{"id":73269,"date":"2025-12-28T07:21:17","date_gmt":"2025-12-28T07:21:17","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/73269\/"},"modified":"2025-12-28T07:21:17","modified_gmt":"2025-12-28T07:21:17","slug":"ulevaade-teatriaasta-2025-teater","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/73269\/","title":{"rendered":"\u00dclevaade. Teatriaasta 2025 | Teater"},"content":{"rendered":"

Kokku t\u00f5id vastajad v\u00e4lja 56 lavastust, mis neile sellest aastast enim meelde on j\u00e4\u00e4nud. K\u00f5ige enam mainimisi sai Tartu Uue Teatri suvelavastust “Tapty 1985.\u00a0Laskumine orgu”. Sellele j\u00e4rgnevad Von Krahli teatri ja Elektron.arti koost\u00f6\u00f6d valminud Elle Viiese “Enigma”, Endla teatri “Julia, Julia”, lavakunstikooli 32. lennu tudengite suvine “T\u00e4hem\u00f5rsja”, aasta l\u00f5pus Eesti Draamateatris esietendunud “Caligula” ja Von Krahli “N\u00e4lg”.<\/p>\n

Teatriaasta \u00fclevaates osalesid Madis Kolk, Andrus Karnau, Steven-Hristo Evestus, K\u00e4rt Kelder, Karmo Mende, Jelena Skulskaja, Sven Karja, Christofer Kivipalu, Emel-Elizabeth Tuulik, Madli Pesti, Greeta V\u00f5su, Kaspar Gr\u00e4zin, Pille-Riin Purje ja Tiia Sippol. <\/p>\n

Madis Kolk<\/p>\n

Von Krahli Teater “N\u00e4lg”
Autorid ja lavastajad ja Riste Sofie K\u00e4\u00e4r ja Elo Valner<\/p>\n

J\u00e4lgin suure huviga uue Krahli iga uut ettev\u00f5tmist, kuid kerge neil ei ole. Ei majanduslikult ega ka kontseptuaalselt. Milline lavaline avaldus saab t\u00e4nases metar\u00e4gastikus \u00fcldse toimuda puhtas kohalolus, ilma et iga eelnev v\u00f5i v\u00f5imalik kujuteldav j\u00e4rgmine samm seda ei t\u00fchistaks? V\u00f5i siis nii, et see t\u00fchistumisv\u00f5imalus ongi teadlik. Performatiivne akt, mis aga ei viita millelegi muule v\u00e4ljaspool omaenda toimumise fakti. Ei enese\u00f5igustuseks ega -upituseks. “N\u00e4lg” on selline selge s\u00e4hvatus, inspiratsiooni restart, omamoodi kompass, orienteerumaks praeguses hetkes. Nii vana kui noor avangardist publikus saavad \u00fchtaegu kogeda nii sooja \u00e4ratundmisr\u00f5\u00f5mu kui ka meenutada, mis on \u00fcldse avangardi m\u00f5te.<\/p>\n

Endla teater “Juulikuu lumi”
Lavastaja Juhan Ulfsak, dramaturg Eero Epner<\/p>\n

Tegijate teravmeelne ja teraapiline eneseiroonia poliitiliselt laetud ja polariseerunud \u00fchiskondlikus kontekstis.<\/p>\n

Endla teater “Juulikuu lumi” (lavastaja Juhan Ulfsak) Autor\/allikas: Gabriela J\u00e4rvet<\/p>\n

Must Kast “Stseenid \u00fchest abielust Ingmar Bergmani tekstile ja \u00fchest spordiv\u00f5istlusest John Cage’i muusikale”
Lavastaja Peeter Volkonski, autor Ingmar Bergman, helilooja John Cage<\/p>\n

Lavastustervik ei olnud l\u00f5pptulemusena vast perfektse pakendiga toode, kuid kosutav on kogeda teatriotsingut, kus p\u00e4riselt uuritakse kujundi toimemehhanisme: mis saab siis, kui \u2026 Teemat ja sellest juba justkui automaatselt tulenevaid t\u00f5lgendusregistreid ei anta publikule pressitekstide kaudu, nagu viimasel ajal tihtipeale kombeks, vaid eksperimendi tulemus saabki selguda alles etenduses kohapeal.<\/p>\n

Andrus Karnau<\/p>\n

Personaalse teatriaasta k\u00f5ige olulisem peat\u00fckk oli reis Vilniusse festivalile Sirenos, mille programmi pani kokku Klaipeda teatri lavastaja Naubertas Jasinskas. Festivalil n\u00e4htud \u00fcheksast lavastusest kolm p\u00fcsivad veel ilmselt pikka aega isikliku edetabeli tipukohtadel. Laura Kutkait\u0117 lavastus “Tremolo” ning koreograaf Agniet\u0117 Lisi\u010dkinait\u0117 kaks t\u00f6\u00f6d: Vilniuse lavakooli \u00f5pilastega tehtud “Rave of Riot” ja “Clap and Slap”, kus ta ka ise laval koos Igor Shugaleeviga.*<\/p>\n

Eesti teatriaasta subjektiivsele s\u00f5elale j\u00e4id kokku 11 lavastust. Suures saalis Eesti Draamateatri “\u00dckskord Liibanonis”, Tallinna Linnateatri “Krum” ja P\u00e4rnu Endla “Julia, Julia!”.<\/p>\n

V\u00e4ikeses saalis Von Krahli “N\u00e4lg”, S\u00fcdalinna teatri “Ma j\u00e4tsin Ukraina”, R.A.A.A.M.i ja Ukraina Krivne teatri \u00fchist\u00f6\u00f6 “Kes ma olen?”, Vaba Lava “Sisekliima”, Rakvere teatri “Elevantmees” ja Tallinna Linnateatri “Viimne liivlane”.<\/p>\n

Kaks suvelavastust “Arkaadia teel. Metsavenna pruudi lugu” Soontaga vallamajas ja “Tapty985. Laskumine orgu” Emaj\u00f5e \u00e4\u00e4res linnapargis.<\/p>\n

