Eelmise aasta l\u00f5pus koostasin kunsti- ja laiemalt kultuuriaasta kokkuv\u00f5ttena olulisemate pealis\u00fclesannete loetelu koos lootusrikka tulevikuvaatega. N\u00fc\u00fcd, aasta hiljem, on p\u00f5hjust vaadata tagasi ning hinnata, millised neist ootustest on t\u00e4itunud ja millised j\u00e4\u00e4nud poliitilise tahte puudumise t\u00f5ttu saavutamata. 2025. aasta kultuuripoliitiline bilanss on vastuoluline: \u00fcks oluline samm edasi on tehtud, kuid tervikpilt n\u00e4itab j\u00e4tkuvat s\u00fcsteemset mahaj\u00e4\u00e4must vabakutseliste loovisikute tegelikest vajadustest.<\/p>\n
Loomet\u00f6\u00f6tasu \u2013 oluline, kuid poolele teele j\u00e4\u00e4nud l\u00e4bimurre<\/p>\n
Aastal 2024 sai positiivse arenguna loovisikute toimetulekus esile tuua “Kultuurkapitali seaduse” muudatuse, millega anti kultuurkapitalile \u00f5igus lisaks senistele projekti-, tegevus-, elut\u00f6\u00f6- ja teistele toetustele maksta ka loomet\u00f6\u00f6tasu. Esialgse kokkuv\u00f5ttena saab juba praegu kultuurkapitali tagasisidest l\u00e4htuvalt \u00f6elda, et stipendiumidele ja loometoetustele lisandunud loomet\u00f6\u00f6tasude kehtestamine, millega kaasnevad l\u00fchiajalised sotsiaalsed tagatised, nagu ravikindlustus, t\u00f6\u00f6tuskindlustus, maksed pensionisammastesse, on olnud vajalik ja oluline kultuuripoliitiline otsus. See ei olnud pelgalt tehniline muudatus, vaid sisuline v\u00e4\u00e4rtushinnang: loovisiku igap\u00e4evane tegevus on n\u00fc\u00fcd riigi tasandil defineeritud t\u00f6\u00f6na, mitte harrastusliku eneseteostusena.<\/p>\n
Kultuurkapitali tagasiside p\u00f5hjal on loomet\u00f6\u00f6tasu osutunud v\u00e4ga oodatuks: 2024. aasta kolmest seaduse muutmisele j\u00e4rgnevast jaotusest maksti loomet\u00f6\u00f6tasu 254 loojale ja kultuurkapitali vahendite v\u00e4hesusest tingituna vaid 33 protsendi ulatuses soovitud mahust. Erinevalt stipendiumist kaasnevad loomet\u00f6\u00f6tasuga sotsiaalsed garantiid: ravikindlustus, t\u00f6\u00f6tuskindlustus ning maksed pensionisammastesse. Eestis, kus hinnanguliselt valdav enamus professionaalsetest loovisikutest t\u00f6\u00f6tab vabakutselisena ja ebaregulaarsete sissetulekutega, on see p\u00f5him\u00f5tteline nihe \u00f5igluse ja t\u00f6\u00f6suhete korrastatuse suunas.<\/p>\n
Statistikaameti andmetega v\u00f5rreldes j\u00e4\u00e4b loovisikute mediaansissetulek m\u00e4rgatavalt alla Eesti keskmise palga ja suur osa kultuurit\u00f6\u00f6tajaid liigub periooditi kindlustuskaitse ning t\u00e4ieliku kaitsetuse vahel. Kultuurit\u00f6\u00f6tajate miinimumpalga tase on k\u00fcll ajas kasvanud, kuid ei pruugi peegeldada tegelikku sissetulekute hajuvust \u2013 paljud vabakutselised v\u00f5i projektip\u00f5hised loovisikud ei saa seda summat igakuiselt ega ka mitme kuu kogutasuna. Lisaks ei kajasta need palgad t\u00f6\u00f6tundide mahtu ega t\u00f6\u00f6 ebaregulaarset iseloomu, mis on kultuurivaldkonnas tavap\u00e4rased.<\/p>\n
\u00dcks suurimaid pettumusi l\u00f5ppeval aastal on olnud see, et kultuurkapitali seadusemuudatusele ei ole j\u00e4rgnenud loogilist ja lubatud sammu sotsiaalmaksu arvestuse muutmisel. Lootus pikendada sotsiaalmaksu summeerimise perioodi praeguselt kuup\u00f5hiselt arvestuselt aastap\u00f5hiseks ei ole teoks saanud. Praegune s\u00fcsteem karistab ebaregulaarsete sissetulekutega inimesi: kui \u00fchel kuul teenitakse piisavalt ja teisel mitte, katkeb ravikindlustus, s\u00f5ltumata aasta kogutulust. Aastap\u00f5hine arvestus ei oleks erandlik privileeg, vaid vastaks tegelikule t\u00f6\u00f6korraldusele ja looks v\u00f5rdsed v\u00f5imalused f\u00fc\u00fcsilisest isikust ettev\u00f5tjatega. Oodatav muutus on taas takerdunud m\u00f5ju- ja kasumlikkuse anal\u00fc\u00fcsidesse. Tasub loota, et valmivad anal\u00fc\u00fcsid n\u00e4itavad positiivset m\u00f5ju eelarvevahendite laekumises ja toovad leevendust kannatlikult ootajatele, keda loodetav arvestusp\u00f5hine muudatus puudutab.<\/p>\n
