{"id":73535,"date":"2025-12-29T08:51:09","date_gmt":"2025-12-29T08:51:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/73535\/"},"modified":"2025-12-29T08:51:09","modified_gmt":"2025-12-29T08:51:09","slug":"taltechi-haridus-annab-vaga-hea-baasi-igale-elualale-ehitusleht","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/73535\/","title":{"rendered":"TalTechi haridus annab v\u00e4ga hea baasi igale elualale \u2013 Ehitusleht"},"content":{"rendered":"

Igap\u00e4evaselt m\u00e4lestiste ja ajalooliste hoonete projektidele spetsialiseerunud ehitusinsener Maari Idnurm imestab siiani, miks inseneriamet polnud haridustee alguses tema esmaste valikute seas, kuigi tagantj\u00e4rgi tundub selle tee valimine igati loogiline ja isegi ainuv\u00f5imalik. \u00a0<\/p>\n

Miks otsustasite minna TalTechi \u00f5ppima ja kuidas toimus erialavalik?<\/p>\n

See ei olnud teadlik valik. Noorena ei osanud ma arvata ega valida. Ehitusinseneri elukutse oli \u00fcks viimastest, mille valimist ma oleks t\u00f5en\u00e4oliseks pidanud. N\u00f5ukogude ajal oli levinud suhtumine, et naised ei peaks tehnikaharidust omandama.<\/p>\n

<\/p>\n

Telli uudiskiri ja saadame sulle kord n\u00e4dalas \u00fclevaate Ehituslehe olulisematest lugudest. \n <\/p>\n

<\/p>\n

\n

\u201cEhitusinseneri elukutse oli \u00fcks viimastest, mille valimist ma oleks t\u00f5en\u00e4oliseks pidanud.\u201d <\/p>\n<\/blockquote>\n

Tegelikult tahtsin astuda Kunstiakadeemiasse, et \u00f5ppida pigem sisearhitektuuri v\u00f5i m\u00f5nda pehmemat eriala, aga ma ei saanud kohe sisse. Otsustasin, et tahan ikkagi midagi \u00f5ppida ja astusin Tehnika\u00fclikooli \u00f5htusesse osakonda. Olin seal kuu aega, siis astusin edasi vee ja kanalisatsiooni erialale. Peale esimest semestrit l\u00f5petasin k\u00f5ik ained viitega ja kuna oli vabanenud kohti tsiviilehituse erialal, t\u00f5stsin dokumendid sinna \u00fcmber. Mul oli eesm\u00e4rk, et kui olen juba Tehnika\u00fclikooli astunud, tahan v\u00e4hemalt midagi hoonetega seotut \u00f5ppida.<\/p>\n

Kuidas koolis l\u00e4ks?<\/p>\n

Tagantj\u00e4rgi m\u00f5eldes ei tea, miks arvasin, et ma ei sobi insenerierialadele. Olin l\u00f5petanud Gustav Adolfi G\u00fcmnaasiumi matemaatika ja f\u00fc\u00fcsika eriklassi. Tehnika\u00fclikoolis sain \u00fcllatusega aru, et olen teistest matemaatikas ja f\u00fc\u00fcsikas peajagu \u00fcle. Alguses l\u00e4ks mul v\u00e4ga h\u00e4sti ja mulle meeldis tohutult \u00f5ppida, sest eriala k\u00f5netas mind v\u00e4ga.<\/p>\n

Mingil hetkel s\u00fcndisid mul j\u00e4rjest kaks last ja l\u00e4ksin mehele. Kooliaeg l\u00e4ks pikemaks, sest k\u00e4isin laste k\u00f5rvalt veel t\u00f6\u00f6l ja \u00f5ppisin. Hinded kannatasid natuke, aga sain hakkama.<\/p>\n

Millised olid k\u00f5ige meeldej\u00e4\u00e4vamad kursused ja \u00f5ppej\u00f5ud?<\/p>\n

Eredalt on meelde j\u00e4\u00e4nud Arno Kass, kes andis matemaatikat ja statistikat. Eksameid vastu v\u00f5ttes auditooriumi ees istudes luges ta ajalehte, kuhu oli silmade kohale l\u00f5iganud augud, et piiluda, kui palju \u00fcli\u00f5pilased maha kirjutavad v\u00f5i spikerdavad.<\/p>\n

\u00d5ppej\u00f5ududest olid suured eeskujud Kalju Loorits teraskonstruktsioonide osas \u2014 ta selgitas k\u00f5ik nii p\u00f5hjalikult l\u00e4bi. Samuti Vello Otsmaa ja Karl \u00d5iger. Need on p\u00f5hi\u00f5ppej\u00f5ud, kes on mulle eeskujuks j\u00e4\u00e4nud ja kellele ma alati viitan.<\/p>\n

Huvitav, et mainisite spikerdamist\u2026<\/p>\n

Tollal oli spikerdamine tavap\u00e4rane. Mina \u00f5ppisingi l\u00e4bi spikrite kirjutamise. Mul on hea visuaalne m\u00e4lu ja tegin alati k\u00f5ikideks kontrollt\u00f6\u00f6deks ja eksamiteks spikrid. Pidin k\u00f5ik valemid ja asjad l\u00e4bi kirjutama, siis j\u00e4id meelde.<\/p>\n

