![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3027933h1ec8t24.jpg\"\/)
Andreas Kaju Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\nAastakokkuv\u00f5tete tegemise aeg on k\u00e4es ja kindlasti on see aasta olnud Donald Trumpi aasta. Milline aasta see on olnud, milline maailm on olnud Trumpi maailm? <\/p>\n
Aus ja \u00f5iglane oleks vastata, et tegelikult viimased 15 aastat on maailm olnud muutumas ja liikumas sellisest Ameerika-kesksest unipolaarsest maailmast Ameerika-j\u00e4rgsesse maailma ning Trumpi administratsioon ja tema teine ametiaeg on seda ainult illusteerimas, kirjeldab seda, mitte ei ole selle p\u00f5hjustajaks.<\/p>\n
Nende muudatuste p\u00f5hjustajaks on Ameerika positsiooni muutumine. Jah, absoluutselt, s\u00f5jalise v\u00f5imu, majandusliku v\u00f5imu m\u00f5ttes on Ameerika endiselt maailma k\u00f5ige olulisem, k\u00f5ige tugevam riik, aga suhtelise v\u00f5imu m\u00f5ttes on toimunud olulised muudatused. Hiina on Ameerikale j\u00e4rele v\u00f5tmas, teised regioonid on t\u00f5usmas ja seet\u00f5ttu on rahvusvahelistes suhetes aset leidmas muudatused, millega Ameerika kohaneb. Minu p\u00f5hiv\u00e4ide on see, et kuigi kindlasti stiili m\u00f5ttes oleks teised administratsioonid Trumpi omast v\u00e4ga palju erinevamad \u2013 kui seda juhiks demokraat v\u00f5i m\u00f5ni teine vabariiklane \u2013, aga need p\u00f5him\u00f5ttelised struktuursed muudatused, mis toimuvad, leiaksid aset sellele vaatamata.<\/p>\n
Me leiame sellele kinnitust ainu\u00fcksi sellest, kui m\u00f5tleme natukene tagasi, m\u00f5tleme president Joe Bideni ametiaja ja tema administratsiooni Ukraina-poliitika peale. Kas ja kui palju see ikkagi oli erinev sellest, milline on olnud Trumpi poliitika, j\u00e4ttes k\u00f5rvale retoorika, asetades k\u00f5rvale selle, kuidas \u00fcks v\u00f5i teine president r\u00e4\u00e4gib Ukraina abistamisest-toetamisest? Kas see sisuline abi v\u00f5i toetus, kas sisuline poliitika Venemaa suhtes, kas sisuline k\u00e4sitlus sellest, milline on tuumariikide omavaheline suhe, on tegelikult olnud nende kahe administratsiooni vahel niiv\u00f5rd erinev?<\/p>\n
V\u00f5i sisuline k\u00e4sitlus sellest, et Ameerika ei soovi enam olla tingimata see j\u00f5ud, kes kaugel oma kodust kehtestab oma s\u00f5jalise j\u00f5u toel rahvusvaheliste suhete reegleid nii nagu ta seda viimased 25-30 aastat p\u00e4rast k\u00fclma s\u00f5ja l\u00f5ppu tegi. Mina v\u00e4idan, et jah, meile tundub see Trumpi teise ametiaja esimene aasta kuidagi katakl\u00fcsmiline, aga tegelikult see lihtsalt on illustratsiooniks suurematele struktuursetele muudatustele, mis leiavad aset Trumpist s\u00f5ltumata.<\/p>\n
Kas see ikkagi ei ole \u00fcsna suur muutus, et Ameerika, mille taga oli tema s\u00f5jaline j\u00f5ud, r\u00e4\u00e4kis kogu aeg sellistest universaalsetest v\u00e4\u00e4rtustest nagu demokraatia, inim\u00f5igused, rahvusvaheline \u00f5igus, aga n\u00fc\u00fcd on need teemad kuskile \u00e4\u00e4rem\u00e4rkustesse j\u00e4\u00e4nud ja p\u00f5hiteema on Ameerika huvid ja Ameerika k\u00f5igepealt? <\/p>\n
Jaa, ma kindlasti ei tahagi v\u00e4ita, et \u00fcldse ei ole vahet, kes on Ameerika president ja kes moodustab kabineti. Muidugi on vahe ja paljudes maailma riikides, kus inimestel on v\u00e4ga keeruline elada, v\u00f5ib olla ka et Ameerika ainult retooriline toetus universaalsetele v\u00e4\u00e4rtustele ongi \u00fcks v\u00e4hene lohutus, mis \u00fcldse lubab loota, et \u00e4kki saabub \u00fcks p\u00e4ev, kus elu on kergem. See on \u00fcks viis olukorda vaadata.<\/p>\n