Kui n\u00fc\u00fcd 11 hulgast valida kolm, siis esiteks Endla “Julia, Julia!” lavastaja Laura Jaanholdi kindlameelsuse ja oskuse eest suur lava t\u00e4ita ning peaosat\u00e4itja Carita Vaikj\u00e4rve vapruse eest. N\u00e4idendi autor olgu ka nimetatud \u2013 Jari Juutinen.<\/p>\n

Riste Sofie K\u00e4\u00e4ri ja Elo Valneri “N\u00e4lg” Von Krahlis suuresti samade omaduste eest ehk tegijate vapruse ja julguse p\u00e4rast. Nii \u00fcks kui ka teine lavastus tabasid midagi, mis p\u00fcsib \u00f5hus, millest me k\u00f5ik tahaks r\u00e4\u00e4kida, aga ei julge ega oska.<\/p>\n

Von Krahl “N\u00e4lg” (autorid Riste Sofie K\u00e4\u00e4r ja Elo Valner) Autor\/allikas: Von Krahl<\/p>\n

Kolmandana osas olen kimbatuses, sest kangesti tahaks valida Urmas Lennuki metsavenna pruudi loo, ennek\u00f5ike n\u00e4itlejate Terje Pennie ja Jaune Kimmeli rollide p\u00e4rast, aga Ivar P\u00f5llu mammutteos Tartus Emaj\u00f5e \u00e4\u00e4res oli nii mastaapne ja p\u00f5hjalik, et temast m\u00f6\u00f6da vaadata ei ole v\u00f5imalik. Nii koledalt kui Tartu Uus teater t\u00f5lgendas Hando Runneli ja Priit Pedajase “Punaste \u00f5htute purpurit”, pole keegi teine s\u00f6andanud. Kriibitud karusus oli nii lauludes kui ka laval pargipuude all osaliselt teeseldud ja osalt ehtne. Kui meenutan Maarja Jakobsoni ja Helgur Rosenthali rolle metsavennat\u00fckis m\u00e4nginud Jaune Kimmeli ja Terje Pennie loodud tegelastega, siis neis oli midagi \u00fcpris sarnast. Nad tabasid t\u00e4pselt eelmise Vene okupatsiooniaja hirmude all vankuvat inimest, kelle igap\u00e4evak\u00e4ike m\u00f5jutavad endiselt kusagil laanes lamavad metsavendade luud.<\/p>\n

“Tapty1985. Laskumine orgu” ikkagi oli l\u00f5ppeva aasta k\u00f5ige t\u00e4htsam lavastus. N\u00e4idend (P\u00f5llu kaasdramaturg oli Katrin Ruus) ja muusika on isegi olulisemad kui lavastus ise. Kitsale pingile k\u00fclg k\u00fclje k\u00f5rvale surutuna j\u00e4i lavastus \u00fcheplaaniliseks, olles kui l\u00f5putu kirjandus- ja muusikaajalootund. Ometi oli Tartule nii omasesse lavastusse peidetud midagi, mis ei lase lahti veel mitu kuud hiljem. Praegugi tuleb meelde Kirill Havanski m\u00e4ngitud Andrus Ansip ja siis stseen, kus Justamendi pillimehe k\u00e4est k\u00fcsitakse, olgu ta Jaan Elgula v\u00f5i Toomas Lunge v\u00f5i pigem kahe \u00fchiskuju, et miks te kantrimuusikat m\u00e4ngite.<\/p>\n

*”Laura Kutkait\u0117 uus lavastus viib tabude salailma” Postimees, 11. oktoober 2025<\/p>\n

Steven-Hristo Evestus<\/p>\n

Tartu Uus Teater “Tapty 1985. Laskumine orgu”
Lavastaja Ivar P\u00f5llu, dramaturgid Ivar P\u00f5llu ja Katrin Ruus<\/p>\n

Kindlasti on tegemist 2025. aasta \u00fche \u00f5nnestunuma lavastuse ja leidlikuma teostusega. Tartu Uue Teatri poolt ellu kutsutud suurvorm haarab ja k\u00f5netab tagantj\u00e4rgi alati absurdi kalduva olemise ja identiteedi m\u00f5testamise ning neid saatvate igavikuliste otsingute kujutamisega. M\u00e4luriismetelt \u00fcle aja ulatuv lavastus eristub m\u00e4ngukoha valikuga Tartu tuiksoonel ja lavastuse \u00fclesehituse (sh vaatajakogemuse) struktuuriga. See k\u00f5ik kokku annab lavastusele ainuomase ajastuh\u00f5ngu ja t\u00e4nap\u00e4evase aktuaalsuse.<\/p>\n

Etendajate tugevus peitub meeskonnat\u00f6\u00f6s (sealhulgas unustatud ridade ja viiside elule puhumises) eesotsas Maarja Johanna M\u00e4gi, Maarja Jakobsoni, Juhan Sooni, Kirill Havanski ja teistega.<\/p>\n

Teater Nuutrum “S\u00fc\u00fctu”
Lavastaja ja dramatiseerija Priit P\u00f5ldma, autorid Madis K\u00f5is ja Sulev Keedus<\/p>\n

Vanas Tapa raudteejaamas 2025. aasta suvel etendunud lavastuse \u00f5nnestumise m\u00e4\u00e4rasid lisaks kohale nii tegija kui ka teema. S\u00f5nateatri \u017eanri kuuluv lavastus avab unustatud, kuid olulise ajalookillu ingerisoomlaste \u00fcleelamistest ja l\u00e4heneb sellele inimliku toimetuleku mehhanismide kirjeldamise kaudu. Lavastus m\u00f5jub kogu k\u00fclge poogitud ja sunnitult omaks v\u00f5etud ballastist vabanemisega lootustandvalt, tekitades erinevaid vaatepunkte s\u00fc\u00fcst ja haavatavusest. “S\u00fc\u00fctu” vaatamiskogemus on eelk\u00f5ige puhastava ja tundeskaalat klaariva toimega.<\/p>\n

