Eesti teaduste akadeemia teaduse ja k\u00f5rghariduse komisjon soovitab asendada senise killustatud rahastamiss\u00fcsteemi integreeritud plokkrahastusega, et v\u00e4hendada b\u00fcrokraatiat ja suurendada \u00fclikoolide kindlustunnet. Ilma lisarahata \u00e4hvardab v\u00f5ib reform muutuda nullsummam\u00e4nguks, kus \u00fche \u00fclikooli v\u00f5it t\u00e4hendab teise kaotust. <\/p>\n
Haridus- ja teadusministeerium on algatanud plaani muuta Eesti k\u00f5rghariduse ja teaduse rahastamist, liikudes projektip\u00f5hiselt s\u00fcsteemilt p\u00fcsivama plokkrahastuse poole. Ministeeriumi asekantsleri Renno Veinthali s\u00f5nul on praegune rahastus on liigselt killustatud erinevate instrumentide vahel, mis piirab riigi strateegilist suunamisv\u00f5imet ja tekitab \u00fclikoolidele suure halduskoormuse.<\/p>\n
Kavandatava mudeli kohaselt \u00fchendataks \u00f5ppe-, teadus- ja strateegiline rahastus \u00fchtseks institutsionaalseks toetuseks. Eesm\u00e4rk on luua stabiilsem s\u00fcsteem, kus teadlaste t\u00f6\u00f6 ei s\u00f5ltuks sedav\u00f5rd palju juhuslikest projektitoetustest. Veinthali s\u00f5nul m\u00f5jutab rahastuse katkemine praegu otseselt teadlaste t\u00f6\u00f6tingimusi ja takistab pikaajaliste plaanide elluviimist.\u00a0<\/p>\n
Teaduste akadeemia soovitused<\/p>\n
Teaduste akadeemia komisjon anal\u00fc\u00fcsis ministeeriumi plaane ja s\u00f5nastas riskide maandamiseks kaheksa p\u00f5him\u00f5ttelist soovitust. Esmalt soovitab komisjon liikuda killustatud s\u00fcsteemilt integreeritud plokkrahastuse suunas, mis \u00fchendaks \u00f5ppe-, teadus- ja strateegilise rahastuse, v\u00f5imaldades parandada strateegilist juhtimist ning tugevdada \u00f5ppe ja teaduse sisulist seotust.<\/p>\n
Siiski r\u00f5hutas see teise soovitusena kriitiliselt, et uue mudeli rakendamine ei tohi piirduda olemasolevate vahendite \u00fcmberjaotamisega, vaid sellega peab kaasnema reaalne lisaraha. Ilma t\u00e4iendava rahastuseta s\u00fcvendab reform asutustevahelist konkurentsi, kus \u00fche \u00fclikooli v\u00f5it t\u00e4hendab teise kaotust. Seet\u00f5ttu ei pruugi olla riigi seatud strateegilised eesm\u00e4rgid saavutatavad.\u00a0<\/p>\n
Kolmanda olulise punktina t\u00f5i komisjon v\u00e4lja vajaduse kujundada rahastamiss\u00fcsteem v\u00e4hemalt k\u00fcmneaastase vaatega, sest sagedased ja halvasti ettevalmistatud muudatused tekitavad ebakindlust. Neljandaks peab s\u00fcsteem suurendama \u00fclikoolide otsustusvabadust sisemiste prioriteetide seadmisel ning v\u00e4hendama aruandluse mahtu. Riiklik mudel peaks looma vaid raami, mille sees saavad \u00fclikoolid kasutada lihtsamaid ja stabiilsemaid jaotusmehhanisme.\u00a0<\/p>\n
Viiendaks soovitavad akadeemikud v\u00e4ltida \u00fclem\u00e4\u00e4rast r\u00f5hku kvantitatiivsetele n\u00e4itajatele, nagu kraadide omandamise kiirusele ja publikatsioonide arvule. Arvestada tuleb ka distsiplinaarsete erip\u00e4radega, et humanitaar- ja sotsiaalteadused ning looverialad ei satuks ebasoodsasse olukorda.<\/p>\n
Kuuenda soovitusena r\u00f5hutati vajadust v\u00e4hendada projektip\u00f5hisest rahastamisest tulenevat ebastabiilsust ja suurendada p\u00fcsirahastuse rolli. See on eelduseks karj\u00e4\u00e4rikindlusele, akadeemilisele j\u00e4rjepidevusele ja pikaajaliste teaduslike ambitsioonide kujunemisele.\u00a0<\/p>\n
