{"id":73481,"date":"2025-12-29T08:03:07","date_gmt":"2025-12-29T08:03:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/73481\/"},"modified":"2025-12-29T08:03:07","modified_gmt":"2025-12-29T08:03:07","slug":"elu-viiepallisusteemis-ehk-logimisplatvormide-voidukaigust","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/73481\/","title":{"rendered":"Elu viiepallis\u00fcsteemis ehk Logimisplatvormide v\u00f5iduk\u00e4igust"},"content":{"rendered":"

Hommikuse jooksu login Stravasse, l\u00f5unapausil l\u00f5petatud raamatu Goodreadsi, \u00f5htul deidil vaadatud filmi Letterboxdi ning hiljem baaris v\u00f5etud veini Vivinosse. Kas meie hobidest ja tarbimisharjumustest on saamas l\u00f5putud listid sotsiaalmeedias; kui autentseks j\u00e4\u00e4vad meie kujundatud interneti-persona\u2019d? Kes \u00fcldse kuuleb meie h\u00f5ikeid \u00fchismeedias?<\/p>\n

Katharina Kala<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Olin suvel s\u00f5prade juures \u00f5htus\u00f6\u00f6gil eri maitse ja p\u00e4ritoluga veine ja \u00f5llesid proovimas, kui sain teada, et lisaks minu truule kaaslasele veinide hindamise ja katalogiseerimise \u00e4pile Vivinole on olemas sarnane \u00e4pp ka \u00f5llede jaoks. No loomulikult on, miks ei peaks. See viis mind aga edasisele m\u00f5tter\u00e4nnakule seoses k\u00f5iksuguste \u00e4ppidega, kus liste koostada, hinnanguid anda ja s\u00f5prade tegemisi kommenteerida.<\/p>\n

Logida saab n\u00e4iteks meediat: Goodreads raamatutele, Letterboxd filmidele, Serializd sarjadele, Musicboard muusikale. Samuti joogipoolist: Vivino veinidele ja Untappd \u00f5llejookidele. Ka kehaline aktiivsus ei j\u00e4\u00e4 hindamata \u2013 jooksutiire saab salvestada ja jagada Stravas. Kuigi k\u00f5ik mainitud \u00e4pid n\u00e4gid ilmavalgust juba eelmise k\u00fcmnendi alguses, on nende kasutamine kasvanud viimaste aastatega ning t\u00f5en\u00e4oliselt peitub v\u00e4hemalt \u00fcks p\u00f5hjustest koroonapandeemiast tingitud eraldatuses ja \u00fcksindustundes.<\/p>\n

Sellised \u00e4pid nagu Letterboxd v\u00f5i Strava pakuvad kogukonda ning v\u00f5imalust hoida silma peal s\u00f5prade ja tuttavate tegemistel. Samuti aitavad need leida soovitusi ja potentsiaalseid uusi lemmikuid, olgu selleks m\u00f5ni uus ni\u0161ire\u017eiss\u00f6\u00f6r v\u00f5i kuulsust koguv BookToki autor. Populaarsemaks on muutumas ka hobi\u00e4ppide turundus. N\u00e4iteks v\u00f5ib TikTokis scroll\u2019ides n\u00e4ha vabalt videot punase vaiba pressinurgast, kus filmin\u00e4itlejatelt v\u00f5i re\u017eiss\u00f6\u00f6ridelt tahetakse vastust seoses Letterboxdi tuntuima feature\u2019iga ehk k\u00fcsitakse nende nelja lemmikfilmi. Filmimaailm on sellest sama ekstaasis kui tavakasutajad.\u00a0<\/p>\n

Peeglike, peeglike<\/p>\n

Strimbu jaO\u2019Connell kirjutavad oma artiklis<\/a>, et sotsiaalmeedia v\u00f5imaldab p\u00e4riselust palju detailsemalt manipuleerida, millist \u201emina\u201d me teistele presenteerime. Kureeritud avalikud v\u00f5i poolavalikud profiilid annavad v\u00f5imaluse enesev\u00e4ljenduseks, -otsinguks ja -kinnituseks. Meediaplatvormid v\u00f5imaldavad meil v\u00e4ljendada oma m\u00f5tteid, hobisid ja huve v\u00f5i luua hoopis uusi persona\u2019sid. Samuti pruugivad need toimida justkui peeglina: ma n\u00e4en, millist meediat ma tarbin, ja seel\u00e4bi seda, milline inimene ma olen.<\/p>\n