Priit P\u00f5ldma teine suurem lavastajat\u00f6\u00f6 annab kinnitust noorema p\u00f5lvkonna dramaturgi ja lavastaja \u00fcha tundlikumast ja n\u00f5udlikumast l\u00e4henemisest inimese ja teda m\u00f5jutava keskkonna kujutamisel. Lavastuses t\u00f5usevad esile Grete J\u00fcrgensoni, Lee Trei ja Sander Roosim\u00e4gi sooritused.<\/p>\n

Elektron.art ja Von Krahli teater “Enigma” (lavastaja Elle Viies) Autor\/allikas: Alana Proosa<\/p>\n

Von Krahli teater ja Kanuti Gildi Saal “Pantheon” ja Von Krahli teater ja Elektron.art “Enigma”
“Pantheoni” lavastaja on Mart Kangro, dramaturg Eero Epner; “Enigma” lavastaja on Elle Viies ja dramaturgid Alissa \u0160naider ja Paavo Piik<\/p>\n

M\u00f5lemad lavastused seovad s\u00f5nalist ja f\u00fc\u00fcsilist teatrit, mis juhivad m\u00f5lema vahendeid balansseeritud viisil kasutades t\u00e4henduste ja seoste m\u00f5ist(ata)misele ja t\u00f5lgendamisv\u00f5imaluste tajumisele. Vaataja peas tekitatakse nii liikumise kui s\u00f5naga hulk seoseid ja l\u00fchiseid. Kuna m\u00f5lemad lavastused kannavad endas peidetud koodide avastamise ja tabamise \u00fclesannet, on nad seel\u00e4bi oma intensiivsuses ja kohalolus suunatud hetkele ja publikule. M\u00f5lemad lavastused saavutavad seel\u00e4bi sildadena tugevad m\u00f5juv\u00e4ljad, mis eksisteerivad sama elusalt ka kogemise j\u00e4rgselt. Lisaks on nii “Pantheonis” (Teele P\u00e4rn, Kaie Mihkelson, Kristina Preimann, Juhan Ulfsak ja Mart Kangro) kui “Enigmas” (Maryn-Liis R\u00fc\u00fctelmaa ja Edgar Vun\u0161) laval erineva taustaga vahendaja ja edastaja rolli t\u00e4itvad etendajad, kelle intensiivne ja tundlik kohalolu m\u00e4\u00e4rab vaatajaga peetava dialoogi \u00f5nnestumise ja hilisema j\u00e4tkumise.<\/p>\n

K\u00e4rt Kelder<\/p>\n

Tantsukunstis pakkus v\u00f5imast elamust Gus Upchurchi lavastus “Incipience” balleti\u00f5htul “Kontrastid”. Kaasaegse tantsu ja balleti vahele liigituva lavat\u00f6\u00f6 tugevuseks oli lisaks professionaalsete balletitantsijate tantsuv\u00f5imekusele tummisemat ja dramaatilisemat kihti lisav valguskujundus ning kaasajalikum klubimuusikalik helikujundus. Lisaks v\u00e4\u00e4rib \u00e4ram\u00e4rkimist Elle Viiese “Enigma”. Tantsulavastuse semiootiline s\u00f5na- ja keham\u00e4ng koos minimalistliku lavakujundusega moodustas t\u00e4pse ja nauditava terviku.<\/p>\n

Etenduskunstis t\u00f5stan esile Maike Londi “Three Ballads, a Story and My Mother’s Estate”, mis oli temaatiliselt mitmekihiline, liigutavalt kaasahaarav ning tabavalt humoorikas. Nagu ka Londi varasem lavastus\u00a0“10 Journeys to a Place Where Nothing Happens” oli “Three Ballads\u2026” isiklik lugu ja kommentaar kultuuriv\u00e4ljal veel varjus olevatele, kuid olulistele teemadele \u2013 kunstnikuks olemise keerukus, eriti veel emana, ning comeback’i v\u00f5imalikkus, eriti siis, kui oled kaua eemal olnud.<\/p>\n

Kanuti Gildi Saal “Three Ballads, a Story and Mother’s Estate” (lavastaja Maike Lond) Autor\/allikas: Alana ProosaKarmo Mende<\/p>\n

S\u00fcdalinna teater “Jumalad”
Lavastaja Elmo N\u00fcganen, autor Marius Iva\u0161kevi\u010dius<\/p>\n

N\u00e4gin selle lavastuse eestikeelset versiooni. T\u00e4nu tegijatele! Kasutan \u00fche meesvaataja kommentaari, mida ta etenduse j\u00e4rel taskur\u00e4tti otsides \u00fctles: “Ma ei osanud midagi sellist oodata!” Ei osanud minagi. Kindlasti enim puudutanud lavastus sellel hooajal.<\/p>\n

Tartu Uus Teater “Tapty 1985. Laskumine orgu”
Lavastaja Ivar P\u00f5llu, dramaturgid Ivar P\u00f5llu ja Katrin Ruus <\/p>\n

Lavastus lummas juba kohavalikuga. Park nagu katedraal. T\u00e4ielik nostalgialaks. P\u00e4ris \u00f5ige suveteater vabas \u00f5hus. V\u00e4hesed julgevad seda viimasel ajal kasutada. Suurep\u00e4rane kontseptsioon ja teostus. Kuidas te k\u00fcll oskate!?<\/p>\n

VAT teater “Kullervo”
Autor ja lavastaja Aare Toikka<\/p>\n

Eelk\u00f5ige meenub P\u00e4\u00e4ru Oja m\u00e4ng: milline kohalolek ja intensiivsus! Teiseks kujundlik keel, mis r\u00e4\u00e4kis rohkem kui s\u00f5nadega seletada v\u00f5ib. Suurep\u00e4rane lavastaja ja kunstniku koost\u00f6\u00f6.<\/p>\n