Teistmoodi v\u00f5ib muidugi \u00f6elda, et Ameerika kindlasti on oma universaalsete v\u00e4\u00e4rtuste eest seisnud alati valikuliselt. Ta on seisnud eelk\u00f5ige nendes kohtades, nendes piirkondades, nendes regioonides, kus nad on tajunud, et nende vahetud geopoliitilised majandushuvid on m\u00e4ngus.<\/p>\n
Muidugi on vahe, kes on president, muidugi on t\u00e4nane administratsioon teistsugune, ei n\u00e4e v\u00e4\u00e4rtustes universaalsust, aktsepteerib seda, et igal pool maailmas erinevates riikides on erinevad v\u00e4\u00e4rtused ja nende asi ei ole k\u00e4ia oma reegleid peale surumas. Aga teisalt ma \u00fctlen, et Ameerika on tegelikult olnud kogu aeg riik, mis on oma v\u00e4\u00e4rtuste eest seisnud selektiivselt ja \u00f5nn on olnud nendel, kes on sattunud elama nendes kohtades, kus l\u00e4hedal on Ameerikale olulised tarneahelad v\u00f5i muud geopoliitilised huvid ka \u2013 see kokkulangevus v\u00e4\u00e4rtuste ja vahetute huvide vahel on olnud suur.<\/p>\n
Andreas Kaju Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Kuidas n\u00fc\u00fcd Euroopa ja Eestiga l\u00e4heb? Kas me asume vajalikus kohas? Kuhu need suhted on j\u00f5udnud? Esimene k\u00fclm du\u0161\u0161 tuli veebruaris, n\u00fc\u00fcd on sellele riikliku julgeolekustrateegiaga justkui s\u00f5lm peale saadud, aastaring on t\u00e4is saanud, kus me praegu oleme? <\/p>\n
Me kindlasti ei ole mingis imetoredas kohas, aga osa reaktsioonidest pole mitte \u00fclepingutatud, aga seavad v\u00f5ib-olla fookuse valesse kohta. Euroopal on endiselt ja saab v\u00e4ga pikka aega olema Ameerika julgeolekupoliitilises kalkulatsioonis ja majandushuvides v\u00e4ga-v\u00e4ga oluline koht. Euroopa on k\u00f5ige olulisem turg Ameerika jaoks, Ameerika ja Euroopa turud on v\u00e4ga \u00fchendatud.<\/p>\n
See et maailma b\u00f6rside koondkapitalisatsioonist 70 protsenti on USA b\u00f6rsil, ei ole mingi juhus. See tulenebki osaliselt sellest, et Ameerika on oma s\u00f5jalise j\u00f5u toel taganud julgeolekut Euroopas ja mitmel pool mujal maailmas ja meie n\u00e4eme seet\u00f5ttu Ameerikat rahusadamana, kuhu me paigutame oma kapitali, teeme oma investeeringud. Ameerika dollari roll reservvaluutana on olnud see, mis seda kindlust annab, miks me k\u00f5ik sinna investeerime ja see on toonud USA-s kaasa suure majanduskasvu, see on see, miks Ameerika keskmine leibkond on kolmandiku v\u00f5rra j\u00f5ukam kui Euroopa keskmine leibkond.<\/p>\n
Jah, seal on suurem kihistumine kui Euroopas, aga nad on objektiivselt j\u00f5ukamad kui meie oleme. Aga selle p\u00f5hjus on see, et meie raha on seal, meie pension\u00e4ride pensionifondide raha on seal ja niimoodi v\u00e4ga paljude teiste maailma regioonide raha ka, kus Ameerika julgeoleku tagamise roll, Ameerika kultuuriline ja poliitiline kohalolek on olnud v\u00e4ga t\u00e4htis. Selles m\u00f5ttes on Euroopa kindlasti ameeriklastele v\u00e4ga t\u00e4htis, nad saavad sellest majanduslikust seosest kindlasti v\u00e4ga h\u00e4sti aru.<\/p>\n