Novembri l\u00f5pus v\u00f5i detsembri alguses algavad teadagi logimisplatvormide pidustused ja bakhanaalid, sest ilmuvad aastat kokkuv\u00f5tvad tabelid ja slaidid, mida kasutajad seej\u00e4rel r\u00f5\u00f5msalt kas ise uurida ja nautida v\u00f5i, veel parem, n\u00e4iteks Instagrami story\u2019des jagada saavad. Olgu selleks aastas vaadatud filmide, loetud lehek\u00fclgede, kuulatud muusikaminutite v\u00f5i joostud kilomeetrite arv.<\/p>\n

Tegu on taas v\u00f5imalusega oma v\u00f5rgus loodavat \u201emina\u201d v\u00e4ljendada ja turundada: v\u00e4rvilisi sokke kandev indipoiss saab t\u00f5estada, et ta on Bob Dylani top 0,002% kuulajate hulgas, ning isehakanud filmikriitik n\u00e4idata, et vaatas aasta jooksul \u00e4ra 210 filmi, mille peamiseks teemaks olid \u201es\u00fcrreaalsed ja m\u00f5tlemapanevad visioonid elust ja surmast\u201d. Iseasi on see, kui \u201emina\u201d, keda teistele n\u00e4idata tahetakse, ja \u201emina\u201d, kes numbrites v\u00e4ljendub, omavahel karvupidi kokku l\u00e4hevad. \u00dchel aastal avastasin n\u00e4iteks ehmatusega oma Spotifywrapped\u2019i vaadates, kuidas tavap\u00e4rase indi ja funk\u2019i asemel oli esikoha h\u00f5ivanud ootamatult Nicki Minaj, kes minu harjumusp\u00e4rase imagoga kuidagi kokku ei tahtnud passida\u2026 The Guardian t\u00e4heldas <\/a>2019. aastal samasugust \u00fcllatust ka mitmete teiste kasutajate puhul.<\/p>\n

\n

On taas v\u00f5imalus oma v\u00f5rgus loodavat \u201emina\u201d v\u00e4ljendada ja turundada: v\u00e4rvilisi sokke kandev indipoiss saab t\u00f5estada, et ta on Bob Dylani top 0,002% kuulajate hulgas.<\/p>\n<\/blockquote>\n

Peeglist saab aken \u00fclekuulamisruumis<\/p>\n

Sotsiaalmeedia algusaegadest saati on h\u00f5ivanud kasutajate m\u00f5tteid n\u00e4htamatu publik ning sellele esinemine, sest kuigi vabandus \u201ema postitan pilte eelk\u00f5ige enda jaoks\u201d tundub nunnu, j\u00e4\u00e4ksid pildid sellise m\u00f5tteviisi korral tegelikult telefoni galeriisse. Samamoodi v\u00f5ib l\u00e4heneda filmide v\u00f5i raamatute rakendustes avalikult katalogiseerimisele ja hindamisele.<\/p>\n

Sotsioloog Erving Goffman on oma 1956. aasta raamatus \u201eThe Presentation of Self in Everyday Life\u201d kirjutanud, kuidas indiviididel on kombeks teiste inimestega suheldes tahes-tahtmata kontrollida, mis mulje teistele j\u00e4etakse. Selleks proovitakse saada infot oma vestluspartneri kohta ning seej\u00e4rel vastavalt oma k\u00f5nemaneeri, v\u00e4limust v\u00f5i tausta lihvida ja muuta.\u00a0<\/p>\n

