{"id":73527,"date":"2025-12-29T08:47:07","date_gmt":"2025-12-29T08:47:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/73527\/"},"modified":"2025-12-29T08:47:07","modified_gmt":"2025-12-29T08:47:07","slug":"edasi-27-kaanepildi-autor-olga-raag-koik-mu-maalid-on-killud-sellest-mida-naen-kogen-millest-unistan-voi-mida-soovin-edasi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/73527\/","title":{"rendered":"Edasi #27 kaanepildi autor Olga Raag: k\u00f5ik mu maalid on killud sellest, mida n\u00e4en, kogen, millest unistan v\u00f5i mida soovin \u2013 Edasi"},"content":{"rendered":"<p class=\"intro\">Edasi v\u00e4rske paberajakirja kaanepildiks on mosaiikstiilis t\u00f6\u00f6, mille autor on kunstnik Olga Raag. Teose s\u00fcnnilugu, oma tehnikat ja m\u00f5tteid kunstist avab ta pisut allj\u00e4rgnevas intervjuus.<\/p>\n<p>Kohe, kui m\u00e4rkasin sotsiaalmeedias sinu \u00fchte mosaiiktehnikas t\u00f6\u00f6d, teadsin, et just sellises stiilis saab olema meie <a href=\"https:\/\/edasi.org\/266455\/ajakirja-27-tutvustus-oodates-valget-laeva\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">talvenumbri<\/a> \u201cKillud ja tervik\u201d esikaas. Su k\u00e4ekiri tundub mulle Eestis, ja mitte ainult, \u00fcsna unikaalne ja eristuv, milline on olnud sinu tee oma stiili leidmiseni?<\/p>\n<p>See teekond on kestnud \u00fcle 30 aasta. J\u00f5udsin selleni siis, kui sain aru, et ei suuda oma t\u00f6\u00f6dele leida tavalisi hashtag\u2019e. Proovisin \u201cpopkunsti\u201d, \u201ckubismi\u201d, aga m\u00f5istsin, et see ei kirjelda \u00fcldse seda, mida teen. Ma ei n\u00e4inud maailmas sellist stiili ja m\u00f5tlesin, \u00e4kki keegi on selle juba v\u00e4lja m\u00f5elnud, aga ei. L\u00f5puks pidin ise sellele nime panema: mosaikism, analoogiana mosaiigile.<\/p>\n<p>Ma ei teadnud kedagi, kes oleks sarnast asja teinud. Sain aru, et olin leidnud oma \u00e4ratuntava keele, kuigi alguses otsisin lihtsalt viisi, kuidas oma uue kunstilise keelega v\u00e4ljendada seda, mis mulle meeldib. L\u00e4bisin meistrite kopeerimise, k\u00f5ik etapid realismist abstraktsionismini, kuid unistasin alati leida midagi enda oma. Selle avastamine oli mulle t\u00f5esti suur \u201cvau!\u201d, et l\u00f5puks l\u00f5in t\u00e4iesti uue suuna.<\/p>\n<p>Selle stiili esimesed kajad tekkisid EKA-s, kus mu lemmik\u00f5petaja Maris Lindoja andis Adobe Illustratori tunnis \u00fclesande: v\u00f5tta lihtsad vormid (\u00f5un, pirn), jagada need t\u00fckkideks ja luua geomeetriline kujutis. See tundus mulle liiga lihtne ja ma v\u00f5tsin Leonardo DiCaprio foto ning tegin sellest omamoodi mosaiigi. Ma ei arvanud siis, et sellest saab mu tulevase suuna alus. See l\u00e4henemine lihtsalt j\u00e4i kuskile alateadvusse ja tuli uuesti esile alles aastaid p\u00e4rast \u00fclikooli l\u00f5petamist.<\/p>\n<p>Esikaanel on sinu varasem t\u00f6\u00f6 \u201cJourney Without Limits\u201d. Mis on selle pildi s\u00fcnnilugu? Ja kuidas \u00fcldse sinu t\u00f6\u00f6d s\u00fcnnivad, kust ammutad loominguks ideid?<\/p>\n<p>\u201cJourney Without Limits\u201d s\u00fcndis mu isiklikest unistustest ja eluhetkedest. K\u00f5ik mu maalid on killud sellest, mida n\u00e4en, kogen, millest unistan v\u00f5i mida soovin. See maal r\u00e4\u00e4gib liikumisvabadusest ja reisimisest, sellest impulsist: tahtsid, t\u00f5usid ja l\u00e4ksid. See puudutab kiireid otsuseid ja seda, et v\u00f5imalused oleksid koosk\u00f5las soovidega.