Uuest aastast muutuvad vabatahtliku ravikindlustuse lepingu s\u00f5lmimise tingimused senisest paindlikumaks. Kindlustusega saavad liituda ka need, kel varasem sotsiaalmaksu tasumine puudub. See on \u00f5ige samm, kuid vabakutseliste loovisikute ravikindlustuse puudumist see ei lahenda. Lihtsustatud ligip\u00e4\u00e4s on igati tervitatav, kuid hajusate ja madalate sissetulekutega j\u00e4\u00e4b kohustusliku sotsiaalmaksu miinimuml\u00e4vend, mis 2026. aastal t\u00f5useb 292,38 eurole kuus, siiski j\u00e4tkuvalt liiga k\u00f5rgeks. Ravikindlustus ja ka teised sotsiaalsed garantiid ei peaks olema luksuskaup ega pereliikmete toel ostetav teenus, vaid t\u00f6\u00f6 eest tasu saamise loomulik osa. Vabakutselisi loojaid aitaks oluliselt enam sissetulekup\u00f5hine sotsiaalmaks. Senine rahvusvaheline praktika n\u00e4itab, et t\u00f6\u00f6tasust l\u00e4htuvad paindlikumad mudelid suurendavad pikemas vaates nii maksulaekumisi kui ka inimeste turvatunnet.<\/p>\n
Vabakutselise t\u00f6\u00f6, kultuurit\u00f6\u00f6taja miinimumtasu ja pension<\/p>\n
Siiski ei lahenda loomet\u00f6\u00f6tasu kasutuselev\u00f5tt kogu loovisikute t\u00f6\u00f6ga seotud probleemipundart. T\u00e4helepanu ja kiireid otsuseid vajavad j\u00e4tkuvalt nii vabakutseliste pensionis\u00fcsteem kui ka n\u00fc\u00fcdseks juba aastaid ettevalmistatud “Loovisikute ja loomeliitude seaduse” uuendamise protsess.<\/p>\n
Kultuurit\u00f6\u00f6taja riiklik miinimumpalk t\u00f5useb 2026. aastal 7,5 protsendi ehk 120 euro v\u00f5rra \u2013 1600 eurolt 1720 euroni, ent palgat\u00f5us ei j\u00f5ua k\u00f5ikide k\u00f5rgharidusega kultuurit\u00f6\u00f6tajateni. Kuigi kultuurit\u00f6\u00f6taja palk ja sellega seotud muudatused puudutavad vaid v\u00e4ikest osa kultuuriv\u00e4ljal t\u00f6\u00f6tavatest loojatest, on miinimumpalga n\u00f5ue ja arvestuslik m\u00e4\u00e4r oluliseks toetuspunktiks vajaduste arvutamisel. Tuleb loota, et kunagi saabub aeg, mil saame miinimumtaseme asemel v\u00f5tta eelarveliste vajaduste arvutamisel aluseks keskmise tasu \u2013 olgu t\u00f6\u00f6 eest tasu saajaks kultuurit\u00f6\u00f6taja, \u00f5petaja, p\u00e4\u00e4stja v\u00f5i politseinik.<\/p>\n
V\u00e4ltimatult vajalik on lakkamatu selgitust\u00f6\u00f6, et vabakutselisus ja ka erinevad t\u00f6\u00f6ampsud ning projektip\u00f5hine t\u00f6\u00f6 on \u00fcha laiemalt kasutatavad t\u00f6\u00f6vormid, millega t\u00f6\u00f6suhteid k\u00e4sitlev seadusandlus veel kuidagi \u00fchte jalga ei astu. Kehtiv seadusandlus eeldab stabiilset t\u00f6\u00f6lepingut, regulaarset kuupalka ja \u00fche t\u00f6\u00f6andja mudelit, kuid kultuurivaldkonnas domineerib projektip\u00f5hisus. Tulemuseks on olukord, kus inimesed t\u00f6\u00f6tavad t\u00e4iskoormusega, kuid j\u00e4\u00e4vad samal ajal ilma elementaarsetest sotsiaalsetest garantiidest v\u00f5i peavad neid ostma ebam\u00f5istlikult kallilt. Muidugi on olemas ka ettev\u00f5tjastaatuse v\u00f5imalus, mis \u00fchelt poolt k\u00fcll lihtsustab t\u00f6\u00f6suhteid, kuid j\u00e4tab t\u00f6\u00f6v\u00f5tja ilma kollektiivlepinguga kaasnevatest garantiidest.<\/p>\n
Teatrite rahastus ja hasartm\u00e4ngumaks<\/p>\n
Teatrite rahastamisega seotud (sari)kriis n\u00e4itab taas, et praegune mudel ei t\u00f6\u00f6ta. Projektip\u00f5hisus, rahastuse l\u00fchin\u00e4gelik kasinus ja poliitilise tahte ettearvamatus p\u00f5hjustavad ebakindlust, mis kandub edasi nii teatrivaldkonnas t\u00f6\u00f6tajatele kui ka publikule. Kuna teatrite rahastusmudelist l\u00e4htuvat on juba piisavalt k\u00e4sitletud, tuleks vaadata lootusrikka pilguga alanud muutmisprotsessi suunas. \u00dcht suuremahulist kriisi ei tohi lasta raisku minna ja tingimused parema homse loomiseks on juba osaliselt t\u00e4idetud: on poliitiline tahe muutusteks, kaasatud on kompetentne valdkonnap\u00f5hine t\u00f6\u00f6grupp ja on tehtud ka hulgaliselt vigu, millest \u00f5ppida.<\/p>\n