VAT teater “Kullervo” (lavastaja Aare Toikka) Autor\/allikas: Rebeca Parbus<\/p>\n

Teater Vanemuine “Palavik”
Lavastaja Tiit Palu, autor-dramaturg Priit P\u00f5ldma<\/p>\n

Suurep\u00e4rane ansamblim\u00e4ng ja kunstnikut\u00f6\u00f6. Mul on tegijate \u00fcle v\u00e4ga hea meel!<\/p>\n

Jelena Skulskaja<\/p>\n

Tallinna Linnateater “Iphigeneia. Agamemnon. Elektra”
Lavastaja Uku Uusberg, autor Tiago Rodrigues<\/p>\n

Me ei tapa mitte mingisugust kauget saladuslikku vaenlast, vaid eranditult oma l\u00e4hedasi ja sugulasi ning seej\u00e4rel maksame teineteisele nende m\u00f5rvade eest k\u00e4tte on Uku Uusbergi lavastuse peamine terav m\u00f5te.<\/p>\n

Eesti Noorsooteater “Gardeenia”
Lavastaja Hanna Junti, autor El\u017cbieta Chowaniec \u00a0<\/p>\n

Laval on neli naist.\u00a0Nad k\u00f5ik unistavad sellest, et nad ei kordaks oma eelk\u00e4ijate saatust. K\u00f5ik neli n\u00e4itlejannat \u2013 Alice Siil, Getter Meresmaa, Doris Tislar ja Katariina Tamm \u2013 on noored. Lavastuse k\u00e4igus nad ei vanane, ehkki m\u00f6\u00f6dub 20. sajand ja algab 21. sajand \u2013 muutub aeg, eluviis, aga saatus on k\u00f5igil sama…<\/p>\n

Eesti Noorsooteater “Gardeenia” (lavastaja Hanna Junti) Autor\/allikas: Arkadiy Statsenko<\/p>\n

Temufi “Vanja”
Lavastaja Lauri Kink, autor Simon Stephens <\/p>\n

Laval on Veiko T\u00e4\u00e4r, kes m\u00e4ngib suurep\u00e4raselt k\u00f5iki kaheksat osat\u00e4itjat T\u0161ehhovi n\u00e4idendis “Onu Vanja”. Ta n\u00e4itab meile, et me k\u00f5ik oleme sarnased \u2013 unistame, nutame ja tahame, et meid armastakse.<\/p>\n

Kellerteater “Peegel”
Lavastaja Andres Roosileht, autor Sam Holcroft<\/p>\n

Suurep\u00e4rane p\u00f5nevik.<\/p>\n

Eesti Draamateater “Caligula”
Lavastaja Hendrik Toompere seenior, autor Albert Camus<\/p>\n

Ajalugu teeb lakkamatult tagasik\u00e4iku. R\u00f5ivad muutuvad, enam ei kirjutata stiilsusega vahatahvlile, aga inimlik alatus, mugandumine ja j\u00f5u ees alistumine j\u00e4\u00e4vad samaks.<\/p>\n

Sven Karja<\/p>\n

Eesti Draamateater ja EMTA k\u00f5rgem lavakunstikool “Kuningas Ubu”
Lavastajad Ene-Liis Semper, Tiit Ojasoo, autor\u00a0Alfred Jarry<\/p>\n

Vajalik s\u00fcljel\u00e4rakas keset pintsakurev\u00e4\u00e4ri. Karnevaliks p\u00f6\u00f6rdunud meeleparandusretriit. Fataalse l\u00f5puga elu esimene korteripidu ilma vanemateta. Noorus on vapruse aeg.<\/p>\n

Ekspeditsioon “Eeter”
Lavastaja Ringo Ramul, dramaturg Priit P\u00f5ldma<\/p>\n

Originaalne ja avara t\u00e4hendusmahuga keskne kujund \u2013 eakate Eesti inimeste autentsed raadio\u00f5nnitluste salvestused \u2013, k\u00f5rgudes kauni vihmavarjuna \u00fcksikute kummastavate miniet\u00fc\u00fcdide kohal. Selge s\u00f5num ja klaar teostus. Kaie Mihkelsoni, Mari Abeli ja Elise Metsanurga delikaatsed, empaatilised, julgustava rahuga ja sissepoole p\u00f6\u00f6ratud m\u00e4ngulaadiga osat\u00e4itmised.\u00a0<\/p>\n

Must Kast “T\u00fckk maad”
Lavastaja Kaili Viidas, autor Kristiina Jalasto-Kallas<\/p>\n

Harvaesinevalt p\u00e4ikesepoolne (s\u00f5ja)traumapildistus. Kergelt distantseeritud, mitte odavalt emotsioone \u00fcles kloppiv laad. P\u00f5hjalikult l\u00e4bi kirjutatud alusmaterjal ja kompaktne lavastus. \u00dcksteist m\u00e4rkav ja toetav n\u00e4itetrupp (Jaanika Tammaru, Silva Pijon, Agur Seim, Kristian P\u00f5ldma) n\u00e4itlejatest, keda ei n\u00e4e \u00fclem\u00e4\u00e4ra tihti.\u00a0<\/p>\n

Must Kast “T\u00fckk maad” (lavastaja Kaili Viidas) Autor\/allikas: Heikki Leis<\/p>\n

Ugala “Superstaar”
Autor-lavastaja Andres Noormets<\/p>\n

Kogu teatriaasta \u00fcks kibetraagilisemaid \u00fchiselu peegeldusi, mida efektselt v\u00f5imestab fakt, et k\u00f5ik kulgeb suures osas publiku k\u00f5\u00f5ksuva naerulagina saatel. Vastuv\u00f5tuhorisondi teisest otsast on lavastust t\u00f5lgendatud lihtsameelselt totakas t\u00e4dikriitika (“Kas kaks tundi puskarijoomist on p\u00e4ris see, mida noortele propageerida?”), vaadates t\u00e4iesti m\u00f6\u00f6da lavastuse peateemast \u2013 teab kust tekkinud h\u00fcsteerilisest p\u00fc\u00fcdest t\u00e4iskasvanud inimesi l\u00f5bustada ja inimeste sama h\u00fcsteerilisest p\u00fc\u00fcdest sellele alluda. Tunnustada tuleb kogu n\u00e4itetruppi, kellele l\u00e4biv “anna gaasi!” laad pole ilmselt lihtsamate killast.<\/p>\n