Sotsiaalmeedia rindel on aga taoline teguviis raskendatud, sest suur osa publikust j\u00e4\u00e4b n\u00e4htamatuks. Publik, kellele me esineme, v\u00f5ib olla algoritmide t\u00f5ttu oodatust palju suurem v\u00f5i v\u00e4iksem ning m\u00f5jutada seel\u00e4bi seda, kuidas me ennast v\u00e4ljendame. Privaatse konto puhul saavad meie raamatuarvustust lugeda ainult meie s\u00f5brad, samas kui avaliku profiili korral pole ime, kui arvustus muutub populaarseks ja kogub vaatamisi \u00fcle maailma. Suuremal platvormil v\u00f5ib n\u00e4iteks palju inimesi sama postitust n\u00e4ha ja erinevalt m\u00f5ista ning p\u00f5hjustada seel\u00e4bi kontekstivaringu.<\/p>\n

Kas logida v\u00f5i mitte logida\u2026<\/p>\n

Mittek\u00e4egakatsutava publiku puhul on raskem tunnetada ja m\u00e4\u00e4ratleda, mida tehes v\u00f5i \u00f6eldes oleme lahedad ja maitsekad ning mis v\u00f5ib tunduda hoopis lapsik, rumal v\u00f5i lame. N\u00e4iteks Letterboxdis v\u00f5ib sita j\u00e4rjefilmi logimine tekitada ebamugavust, samas kui Untappdis peene k\u00e4sit\u00f6\u00f6\u00f5lle asemel premmi logimine on naljakas. Ning vice versa, olenevalt kasutajast, vastava platvormi publikust ning potentsiaalsest soovist muljet avaldada. Autentsus ei pruugi aga sellega enam k\u00e4sik\u00e4es k\u00e4ia.<\/p>\n

Siiruse kadu sotsiaalmeedias v\u00f5ib viia ka autentsuse kaoni p\u00e4risilmas ning tekitada olukorra, kus valides, mida logida ja mida mitte, v\u00f5ib logimisplatvorm hoopis meid kontrollima asuda. N\u00e4iteks Goodreadsis aastaks seatud raamatute lugemise eesm\u00e4rgist maha j\u00e4\u00e4des tunnen \u00e4revust ning taban ennast m\u00f5ttelt, kuidas lugeda v\u00f5imalikult kiiresti v\u00f5imalikult palju raamatuid? Raamatukokku minnes v\u00e4ljendub see l\u00fchemate raamatute valimises ning seet\u00f5ttu mitmetest pikematest raamatur\u00e4nnakutest ilmaj\u00e4\u00e4mises. Samuti tunnen kohustust vaadata \u00e4ra pooleli j\u00e4\u00e4nud filmid, isegi kui need mind ei k\u00f6itnud, sest algus on juba tehtud, ajalist ressurssi raisatud ning Letterboxdi minev one-liner peas podisemas. Tegevused, mis varem p\u00e4\u00e4stsid ekraaniavarustes pesitseva sotsiaalmeedia k\u00fc\u00fcsist, on n\u00fc\u00fcd otsapidi taas sellega seotud.<\/p>\n

\n

Kuigi vabandus \u201ema postitan pilte eelk\u00f5ige enda jaoks\u201d tundub nunnu, j\u00e4\u00e4ksid pildid sellise m\u00f5tteviisi korral tegelikult telefoni galeriisse.\u00a0<\/p>\n<\/blockquote>\n

Kes ei oleks kriitik<\/p>\n

Logimisplatvormid pakuvad inimestele uut positsiooni \u2013 v\u00f5imalust olla kriitik. Selleks on vaja ainult kasutajaks registreeruda. Ei mingit v\u00e4ljaannete otsimist, toimetajatega suhtlemist v\u00f5i pinevat honorari ootamist. T\u00f5eline arvamusliidrite Wild Wild West.<\/p>\n

Iseenesest on taoline vabadus tore, sest see pakub arvamuste paljusust ning k\u00f5rvaldab tippu j\u00f5udmiseks vajaliku kadalipu. Ei pea arvestama teiste kriitikutega, kes on teosele v\u00f5i tootele juba oma s\u00f5rme peale pannud, ega m\u00f5tlema t\u00e4htaegadele v\u00f5i t\u00e4hem\u00e4rkidele. Arvustuse v\u00f5ib kirjutada iga\u00fcks, olgu ta hobikorras nautija, professionaal v\u00f5i esimest korda tarbija.<\/p>\n

