{"id":73303,"date":"2025-12-28T08:10:13","date_gmt":"2025-12-28T08:10:13","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/73303\/"},"modified":"2025-12-28T08:10:13","modified_gmt":"2025-12-28T08:10:13","slug":"kristiina-alliksaar-kui-kultuuri-raha-juurde-ei-tule-peaks-vahematele-rohkem-andma-eesti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/73303\/","title":{"rendered":"Kristiina Alliksaar: kui kultuuri raha juurde ei tule, peaks v\u00e4hematele rohkem andma | Eesti"},"content":{"rendered":"

Kristiina Alliksaar lahkus kuu aega tagasi kultuuriministeeriumi kantsleri ametist ning t\u00f6\u00f6tab n\u00fc\u00fcd koduses Viljandis kultuuriakadeemia \u00f5ppedirektorina. Enne ministeeriumisse minekut juhtis Alliksaar Vanemuise ja Ugala teatrit ning varem tegutses ka Viljandimaa Omavalitsuste Liidu kultuurin\u00f5unikuna. V\u00e4rskelt ministeeriumist tulnuna on temaga paslik arutleda selle \u00fcle, kuidas ja mil m\u00e4\u00e4ral v\u00f5iks riik kultuurivaldkonda panustada.<\/p>\n

Sel s\u00fcgisel sai palju t\u00e4helepanu teatrite rahastamise k\u00fcsimus, ent teatavasti kogu kultuur vaevleb rohkem v\u00f5i v\u00e4hem rahapuuduses. Kuidas teile tundub, millised valdkonnad on meil vaeslapse osas, kes peavad v\u00e4ga nappide vahenditega hakkama saama?<\/p>\n

P\u00e4ris \u00fcks-\u00fchele on seda v\u00e4ga keeruline \u00f6elda. Pigem julgen \u00f6elda teistpidi: ma arvan, et teater k\u00f5ige vaesemas olukorras meil ei ole. Ma ei tea, kust l\u00e4hevad piirid, kust maalt saab \u00f6elda, et see on vaesuse piir ja see mitte. Kui ma t\u00f5esti peaksin \u00fche v\u00e4lja tooma, siis k\u00f5ige v\u00e4hem t\u00e4helepanu on saanud kujutav kunst. Neil on riigitoetust ja v\u00f5imalusi minu hinnangul vast k\u00f5ige v\u00e4hem. Aga see on suhteliselt subjektiivne hinnang, sest paberi peal ma neid kogu mahuna v\u00f5rrelnud ei ole. See, et kultuuriministeeriumi vahenditest l\u00e4heb eri valdkondadele erinev osakaal toetustest, s\u00f5ltub m\u00f5neti ka sellest, mis valdkonnaga on tegu. Teater on paratamatult selline kunstivaldkond, kus \u00fcksi teeb v\u00e4he ja seet\u00f5ttu l\u00e4hevad sinna ka suuremad vahendid.<\/p>\n

Kristiina Alliksaar ja Gert Raudsep ETV Kultuuristuudios. Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Ehk siis keeruline on v\u00f5rrelda, sest osalejate arv on erinev ja ka v\u00e4ljund on erinev?<\/p>\n

Jah, absoluutselt, aga ka v\u00e4ljundi osa on keeruline hinnata, sest palju me l\u00f5puks teame, kui paljud \u00fcht v\u00f5i teist kunstiteost vaatavad v\u00f5i raamatut loevad \u2013 need statistikad on ju umbm\u00e4\u00e4rased. Kujutava kunsti puhul v\u00f5ime teada, palju k\u00e4ib k\u00fclalisi galeriis v\u00f5i n\u00e4itusel, aga kes on need silmapaarid, kes seda teost veel n\u00e4evad, seda me ju l\u00f5puni ei tea. Kultuurivaldkondade toimimisloogikad ja mahud on t\u00f5esti erinevad.<\/p>\n

Kas kujutava kunsti puhul on asi ka selles, et need inimesed ei ole palgat\u00f6\u00f6l, vaid enamjaolt vabakutselised?<\/p>\n

