, naised, viilimine v\u00f5i n-\u00f6 poolsirge jalaga tegemine, see ju p\u00e4rsib teiste arengut. Ongi k\u00f5ik,” j\u00e4tkas Ojamets arutelu. “Selge see, et t\u00e4nap\u00e4eval sa rohkem proovid selgitada, j\u00f5uda selle m\u00f5istmiseni, et kuulge, teie tahate v\u00f5ita \u2013 idee poolest k\u00f5ik tahavad \u2013, aga siis tehke midagi. Ma k\u00f5rval v\u00f5in teid aidata. Mind h\u00e4irib natuke viimasel ajal see, et treener ei motiveeri. Oot-oot, ainult treener peab motiveerima? Ise ei pea midagi tegema? See on huvitav, selle taha minu jaoks peidetakse \u00e4ra mitte tahtmine p\u00fchendada, v\u00f5ib-olla.”<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/3029724he017t24.jpg\"\/)
Peep Pahv ja Andrei Ojamets Autor\/allikas: Debora Saarnak\/ERR<\/p>\n
“Aga mis see teema on? Ega siis mina v\u00f5i Peep ei ole s\u00fc\u00fcdi, et see on ajalooliselt v\u00e4lja kujunenud, et naiste pallim\u00e4ngud on tagaplaanil. Hea meelega n\u00e4eks neid rohkem esile t\u00f5stetult, aga ei liigu selliseid rahasid,” t\u00f5des Ojamets. “V\u00f5ib -olla riik teeb sellist s\u00fcsteemi, et sponsoreerid naiskonda, saad soodsamalt. Oleks motiveeriv? Kunagi P\u00e4rnu v\u00f5rkpalliklubi ajal minult k\u00fcsiti, miks naised raha ei saa, ma \u00fctlesin sorry, ega midagi ei ole teha. Naiskond elas p\u00f5him\u00f5tteliselt meeskonna eelarvest. Aga ei j\u00f5ua kohale, miks ei taheta anda \u2013 sest ei ole pildis ja ei ole sellist taset. Viimati oli vist Tartu korvpallinaiskond, kes m\u00e4ngis liidu k\u00f5rgliigat?”<\/p>\n
“Tartu \u00dclikooli, jah,” \u00fctles Pahv. “Linnuvabriku naiskond k\u00e4sipallis kunagi oli vist ka.”<\/p>\n
“Aga rohkem pole neid n\u00e4iteid. Ka see teema on minu jaoks \u2026 ma r\u00e4\u00e4gin v\u00f5rkpallist hetkel, ma ei tea, korvpallist v\u00f5ib-olla Peep teab paremini \u2013 sellised eredad eeskujud, kes motiveeriks v\u00f5i oleks [eeskujuks], et davai, ma tahan ka selliseks saada. T\u00e4nap\u00e4eval need, kes m\u00e4ngivad kas v\u00f5i Eesti koondises v\u00f5rkpallis, kes saavad sellist raha, millega nad suudavad enda elu kindlustada?” k\u00fcsis Ojamets. “\u00dchtegi sellist naissportlast mina ei tea, v\u00f5rreldes Venno v\u00f5i T\u00e4hega meeste poole pealt. See on ikka \u00f6\u00f6 ja p\u00e4ev. Ja nagu Peep alustas, et on pere, on \u00f5ppimine, on t\u00f6\u00f6. Ja kuidas mees vaatab sporditegemisele? Siin tekib nii palju probleeme sellega. Naisterahval on tippspordis olla tunduvalt raskem kui meesterahval. See v\u00f5tab koti, l\u00e4heb trenni ja makstakse palka ka selle eest. Proovi mehele siis \u00f6elda, et kuule, ma l\u00e4hen trenni, sina tegele lastega. Arusaaja hea mees peab olema.”<\/p>\n
“Pluss on vaja vanavanemate tuge. P\u00e4rnus oli selline perekond nagu Talved \u2013 Tiina ja Tene. Ja Tene Talvel olid kaksikud, ema-isa toetasid, mees toetas. Niimoodi saab teha. Aga kui seda tuge ei ole?” j\u00e4tkas Ojamets, kes olnud ka nii Eesti meeste kui naiste rahvuskoondise juhendaja. “Mul on ka drastiline n\u00e4ide tuua, et kui \u00fcks t\u00fctarlaps l\u00e4ks mehele ja mees \u2013 kaasaegne noormees \u2013 \u00fctles, et ma ei taha, et sa rohkem sellega tegeled, teised mehed n\u00e4evad, sa oled liiga paljas seal platsi peal. See on drastiline n\u00e4ide.”<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/2823173hd67ft24.jpg\"\/)
Peep Pahv Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