Eraldi t\u00e4helepanu juhtis komisjon \u00fclikoolide t\u00e4idetavatele riiklikele \u00fclesannetele. \u00dclikoolid haldavad sageli teadusraamatukogusid, muuseume ja rahvuslikult olulisi andmekogusid. Komisjoni hinnangul pole sellised funktsioonid standardsete tulemusn\u00e4itajatega m\u00f5\u00f5detavad ja vajavad eraldi sihtotstarbelist rahastust.\u00a0<\/p>\n
Komisjon soovitab seet\u00f5ttu reformiga mitte kiirustada ja v\u00f5tta aega sisulisteks aruteludeks. Ettevalmistamiseks tuleb v\u00f5tta piisavalt aega ja kaasata s\u00fcsteemselt k\u00f5iki osapooli, sealhulgas \u00fclikoole, teadusasutusi ja \u00fcli\u00f5pilasi, et ennetada soovimatuid k\u00f5rvalm\u00f5jusid ja maandada rakendusriske. Praeguste plaanide kohaselt soovib ministeerium liikuda eeln\u00f5uga riigikogusse aga juba uue aasta algupoolel.<\/p>\n
Soome hoiatav eeskuju<\/p>\n
Reformi aruteludes on olulisel kohal olnud ka naaberriikide kogemus. Helsingi \u00dclikooli kantsler Kaarle H\u00e4meri tutvustas komisjonile Soome mudelit, kus rahastus s\u00f5ltub suuresti m\u00f5\u00f5detavatest tulemustest, nagu kaitstud kraadide ja avaldatud teaduspublikatsioonide arvust.\u00a0<\/p>\n
Kuigi Soome s\u00fcsteem on kasvatanud t\u00f5husust, on sellel varjuk\u00fcljed. H\u00e4meri t\u00f5des, et kuna kogurahastus on fikseeritud, toimib mudel nullsummam\u00e4nguna: \u00fche \u00fclikooli edu t\u00e4hendab teiste suhtelist kaotust. Samuti on ilmnenud, et mudel on vastuv\u00f5tlik poliitilistele m\u00f5judele strateegilise rahastuse kaudu, mida valitsus v\u00f5ib suunata regionaalsete v\u00f5i poliitiliste kaalutluste alusel.\u00a0<\/p>\n
Komisjoni hinnangul on oluline \u00f5ppida naabrite kogemusest ning v\u00e4ltida olukorda, kus liigne tulemusp\u00f5hisus hakkab piirama \u00fclikoolide autonoomiat v\u00f5i seab ohtu teatud teadusvaldkondade j\u00e4tkusuutlikkuse.<\/p>\n
Teaduste akadeemia teaduse ja k\u00f5rghariduse komisjoni kuuluvad lisaks akadeemia liikmetele ka esindajad valdkonnaga seotud asutustest ja organisatsioonidest. Teiste seas on esindatud haridus- ja teadusministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, riigikogu kultuurikomisjon, rektorite n\u00f5ukogu ja Eesti teadusagentuur. Lisaks on liikmeskonnas esindajad Eesti Noorte Teaduste Akadeemiast ja erasektorist.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti teaduste akadeemia teaduse ja k\u00f5rghariduse komisjon soovitab asendada senise killustatud rahastamiss\u00fcsteemi integreeritud plokkrahastusega, et v\u00e4hendada b\u00fcrokraatiat ja…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":73504,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,1014,28,29,19,25,37162,8909,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-73503","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-korgharidus","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-teaduse-rahastamine","24":"tag-teaduste-akadeemia","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115801880196574287","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/73503","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=73503"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/73503\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/73504"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=73503"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=73503"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=73503"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}