\n

\u201cTollal oli spikerdamine tavap\u00e4rane. Mina \u00f5ppisingi l\u00e4bi spikrite kirjutamise.\u201d<\/p>\n<\/blockquote>\n

\u00dckskord d\u00fcnaamika eksamil \u2014 seda ainet andis T\u00f5nu Peipman \u2014 istusin esimeses pingis ja spikrid olid pandud kalkulaatori kaante vahele. Eksami ajal k\u00fcsis Peipman, kas ta v\u00f5iks minu kalkulaatorit laenata. L\u00e4ksin n\u00e4ost punaseks ja \u00fctlesin, et ei v\u00f5i. Terve auditoorium hakkas naerma, aga Peipman \u00fctles \u201cahah\u201d ja v\u00f5ttis kalkulaatori hoopis tagumisest pingist.<\/p>\n

Kas oli midagi, mida oleksite soovinud koolis rohkem \u00f5ppida?<\/p>\n

P\u00e4ris alguses, kui noorena alustasin t\u00f6\u00f6d, ei suutnud teooriat ja praktikat omavahel kokku panna. Eriti keeruline oli aru saada, kuidas teoreetilised skeemid \u2014 liigendid, j\u00e4tkuvad talad \u2014 reaalselt objektidel v\u00e4lja n\u00e4evad. See oli alguses v\u00e4ga keeruline.<\/p>\n

Kas teil j\u00e4i \u00f5pingute k\u00f5rvalt aega ka muuks tudengieluks?<\/p>\n

Ei j\u00e4\u00e4nud eriti aega, sest olid lapsed. Praktiliselt v\u00f5ib \u00f6elda, et ei olnud sellist tudengielu. Kuigi p\u00e4ris alguses, kui \u00fclikooli astusin, l\u00f5in mingit aega kaasa tudengite aukohtus ja tegelesin aktiivselt erinevate projektidega.<\/p>\n

Kuidas TalTechist saadud haridus t\u00f6\u00f6eluga haakus?<\/p>\n

See andis alusbaasi ja alusteadmised. Ise olen palju juurde \u00f5ppinud \u2014 l\u00e4ksin hiljem veel Kunstiakadeemiasse muinsuskaitset \u00f5ppima. T\u00e4naseks olen spetsialiseerunud m\u00e4lestistele ja ajaloolistele hoonetele. See spetsialiseerumine toimus p\u00e4rast Tehnika\u00fclikooli, sest sattusin firmasse, kus p\u00f5hir\u00f5hk oli ajaloolistel hoonetel ja audititel.<\/p>\n

\n

\u201cTehnikaharidus annab hea stardipositsiooni \u2014 p\u00e4rast reaalainete s\u00fcva\u00f5pet tulevad ka humanitaarained v\u00e4ga lihtsalt.\u201d<\/p>\n<\/blockquote>\n

Tehnika\u00fclikool annab v\u00e4ga hea baasi igale elualale. Paljud meie kursuselt ei ole j\u00e4\u00e4nud inseneriks, vaid l\u00e4inud erinevatele aladel t\u00f6\u00f6le. Tehnikaharidus annab hea stardipositsiooni \u2014 p\u00e4rast reaalainete s\u00fcva\u00f5pet tulevad ka humanitaarained v\u00e4ga lihtsalt.<\/p>\n

Millised on olnud teie senise t\u00f6\u00f6alase karj\u00e4\u00e4ri suurimad ettev\u00f5tmised?<\/p>\n

Esimene suur projekt oli T\u00dc Narva kolled\u017e. See on uus hoone, aga ehitatud ka varemetele. See oli esimene v\u00e4ga suur ja mahukas t\u00f6\u00f6 noorele insenerile. Tegin seda hingega \u2014 t\u00f6\u00f6alane raskus tuli v\u00e4lja ka \u00f6\u00f6tundidest. Umbes kolm korda kukkusin f\u00fc\u00fcsiliselt kokku. P\u00e4rast hakkasin paremini oma piire tundma.<\/p>\n

Lutheri \u00e4rimaja l\u00e4ks juba kergemalt. T\u00e4nap\u00e4eval ma enam \u00f6\u00f6sel t\u00f6\u00f6d ei tee, proovin isegi n\u00e4dalavahetustel mitte teha. Suuremad objektid on veel olnud Paks Margareeta ja viimane suur projekt Linnateater.<\/p>\n

\"\"Tallinna Linnateater.Foto: Kaupo Kalda<\/p>\n

R\u00e4\u00e4kige l\u00e4hemalt Linnateatrist. Mis olid selle projekti juures suurimad v\u00e4ljakutsed?<\/p>\n

Seitse aastat l\u00e4ks projekteerimisele. Tegelikult alustasin juba 2010. aastal erinevate t\u00f6\u00f6dega, enne kui viimane arhitektuurikonkurss v\u00f5ideti ja anti raha \u00fcmberehituseks. Tegelesin Linnateatri kvartali ajalooliste hoonetega \u2014 sisehoovi \u00fcmber oli kokku 16 erinevat hoonet.<\/p>\n