“Et nii kaugele \u00fcldse j\u00f5uda, selleks peaks \u00fcldse need naised, kuniks seal pered ja lapsed tulevad, nii kaua selle m\u00e4ngu juures p\u00fcsima, aga v\u00e4hemalt korvpallis on k\u00fcll see, et tegelikult kipuvad t\u00fcdrukud enne \u00e4ra kaduma kui nad \u00fcldse p\u00e4ris naisteklassi j\u00f5uavad,” s\u00f5nas Pahv. “Ja seal on sama asi, et raha ei ole, professionaalselt seda Eestis v\u00e4hemalt teha ei saa. Need, kes kuhugi v\u00e4lismaale l\u00e4hevad, kuidagi saavad seal hakkama, aga mingit suurt raha sealt ju ka ei teeni. Ja siis nad kaovadki \u00e4ra. Neid t\u00fcdrukuid, kes l\u00f5petavad g\u00fcmnaasiumi \u00e4ra ja kes j\u00e4\u00e4vad m\u00e4ngimise juurde, on ikka suhteliselt v\u00e4he.”<\/p>\n
“\u00dcks aspekt veel. Oleme ausad, t\u00fctarlapsed reeglina \u00f5pivad paremini. Haridus on v\u00e4ga t\u00e4htis. T\u00e4nap\u00e4eva elu dikteerib see, et mul on vaja head ametit saada. Tahab arstiks minna, siis selle juures unusta \u00e4ra tippspordi tegemine,” arutles Ojamets. “Kuigi see on niimoodi meie riigis. Kunagi r\u00e4\u00e4kisin \u00fchel turniiril Sloveenia koondise treeneriga, et n\u00e4ed, kurat, mul koju j\u00e4i selline t\u00fctarlaps, \u00f5pib arstiks, ei saagi teda v\u00f5tta. Ta \u00fctles, et mis asja, n\u00e4ed, minu sidem\u00e4ngija istub siin, \u00f5pib ka arstiks, saab k\u00fcll. Muidugi, tekib k\u00fcsimus, kas ma selle arsti juurde tahan minna, kes trennis k\u00e4is, mitte ei \u00f5ppinud. Arusaadav ju.”<\/p>\n
“Mina \u00fctlen kas v\u00f5i Tartus, et ma saan aru, et teie elus on t\u00e4htis see number \u00fcks v\u00f5i see number \u00fcks, aga ma ei taha, et v\u00f5rkpall on teil number neli v\u00f5i viis. Kaks oleks ideaalne, aga see vajab p\u00fchendumist,” j\u00e4tkas Ojamets. “Muidugi t\u00e4nap\u00e4eval on see, et oi, ma ei j\u00f5ua. Aga mul on \u00fcks \u00fclihea n\u00e4ide. Tartu naiskonnas Ann Starkopf, kes on perearst, kolm last ja selle k\u00f5rval j\u00f5udis k\u00f5ike. Siis on n\u00e4htavasti oma ajaplaneerimise teema, aga mitte see, et ei saa. Kui tahad, oled p\u00fchendunud, siis saab. Neid n\u00e4iteid on k\u00fcll, kes oskavad neid asju ikka kokku viia.”<\/p>\n
Kui palju nad naistega t\u00f6\u00f6tades s\u00f5nu valivad, kartes, et keegi v\u00f5ib midagi v\u00e4ga s\u00fcdamesse v\u00f5tta? “Ma n\u00fc\u00fcd selle peale, et keegi kuhugi kituma l\u00e4heb, pole niimoodi m\u00f5telnudki, pigem on see, et peaasi, et keegi v\u00f5istkonnast \u00e4ra ei l\u00e4heks,” muheles Pahv. “See on suurem mure, sellep\u00e4rast hoiad ennast tagasi ja rahulikumalt.”<\/p>\n
“See on viimaste aastatega nii aktuaalseks t\u00f5usnud. Mina pigem l\u00e4htun sellest, et kui m\u00f5ni m\u00e4ngija, \u00fcksk\u00f5ik, kas meeskonnas v\u00f5i naiskonnas, on selline, kes ei viitsi t\u00f5esti teha, siis mina k\u00fcll ei hakka m\u00f5tlema, et \u00e4ra mine trennist \u00e4ra. Ta rikub ju tervet seda \u00f5hkkonda v\u00f5istkonnas, ma enne juba saadan minema,” oli Ojamets resoluutne. “No ei taha, keegi sind ei sunni, ma ei ole sind v\u00e4gisi siia toonud, sa tulid omal n\u00f5usolekul ja kui sa selles suhtes nagu petad teisi \u2013 nagu ma \u00fctlesin, sa t\u00f6\u00f6tad v\u00f5istkonnale vastu \u2013 siis sellised inimesed v\u00f5istkonnas ei ole teretulnud. Pigem juba mine \u00e4ra, \u00f5hk l\u00e4heb puhtamaks, teised saavad paremini teha trenni, paremini areneda ja nii edasi. Ma enne v\u00f5tan siis mingi noorema, kes veel tahab. Ja sellest on kasu tunduvalt rohkem, ongi k\u00f5ik.”<\/p>\n