Rakvere Teater “Elevantmees”
Lavastaja Taago Tubin, autor Bernard Pomerance<\/p>\n

Retrov\u00f5tmes k\u00f5verpeegliklassika inimhinge ikka ja ikka veedelnud lihtsamate naudingute ja madalate kihtide ajatuse teemal. Professionaliseerunud on vaid oskus neid paremini maskeerida. Laiemas m\u00f5\u00f5tkavas k\u00e4ib jutt keha ja hinge s\u00fcnkroniseerimisest, tuuma ja koorukese, mulje ja olemuse (eba)koosk\u00f5last. Stiilne lavastus, \u0161ikk kujundus (Illimar Vihmar). Johannes Richard Seppingu lahti-m\u00e4ngimise ja kondiproovi-roll.\u00a0<\/p>\n

Christofer Kivipalu<\/p>\n

Esmalt mul meenub “Araabia \u00f6\u00f6”,
mille lahti muukimine oli megasuur t\u00f6\u00f6.
Saalis loodi karge, pinev atmosf\u00e4\u00e4r,
mu vaimustusel polnud otsa ega \u00e4\u00e4rt.<\/p>\n

Toompere m\u00e4ngis kiiksuga meest,
kes l\u00e4eb loo jooksul l\u00e4bi tulest ja veest.
Palmiste m\u00e4ngus \u00f5rnus peitus,
teda j\u00e4lgides aeg justkui seiskus.<\/p>\n

Teiseks “M&M ehk Kosjakased”,
n\u00e4itlejatel lahedalt lustida laseb.
Koidula avanes vaatenurgast uuest,
ta tundus justkui t\u00e4nap\u00e4evases kuues.<\/p>\n

Lavastajaks Ingomar Vihmar
kelle loodut alati vaadata ihkan.
Tal huvitav m\u00f5ttemaailm ja terav taip
laval alati oman\u00e4oline vibe.<\/p>\n

Vihmar k\u00fcsib: mis on teater? Kellele spektaakel?
Kas etenduse \u00f5nnestumist ennustab oraakel?
“M&M ehk Kosjakased” vahvat tunnet edasi annab,
lavastuse muusikat siiani endas kannan.<\/p>\n

Kolmas: “Kondas ja maasikas\u00f6\u00f6jad”
Viljandile palju t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rab.
Seal teemaks kunst ja poliitika,
mida lahati groteskse satiiriga.<\/p>\n

M\u00f5nele v\u00f5is tunduda see satiir
v\u00f5ib-olla vahel liig mis liig.
Mulle aga meeldis kaeda
lavastaja, etendajate, autori vaeva.<\/p>\n

N\u00e4hes aga Sepa Otti,
sain \u00fchest asjast kindlalt sotti:
kui saaks teda n\u00e4ha palju enam
oleks superlahe ja p\u00e4ris kena.<\/p>\n

Sepa oskus leida rollis tasakaal
on sama \u00e4ge kui Kondase maal.
Olla nii koom, traagiline ja inimlik
suudab vaid meistritasemel etenduskunstnik.<\/p>\n

T\u00e4nan teatreid meeleoluka aasta eest!
Naersin s\u00fcdamest, kadus kurbus p\u00f5ue seest.
Kolm lavastust v\u00f5id meelde j\u00e4tta siit,
Sind igatsema j\u00e4\u00e4n, ——<\/p>\n

Ugala “Kondas ja maasikas\u00f6\u00f6jad” (lavastaja Tanel Ingi) Autor\/allikas: UgalaEmel-Elizabeth Tuulik<\/p>\n

Stuttgardi riigiooper “Sancta”
Lavastaja Florentina Holzinger, autor Paul Hindemith<\/p>\n

M\u00f5nus vasakhaak vastu paremat p\u00f5ske: Florentina Holzingeri “Sancta” on abjektne, seksuaalne ja igasuguseid piire eirav anarhistlik kultuurifenomen, mis r\u00fcndab Paul Hindemithi ooperi “Sancta Susanna” kaudu katoliku kiriku v\u00e4givalla ajalugu ja keha tsensuuri. Kuigi tegu v\u00e4lismaa t\u00fckiga, siis on Holzingeri trupi liige pikalt olnud ka oma kodumaine Netti N\u00fcganen, kes lavastuses v\u00e4gagi meeldej\u00e4\u00e4va rolli teeb.<\/p>\n

Saal Biennaal “Undersang”
Kontseptsioon ja koreograafia Harald Beharie<\/p>\n

Performance-lavastus j\u00f5udis s\u00f5na otseses m\u00f5ttes Eesti m\u00e4ndide vahele t\u00e4nu Kanuti Gildi Saali raames toimuvale festivalile Saal Biennaal. Publik viidi marsruuttaksodega Tallinna l\u00e4histele metsa ning sealt edasi kulgeti ligi 20 minutit vaikuses etenduspaika. K\u00f5rgema pilotaa\u017eiga ood animistlikele rituaalidele, kus kohtuvad kehaline kogemus, m\u00fctoloogiline kujundiloome ja kv\u00e4\u00e4r-\u00f6koloogiline m\u00f5tlemine. Tohutult unikaalne ja intensiivne t\u00f5lgendus, mis nagu valatult Eesti metsade vahele sobis.<\/p>\n

Harald Beharie “Undersang” Autor\/allikas: Chai Saedi<\/p>\n

Von Krahli teater “Tagasiside”
Lavastaja Juhan Ulfsak, lavastusdramaturg Eero Epner<\/p>\n

