K\u00f5nealused kaevamised algasid Krimmis paigas nimega Myrmekion juba 1999. aastal, aastaid enne seda, kui Venemaa 2014. aastal Krimmi annekteeris.<\/p>\n
Myrmekioni asustasid 6. sajandil eKr kreeklased ja see oli regioonis oluline asula, kuni Bosporose kuningad selle 4. sajandil eKr enda valdusesse v\u00f5tsid ja see varsti pealinna Panticapaeumi varju j\u00e4i. <\/p>\n
Peterburi Ermitaa\u017ei kaevamiste algusest saati on sealt leitud tuhandeid m\u00fcnte, millest m\u00f5ned p\u00e4rinevad Aleksander Suure valitsemistajast 4. sajandil pKr.<\/p>\n
Kaevamised j\u00e4tkusid p\u00e4rast Venemaa sissetungi, ja nende t\u00f6\u00f6de loata l\u00e4biviimise eest alustasid Ukraina ametiasutused juhtivarheoloogi Aleksander Butjagini vastu kriminaalasja.<\/p>\n
2024. aasta novembris kanti ta tagaotsitavate nimekirja ja 2025. aasta aprillis andis Kiievi kohus v\u00e4lja tema vahistamism\u00e4\u00e4ruse. Butjaginit s\u00fc\u00fcdistatakse ebaseaduslikes v\u00e4ljakaevamistes ja arheoloogilise kompleksi ebaseaduslikus osalises h\u00e4vitamises.<\/p>\n
Haagi konventsiooni 2. protokolli kohaselt, mis k\u00e4sitleb kultuuriv\u00e4\u00e4rtuste kaitset relvastatud konflikti korral, peavad okupatsiooniv\u00f5imud keelama ja takistama k\u00f5iki arheoloogilisi kaevamisi, v\u00e4lja arvatud m\u00f5ned \u00fcksikud erandid. Nii Poola kui ka Ukraina on protokolli osalised, Venemaa aga mitte.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd on Vene arheoloog Poolas vahi all ning ootab kohtuotsust, et ta Ukrainale v\u00e4lja anda. Siiani on Euroopa kohtud olnud t\u00f5rksad venelasi Ukrainasse v\u00e4lja andma, viidates Euroopa inim\u00f5iguste konventsioonile. Butjagini juhtumi osas ollakse aga vastakatel arvamustel.<\/p>\n
Ukraina Rahvusliku Teaduste Akadeemia arheoloogiainstituudi vanemteadur Evelina Kravt\u0161enko arvab, et v\u00e4ljakaevamised, kui tahes eetilised, kujutavad endast h\u00e4vitust\u00f6\u00f6d, kui need leiavad aset loata ja s\u00f5jalise konflikti tingimustes. \u201eButjagin rikkus Haagi konventsiooni ja k\u00f5ik tema probleemid algavad just sealt,\u201c s\u00f5nas Kravt\u0161enko. Kusjuures andis just tema komitee nendele loa paigas t\u00f6\u00f6tada enne sissetungi algust.<\/p>\n
Butjagin ise on \u00f6elnud, et tegi vaid t\u00f6\u00f6d, millele nad kogu oma elu p\u00fchendanud on, ja tema peamine eesm\u00e4rk oli artefaktide s\u00e4ilimine. Ermitaa\u017ei pressiosakond teatas, et Butjagini t\u00f6\u00f6 vastab k\u00f5igile rahvusvahelistele \u00f5iguslikele ja eetilistele normidele, s\u00f5ltumata geopoliitilistest asjaoludest.<\/p>\n
Anon\u00fc\u00fcmseks j\u00e4\u00e4da palunud Ermitaa\u017eis t\u00f6\u00f6tav arheoloog \u00fctles BBCle, et Butjagin l\u00e4ks ainukest teed m\u00f6\u00f6da, mis oli Krimmis t\u00f6\u00f6tavatele arheoloogidele saadaval. \u201eVene arheoloogil, kes tahab oma uurimist j\u00e4tkata, pole v\u00f5imalust Ukrainalt lube hankida, vaid peab need saama Venemaa F\u00f6deratsiooni kultuuriministeeriumilt.\u201c<\/p>\n
Paljud Ukraina allikad on s\u00fc\u00fcdistanud Butjaginit objektide varastamises, olles viinud need Venemaale, kuigi need v\u00e4ited pole osa s\u00fc\u00fcdistustest ta vastu. Ermitaa\u017ei s\u00f5nul aga j\u00e4\u00e4vad k\u00f5ik leiud Krimmi, v\u00e4ites, et need viiakse Kert\u017ei muuseumi. Samas v\u00e4itsid nad, et objekte v\u00f5idakse restaureerimist\u00f6\u00f6deks v\u00f5i laenuna teistele muuseumidele Venemaale viia, kuid vaid ajutiselt.<\/p>\n
See on aga ikkagi Ukraina seaduse rikkumine, kuna k\u00f5ik leiud peaksid minema Ukraina muuseumifondi. Venemaa ebaseadusliku annekteerimise tingimuste kohaselt on aga Ida-Krimmi muuseumi kogud viidud \u00fcle Venemaa muuseumifondi.<\/p>\n
Butjagin on leidnud toetust aga mitte ainult Venemaa toetajate, vaid ka Ukraina s\u00f5ja ja Putini vastu olevate venelaste seast. \u201eS\u00fc\u00fcdistused tema vastu on absurdsed,\u201c \u00fctles pagendatud ajakirjanik ja ajaloolane Arseni Vesnin. Tema s\u00f5nul tagas Butjagin kaevamiskohas objektide s\u00e4ilimiseks vajalikud tingimused. <\/p>\n
Teised v\u00e4idavad, et kui Venemaa arheoloogid oleksid keeldunud Krimmis t\u00f6\u00f6tamast, oleksid kurjategijad artefaktid r\u00f6\u00f6vinud ja mustal turul maha m\u00fc\u00fcnud.<\/p>\n
See ei \u00f5igusta aga nende tegevust, leiab Briti kriminoloog Samuel Andrew Hardy, kes on spetsialiseerunud kultuuriv\u00e4\u00e4rtuste kaitsele konfliktipiirkondades. Tema v\u00e4itel ei takista ametlikud kaevamised alati kuritegelikke kaevamisi. Hardy s\u00f5nul v\u00e4idavad Butjagini toetajad lihtsalt, et l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes peaks Venemaal olema lubatud teha s\u00f5jast hoolimata seda, mida ta tahab.<\/p>\n
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (22)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"K\u00f5nealused kaevamised algasid Krimmis paigas nimega Myrmekion juba 1999. aastal, aastaid enne seda, kui Venemaa 2014. aastal Krimmi…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":73308,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,1856,28,29,95,19,25,107,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-73307","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-krimm","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-maailm","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-soda-ukrainas","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-viimased-uudised","30":"tag-world","31":"tag-world-news","32":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115796217999688147","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/73307","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=73307"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/73307\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/73308"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=73307"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=73307"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=73307"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}