{"id":73552,"date":"2025-12-29T09:11:19","date_gmt":"2025-12-29T09:11:19","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/73552\/"},"modified":"2025-12-29T09:11:19","modified_gmt":"2025-12-29T09:11:19","slug":"mitokondrite-vabakaik-muudab-keha-rasvapoletusahjuks-tervis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/73552\/","title":{"rendered":"Mitokondrite vabak\u00e4ik muudab keha rasvap\u00f5letusahjuks | Tervis"},"content":{"rendered":"<p>Austraalia teadlased on leidnud uue v\u00f5imaluse, kuidas l\u00fclitada rakkude mitokondrid nii\u00f6elda vabak\u00e4igule. See sunnib organismi liigseid toitainevarusid p\u00f5letama, selmet neid tuleviku tarbeks hoida.<\/p>\n<p>Rakkudes on palju toredaid ja vahvaid organelle. \u00dched toredamad ja vahvamad nende seas on mitokondrid. Just mitokondrites muundub toitainetes sisalduv energia rakkude elutegevusele k\u00e4ttesaadavale kujule; seda nimetatakse piltlikult ka rasvade ja s\u00fcsivesikute p\u00f5letamiseks.<\/p>\n<p>Kui inimene juhtub olema \u00fclekaaluline v\u00f5i lausa rasvunud ja soovib kaalus alla v\u00f5tta, siis peavad ta mitokondrid kehasse ladestunud rasvavarusid erilise hoolega p\u00f5letama.<\/p>\n<p>Mure on aga selles, et elutegevuseks ei ole alati nii palju energiat \u00fchekorraga vaja, et rasvavarusid piisavalt suures mahus p\u00f5letada saaks. Tore oleks, kui neid saaks kuidagi lihtsalt niisama \u00e4ra p\u00f5letada. Siin tulevadki n\u00fc\u00fcd appi teadlased.<\/p>\n<p>Tristan Rawling Austraaliast Sydney Tehnika\u00fclikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas <a href=\"https:\/\/pubs.rsc.org\/en\/content\/articlelanding\/2026\/sc\/d5sc06530e\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Chemical Science<\/a>, et on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud v\u00f5imalikud ravimained, mis paneksid mitokondrid toitaineid p\u00f5letama sellisel viisil, et suur osa toitainete energiast, niinimetatud kaloritest ei l\u00e4heks mitte elutegevusele k\u00e4ttesaadavale kujule, vaid muunduks otse soojuseks.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" style=\"width: 100%;\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/558447h58e7.png\"\/><\/p>\n<p>See oleks siis mingis m\u00f5ttes sihilik energiaraiskamine, ja selle kompenseerimiseks \u2014 et elu sujuvalt edasi saaks minna \u2014 peavad mitokondrid siis natuke rohkem toitaineid p\u00f5letama, mist\u00f5ttu on ka lootust, et keha \u00fcleliigsed rasvavarud kahanevad kiiremini.<\/p>\n<p>Uuritud ained kujutavad endast modifitseeritud rasvhappeid, mis toimivad siis m\u00f5nes m\u00f5ttes justkui siduripedaalina, pannes mitokondrite molekulaarse energiamuundusmootori t\u00f6\u00f6tama vabak\u00e4igul.<\/p>\n<p>Laias laastus samalaadse toimega aineid avastati juba umbes sada aastat tagasi. Siis paisati kohe k\u00e4ibele ka neil ainetel p\u00f5hinenud kaalulangetusravimeid, mis osutusid aga siiski liiga m\u00fcrgiseks ja isegi eluohtlikuks ning korjati peagi m\u00fc\u00fcgilt \u00e4ra.<\/p>\n<p>Rawlingi ja ta kaaslaste uuritud ainete toime tugevust saab aga t\u00e4pselt reguleerida, nii et rakuenergia tootmise kasutegur kahaneb just parasjagu ja mitte liiga palju. Nii saab patsient kaalu alla ja j\u00e4\u00e4b seejuures ise ka ellu.<\/p>\n<p>Kui see uus ja loodetavasti t\u00f5epoolest ka ohutu ravim v\u00f5i ravimiklass v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatakse ja turule tuleb, siis v\u00f5ib ta hakata konkurentsi pakkuma praegustele populaarsetele kaalulangetajatele, semaglutiidile ja tirsepatiidile, mis on tuntud ka n\u00e4iteks Ozempicu ja Mounjaro kaubam\u00e4rgi all.<\/p>\n<p>Pildil on mitokonder lihtsustatud kujutisena.<\/p>\n<p>Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmasp\u00e4evast reedeni ca kell 8.35 ja laup\u00e4eval ca kell 8.25.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Austraalia teadlased on leidnud uue v\u00f5imaluse, kuidas l\u00fclitada rakkude mitokondrid nii\u00f6elda vabak\u00e4igule. See sunnib organismi liigseid toitainevarusid p\u00f5letama,&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":73553,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[14005,131,130,37,33,35,4527,34,36,2120,10648,37178,25271,24038,20862,6602,11663,13503,7926],"class_list":{"0":"post-73552","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ainevahetus","9":"tag-ari","10":"tag-business","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-energia","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-kaalulangetus","18":"tag-kehakaal","19":"tag-mitokonder","20":"tag-mitokondrid","21":"tag-rasv","22":"tag-rasvhapped","23":"tag-rasvumine","24":"tag-semaglutiid","25":"tag-soojus","26":"tag-ulekaal"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115802084881047752","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/73552","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=73552"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/73552\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/73553"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=73552"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=73552"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=73552"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}