Asjade niiv\u00f5rd lihtne korraldus seab aga m\u00f5istagi k\u00fcsimuse alla need, kel varem oli teatav v\u00f5imupositsioon. Miks siis \u00fcldse kirjutada nn p\u00e4ris kriitikat, proovida pingeliselt vaadata levisse j\u00f5udnud filme v\u00f5i lugeda jooksval aastal v\u00e4lja antud raamatuid ning muretseda \u00f5igekirja p\u00e4rast? V\u00f5ib-olla kriitika juba ongi massides? Olen paaril korral m\u00e4rganud, kuidas Kino S\u00f5prus ja Elektriteater promovad uut filmi just Letterboxdi arvustustega. Ka ise kasutan filmi kohta infot otsides tihtipeale sama \u00e4ppi, selle asemel et n\u00e4iteks k\u00f5igepealt ERRist kultuuritoimetaja tekst l\u00e4bi lugeda.<\/p>\n

Samas n\u00e4eb logimisplatvormidel sarnast tendentsi nagu mujalgi sotsiaalmeedias. Suurus loeb ja sn\u00e4kimeedia on m\u00fc\u00fcgikaup! Noorte seas on arvustusteks p\u00f5hiliselt nn one-liner\u2019id, mis pakuvad k\u00fcll muhelemis- v\u00f5i samastumishetki, kuid mitte arutlevat, anal\u00fc\u00fcsivat v\u00f5i kirjeldavat kirjat\u00fckki. Seega j\u00e4\u00e4b alati valikuv\u00f5imalus. M\u00f5ni eelistab Instagrami luulet ja Letterboxdi kriitikat, m\u00f5ni loeb pikemaid formaate v\u00e4ljapeetud v\u00e4ljaannetest, m\u00f5ni m\u00f5lemat.<\/p>\n

\n

Siiruse kadu sotsiaalmeedias v\u00f5ib viia autentsuse kaoni ka p\u00e4risilmas ning tekitada olukorra, kus valides, mida logida ja mida mitte, v\u00f5ib logimisplatvorm hoopis meid kontrollima asuda.<\/p>\n<\/blockquote>\n

Kodust lahkudes v\u00f5tan kaasa rahakoti, v\u00f5tmed ja oma Letterboxdi top nelja<\/p>\n

Iseenesest on selliste platvormide t\u00f5us, mis innustavad inimesi liikuma, lugema ja filme vaatama ning seda k\u00f5ike seej\u00e4rel anal\u00fc\u00fcsima, ju positiivne. Samuti on meeldiv, et hobid, mis muidu on pigem individuaalsed, saavad t\u00e4nu katalogiseerimisplatvormidele ka sotsiaalsema varjundi ning aitavad tuttavate tegemistel silma peal hoida. Tegu on enamjaolt turvaliste \u00e4ppidega, kus ei pea tegelema vihakommentaaride v\u00f5i veidrate privaats\u00f5numitega.<\/p>\n

Samas v\u00f5iks m\u00f5tiskleda selle \u00fcle, kelle ja mille jaoks asju tehakse. Kui seoses reisidel k\u00e4imise v\u00f5i ilusa hommikueine s\u00f6\u00f6misega on mitmetel inimestel juba mentaliteet \u201etelefon s\u00f6\u00f6b esimesena\u201d valmis k\u00fcpsenud, siis f\u00fc\u00fcsilise meedia tarbimise v\u00f5i hommikuse jooksutiiru v\u00f5iks ennek\u00f5ike teha siiski endale ning alles siis m\u00f5elda, mida pooltuttav j\u00e4lgija Letterboxdis v\u00f5i Stravas sellest arvab. Samuti on hea m\u00f5te pelgalt teiste tegemiste eemalt j\u00e4lgimise v\u00f5i naiivse punktide jagamise asemel ka p\u00e4riselus neid kogemusi jagada ja arutada. J\u00e4rgmine kord semuga \u00f5lut juues v\u00f5id talt ju uurida, mis talle p\u00e4riselt eelmisel \u00f5htul vaadatud filmi juures meeldis v\u00f5i kuidas kulges tema hommikune jooksutiir.<\/p>\n

Katharina Kala unustas rahakoti ja v\u00f5tmed, kuid tema top neli filmi Letterboxdis on \u201eMehed ei nuta\u201d, \u201eHomaar\u201d, \u201eLangemise anatoomia\u201d ja \u201e\u00d6\u00f6 Maa peal\u201d.<\/p>\n