<\/p>\n<p>Kuidas mu ideed s\u00fcnnivad? Mitte kontoris ega stuudios, vaid igap\u00e4evaelust. Mind inspireerib T\u00fcrgi p\u00e4ike. T\u00fcrgis asub mu stuudio. P\u00e4ike annab mulle sellist energiat, mis hiljem suunab looma. Muljed, inimesed, filmid kogunevad ja siis \u00fchel hetkel tunned lihtsalt: tahan seda emotsiooni jagada, panna kokku mosaiik m\u00e4lestustest ja unistustest ning n\u00e4idata k\u00f5igile just seda kaasaegset maailma, mida mina t\u00e4na n\u00e4en.<\/p>\n<p>Milline kunst sinu enda t\u00e4helepanu t\u00f5mbab ja mis oli viimane meeldej\u00e4\u00e4v elamus?<\/p>\n<p>Minu lemmikkunstnik on Roy Lichtenstein. Kaasaegsetest autoritest meeldivad mulle Isabella Pistillo t\u00f6\u00f6d ja keraamikakunstnik Jossolini. Meeldivad ka Opera galeriid, sest nende maitse on mulle l\u00e4hedane.<\/p>\n<p>Samuti imetlen Sotheby\u2019se oksjoneid. K\u00f5ik v\u00f5iksid osata nii osavalt m\u00fc\u00fca, mina ka! Mul on v\u00e4ga ambitsioonikad soovid, olen unistaja, see paneb mulle vastutuse teha oma t\u00f6id kvaliteetselt ja armastusega. Tahan, et maailm, mida oma silmade ja maalide kaudu edasi annan, tooks inimestele v\u00e4rskust, \u00f5nne, lootust ning muudaks nende t\u00e4nase elu positiivsemaks. Las mu t\u00f6\u00f6d lisavad sellesse turbulentsesse maailma elegantsi, k\u00fcllust ja rahu.<\/p>\n<p>Kui oleks sinu otsustada, siis mida ja miks v\u00f5iks teha Eestis teistmoodi, et muuta meie elu paremaks?<\/p>\n<p>Kui mul oleks absoluutne v\u00f5im Eestis ja v\u00f5iksin m\u00e4ngida head eksperimenteerivat jumalat, siis kehtestaksin kodanikupalga. Tahan n\u00e4ha, mis juhtub, kui inimesed lakkavad m\u00f5tlemast vaid elluj\u00e4\u00e4misele. Jah, keegi ehk vajub diivanisse ja kaob virtuaalmaailma, aga usun, et enamik hakkab tegelema sellega, mis neile t\u00f5eliselt meeldib, ja teevad seda armastusega. Keegi teeb superkoka karj\u00e4\u00e4ri, keegi saab esmaklassiliseks p\u00f5llumeheks, keegi loob uue impeeriumi. Ja mulle oleks v\u00e4ga huvitav n\u00e4ha, kuidas see muudaks riiki, kui teha asju ilma stressita.<\/p>\n<p>Minu teine suur utoopiline soov on hariduse t\u00e4ielik \u00fcmberkujundamine. Koguksin kokku parimad inimesed eri valdkondadest \u2013 sportlased, finantsistid, ps\u00fchholoogid, ehitajad ja teised \u2013 ning korraldaksime ajur\u00fcnnaku, et luua uus hariduss\u00fcsteem, mis j\u00f5uaks kaasaegsele maailmale j\u00e4rele. Sest kui riigil on ajud ja haridus, siis on tal ka edu ja j\u00f5ukus.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Edasi v\u00e4rske paberajakirja kaanepildiks on mosaiikstiilis t\u00f6\u00f6, mille autor on kunstnik Olga Raag. Teose s\u00fcnnilugu, oma tehnikat ja&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":73528,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[424,37,33,35,173,34,36,406,8317,6533,190,140],"class_list":{"0":"post-73527","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-edasi","9":"tag-ee","10":"tag-eesti","11":"tag-eesti-keel","12":"tag-entertainment","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-haridus","16":"tag-inspireerima","17":"tag-kaanepilt","18":"tag-kunst","19":"tag-meelelahutus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115801990322255024","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/73527","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=73527"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/73527\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/73528"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=73527"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=73527"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=73527"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}