V\u00e4ljakutsed olid need, et ehitust\u00f6\u00f6de ajal tuli palju \u00fcllatusi ja nendele tuli kiirelt reageerida, et t\u00f6\u00f6d ei seisaks. K\u00f5ik hooned olid erinevad. N\u00e4iteks leiti olemasolevate hoonete alla keldreid rajades kaevet\u00f6id tehes 15. sajandist kaev. V\u00e4\u00e4rtuslik ajalooline rajatis paiknes aga hilisema paekivist laotud kandeseina all ja t\u00e4itus kohe ka veega.<\/p>\n

Olemasolev hooneosa tuli toestada ja lahendada probleem, kuidas planeeritavas dekoratsioonilaos liigniiskust v\u00e4hendada. Paljud k\u00fcsivad, kas maa alla minek oli v\u00e4ljakutse, aga kuna hooned on liivakivil, siis see ei tekitanud probleeme. Olemasolevate hoonete alla tuli vundamendid rajada ja keldreid ehitada, aga see polnud nii suur v\u00e4ljakutse.<\/p>\n

\"\"Tallinna Linnateater.Foto: Kaupo Kalda<\/p>\n

Mida peaks t\u00e4na TalTechis tudengitele kindlasti \u00f5petama?<\/p>\n

Ikka p\u00f5hialusaineid \u2013 tugevus\u00f5petus, ehitusmehaanika. Need alustalad, millele kogu ehitusinseneri haridus tugineb, peavad olema tugevad. Mina \u00f5ppisin alguses N\u00f5ukogude Liidu normide j\u00e4rgi, siis tulid standardid. Seadusandlus muutub kogu aeg, aga peab olema alusbaas, mille p\u00f5hjal sa aru saad, kuidas ja mis p\u00f5him\u00f5tetel valemid moodustuvad. \u00a0<\/p>\n

\n

\u201cNoortel on puudus sellest, et nad ei tea, kuidas on varasemalt hooned ehitatud \u2014 hoonete ehituslugu v\u00f5iks rohkem t\u00e4helepanu saada.\u201d<\/p>\n<\/blockquote>\n

T\u00e4nap\u00e4eval on t\u00e4htsaks teemaks hoonete ja ehitusmaterjalide taaskasutus. Noortel on puudus sellest, et nad ei tea, kuidas on varasemalt hooned ehitatud \u2014 hoonete ehituslugu v\u00f5iks rohkem t\u00e4helepanu saada.<\/p>\n

Kas hoiate \u00fclikooli ja kursusekaaslastega sidet?<\/p>\n

Kaks kursusevenda t\u00f6\u00f6tavad minu firmas, nii et igap\u00e4evaselt kohtume. Teiste kursusekaaslastega kohtume erineva sagedusega. Traditsiooniks on saanud Tehnika\u00fclikooli Linnakupidu igal s\u00fcgisel \u2014 kui muidu ei kohtu, siis seal ikka kohtume.<\/p>\n

Kuulsin, et teie perekonnas on veel TalTechga seotud inimesi?<\/p>\n

Minu vanaisa Endel Kipper oli ehitusinsener ja t\u00f6\u00f6tas Tehnika\u00fclikoolis aastatel 1938-1984. L\u00f5pupoole andis ta matemaatikat ja ehitusmajandust.<\/p>\n

Abielu kaudu olen seotud tuntud sillainseneridega \u2014 Juhan Idnurm on praegu TalTechi professor ja tema isa Siim Idnurm on samuti tuntud sillainsener. Minu \u00f5de on \u00fcle-eestiliselt tuntud arhitekt Siiri Vallner.<\/p>\n

Milline v\u00f5iks olla TalTechi roll Eesti ehitusvaldkonnas tulevikus?<\/p>\n

TalTechil on p\u00f5hiroll ja mingit muud alternatiivi Eestis hetkel ei ole ega tule ka tulevikus. Ei kujuta ette, et Eestis ei antaks ehitusalast k\u00f5rgharidust. K\u00f5ik \u00fclej\u00e4\u00e4nud rakendusk\u00f5rgkoolid v\u00f5i muud koolid saavad seda ainult toetada.<\/p>\n

Mul on hea meel, et TalTech on suunan\u00e4itaja \u2014 olgu selleks valdkonnaks ehitusmaterjalide taaskasutamine v\u00f5i energiat\u00f5husus. Ta n\u00e4itab \u00fchiskonnale suuna k\u00e4tte.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Igap\u00e4evaselt m\u00e4lestiste ja ajalooliste hoonete projektidele spetsialiseerunud ehitusinsener Maari Idnurm imestab siiani, miks inseneriamet polnud haridustee alguses tema…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":73536,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-73535","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-top-stories","23":"tag-topstories","24":"tag-uldised-uudised","25":"tag-uudised","26":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115802006165062560","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/73535","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=73535"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/73535\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/73536"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=73535"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=73535"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=73535"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}