{"id":73572,"date":"2025-12-29T09:31:12","date_gmt":"2025-12-29T09:31:12","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/73572\/"},"modified":"2025-12-29T09:31:12","modified_gmt":"2025-12-29T09:31:12","slug":"brigitte-bardot-kaitses-loomi-arritas-vasakpoolseid-ja-vottis-sona-sisserande-vastu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/73572\/","title":{"rendered":"Brigitte Bardot kaitses loomi, \u00e4rritas vasakpoolseid ja v\u00f5ttis s\u00f5na sisser\u00e4nde vastu"},"content":{"rendered":"<p>28. detsembril 2025 suri 91-aastasena Prantsuse n\u00e4itleja, laulja ja \u00fchiskonnategelane Brigitte Bardot. Teate tema surmast edastas tema asutatud Brigitte Bardot\u2019 Fond. Bardot oli 1950.\u20131960. aastatel \u00fcks maailma tuntumaid filmin\u00e4itlejaid, kuid tema avalik p\u00e4rand ei piirdu kinokunstiga: p\u00e4rast n\u00e4itlejakarj\u00e4\u00e4ri l\u00f5ppu p\u00fchendus ta aastak\u00fcmneteks loomakaitsele ning kujunes \u00fcheks Prantsusmaa tuntumaks sisser\u00e4nde- ja islamikriitikuks.<\/p>\n<ol start=\"28\" class=\"wp-block-list\"\/>\n<p>Brigitte Anne-Marie Bardot s\u00fcndis 28. septembril 1934 Pariisis j\u00f5ukas ja konservatiivses katoliiklikus peres. Noorp\u00f5lves \u00f5ppis ta balletti ning alustas 15-aastaselt modellina, ilmudes muu hulgas ajakirja Elle kaanele. Just sealt m\u00e4rkas teda stsenarist ja lavastaja Roger Vadim, kellest sai nii tema abikaasa kui ka karj\u00e4\u00e4ri kujundaja.<\/p>\n<p>Rahvusvahelise l\u00e4bimurde t\u00f5i Bardot\u2019le 1956. aastal peaosa filmis \u201eJa Jumal l\u00f5i naise\u201c, mis kujutas tollase aja kohta erakordselt julgelt naiselikku vabadust ja sensuaalsust. Filmist sai rahvusvaheline menuk ning Bardot\u2019st globaalse m\u00f5\u00f5tkavaga ikoon. J\u00e4rgnevatel aastatel m\u00e4ngis ta k\u00fcmnetes prantsuse ja rahvusvahelistes filmides, sealhulgas \u201eT\u00f5de\u201c (1960), \u201eP\u00f5lgus\u201c (1963) ning \u201eViva Maria!\u201c. 1960. aastatel valiti Bardot ka Prantsuse rahvuss\u00fcmboli Marianne\u2019i modelliks, s\u00fcmboliseerimaks moodsat ja iseseisvat naist.<\/p>\n<p>1973. aastal otsustas Bardot n\u00e4itlemisest t\u00e4ielikult loobuda, p\u00f5hjendades seda sooviga \u201elahkuda v\u00e4\u00e4rikalt\u201c. Selle otsusega algas tema elu teine, \u00fchiskondlikult m\u00f5jukas peat\u00fckk. Sealtpeale sai Bardot\u2019st kompromissitu aktivist, kes ei hoidnud oma seisukohti tagasi ka siis, kui need t\u00f5id kaasa avaliku hukkam\u00f5istu.<\/p>\n<ol start=\"1973\" class=\"wp-block-list\"\/>\n<p>Loomakaitse kui elut\u00f6\u00f6<\/p>\n<p>P\u00e4rast filmikarj\u00e4\u00e4ri l\u00f5ppu p\u00fchendas Brigitte Bardot end peaaegu t\u00e4ielikult loomade kaitsele. 1986. aastal asutas ta Brigitte Bardot\u2019 Fondi, mille eesm\u00e4rk on loomade kaitse ja v\u00e4\u00e4rkohtlemise vastu v\u00f5itlemine kogu maailmas. Ta osales isiklikult kampaaniates h\u00fclgepoegade k\u00fcttimise, loomkatsete, vandlikaubanduse ja hobuseliha tarbimise vastu ning kritiseeris avalikult ka loomade rituaalset tapmist.<\/p>\n<p>Bardot ei piirdunud s\u00fcmboolse toetusega: ta rahastas oma tegevust isiklikest vahenditest, m\u00fc\u00fces oksjonitel oma ehteid ja isiklikke esemeid. 1985. aastal p\u00e4lvis ta loomakaitsealase tegevuse eest Prantsusmaa k\u00f5rgeima riikliku autasu \u2013 Auleegioni ordeni.<\/p>\n<p>\u201eInimene on rahuldamatu kiskja,\u201c \u00fctles Bardot 2007. aastal. \u201eMinu varasem kuulsus ei t\u00e4henda midagi v\u00f5rreldes loomaga, kes kannatab ja kellel pole h\u00e4\u00e4lt enda kaitseks.\u201c Ta samastas end sageli loomadega, keda kaitses, \u00f6eldes, et m\u00f5istab tagakiusatud loomi, sest ka tema ise oli pikka aega pideva avaliku surve ja meediat\u00e4helepanu all.<\/p>\n<p>Rahvuslik ja immigratsioonivastane aktivism<\/p>\n<p>Aastate jooksul muutus Bardot \u00fcha kindlameelsemaks ka teistes poliitilistes ja \u00fchiskondlikes k\u00fcsimustes. Ta kritiseeris avalikult Prantsusmaa sisser\u00e4ndepoliitikat, islamiseerumist ning feminismi teatud vorme. Need seisukohad t\u00f5id talle kaasa mitmeid kohtuasju ning rahatrahve s\u00fc\u00fcdistustega \u201eavalikus rassiviha \u00f5hutamises\u201c, eelk\u00f5ige seoses tema vastuseisuga islami rituaalsele loomade halal-tapmisele.<\/p>\n<p>Bardot\u2019 poliitiline positsioon seostus ka tema isikliku eluga: 1992. aastal abiellus ta Bernard d\u2019Ormale\u2019iga, kes oli varem seotud Rahvusrinde juhi Jean-Marie Le Peniga. Bardot avaldas hiljem toetust ka Marine Le Penile ning pidas Le Peni perekonda Prantsusmaa rahvuslike huvide kaitsjateks. Rahvuskogu (RN) juht Marine Le Pen nimetas Bardot\u2019d p\u00e4rast tema surma \u201eerakordselt prantslaslikuks naiseks\u201c.<\/p>\n<p>Tema teravad v\u00e4lja\u00fctlemised t\u00f5id kaasa ka s\u00fcmboolseid tagaj\u00e4rgi: 1997. aastal eemaldasid mitmed Prantsuse linnad Marianne\u2019i kujud, mis olid loodud Bardot\u2019 n\u00e4o j\u00e4rgi, p\u00e4rast tema immigratsioonivastaseid avaldusi. Samal aastal sai ta ka surma\u00e4hvardusi, kui n\u00f5udis hobuseliha m\u00fc\u00fcgi keelustamist.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"28. detsembril 2025 suri 91-aastasena Prantsuse n\u00e4itleja, laulja ja \u00fchiskonnategelane Brigitte Bardot. Teate tema surmast edastas tema asutatud&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":73573,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,140],"class_list":{"0":"post-73572","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-meelelahutus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115802163306889362","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/73572","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=73572"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/73572\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/73573"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=73572"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=73572"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=73572"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}