Kodumaisest valikust t\u00f5en\u00e4oliselt viimane suurem \u00fcllataja. Lust j\u00e4lgida nii eneseteadlikku ja siira absurdihuumoriga rikastatud lavastust, mis v\u00f5tab fookusesse protesti v\u00f5imalikkuse ja v\u00f5imatuse nii \u00fchiskonna kui \u00fcksikindiviidi perspektiivist.\u00a0<\/p>\n

Madli Pesti <\/p>\n

Soovin teatriaastast esile t\u00f5sta eriilmelisi n\u00e4htusi.<\/p>\n

Ukrainaga seotud dokumentaalprojektid: kaks Merle Karusoo lavastust “Ma j\u00e4tsin Ukraina 2022” S\u00fcdalinna teatris ning “Ma ei j\u00e4tnud Ukrainat” (R.A.A.A.M. ja Rivne Akadeemiline Muusika- ja Draamateater). Esimeses kirjeldavad noored ukrainlased oma teekonda s\u00f5ja ajal Ukrainast Eestisse, teises on laval rindel s\u00f5dinud veteranid. Siia komplekti lisan ka dokumentaalsel materjalil tugineva Marius Ivaskeviciuse n\u00e4idendi “Jumalad” S\u00fcdalinna teatris: haruldane projekt, kus sama n\u00e4idendit esitavad nii eesti kui vene n\u00e4itlejad. \u00dclioluline on mitte v\u00e4sida Ukraina h\u00e4\u00e4lest meie kultuuris!<\/p>\n

Linnar Loorise ballett “30,75”. \u017danri “poliitiline ballett” ei olnud ma varem n\u00e4inud. Kuigi lavastus j\u00e4\u00e4b kohati ehk kr\u00fcptiliseks, on siiski intrigeeriv, kuidas \u00fchendada klassikalise tantsu abstraktsus, semiootilised v\u00e4ljendusvahendid ja kultuuripoliitiline s\u00f5num.<\/p>\n

Eesti suveteater on maailmas unikaalne. 2025. suve j\u00e4\u00e4b meenutama Anne T\u00fcrnpu “T\u00e4hem\u00f5rsja”. Lummav suvine p\u00e4ikeset\u00f5us, loodusega koosk\u00f5las s\u00fcgavalt puudutavad regilaulud, kontrastsed Kairi M\u00e4ndla kujundatud kost\u00fc\u00fcmid.<\/p>\n

EMTA lavakunstikooli 32. lend “T\u00e4hem\u00f5rsja” (lavastaja Anne T\u00fcrnpu) Autor\/allikas: Anita Kremm<\/p>\n

Teatrite repertuaaripilti laiemalt vaadates on r\u00f5\u00f5m, et Von Krahli uues Telliskivi majas tehakse head teatrit. P\u00f5nev on j\u00e4lgida noore trupi loomingut \u2013 \u00fchine t\u00e4nap\u00e4eva maailma toimimist uuriv liin on lavastustes “Jussikese 7 s\u00f5pra”, “Monoliit” ja “Tagasiside”. Lisaks kuulub Von Krahli m\u00e4ngukavva ka Mart Kangro “Pantheon”, mis avab ruumi uued dimensioonid; see on ruum, kus on lihtsalt hea olla. Ja Elle Viiese lavastus “Enigma”, kus etendajad Maryn-Liis R\u00fc\u00fctelmaa ja Edgar Vun\u0161 p\u00f5imivad p\u00f5nevalt kehade liikumist ja t\u00e4henduse h\u00f5ljumist ruumis.<\/p>\n

Teatri vereringe laitmatuks toimimiseks on \u00fcliolulised rahvusvahelised festivalid. Narvas toimuv “Vabaduse festival” on nii kultuuriliselt, poliitiliselt kui ka kultuuripoliitiliselt oluline s\u00fcndmus. Festivali fookuses on teatritegijad, kes v\u00f5itlevad inim\u00f5iguste ja vabaduse eest. Festival on, muide, atraktiivne uskumatult suurele hulgale v\u00e4lisk\u00fclalistele tervest maailmast! S\u00f5natu teatri festival “1000 kurge” toimus sel s\u00fcgisel juba neljandat korda. See v\u00e4ike ja s\u00fcdamega tehtud festival toob Eestisse teatrikunsti Aasiast ning rikastab sellega s\u00fcmpaatsel moel Eesti teatripilti.<\/p>\n

Aastat tervikuna j\u00e4\u00e4b varjutama J\u00f6rgen Liigi liigvarane lahkumine.<\/p>\n

Greeta V\u00f5su<\/p>\n

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias 32. lend “T\u00e4hem\u00f5rsja”
Lavastajad Anne T\u00fcrnpu ja\u00a0Ingmar J\u00f5ela, autor Anne T\u00fcrnpu <\/p>\n

Lisaks sellele, et on kevadel l\u00f5petava lavaka kursuse parim lavastus, \u00f5igustab n\u00f5udlik vorm (r\u00e4nnaklavastus p\u00e4ikeset\u00f5usu taustal) end. Sellises seisundis on vaataja eriti vastuv\u00f5tlik unen\u00e4olisele, ent samas nii k\u00e4egakatsutavalt s\u00fcgavale emotsionaalsele kogemusele.<\/p>\n

Tartu Uus Teater “TAPTY 1985. Laskumine orgu”
Lavastaja Ivar P\u00f5llu, dramaturgid Ivar P\u00f5llu ja Katrin Ruus<\/p>\n

Muuhulgas k\u00f5igile, kes on Tartus kord elanud, ja tunnevad selle kummalise hingusega linna vastu igatsust; samas meenutab, miks ehk lahkuti. Vapustav muusikaline kujundus.<\/p>\n

Eesti Draamateater “Caligula”
Lavastaja Hendrik Toompere seenior, autor Albert Camus<\/p>\n