Ja kui me vaatame ka seda rahvusliku julgeoleku strateegiat, siis Ameerika strateegia selle uue doktriini kohaselt on ammu unustatud vana, mida kutsutakse rahvusvahelistes suhetes r\u00fcndav realism v\u00f5i r\u00fcndav tasakaalustamine. Ehk siis Ameerika n\u00e4eb, et nende roll on takistada ennek\u00f5ike hegemoonide esilet\u00f5usu mistahes kontinendil, Euroopas v\u00f5ib see t\u00e4hendada ennek\u00f5ike Venemaad ja sellele vastu t\u00f6\u00f6tamist ja niimoodi on see ka s\u00f5nastatud selles strateegias. See on j\u00e4\u00e4nud siin ka paljudel kommentaatoritel t\u00e4helepanuta.<\/p>\n
Tuumatagatise v\u00f5i julgeolekugarantii pakkumine, tuumavihmavarju pakkumine ja oluliste kriitiliste v\u00f5imete pakkumine NATO kaitselahendis kindlasti saab olema Ameerika poliitika ka tulevikus, mis sest et nad tahavad, et me konventsionaalses s\u00f5japidamises v\u00f5taksime senisest palju suurema vastutuse, investeeriksime sellesse ise ja oleksime suutelised ise palju-palju enamaks, milleks meie rohkem kui 500-miljoniline elanikkond koos meie \u00fchise kapitali ja eelarvetega peaks ka igati v\u00f5imeline olema.<\/p>\n
Nii et NATO on j\u00e4tkuvalt teov\u00f5imeline? <\/p>\n
Teov\u00f5imeline on ta muidugi, aga oleks rumal mitte enda k\u00e4est k\u00fcsida, et kas me ise oleme teinud piisavalt. Sest kui vaatame Ameerika veerand tuhande aasta pikkust ajalugu, Ameerika vabariiki ma m\u00f5tlen, siis ega \u00fcldiselt \u2013 kuigi meile on j\u00e4\u00e4nud viimasest 30 aastast t\u00e4nu Iraagi ja Afganistani s\u00f5dadele v\u00f5ib-olla teistsugune mulje \u2013 ameeriklased v\u00e4ga ei tiku oma kodukallastest kaugele s\u00f5dadesse, nad on olulistesse s\u00f5dadesse alati hilinenud.<\/p>\n
\u00d6eldaksegi, et ameeriklased l\u00f5puks teevad alati \u00f5iget asja, kuni nad on k\u00f5ik valed asjad l\u00e4bi proovinud. Teise maailmas\u00f5tta saabusid nad kaks ja pool aastat p\u00e4rast s\u00f5ja algust, Esimesse maailmas\u00f5tta saabusid samuti kaks ja pool aastat p\u00e4rast s\u00f5ja algust. Oluline roll oli ameeriklaste sekkumisel Teise maailmas\u00f5tta sealsel avalikul arvamusel \u2013 eurooplased ise pingutavad, britid ise pingutavad, nad seisavad vastu natside pealetungile, nad v\u00f5itlevad. Aga avaliku arvamuse ja administratsiooni poliitika muutus v\u00f5ttis aega. Ja ma arvan, et meie peame vaatama ka NATO ees seisvat \u00fclesannet Euroopas l\u00e4bi selle ajaloolise prisma \u2013me peame ise enda eest v\u00f5itlema, ise enda eest seisma ja siis tulevad ka ameeriklased. \u00a0<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/2697568h46det24.jpg\"\/)
Andreas Kaju Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Ma ikkagi k\u00fcsin Euroopa ja ameeriklaste suhte kohta. Kas me oleme j\u00e4tkuvalt liitlased v\u00f5i oleme j\u00f5udnud vasalli ja isanda suhtesse? Kas me oleme j\u00f5udnud konkurentsi ja rivaalitsemini, kui majandusest r\u00e4\u00e4kida v\u00f5i oleme j\u00f5udnud kohati ka vaenuliku suhteni? Jah, sealsamas strateegiadokumendis on koost\u00f6\u00f6st palju juttu, aga seal on ikkagi ka otsest Euroopa trollimist, mida kui oleks tahtnud, oleks saanud s\u00f5nastada palju viisakamalt. <\/p>\n