Kirjanikud samamoodi ei ole t\u00f6\u00f6l. Me v\u00f5ime iga valdkonna seest leida inimesi, kes on kuskil p\u00f5hikohaga t\u00f6\u00f6l ja teevad oma valdkonnale sarnast t\u00f6\u00f6d \u2013 kes \u00f5petab v\u00f5i teenib kirjutamisega elatist mingis teises valdkonnas. Riiklikke ametikohti on nendel valdkondadel t\u00f5esti v\u00e4hem. Ma ei ole v\u00e4ga kindel, kas neid peaks palju rohkem olema. Ma ei ole seda usku, et riik on k\u00f5ige parem peremees ja riik peab kogutud maksuvahenditest hoidma palgal m\u00e4\u00e4ramatut hulka artiste. Ma arvan, et siin on mingi tasakaalukoht.<\/p>\n

Kuidas s\u00fcnnivad ministeeriumis otsused, kuhu ja kui palju raha suunata? <\/p>\n

Meil on igas valdkonnas oma sisun\u00f5unik ja valdkonnad moodustavad osakonna, millel on juhataja ja asekantsler. Igast valdkonnast tulevad kantslerile ja ministrile otsustamiseks ettepanekud. See erineb aastati: kas meil on olukord, kus peame k\u00e4rpima v\u00f5i saame mingiteks tegevusteks vahendeid juurde. V\u00f5i eelarve tegemisel korjab rahandusministeerium ettepanekuid, kuhu oleks kultuurivaldkonnas laiemalt vaja investeerida. Sisuliselt tulevad ettepanekud inimestelt, kes valdkonda k\u00f5ige paremini tunnevad.<\/p>\n

Kristiina Alliksaar Autor\/allikas: Kadri Purje<\/p>\n

Kas te vaatate ka seda, et enam-v\u00e4hem iga valdkond saaks v\u00f5rdselt?<\/p>\n

Mida see t\u00e4hendab \u2013 v\u00f5rdselt? Kui proportsioonid valdkonniti on juba erinevad, siis “v\u00f5rdselt” ei ole v\u00f5ib-olla k\u00f5ige parem termin. Kui on v\u00e4hegi v\u00f5imalik, siis loomulikult vaadatakse, et kaetud oleksid k\u00f5ik valdkonnad. Aga me ei saa \u00fcle ega \u00fcmber sellest, et meil on kultuuripoliitika alusdokument. See terminina ajab ehk juba kellelgi k\u00f5rvad punaseks, aga meil on \u00fcheskoos kultuurivaldkonna inimestega ja ka parlamendi tasemel kokku lepitud plaan “Kultuur 2030”. Kui vahetub valitsus ja minister, siis tema toob seda plaani arvestades v\u00e4lja oma prioriteedid. See, et k\u00f5ik v\u00f5rdselt kogu aeg areneks, ei olegi ilmselt demokraatias v\u00e4ga v\u00f5imalik. \u00dchel hetkel p\u00fc\u00fcame s\u00e4ilitada, j\u00e4rgmisel hetkel on v\u00f5imalusi midagi ka arendada.<\/p>\n

Kas teile oma t\u00f6\u00f6aja jooksul tundus, et m\u00f5ni valdkond v\u00f5iks rohkem riigilt tuge saada, kui ta sai?<\/p>\n

Kultuurivaldkonnas on toetamise v\u00f5imaluste ampluaa l\u00f5putu. Me peame aru saama, et oleme praegu sellises ajahetkes, kus maksumaksjate arv v\u00e4heneb, tuge vajavate inimeste osakaal suureneb, riigi kulutused tervishoidu ja sotsiaalvaldkonda suurenevad. Ka olukord Ukrainas ja laiemalt globaalne julgeolekuolukord n\u00f5uab meilt riigina teistsuguseid prioriteete, teistsuguseid kulutusi. Ettev\u00f5tjad, kes on Eestis v\u00e4ga tublid, ei suuda nii palju efektiivsust kasvatada, et k\u00f5igi vajaduste t\u00e4itmiseks lisanduks kogu aeg vajaminevas proportsioonis vahendeid. Ehk me peame tegema valikuid, midagi ei ole teha. Need valikud tuleb teha nii palju kui v\u00f5imalik koos \u00fchiskonnaga, aga l\u00f5puks otsustavad ju ikkagi poliitikud.<\/p>\n