L\u00f5ppev aasta n\u00e4itas, et vajadusel on poliitilise tahte j\u00f5ul v\u00f5imalik muutuseid ka suhteliselt kiirelt juhtida. \u00dche erakonna kitsad huvid v\u00f5ivad luua kiirkorras lahendusi: \u00fche parlamendierakonna algatatud “Hasartm\u00e4nguseaduse” muudatus n\u00e4eb ette maksum\u00e4\u00e4ra langetamist, et meelitada siia rohkem hasartm\u00e4nguettev\u00f5tteid ning suunata saadud tulu spordi- ja kultuuriobjektide rajamisse. Kas selline kiirmenetluse teel saavutatud muutus ka tegelikult kultuurivaldkonda lisavahendeid toob, saab kokkuv\u00f5tlikult ehk \u00f6elda j\u00e4rgmisel aastal samal ajal. Kultuur ei vaja loodetavaid juhuslikke rahas\u00fcste, vaid l\u00e4bim\u00f5eldud ja prognoositavat rahastust.<\/p>\n
K\u00fcll aga v\u00f5imaldasid seaduse kiirkorras muutmine ja ka sellele eelnenud kultuurit\u00f6\u00f6tajate miinimumtasude ebapiisav t\u00f5us ja hilisem teatrite rahastusel p\u00f5hinevad arutelud poliitikutel naasta juba aastaid kasutusel oleva pareerimisretoorika juurde. Niipea, kui on p\u00f5hjust r\u00e4\u00e4kida kultuurieelarve kesisusest, kiputakse mantrana kordama Eesti v\u00e4ga suurest panusest kultuuri v\u00f5rreldes teiste Euroopa riikidega. Ilma sisulise v\u00f5rdluseta on see v\u00e4ide aga eksitav. Euroopa riikide kultuurieelarved sisaldavad v\u00e4ga erinevaid komponente \u2013 m\u00f5nes riigis on arvestuses ka avalik ringh\u00e4\u00e4ling, teistes mitte; m\u00f5nes kuuluvad sinna sotsiaalsed garantiid, m\u00f5nes ainult institutsioonid. Tuleb loobuda loosunglikkusest: protsent ilma sisuta ei peegelda tegelikku olukorda ega anna ka adekvaatseid v\u00f5rdlusaluseid.<\/p>\n
Nukker stabiilsus<\/p>\n
Kultuurivaldkonnas on muidugi ka k\u00fclgi, mille puhul teatav stabiilsus on siiski juba tekkinud: stabiilselt v\u00e4heneb kultuurieelarve maht suhtena riigieelarvesse. Stabiilselt suurenevad aga loovisikute madalatest ja hajusatest sissetulekutest tulenevad toimetulekuraskused, omandatud erialal t\u00f6\u00f6tamisest loobumine ja kurnatusest tingitud l\u00e4bip\u00f5lemine.<\/p>\n
Taas kord tuleb loota l\u00e4henevate valimiste ajaaknale, mil otsustavat j\u00f5u\u00f5lga omavate erakondade poolt kitsaskohtadele tavap\u00e4rasest enam t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ratakse. K\u00fcsimus ei ole luksuses ega erandites, vaid selles, kas riik suudab tagada, et k\u00f5ik kultuuri loojad saavad t\u00f6\u00f6tada inimv\u00e4\u00e4rsetes tingimustes.<\/p>\n
Kultuur ei p\u00fcsi ainult lootuste najal. Kultuur vajab otsuseid.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eelmise aasta l\u00f5pus koostasin kunsti- ja laiemalt kultuuriaasta kokkuv\u00f5ttena olulisemate pealis\u00fclesannete loetelu koos lootusrikka tulevikuvaatega. N\u00fc\u00fcd, aasta hiljem,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":73514,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,3349,34,36,31,32,21,6814,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-73513","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-elin-kard","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-kultuuri-rahastamine","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-top-stories","25":"tag-topstories","26":"tag-uldised-uudised","27":"tag-uudised","28":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115801923438679674","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/73513","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=73513"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/73513\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/73514"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=73513"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=73513"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=73513"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}