Aus on j\u00e4llegi vaadata, milline oli meie suhe Ameerikaga julgeolekupoliitilises vaates enne Trumpi esimest ametiaega. Kui kusagilt otsida seda vasalli ja isanda suhet, siis pigem oli see enne seda. Ameerika tagas meie julgeolekut ja seet\u00f5ttu meie oleme olnud nende suhtes ka reeglite v\u00f5tjad. Me oleme aktsepteerinud nende ettev\u00f5tete, nende suurettev\u00f5tete rolli Euroopas ja nendel on olnud meiega v\u00e4ga suur l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisv\u00f5im.<\/p>\n
Nii imelik kui see ka ei ole \u2013 Ameerika huvi on kindlasti endiselt leida oma ettev\u00f5tetele ja majandushuvidele Euroopast toetust ja nad teevad seda endisest palju j\u00f5ulisemal moel. Aga mida enam meie seisame iseenda eest oma julgeolekupoliitikas, milleks nad meid sunnivad, seda kiiremini v\u00e4heneb nende l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisj\u00f5ud majandusk\u00fcsimustes.<\/p>\n
Mulle tundub, et me sellest vasalli ja isanda suhtest liigume hoopis teise tasakaalupunkti poole, aga see s\u00f5ltub ennek\u00f5ike meist endast. Ma arvan, et me saame muutuda kehtestavamaks enda ja Ameerika majandushuvide teistsuguse tasakaalupunkti leidmise osas siis, kui me oleme teinud \u00e4ra piisava julgeolekupoliitikas, et me oleks nendest v\u00e4hem s\u00f5ltuvad.<\/p>\n
K\u00fcsimusele, kas me oleme liitlased v\u00f5i mitte, v\u00e4idaksin ma, et oleme, kuni ei ole p\u00f5hjust kindlalt vastupidist v\u00e4ita.<\/p>\n
Kui Ameerika uue administratsiooni Euroopa-meelsust hinnata, siis spetsiifiline asi, mis neile ei meeldi, on Euroopa Liit. Muidugi, see ei t\u00e4henda, et me peaks k\u00e4ed \u00fcles t\u00f5stma ja \u00fctlema, et olgu, koristame selle Euroopa Liidu lava pealt \u00e4ra ja j\u00e4tkame siis dialoogi bilateraalselt ja NATO kontekstis. Neile ei meeldi see sellep\u00e4rast, et Euroopa Liit on majandus-, tolli- ja kaubanduspoliitikas efektiivne ja meil on l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisj\u00f5udu ja see on see, mida nad ennek\u00f5ike proovivad murendada.<\/p>\n
Ma arvan, et muidu imelikul kombel, aga nende administratsiooni vaates nende samade judeo-kristlike v\u00e4\u00e4rtuste t\u00f5ttu ja ka muude k\u00fcsimuste s\u00fcmbiootilise suhte t\u00f5ttu majandustes ja investeeringutes, kapitali vabas liikumises on Euroopa endiselt nende k\u00f5ige tugevam liitlane. See, et see liitlassuhe on n\u00f5rgem, on samas ka objektiivne, aga v\u00f5rreldes k\u00f5igi muude maailma regioonidega on see endiselt \u00fcks vastastikku k\u00f5ige kasulikumaid suhteid, mis sellel planeedil on.<\/p>\n
Kuhu nad v\u00f5ivad Ukraina sundida? <\/p>\n
No raske on Ukrainat sundida kuhugi mujale, kuhu ukrainlased ise ei taha minna, aga kindlasti see on \u00fcks k\u00f5ige problemaatilisemaid asju Ameerika praeguses poliitikas.<\/p>\n
President Trumpile ei saa ette heita seda, et ta tahab rahu ja teeb selleks erinevaid samme, survestab osapooli, lihtsalt ilmne on see, et ta tundub n\u00f5rgemat osapoolt survestavat rohkem kui tugevamat.<\/p>\n
Eestlasena on raske v\u00f5tta erapooletu vaatleja positsiooni, sest me ei ole erapooletud, ka mina mitte, aga selles on paraku oma loogika, et sa tahad teha j\u00e4releandmisi sellele, keda sa tajud selles konfliktis tugevama poolena. K\u00fcsimus on, kas see on objektiivne, kas Venemaa tegelikult on ka tugevam, kui nad t\u00f5esti kolme-nelja aastaga suudavad vallutada protsendi v\u00f5i poolteist Ukraina territooriumist. Mida see ikkagi t\u00e4pselt t\u00e4hendab, mida me sellest Venemaast arvame, kui vastupidavad nad tegelikult on?<\/p>\n