M\u00f5ni emotsionaalsem inimene \u00fctleks selle jutu peale, et kui keskendume ainult julgeolekule, siis sureb meie kultuur v\u00e4lja. <\/p>\n

Sellep\u00e4rast tulebki teha valikud. Loomulikult on \u00f5igus ka neil, kes \u00fctlevad, et ilma kultuurita ei saa ja mida me siis kaitseme, kui meil kultuuri ei ole. Mulle l\u00e4ks korda Taavi Veskim\u00e4gi kunagine n\u00e4ide, et elektri t\u00f5eline hind selgub siis, kui elektrit ei ole. Vist T\u00f5nu Kaljuste \u00fctles sotsiaalmeedias seda m\u00f5tet j\u00e4tkates, et lisaks elektri \u2013 v\u00f5i kultuuri kui valguse \u2013 hinnale selgub \u00fchel hetkel ka pimeduse hind. Milliseid kulutusi peame siis tegema, kui meid hakkab tabama kultuuritus?<\/p>\n

Need k\u00e4rped, mis on kultuuris olnud, ei anna alust \u00f6elda, et Eesti kultuur sureb v\u00e4lja, k\u00f5ik l\u00f5peb \u00e4ra ja me p\u00f6\u00f6rdume tagasi n\u00f5ukogude aega v\u00f5i keskaega. Me peame suutma tuvastada, mis on see baas, milleta me kindlasti ei saa, ja mis on see osa kultuurist, mis j\u00e4\u00e4bki publiku hinnata, kas seda on vaja v\u00f5i mitte. Mina kindlasti ei ole see inimene, kes kunagi hakkaks \u00fctlema, et meil on kultuuri liiga palju. Aga riik peab tegema valikud, mida on v\u00f5imalik toetada ja mida mitte. K\u00f5ige t\u00e4htsama valiku teevad vaatajad ja kuulajad. K\u00f5ige suurem osa mis iganes kultuuritegevuse v\u00e4\u00e4rtusest s\u00f5ltub publikust. Mind teeb v\u00e4ga nukraks see, kui keegi \u00fctleb, et kui me ei saa riigi toetust, siis riik ei pea meid v\u00e4\u00e4rtuslikuks. Kuidas siin saab seos olla? See on nagu \u00f5petaja jaoks \u00f5ppimine v\u00f5i vanemate jaoks hinnete saamine. Ma ju ikkagi \u00f5pin endale ja ma teen kultuuri ja kunsti oma publikule, mitte riigile.<\/p>\n

Kultuuriministeeriumi kantsler Kristiina Alliksaar Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Kas teile tundub, et seatud prioriteete j\u00e4lgitakse ja need kajastuvad ka rahasummades?<\/p>\n

Need kindlasti kajastuvad rahasummades, aga peame aru saama, et viis aastat tagasi, kui need prioriteedid seati l\u00e4bi “Kultuur 2030” dokumendi, siis me elasime t\u00e4iesti teises maailmas. Ei olnud covidit ega praegust kaitseolukorda. Need prioriteedid tuleb t\u00f5en\u00e4oliselt \u00fcle vaadata ja ma tean, et praegu on ka kultuuri arengukava vahehindamisel. Ma arvan, et j\u00e4tkuvalt on v\u00e4ga oluline siinjuures avalik diskussioon. Me n\u00e4eme, kus on valupunktid, milleta \u00fchiskond tajub, et me ei ole need, kes me olla v\u00f5iksime v\u00f5i olema peaksime. Mis on meie identiteedi s\u00e4ilimise jaoks olulised.<\/p>\n

\u00dcks asi, mida on kultuuriinimesed \u00f6elnud, et k\u00f5ik justkui virelevad, sest riik \u00fcllalt \u00fcritab toetada v\u00f5imalikult paljusid, aga see t\u00e4hendab, et summad j\u00e4\u00e4vad j\u00e4rjest v\u00e4iksemaks. Kuidas teile tundub, kas v\u00f5iks v\u00f5tta v\u00e4ga konkreetselt mingid valdkonnad v\u00f5i mingi osa kultuurist ja toetada neid rohkem, aga siis teised peavad ise hakkama saama?<\/p>\n