T\u00f5nis. Niinemets. J\u00e4lle!<\/p>\n

Eesti Draamateater “Caligula” (lavastaja Hendrik Toompere) Autor\/allikas: Linda Maria SaarKaspar Gr\u00e4zin<\/p>\n

Tartu Uus Teater “TAPTY 1985. Laskumine orgu”
Lavastaja Ivar P\u00f5llu, dramaturgid Ivar P\u00f5llu ja Katrin Ruus<\/p>\n

Lavastus, mis loob briljantselt \u00f5hustikku. See kehtestab oma atmosf\u00e4\u00e4ri ning kutsub publikut enesesse uinuma. Tehniliselt vapustav teostus tekstis, laval ja heli-valguspuldis. Kummitama j\u00e4\u00e4vad viisijupid ning m\u00f5ttekillud.<\/p>\n

Must Kast “Stseenid \u00fchest abielust Ingmar Bergmani tekstile ja \u00fchest spordiv\u00f5istlusest John Cage’i muusikale”
Lavastaja Peeter Volkonski, autor Ingmar Bergman <\/p>\n

Lavastus, mis paneb m\u00f5tlema: aga miks mitte? Lavateos, mille s\u00fcnniks oli vajalik lavastaja julgus ja oskus unistada. \u00dchendada omavahel Bergmani “Stseenid \u00fchest abielust”, mitmev\u00f5istlus ja John Cage’i muusika on hullumeelne. Ning just sellist hullumeelsust tahaks veelgi rohkem teatris n\u00e4ha!<\/p>\n

Tallinna Linnateater “\u00d5petatud naised”
Lavastaja Priit Strandberg, autor Moli\u00e8re<\/p>\n

Priit Strandbergi j\u00e4rjekordne \u00f5nnestunud klassikat\u00f5lgendus. Vaimukas, maitsekas ja tekstitruu lavastus, mida toetavad suurep\u00e4rased n\u00e4itlejasooritused. Klassika elab!<\/p>\n

Tallinna Linnateater “\u00d5petatud naised” (lavastaja Priit Strandberg) Autor\/allikas: Siim VahurPille-Riin Purje<\/p>\n

Kolme lavastust ei ole lihtne valida, sestap vastan laiendustega.<\/p>\n

Teater Nuutrum “S\u00fc\u00fctu” ja “H\u00e4rra Ibrahim ja Koraani \u00f5ied”
Lavastaja ja dramatiseerija Priit P\u00f5ldma, autorid Madis K\u00f5is ja Sulev Keedus; lavastaja \u00dcllar Saarem\u00e4e, autor \u00c9ric-Emmanuel Schmitt<\/p>\n

Teater Nuutrum, m\u00e4ngupaik Tapa raudteejaam. Puudutava s\u00f5numi, isikup\u00e4rase \u00f5hutiku, \u00fchtehoidva hooliva ansamblim\u00e4nguga \u2013 Grete J\u00fcrgenson, Lee Trei, Sander Roosim\u00e4gi, Aarne Soro, Robin T\u00e4pp, Kaisa Kuslapuu.<\/p>\n

Liidan siia teisegi olulise s\u00f5numiga Nuutrumi lavastuse: “H\u00e4rra Ibrahim ja Koraani \u00f5ied”, autor \u00c9ric-Emmanuel Schmitt, lavastaja \u00dcllar Saarem\u00e4e. Robin T\u00e4pp ja Raivo E. Tamm s\u00fcdamlikus, humoorikas, elut\u00f5sises duettm\u00e4ngus.<\/p>\n

P\u00e4rnu Endla teatri lavastused<\/p>\n

Sedav\u00f5rd j\u00e4rjekindlalt k\u00fctkestav repertuaar, et kuidagi ei raatsi \u00fchtainsat nimetada. Eriilmelised elamused, esietenduste j\u00e4rjekorras: Ingomar Vihmari vaimukas Koidula-m\u00e4ng “M&M ehk Kosjakased”\u00a0ning erksas uust\u00f5lgenduses Vaino Vahingu “Suvekool”. Jari Juutineni \u2013 Laura Jaanholdi “Julia, Julia” \u2013 Carita Vaikj\u00e4rve m\u00f5jus ja aus roll, terava sotsiaalse n\u00e4rviga lavalugu, otsekui m\u00fcndi teine k\u00fclg k\u00f5rvutuses “Rahamaaga”, h\u00e4sti l\u00e4bim\u00f5eldud videokasutusega sobiv nimelt suurde saali, kahjuks publik pelgas kaasaja trag\u00f6\u00f6diat ja lavastuse eluiga j\u00e4i teenimatult \u00fc\u00fcrikeseks. Juhan Ulfsaki \u2013 Eero Epneri “Juulikuu lumi”, mitte ainult P\u00e4rnu espriiga kom\u00f6\u00f6dia. Tom Stoppardi \u2013 Elmo N\u00fcganeni “Arkaadia”, eriline n\u00e4idend, m\u00f5tte- ja tundetihe, n\u00e4itlejatele p\u00f5nevate rollidega. R\u00f5\u00f5mustav ja liigutav lastelavastus “N\u00f6speri N\u00f6nni Natuke”, autor Silvia Rannamaa, dramatiseerija Kristiina Jalasto-Kallas, lavastaja Tiina M\u00e4lberg.<\/p>\n

Heas m\u00e4nguvormis p\u00fcsivad varasemad lavastused, n\u00e4iteks Henrik Ibseni \u2013 Laura Jaanholdi “Nukumaja”, Tammsaare \u2013 Ingomar Vihmari “T\u00f5de ja \u00f5igus V”.<\/p>\n

Endla teater “M&M ehk Kosjakased” (lavastaja Ingomar Vihmar) Autor\/allikas: Gabriela J\u00e4rvet\/Kalev Lilleorg<\/p>\n