Aga Trump on pidevalt neid \u00fclehinnanud ja seet\u00f5ttu meil on laua peal t\u00e4na k\u00fcsimus, kas ja kui palju on Ukraina n\u00f5us oma territooriume loovutama. Olgugi, et seal on kindlasti kompromissikohad olemas, et ka l\u00e4\u00e4neliitlaste positsioon on, et me ei saa premeerida agressorriiki de jure territooriumi loovutamisega, sest see tekitab ainult isu juurde ja tervikuna laostab senise rahvusvaheliste suhete s\u00fcsteemi nii moraalselt kui ka juriidiliselt. P\u00e4eva l\u00f5puks on ilmselt mingeid muid variante, kuidas kokku leppida selle kontaktjoone liigutamises, seal on mittejuriidilise tunnustamise alternatiivid ilmselt olemas, millest osa v\u00f5ivad olla ukrainlastele ka ajutiselt s\u00f6\u00f6davad. K\u00fcsimus on, mis nad selle eest vastu saavad ja kas neile midagi piisavalt pakutakse. Neil ilmselt on v\u00e4ga-v\u00e4ga raske n\u00f5ustuda tingimustega, kus nad ise midagi peale illusiooni rahust vastu ei saa.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/1565218hd585t24.jpg\"\/)
Andreas Kaju Autor\/allikas: Arp M\u00fcller<\/p>\n
K\u00fcsimus Ameerika enda kohta: Trump ei maandunud ju kosmosest \u2013 see, mida ta r\u00e4\u00e4kis, k\u00f5netas v\u00e4ga paljusid ameerika inimesi. Millistele probleemidele varasem poliitika lahendusi ei pakkunud ja kas need inimesed on praegu rahul? Kas me peaksime muretsema Ameerika enda demokraatia p\u00e4rast, kuiv\u00f5rd selline autoritaarne suund painutab Ameerikas endas mingeid reegleid? \u00a0<\/p>\n
J\u00e4llegi ma arvan, et aitab ajaloolisse perspektiivi vaatamine. Selliseid mullistusi on Ameerikas p\u00e4ris palju olnud selles veerandtuhande aastase vabariigi s\u00fcnniloos, kus presidendid on katsunud demokraatia ja \u00f5igusriigi piire, on selle ka \u00fcletanud, m\u00f5ned p\u00e4ris r\u00e4igelt ja sellele on alati j\u00e4rgnenud v\u00e4ga tugev vastureaktsioon.<\/p>\n
Kas ja kuidas seekord l\u00e4heb, on t\u00e4na veel vara \u00f6elda. Mida me objektiivselt n\u00e4eme on arvamusuuringud, Trump on \u00e4\u00e4retult ebapopulaarne taas kord. Muidugi, seda me oleme ka enne n\u00e4inud, aga ta on t\u00e4na ebapopulaarsem kui ta oli oma esimesel ametiajal. Need valimised, mis on olnud viimase aasta jooksul, on peaaegu k\u00f5ik vabariiklaste vaates metsa l\u00e4inud. Ka v\u00e4ga turvalistes valimisringkondades, kus on erivalimisi pidanud l\u00e4bi viidama, sellep\u00e4rast, et ametisolev kongresmen v\u00f5i senaator on ametist loobunud v\u00f5i tagasi astunud, on vabariiklaste v\u00f5it olnud palju v\u00e4iksem eeldatust. Nendes valimisringkondades, mis on olnud v\u00e4ga tasav\u00e4gised, on nad demokraatidele kaotanud.<\/p>\n
Pigem on t\u00e4na Ameerika poliitikavaatlejate ootused sellele seatud, et j\u00e4rgmise aasta s\u00fcgisel, kui toimuvad vahevalimised ja valitakse ringi kogu Esindajatekoda ja kolmandik Senatist, siis on v\u00e4ga-v\u00e4ga suur t\u00f5en\u00e4osus, et vabariiklased saavad tappa. See on muidugi traditsiooniline, et president kaotab esimesed vahevalimised, sest see on reaktsioon sellele, et suurtest lubadustest paljud ei t\u00e4itunud.<\/p>\n