See on \u00fcks viis, aga peame vaatama, et me ei l\u00f5ikaks l\u00e4bi juuri. Peame kuidagi suutma defineerida, mis on iga valdkonna jaoks see baas, mis kindlasti peab olema, et see valdkond s\u00e4iliks. Riiklikult on praegu tehtud valik, et baasi tagamine k\u00e4ib l\u00e4bi riigi osalusel asutatud organisatsioonide, n\u00e4iteks sihtasutused teatri v\u00f5i muusika valdkonnas. Sealt edasi, mis on need prioriteedid, mida riik soovib n\u00e4ha: kas kultuurieksport, loomemajanduse eksport, kas see on regionaalsus v\u00f5i see, et me telliksime rohkem omamaistelt loojatelt, et mis see ekstra on, mida me suudame teha. Kuidas tekib tasakaal selle vahel, mis on juba loodud ja kannab ajaloolist v\u00e4\u00e4rtust, ning selle vahel, mis aitaks initsieerida uut, et me ei j\u00e4\u00e4ks ainult olemasolevasse kinni, et me v\u00f5imaldaksime ka v\u00e4rskel \u00f5hul peale tulla. Siin tulebki leida tasakaal, sest k\u00f5igeks ei j\u00e4tku.<\/p>\n

Palju kriitikat v\u00f5i vastukaja on tekitanud m\u00f5ningate riiklikult t\u00e4htsate kultuuriobjektide rajamine, n\u00e4iteks S\u00dcKU Tartus. Kas me v\u00f5iksime praegusel kitsal ajal hoonete rajamise k\u00f5rvale l\u00fckata ja suunata raha pigem inimestesse ja ideedesse?<\/p>\n

Jah, v\u00f5iksime, on l\u00fchike vastus. Ma m\u00f5istan, et on teatavad ehitused, milleta me enam ei saa \u2013 ERR-i telemaja ongi lihtsalt kokku kukkumas ja inimestele eluohtlik. Aga Margus Allikmaa on v\u00e4lja \u00f6elnud selle \u2013 ja tal on \u00f5igus \u2013, et iga uus istekoht, mis kultuurile luuakse, n\u00f5uab uut dotatsiooni. Mul on tunne, et me v\u00f5iksime olla riigi arengus j\u00f5udnud sinna, kus peame olulisemaks juba loodut s\u00e4ilitada, selle asemel, et midagi uut luua.<\/p>\n

Toon \u00fche n\u00e4ite. Mul oli au olla Eesti kultuuriministri asendajana Taani eesistumise ajal Kopenhaagenis Euroopa kultuuriministrite mitteametlikul kohtumisel. See hoone, kus poole aasta jooksul toimusid k\u00f5ik Taanis eesistumisega seotud \u00fcritused, oli ehitatud 60ndatel ja ma arvan, et viimane tualettide remont oli seal tehtud \u00e4kki 80ndatel. Esimest korda sinna sisse minnes ma kuidagi ehmatasin \u00e4ra, et kui Eestis oleks eesistumine, siis oleks kindlasti nendes tualettides esimesena tehtud totaalne kapitaalremont. Samas need olid terved, puhtad, v\u00f5ib-olla veidi v\u00e4sinud, aga toimisid. Ehk meil on sees see n\u00f5ukogudeaegne valeh\u00e4bi, et me tahame t\u00f5estada, et oleme teistega samav\u00e4\u00e4rsed, samal pulgal ja see on tegelikult l\u00e4inud \u00fcle vindi. K\u00f5ik ei pea olema k\u00f5ige uuem, k\u00f5ige v\u00e4rskem.<\/p>\n

Kristiina Alliksaar Autor\/allikas: Rasmus Kull<\/p>\n

Me peaksime oskama rohkem lugu pidada sellest, mis meil on.<\/p>\n

Kas v\u00f5ib \u00f6elda, et viimati k\u00e4is riiklikult t\u00e4htsate kultuuriobjektide nimekirja koostamine inertsist? Kunagi s\u00fcndisid Kumu ja ERM, mille tuules j\u00e4tkame ehitiste planeerimist, kuigi tegelikult otsest vajadust ei ole?<\/p>\n

