M\u00f6\u00f6duv aasta vast j\u00e4\u00e4b meile k\u00f5igile meelde kui vastasseisude aasta. Siiski pole sugugi halb, et me maa- ja rannarahvana taas oma mere, metsa ja eraomandi kaitse eest seisame. On s\u00fcmboolne, et Liivi lahe naabruses, kus kalurid just v\u00f5itlevad oma ala elluj\u00e4\u00e4mise eest, seisab oma metsa s\u00e4ilimise eest Kikepera kogukond. Need on tugevad signaalid riigile ja konkreetselt kliimaministeeriumile, kirjutab Esta Tamm.<\/p>\n
2025. aastal teravnenud mured ei ole ammu enam \u00fcksikute rannakalurite v\u00f5i metsakasvatajate kurb kogemus, vaid tervete piirkondade \u00f6kos\u00fcsteemide ja majanduse k\u00fcsimus.<\/p>\n
Kalurite esindaja toon vaid kuivad faktid: 2025. aastal korraldatud kormoraniloendus osutas k\u00fcmneprotsendilisele populatsiooni kasvule, j\u00f5udes t\u00e4navu rekordilise 47 670 pesitseva paarini. V\u00f5rdluseks: teadlaste ja asutuste vahelisel arutelul on kokku lepitud, et Eesti keskkonnataluvus v\u00f5iks olla ligikaudu 10 000 paari. See ei ole emotsioonip\u00f5hine ettepanek, vaid s\u00fcntees teaduslikest hinnangutest, ranniku elurikkusest ja kalavarude kandev\u00f5imest. Kuid meie toiduvaru ja ilusat mererannikut kaitsvad otsused ikka ei tule.<\/p>\n
L\u00e4biproovitud lahendused enam ei toimi, teisi ei lubata<\/p>\n
Mere ja ranna loodusele h\u00e4vitavalt m\u00f5jutavate kormoranide populatsiooni kasvu pidurdamiseks kasutavad kalurid munade \u00f5litamist. See on ajamahukas, logistiliselt keeruline, kuid ainuke lubatud viis pidurdada populatsioonikasvu. On raske ette kujutada, mis oleks juhtunud, kui kalurid poleks v\u00f5idelnud ka selle viimase lahenduse lubamise eest.<\/p>\n
“T\u00f5hus lahendus on n\u00e4iteks jahimeeste kormoranide k\u00fcttimisaja laiendamine, kuid nagu teame, ka jahimeeste \u00f5igusi piiratakse.”<\/p>\n
V\u00f5imalusi on veel, kuid p\u00f5rkume kliimaministeeriumi ja selle valitsemisala otsustamatusega. T\u00f5hus lahendus on n\u00e4iteks jahimeeste kormoranide k\u00fcttimisaja laiendamine, kuid nagu teame, ka jahimeeste \u00f5igusi piiratakse ja nad ei saa kaluritele appi tulla. Seni on kormorani k\u00fcttimine lubatud vaid s\u00fcgiseti, mis m\u00f5istetavalt ei suuda olukorda parandada puhtalt bioloogilise kella t\u00f5ttu. See ei ole radikaalne ettepanek, nii toimivad paljud riigid, mis soovivad hoida tasakaalus rannikualade \u00f6kos\u00fcsteeme.<\/p>\n
Muidugi tuleb tunnistada, et kormoran ei ole atraktiivne uluk, aga jahimehed kui omalt poolt looduse tasakaalu hoidjad saaksid kindlasti aidata olukorra lahenemisele. Mujal maailmas toimib n\u00e4iteks “nokatoetus” ehk k\u00fcttimistoetus, mis toetab jahimeeste aktiivsust.\u00a0<\/p>\n
Kahjud kasvavad, kliimaministeerium vaikib<\/p>\n
Kliimaministeeriumilt on seni k\u00f5lanud vaid t\u00fchjad deklaratsioonid. Kalandus ei p\u00fcsi deklaratsioonide najal ja mere \u00f6kos\u00fcsteem ei taastu t\u00fchjade lubaduste toel. Ajal, mil ministeeriumis s\u00fcnnivad kallid strateegiad ja seiramisele kulutatakse sadu tuhandeid eurosid, on oodatud lihtsad otsuseid.<\/p>\n
Kliimaministeeriumi alla kuulub ka t\u00f6\u00f6 Euroopa Liidu suunal, et lahendada linnudirektiivi kitsaskohad, milleks on kormorani kui jahitava staatuse saamine ja ka n\u00e4iteks Eestis ainukesena p\u00fcsiv t\u00e4ielik pesitsusrahu. Seda, et linnudirektiivi n\u00f5ue ei ole Eesti jaoks kivisse raiutud ja seda saab kohandada vastavalt kohalikele huvidele, on juba n\u00e4idanud Euroopa Kohtu seisukoht pesitsusrahu kohta.<\/a><\/p>\n Arvestades, et L\u00e4\u00e4nemeri on kormoranide peamine pesitsuspiirkond ja seel\u00e4bi populatsiooni kasvu kasvulava, on kliimaministeeriumil oluline roll mitte ainult Eesti, vaid kogu piirkonna heaolul. Eesti saab h\u00f5lbustada Euroopa Liidu \u00fclest koordineeritud tegevust ja tugevat liidrirolli. Kas me ei tahtnud olla kogu Euroopale eeskuju ja loodusele kasulike protsesside eestvedaja? Siin on meie v\u00f5imalus.<\/p>\n