“V\u00f5rkpallis muidugi on naiste poolel olukord hea, see on number \u00fcks pallim\u00e4nguala t\u00fctarlaste seas. Ehk valik on v\u00e4ga suur, aga see on sama, nagu Peep \u00fctles \u2013 kuhu nad kaovad siis? Vaadates kuju ja k\u00f5ike, v\u00f5iks olla selline materjal \u2013 paha \u00f6elda inimese kohta, aga ikkagi, sportlikus m\u00f5ttes \u2013 kuhu nad kaovad?” imestas Ojamets. “Aga see ongi see, et \u00f5ppimine, isiklik elu, k\u00f5ik need asjad sinna juurde. Jah, meestel on natukene lihtsam seda sporti teha kui naistel.”<\/p>\n
“Aga naiste korvpallis on see n\u00e4iteks, et kui nad t\u00fcdrukust peale kaovad \u00e4ra seal kusagil, siis \u00a0niisugused ligi 30-aastased, kui juba elu on paika saanud, siis tihtipeale tullakse tagasi veel. Ja Eesti naiste meistriliiga v\u00f5imaldab rahulikult seal vanuses 30 kuni 40, v\u00f5i seal on isegi vanemaid prouasid n\u00e4ha olnud, m\u00e4ngida,” r\u00e4\u00e4kis Pahv. “Ja siis nad mingil hetkel, kellel see m\u00e4nguhuvi v\u00f5i -armastus ikka kuidagi on sees olemas ja on juba lapsed ja pere, k\u00f5ik on paigas ja v\u00f5ib-olla see igap\u00e4evaelu r\u00fctm on ka paika loksunud, tulevad m\u00f5nikord tagasi.”<\/p>\n
“See on selline huvitav asi, mehed niimoodi ei tule ju meistriliiga tasemele j\u00e4rsku, et k\u00fcmme aastat ei teinud midagi ja siis tulen tagasi \u2013 see ei ole realistlik. Aga Eesti naiste spordis \u2013 v\u00f5i v\u00e4hemalt korvpallis \u2013 on see t\u00e4itsa v\u00f5imalik,” lisas Pahv.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/3029829h183ft24.jpg\"\/)
Peep Pahv Autor\/allikas: Debora Saarnak\/ERR<\/p>\n
“Ma ei tea, kui mitu m\u00e4ngu on korvpallis hooaja jooksul, aga kui me v\u00f5tame v\u00f5rkpallis v\u00f5istkonnad, kes m\u00e4ngivad Eesti meistrisarja, Eesti karikat, Balti liigat, siis see m\u00e4ngude arv tuleb suurem kui meestel. Ja nad on amat\u00f6\u00f6rid,” m\u00f5tiskles Ojamets. “Meil on vahepeal, nii kaua kui Eesti karikas veel k\u00e4ib ehk aasta l\u00f5puni, t\u00e4itsa tavaline, et \u00fcheksa p\u00e4eva jooksul on viis m\u00e4ngu. Amat\u00f6\u00f6ridel. T\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalt. V\u00f5i \u00f5ppimise k\u00f5rvalt.”<\/p>\n
“Kui sa veel pead L\u00e4tti v\u00f5i Leetu s\u00f5itma \u2013 meil on sel aastal esimest korda kolm Leedu v\u00f5istkonda, jaanuaris tuleb meil kolmep\u00e4evane s\u00f5it, t\u00f6\u00f6p\u00e4eva arvelt,” j\u00e4tkas ta. “Reede hommikul istud bussi, s\u00f5idad Vilniusesse, kohe m\u00e4ngule ja siis veel kaks p\u00e4eva Leedus paned. See ei ole lihtne. Ja arusaadav, et sellise skeemi peal v\u00f5i sellise graafiku peale keegi 30-aastaselt v\u00e4ga ei taha tulla.”<\/p>\n
“V\u00f5rkpallis on see selgelt teistmoodi, korvpallis on praegu naistes ainult \u00fcks v\u00f5istkond, kes m\u00e4ngib Balti liigat ja see on siis n-\u00f6 profinaiskond. \u00dclej\u00e4\u00e4nud m\u00e4ngivad ikkagi ainult Eesti meistriliigat ja karikav\u00f5istlusi,” selgitas Pahv. “Just m\u00f5tlesin, kui palju m\u00e4nge on \u2013 meil on n\u00e4iteks naiste p\u00f5hiturniiril sel aastal 14 m\u00e4ngu, pluss siis mingi kolm karikam\u00e4ngu ehk 17, pluss siis play-off’id. Ehk 20+ m\u00e4ngu hooaja peale, see graafik \u00fclem\u00e4\u00e4ra tihe ei ole muidugi, sedasi kannatab teha k\u00fcll.”<\/p>\n
Kuula kogu vestlust juuresolevast klipist, R2 kodulehelt<\/a>, Eesti Raadio \u00e4pist v\u00f5i Spotifyst!<\/p>\n * * *<\/p>\n “Spordis ainult t\u00fcdrukud” on ERR-i sporditoimetuse taskuh\u00e4\u00e4linguvormis saade, kus naisspordiajakirjanikud vestlevad erinevatel teemadel naistega spordis ja spordist. Saatejuhid on Debora Saarnak ja Maarja V\u00e4rv.<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/2280666h26f9t24.jpg\"\/)
Spordis ainult t\u00fcdrukud<\/p>\n