Probleemkohad on kindlasti olemas. N\u00e4iteks rahvusooperi saal ja eriti lavaosa ei vasta t\u00e4nap\u00e4evase ooperi- ja tantsuteatri tegemise n\u00f5uetele, see on selge. Kas selleks on ilmtingimata vaja luua tuhandekohalist uut saali, siin ma j\u00e4\u00e4n v\u00f5ib-olla eriarvamusele. Ma arvan, et need otsused v\u00f5iksid olla paremini l\u00e4bi kaalutletud. Ma saan aru, et peljatakse seda, kui \u00f6elda, et v\u00f5iks kaasata eksperte. Mina kaasaksin eksperte, kes anal\u00fc\u00fcsiksid need ideed l\u00e4bi ka sellest aspektist, et kuidas on v\u00f5imalik olemasolevaid tingimusi paremaks teha, muuta ja arendada nende samade kultuuriehitiste vahenditega.<\/p>\n

Mis on teie lahendus Estonia saali murele?<\/p>\n

Minu isiklik arvamus, mida ma ei ole varjanud ka rahvusooperi n\u00f5ukogu liikmena, on see, et peaksime suutma olemasoleva saali muuta arhitektuursete lahendustega selliseks, et seal oleks v\u00f5imalik teha t\u00e4nap\u00e4eva tingimustele vastavat muusika- ja tantsuteatrit. Meil ei ole lihtsalt vahendeid, et \u00fclal pidada uut suurt saali. Siis tekib k\u00fcsimus, mis saab \u00fclej\u00e4\u00e4nud majast, mis ootab samuti ammu renoveerimist. Palju on kuuldud neid jutte, et v\u00e4ga t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rne oli kogu see taastamise t\u00f6\u00f6, aga v\u00f5ib-olla olid ehitusviisid ja -vahendid napid, et ehituskvaliteet ei ole piisav. Kogu see pintsak, mille k\u00fclge me uut n\u00f6\u00f6pi hakkame \u00f5mblema, vajab tegelikult ka parandamist. Millal me siis selleni j\u00f5uame? Minu jaoks on neid k\u00fcsimusi palju. Aga veel kord r\u00f5hutan \u2013 rahvusooperi trupp ja loovmeeskond kahtlemata vajavad t\u00e4nap\u00e4evaseid t\u00f6\u00f6tingimusi.<\/p>\n

Kui me teatrite juures juba oleme, siis mis pilguga teie vaatasite seda arutelu, mis kerkis s\u00fcgisel erateatrite rahastamise \u00fcmber?<\/p>\n

Arutelu oli v\u00e4ga t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rne ja oluline ega tulnud tegelikult \u00fcllatusena neile, kes on v\u00e4hegi l\u00e4hemalt kogu seda protsessi j\u00e4lginud. J\u00f5uame tagasi sama teema juurde: kui meil vahendeid juurde ei tule, siis tuleb teha valikuid. Kui erateatrite rahastamise voorus oleks kolm korda rohkem vahendeid, siis meil seda diskussiooni ei oleks. Siis k\u00f5ik saaksid sellise summa, nagu nad teatritegemiseks vajavad, ja teema olekski maas. Aga meil ei ole neid vahendeid. Ehk siis tulebki k\u00fcsida: mille j\u00e4rgi me kriteeriumid seame ja valikuid teeme, kes saab ja kui palju saab?<\/p>\n

Koost\u00f6\u00f6s etendusasutustega muudeti seadust ja m\u00e4\u00e4rati kindlaks, mis on riiklikud prioriteedid, mida etendusasutusi riigieelarvest toetades silmas peetakse. Koost\u00f6\u00f6s etendusasutustega loodi m\u00e4\u00e4rus ja selle sisse kriteeriumid, mis oli teatrite enda soov, et hindamine ei oleks kellegi suvast l\u00e4htuv, vaid on v\u00e4ga selgelt aru saada, milleks antakse, milleks mitte. Loomulikult me p\u00f5rkume selle vastu, kuiv\u00f5rd on \u00fcle\u00fcldse kunsti v\u00f5imalik hinnata. See j\u00e4\u00e4b alati subjektiivseks. Aga mingid aspektid on ikkagi ka objektiivselt m\u00f5\u00f5detavad, kus siis j\u00e4llegi see tasakaal leida.<\/p>\n