Virtuaalne filmiriiul<\/p>\n

Piia \u00d5unpuu<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Aasta l\u00f5pus on kohane teha kokkuv\u00f5tteid ja aasta alguses seada eesm\u00e4rke. Nii olen minagi juba pikka aega raamaturakenduses Goodreads endale lugemissihte seadnud.<\/p>\n

\u00dchel hetkel m\u00f5tlesin v\u00f5tta iga-aastase raamatueesm\u00e4rgi k\u00f5rvale ka sarnase kvantitatiivse m\u00f5\u00f5diku filmide jaoks. Kui raamatuid olen \u00fcldiselt tahtnud lugeda aasta jooksul 24, siis filmide puhul tundus paslik number 50. T\u00f5tt-\u00f6elda t\u00f5ukas seda eesm\u00e4rgistamist tagant filmi\u00e4pi Letterboxd avastamine ja tegelikult on ka see kirjat\u00fckk minu ood ja promo Letterboxdile, lootuses kasvatada sealset eesti(keelset) kogukonda.<\/p>\n

\u00dches\u00f5naga, sain juhuslikult t\u00e4nu \u00e4pile teada, et olin 2021. aastal vaadanud hoopis 82 filmi, seega seadsin j\u00e4rgmiseks aastaks ambitsioonid ja lati k\u00f5rgemale, saja juurde. Kui sellest kellelegi r\u00e4\u00e4kisin, sain \u00fcldiselt vastuseks \u00fcllatust ja ehmatust t\u00e4is pilgu ja kommentaari stiilis \u201eoi, see on k\u00fcll palju\u201d\u00a0v\u00f5i \u201ekust sa k\u00f5ik selle aja v\u00f5tad\u201d. Kallid inimesed, see on ju tegelikult umbes kaks filmi n\u00e4dalas, veidi v\u00e4hemgi. Absoluutselt realistlik. Kui olen sirvinud \u00e4pis m\u00f5ne kohaliku sinefiili filmip\u00e4evikut, siis vot nende 300\u2013400 filmi aastas tundub mulle uskumatult k\u00f5rge number ja ka p\u00e4riselt imestavat reaktsiooni v\u00e4\u00e4rt.<\/p>\n

Ometigi suutsin t\u00e4ita oma plaani vaadata sada (t\u00e4ispikka) filmi alles 2023. aastal. 2022. aastal k\u00fc\u00fcndisin 95-ni, j\u00e4rgmistel aastatel pingutasin detsembrikuus Netflixi-musklit, et ikka aasta l\u00f5puga see number t\u00e4is saada. \u00dcldiselt on selle v\u00e4ljakutse m\u00f5te end filmivaldkonnas ja popkultuuris harida, kasvatada viidete pagasit ja \u201elugemust\u201d, aga puhtalt sihiks seatud numbrini j\u00f5udmiseks satub vahel nimekirja filme ka kvantiteeti silmas pidades. N\u00e4iteks on aasta l\u00f5pus mu filmip\u00e4evikus sageli mitmed v\u00e4gagi kaheldava v\u00e4\u00e4rtusega romantilised j\u00f5ulufilmid, mis ei n\u00f5ua erilist kaasam\u00f5tlemist ja mille l\u00f5ppu aimab esimestest minutitest ette. Ent \u00fcldiselt on vettpidavaks taktikaks vaadata n\u00e4dalavahetusel p\u00e4evasel ajal m\u00f5ni lobe dokfilm ja \u00f5htut tummisema m\u00e4ngufilmiga sisustada. Kui aga seada sihiks sada filmi, k\u00fcmned raamatud ja ehk midagi veel, peab ilmselt igap\u00e4evased sammueesm\u00e4rgid sinnapaika j\u00e4tma.\u00a0<\/p>\n