Samas midagi ta on suutnud teha. Tema valijate jaoks number \u00fcks ja kaks ja kolm teema oli ilmselt immigratsioon, seotuna elukalliduse t\u00f5usuga, mida ta n\u00fc\u00fcd eitab, et see probleem on. T\u00e4na ei ole enam (Trumpi v\u00e4itel – toim.) elukalliduse probleemi, see on v\u00e4ljam\u00f5eldis. Aga siis kui ta kampaaniat tegi, siis see oli (Trumpi s\u00f5nul – toim.) v\u00e4ga t\u00e4htis probleem, inflatsioon ja mida k\u00f5ike Biden on teinud, et hinnat\u00f5usu kasvatada.<\/p>\n
Aga immigratsioon on selgelt teema, millega see administratsioon on tegelenud, on tegelenud palju j\u00f5ulisemalt ja mingis m\u00f5ttes ka efektiivsemalt. J\u00e4llegi \u2013 Euroopas unustatakse \u00e4ra, kui suur see probleem Ameerikas oli. L\u00f5unapiiri ebaseaduslikke \u00fcletusi Ameerika \u00dchendriikides on viimastel aastatel olnud k\u00fcmme korda rohkem aastas kui Euroopa l\u00f5unapiiril! K\u00fcmme korda rohkem, kuigi Ameerikas elab 200 miljonit inimest v\u00e4hem, kui on Euroopa Liidu rahvaarv!<\/p>\n
Ebaseadusliku immigratsiooni probleem Ameerikas oli objektiivselt suur, see m\u00f5jutas inimeste arvamust, nad sidusid selle majandusliku k\u00e4ek\u00e4igu ja kuritegevuse k\u00fcsimusega ja see, kuidas Trump on sellega tegelenud, on paljude vaadates kindlasti tulemuslik. Samas p\u00e4ris selgelt on ta ka \u00fcle pingutanud, ta on oma mandaati \u00fcle t\u00f5lgendanud \u2013 s\u00f5jav\u00e4e kasutamine linnades ajab inimesi tegelikult n\u00e4rvi, sealhulgas Ameerika eeslinnades, kus on eelk\u00f5ige vabariiklased ja jalkaemmed ehk j\u00f5ukate perekondade pereemad, kes on muidu vabariiklaste tuumikvalija ja kes on kindlasti hirmul ja m\u00f5tlevad, milleni selline poliitika viib.<\/p>\n
Ja esialgu tundub, et Ameerika valijal on plaanis teda karistada selle eest.<\/p>\n
L\u00f5ike Kaju intervjuust on kasutatud p\u00fchap\u00e4eva \u00f5htul kell 18.45 algavas ETV saates “2025 Aktuaalses kaameras”.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Aastakokkuv\u00f5tete tegemise aeg on k\u00e4es ja kindlasti on see aasta olnud Donald Trumpi aasta. Milline aasta see on…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":73296,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,324,37,33,35,34,36,25081,31,32,21,28,29,95,19,25,37082,23,24,22,26600,24241,28208,11943,37083,20,1933,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-73295","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-donald-trump","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-euroopa-julgeolek","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-maailm","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-rahvusvaheline-poliitika","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-usa-immigratsioon","30":"tag-usa-sisepoliitika","31":"tag-usa-vahevalimised","32":"tag-usa-valispoliitika","33":"tag-usa-el-suhted","34":"tag-uudised","35":"tag-vene-oht","36":"tag-viimased-uudised","37":"tag-world","38":"tag-world-news","39":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/73295","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=73295"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/73295\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/73296"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=73295"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=73295"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=73295"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}