Omaette teema on teatritega nagu Theatrum, mis kannavad mitut olulist rolli peale teatrit\u00f6\u00f6. Nad tegelevad ka n\u00e4iteks \u00f5petamisega ja on v\u00e4ga oluline praktikabaas Vanalinna Hariduskolleegiumile. V\u00f5ib-olla oleks rahastamiss\u00fcsteem vaja ka \u00fcle vaadata ja see peaks koosnema mitmest sambast, mitte ainult kultuuriministeeriumi toetusest. V\u00f5ib-olla siin on koht ka n\u00e4iteks haridusministeeriumil? K\u00f5ik sellised asjad tuleks lauale v\u00f5tta ja me ei tohiks karta neid arutelusid.<\/p>\n

Minu n\u00e4gemus on see, et kui raha hulk ei suurene, siis tuleks v\u00e4hematele anda rohkem. Kes kvalifitseeruvad \u00fchiselt kokku lepitud n\u00f5uetele, neil peaks olema v\u00f5imalus teha oma t\u00f6\u00f6d maksimaalsete v\u00f5imalustega, mitte nii, et me pudistame n\u00e4puvahelt k\u00f5igile midagi laiali.<\/p>\n

Tegelikult on mul seesama kommentaar ka kultuurkapitalile. Oleme kultuurkapitali juhiga sellest r\u00e4\u00e4kinud, et k\u00f5ik sellised 150 ja 300 euro kaupa toetused, nendest korraldajad ei ela ega sure. Olukorras, kus meil on kultuuris v\u00e4he vahendeid, tuleks neid t\u00e4psemalt sihistada ja midagi ei ole teha \u2013 k\u00f5igile lihtsalt ei j\u00e4tku.<\/p>\n

Kristiina Alliksaar Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk \/ ERR<\/p>\n

Kultuurkapitalis otsustavad toetussummad ju ekspertkomisjonid ehk see raha \u00fcmberm\u00e4ngimine s\u00f5ltub sellest, kuidas need konkreetsed inimesed parasjagu otsustavad?<\/p>\n

Jah, see s\u00f5ltub nende kokkulepetest \u2013 see ongi demokraatia v\u00f5lu ja valu. Kuidas me saaksime teha k\u00f5ige laiapindsemaid otsuseid? Teatrite puhul praegu on mindud seda teed ja mina arvan, et see on k\u00fcll v\u00e4ga \u00f5ige tee, et otsuseid teeb ekspertgrupp, kuhu nimetavad liikmeid valdkonnas tegutsevad organisatsioonid. Kui palju demokraatlikum see veel saaks olla? Ma ei ole absoluutselt seda meelt, et tuleks vaadata ministrile otsa, miks ta midagi ei tee ja teisiti ei otsusta v\u00f5i miks ta ekspertide otsuseid ei muuda. Kultuuriministeeriumil on mituk\u00fcmmend programmi, kust toetatakse erinevaid valdkondi, ja huvitav, et me teiste puhul usaldame eksperte ega arva, et minister peaks sekkuma sellesse, millist heliloomingut v\u00f5i kirjandust tellitakse. Teater ei saa olla teistsuguses rollis v\u00f5i teistsuguste v\u00f5imalustega.<\/p>\n

Kas sellega ei ole nii, et praegu vaadatakse teatrite rahastamise m\u00e4\u00e4rust \u00fcle, tehakse uued tingimused, tuleb uus s\u00fcgis ja siis on j\u00e4lle inimesed rahulolematud? See ju ei l\u00f5ppe kunagi.<\/p>\n

See l\u00f5ppeb siis, kui k\u00f5igile on piisavalt vahendeid \u2013 ehk t\u00f5si, see ei l\u00f5ppegi mitte kunagi.<\/p>\n