Alles t\u00e4navu olen j\u00f5udnud selleni, et eesm\u00e4rginumber ei kuku detsembri viimastel p\u00e4evadel, vaid tundub olevat k\u00e4eulatuses juba kuu jagu varem. Suureks panustajaks on siin olnud \u00fcsna intensiivsed filmifestivalin\u00e4dalad Espoo Cin\u00e9 ja Helsingi filmifestivalidel ning muidugi P\u00d6FFi saak. Suvel on \u00fcldiselt filmivaatamisaega v\u00e4hem (ja muid tegemisi nii palju rohkem), seega on tegelikult tavaline, et valgel ajal vaatan ainult paar-kolm filmi kuus ning s\u00fcgis- ja talvekuudel peab suviseid l\u00fcnki t\u00e4itma ja tasa tegema.<\/p>\n

Mida ma selle saja filmi eesm\u00e4rgiga avastanud olen? No n\u00e4iteks seda, kui paljudes filmides m\u00e4ngivad Samuel L. Jackson ja Tilda Swinton, sest m\u00f5lemad on t\u00e4iesti m\u00e4rkamatult tr\u00fcginud minu isiklikus statistikas vaadatuimate n\u00e4itlejate edetabelisse. Seal k\u00f5ige tipus on Sebastian Stan, kelle osalusega filme olen teadlikult rohkem vaadanud (jah, ka see on koht, kus olen kvaliteedis j\u00e4releandmisi teinud ja listi on muu hulgas sattunud ka \u201eMullivanniga minevikku\u201d). Re\u017eiss\u00f6\u00f6ride vaates on edetabel kahetsusv\u00e4\u00e4rselt meeste poole kaldu, n\u00e4iteks on minu isiklikus esik\u00fcmnes rohkem Davidi-nimelisi lavastajaid kui naisi. Selle tasakaalu muutmine v\u00f5iks olla j\u00e4rgmistel aastatel omaette \u00fclesanne.<\/p>\n

Selline personaalne filmikataloog t\u00e4idab minu jaoks ka raamaturiiuliga \u00fcsna sarnast rolli. Mulle meeldib koostada igasuguste asjade nimekirju, eriti to-do-liste, aga ka muid loendeid igasuguste pisiasjade kohta. Filmi\u00e4pis on see harjumus v\u00f5tnud soovinimekirja vormi, millega justkui kureerin oma eesootavaid filmi\u00f5htuid vastavalt hooaja meeleolule ja teen eelvaliku filmidest, mida ilmselt l\u00e4hiajal n\u00e4ha tahaksin.<\/p>\n

V\u00e4heoluline pole ka Letterboxdi kogukondlikkus. P\u00e4rast iga filmi vaatamist saan sirvida, kes mu s\u00f5pradest seda veel n\u00e4inud on, mis hinde nemad sellele panid, mida arvasid. Erinevalt Goodreadsist, mis on osa Amazoni hiigelmasinav\u00e4rgist, on Letterboxd s\u00f5ltumatute filmif\u00e4nnide tehtud \u00e4pp, mille keskne meeleolu ongi just armastus filmikunsti vastu, olgu selle lummuse objektiks siis obskuursed v\u00f5\u00f5rkeelsed indifilmid v\u00f5i romantilised guilty pleasure kom\u00f6\u00f6diad. K\u00f5ik filmif\u00e4nnid on seal v\u00f5rdsed.<\/p>\n

Kardetavasti minu saja filmi v\u00e4ljakutsel l\u00f5ppu ei ole, sest olen ainu\u00fcksi sel aastal lisanud oma vaatamisnimekirja \u00fcle kahe korra rohkem filme, kui neid n\u00e4ha olen j\u00f5udnud.<\/p>\n

Piia \u00d5unpuu t\u00f6\u00f6tab tehnoloogiafirma turundusosakonnas, on liiga palju sotsiaalmeedias ja p\u00fc\u00fcab sisustada oma vaba aega v\u00f5imalikult kultuurselt.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Hommikuse jooksu login Stravasse, l\u00f5unapausil l\u00f5petatud raamatu Goodreadsi, \u00f5htul deidil vaadatud filmi Letterboxdi ning hiljem baaris v\u00f5etud veini…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":73482,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,7289,11312,140],"class_list":{"0":"post-73481","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-featured","15":"tag-highlight","16":"tag-meelelahutus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115801817281100272","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/73481","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=73481"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/73481\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/73482"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=73481"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=73481"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=73481"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}