Tallinna Linnateater “Uskuja”
Lavastaja M\u00e4rt Pius, autor Lucas Hnath<\/p>\n

J\u00f5ulukuul kinkis tugeva elamuse Lucas Hnathi \u2013 M\u00e4rt Piusi “Uskuja”, peaosas Alo K\u00f5rve, Tallinna Linnateater. Karge, terviklik k\u00f5igis komponentides. Avara, s\u00fcdamele vajaliku, saladusemahuga s\u00f5numiga.<\/p>\n

Tiia Sippol <\/p>\n

Panin kirja kolmed elamusgrupid sellest aastast.<\/p>\n

\u00dchisesse gruppi t\u00f5staksin lavastustest teravad ja eredad Eesti Draamateatri “Eneseabi\u00f5piku” ja “Kuningas Ubu” ning nende taustale samuti Semperi ja Ojasoo “Meister ja Margarita” Riia Dailes Teatris (kavas k\u00fcll varasemast, kuid minul aprillis n\u00e4htud). K\u00f5igis olid nii tekst, visuaal kui keha korraga nii suure kujundi kui ka v\u00e4ikse detaili teenistuses. Tervikud, milles ka pealtvaatajaks olemine on f\u00fc\u00fcsiliselt tajutav, terav ja ere.<\/p>\n

Eesti Draamateater “Eneseabi\u00f5pik” (lavastaja Tiit Ojasoo) Autor\/allikas: Hele-Mai Alamaa<\/p>\n

S\u00f5na ja selle t\u00e4henduse loomise ja taasloomise v\u00f5luv m\u00e4ng, milles viibimine tekitab tohutu t\u00e4nu- ja kuuluvustunde, avab m\u00f5tted ja uued seosed “Enigma” ja “Pantheoni” lavastustes, ning m\u00e4lu ja m\u00e4lestuste loomine kogu oma meelevaldsuses, vaatenurkade muutmise ja uueks loomisega Tartu Uue Teatri lavastuses “Tapty 1985. Laskumine orgu”.<\/p>\n

Ootamatuste ja \u00fcllatavate sattumiste r\u00fchma liidaksin: Vanemuise “Kuningas Arthuri” totaalse t\u00e4iuse, detailsuse, soojuse ja ekstravagantse pillerkaariga suure \u00f5uduse ootuses, samuti Estonia balletiartistide loomingulise portree k\u00f5ige erinevamas mitmekesisuses kevadisel “Koreograafide \u00f5htul” ning erip\u00e4rase vaatenurga eest olen t\u00e4nulik Kumu auditooriumis toimunud “Kirjanduslikule kohtule”, kus t\u00e4nasest vaatepunktist elustati “M\u00e4ek\u00fcla piimamehe” tegelased raha ja abielusuhete teemadel.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kokku t\u00f5id vastajad v\u00e4lja 56 lavastust, mis neile sellest aastast enim meelde on j\u00e4\u00e4nud. K\u00f5ige enam mainimisi sai…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":73270,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[16379,14084,25985,25986,37074,37060,13881,37045,37,33,1367,35,27028,37046,33205,17762,37048,37053,37054,173,34,36,37066,37071,37065,37072,37064,37050,37056,37047,9366,37057,18267,1370,37059,37069,37061,7718,140,37070,37044,3412,8346,15303,37049,3552,37058,4868,7037,260,37067,37063,488,7611,27277,37052,22501,27278,7388,27280,6698,20232,37073,37062,196,37068,33775,37051,197,37055,4656,959],"class_list":{"0":"post-73269","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-iphigeneia-agamemnon-elektra","9":"tag-1000-kurge","10":"tag-25985","11":"tag-25986","12":"tag-a-story-and-my-mothers-estate","13":"tag-araabia-oo","14":"tag-arkaadia","15":"tag-caligula","16":"tag-ee","17":"tag-eesti","18":"tag-eesti-draamateater","19":"tag-eesti-keel","20":"tag-eesti-noorsooteater","21":"tag-eeter","22":"tag-ekspeditsioon","23":"tag-elevantmees","24":"tag-emta-lavakunstikool","25":"tag-enigma","26":"tag-enigma-variatsioonid","27":"tag-entertainment","28":"tag-estonia","29":"tag-estonian","30":"tag-gardeenia","31":"tag-gus-upchurch","32":"tag-harra-ibrahim-ja-koraani-oied","33":"tag-incipience","34":"tag-julia","35":"tag-jumalad","36":"tag-jussikese-7-sopra","37":"tag-juulikuu-lumi","38":"tag-kellerteater","39":"tag-kondas-ja-maasikasoojad","40":"tag-kullervo","41":"tag-kuningas-ubu","42":"tag-mm-ehk-kosjakesed","43":"tag-ma-ei-jatnud-ukrainat","44":"tag-ma-jatsin-ukraina-2022","45":"tag-maike-lond","46":"tag-meelelahutus","47":"tag-monoloot","48":"tag-must-kast","49":"tag-nalg","50":"tag-nosperi-nonni-natuke","51":"tag-nuutrum","52":"tag-opetatud-naised","53":"tag-palavik","54":"tag-pantheon","55":"tag-peegel","56":"tag-rakvere-teater","57":"tag-saal-biennaal","58":"tag-sancta","59":"tag-stseenid-uhest-abielust-ingmar-bergmani-tekstile-ja-uhest-spordivoistlusest-john-cagei-muusikale","60":"tag-sudalinna-teater","61":"tag-superstaar","62":"tag-suutu","63":"tag-suvekool","64":"tag-tagasiside","65":"tag-tahemorsja","66":"tag-tallinna-linnateater","67":"tag-tapty1985-laskumine-orgu","68":"tag-tartu-uus-teater","69":"tag-temufi","70":"tag-three-ballads","71":"tag-tukk-maad","72":"tag-ugala","73":"tag-undersand","74":"tag-uskuja","75":"tag-vabaduse-festival","76":"tag-vanemuine","77":"tag-vanja","78":"tag-vat-teater","79":"tag-von-krahl"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/73269","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=73269"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/73269\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/73270"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=73269"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=73269"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=73269"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}