Mis siis tegema peaks? <\/p>\n

Minu soovitus ministeeriumist lahkudes oli, et v\u00f5iks kaaluda varianti, kus otsused tehakse kogu vooru mahu ulatuses mitmeks aastaks. See t\u00e4hendab, et vaidlustamine ja diskussioon tekiks n\u00e4iteks kolme aasta tagant. Organisatsioonil, kes toetust saab, oleks v\u00e4hemalt kolm aastat rahu oma plaane teha ja tegutseda. Teistpidi, otsustajatel on v\u00f5imalik nende aastate jooksul j\u00e4lgida, mis maastikul toimub, mis on need kriteeriumid, mis vajaksid muutmist, kas riigil on vahepeal selgunud, et prioriteedid on teistsugused, v\u00f5i tuleb vahendeid juurde ja siis tehakse uus kokkulepe kolme aasta p\u00e4rast. See v\u00f5iks tegelikult rahu tuua.<\/p>\n

Kust siis tuleb kultuuri raha, kui riigi tuge k\u00f5igile ei jagu?<\/p>\n

K\u00f5ige suurem rahastaja kultuuriministeeriumi k\u00f5rval \u2013 ja m\u00f5neti l\u00e4heb see ka ju ministeeriumi eelarve osana arvesse \u2013 on kultuurkapital, mille vahendid on viimase m\u00f5ne aastaga umbes k\u00fcmne miljoni v\u00f5rra kasvanud, mida ei ole \u00fcldsegi nii v\u00e4he. Lisaks see, et minister otsustas liigutada vahendeid betoonilt sisule, toob kultuurkapitalile juurde ka t\u00e4iesti m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt vahendeid<\/a>.<\/p>\n

Teine asi on publik \u2013 me oleme piletit ostes k\u00f5ige suuremad erarahaga kultuuri toetajad, mina t\u00e4pselt samamoodi. See ongi p\u00f5hiline allikas.<\/p>\n

Kolmas on eraraha ja metseenlus. Hasartm\u00e4ngumaksuseaduse muutmine on oluline katse, tuleb leida mingeid lahendusi olemasolevate k\u00f5rvale. Aga kui vaadata statistikat arenenud riikidest, kellega me ikka tahame end v\u00f5rrelda, siis ega see eraraha kaasamise osakaal liiga palju suurem ei ole. N\u00e4iteks Rootsis on v\u00e4ga palju “vana raha”, vanu perekondi, kes l\u00e4bi oma fondide kultuuri toetavad, aga n\u00e4iteks digimajandus ei ole toetamistega ka seal j\u00f5udnud sinnamaani, kus neil v\u00f5ib-olla potentsiaal on. Ma arvan, et see on \u00fchiskonna arenguetapp \u2013 peame \u00fchel hetkel aru saama, et tagasiandmine on t\u00e4htis ja oluline. Aga see, kuhu eraettev\u00f5tja oma kasumi suunab, j\u00e4\u00e4b alati tema valikuks ja j\u00e4\u00e4b seotuks sellega, mis valdkond neile parasjagu korda l\u00e4heb.<\/p>\n

Kultuuristuudio Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Samas Eestis on eratoetajaid kultuuris napilt ja need on suurtel institutsioonidel, nagu Eesti Kontsert, rahvusooper v\u00f5i Vanemuine… <\/p>\n

Kindlasti on v\u00e4iksematel ka. Ilmselt on palju sellist toetust, millest v\u00e4ga k\u00f5vasti ei r\u00e4\u00e4gita. Kui kultuuris\u00f5bra konkursile esitatakse ettepanekuid, siis sealt tuleb v\u00e4lja v\u00e4ga palju kohalikul tasemel toetamist. Kogukonnad toetavad erineval viisil, see ei pruugi alati olla ainult rahaline.<\/p>\n

Ma usun, et toetatakse k\u00fcll ja toetatakse omajagu, aga need v\u00f5imalused, millest r\u00e4\u00e4gitakse, et oleks vaja maksusoodustusi teha\u2026 Meil on ju olemas erand, et kas kolm protsenti palgafondist v\u00f5i k\u00fcmme protsenti kasumist on v\u00f5imalik tulumaksuvabalt annetada. Need mahud ei ole kuskilt otsast veel t\u00e4is, et oleks vaja \u00fcle vaadata, kas neid suurendada. Nii et \u00fchest k\u00fcljest potentsiaali on, teisalt meil ei ole see kliima ka nii halb, et n\u00fc\u00fcd maksusoodustused oleksid ainus, mis p\u00e4\u00e4staks.<\/p>\n

Laulu- ja tantsupidu on kindlasti riigi vaates \u00fcks nendest kultuuribaasidest, mis peab olema, aga see traditsioon seisab nii koolide kui ka harrastajaid koondavate MT\u00dc-de \u00f5lgadel. Viimaste puhul tuleb raha nende \u00fclalhoidmiseks lauljatelt ja tantsijatelt endilt. Kas see peab nii olema v\u00f5i kui riik peab pidude traditsiooni oluliseks, siis v\u00f5iks rohkem t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata just nendele harrastajatele, et neil oleks rohkem v\u00f5imalusi enesev\u00e4ljenduseks ka v\u00e4ljaspool peoaastaid n\u00e4iteks kontserte korraldada v\u00f5i v\u00e4lismaal esineda?<\/p>\n

Mina olen seda meelt, et t\u00e4iskasvanute harrastuse puhul on omaosalus normaalne \u2013 t\u00e4pselt nagu sporditrennides k\u00e4ies on sul kulutused, nii ka tantsides-lauldes. Mis puudutab lapsi ja noori, siis see on see, kuhu riik peaks oma sihiku rohkem seadma, et meil tuleks j\u00e4rgi ka p\u00f5lvkondi. V\u00f5ib-olla lapsevanemate panus nii kultuuris kui spordis on nihkunud ka minu hinnangul n\u00f5ksa liiga suureks.<\/p>\n

Teine n\u00fcanss on veel see, et v\u00e4ikestes kohtades kipub see harjumus v\u00e4lja surema. Ei tule enam piisavalt lapsi, et koor, kandlering v\u00f5i tantsur\u00fchm kokku saada. Kas riik saaks siin midagi teha v\u00f5i peame leppima, et \u00fchel hetkel n\u00e4iteks V\u00f5rumaalt ei tule enam lastekoori laulupeole?<\/p>\n

Leppima sellega otseselt ei pea, k\u00fcll aga elanikkonna v\u00e4henemine on fakt ja \u00fcle\u00f6\u00f6 see ei p\u00f6\u00f6rdu. Sellega ma olen k\u00fcll p\u00e4ri, et regionaalselt peaksid valikud olema teistsugused kui praegu. Mitmes aspektis on ka erisusi tehtud, n\u00e4iteks kultuuriranitsas (millega toetatakse laste k\u00e4imist kultuuri\u00fcritustel \u2013 toim) arvestataksegi, kas laps on Tallinnast, Tartust v\u00f5i kaugemalt ja toetuse proportsioon on sellev\u00f5rra ka veidikene teistsugune. Eriti meile kui Euroopa Liidu \u00e4\u00e4remaale on see v\u00e4ga oluline silmas pidada, et me \u00fcle riigi ja ka piiri \u00e4\u00e4res oleksime kohal oma riigiga igatpidi \u2013 nii laulu, tantsu, kultuuri kui ka teiste teenustega. See on v\u00e4ga selge julgeoleku teema.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kristiina Alliksaar lahkus kuu aega tagasi kultuuriministeeriumi kantsleri ametist ning t\u00f6\u00f6tab n\u00fc\u00fcd koduses Viljandis kultuuriakadeemia \u00f5ppedirektorina. Enne ministeeriumisse…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":73304,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,22167,36,31,32,21,16075,176,6814,6856,28,29,19,37086,25,19830,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-73303","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonia-teater","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-kristiina-alliksaar","20":"tag-kultuur","21":"tag-kultuuri-rahastamine","22":"tag-kultuurkapital","23":"tag-latest-news","24":"tag-latestnews","25":"tag-news","26":"tag-omaosalus","27":"tag-populaarseimad-lood","28":"tag-teatrite-rahastamine","29":"tag-top-stories","30":"tag-topstories","31":"tag-uldised-uudised","32":"tag-uudised","33":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115796182859643219","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/73303","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=73303"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/73303\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/73304"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=73303"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=73303"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=73303"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}