{"id":73607,"date":"2025-12-29T09:58:07","date_gmt":"2025-12-29T09:58:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/73607\/"},"modified":"2025-12-29T09:58:07","modified_gmt":"2025-12-29T09:58:07","slug":"vesiniku-roll-kliimamuutustes-on-seni-varju-jaanud-keskkond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/73607\/","title":{"rendered":"Vesiniku roll kliimamuutustes on seni varju j\u00e4\u00e4nud | Keskkond"},"content":{"rendered":"

Rahvusvaheline teadlasr\u00fchm pani kokku viimaste k\u00fcmnendite p\u00f5hjalikema \u00fclevaate atmosf\u00e4\u00e4ri vesinikuringest. Selgus<\/a>, et inimtegevuse m\u00f5jul on selle kaudse toimega kasvuhoonegaasi hulk \u00f5hus m\u00e4rgatavalt kasvanud.<\/p>\n

Inimesed k\u00e4sitlevad vesinikku tihti tulevikuenergeetika p\u00e4\u00e4ster\u00f5ngana, mis aitab loobuda fossiilk\u00fctustest ja pidurdada sellega planeedi soojenemist. Siiski pole tegemist t\u00e4iesti s\u00fc\u00fctu gaasiga. Atmosf\u00e4\u00e4ri sattudes reageerib vesinik teiste seal leiduvate \u00fchenditega. Muu hulgas pikendab see n\u00e4iteks tugevatoimelise kasvuhoonegaasi metaani eluiga.<\/p>\n

V\u00e4rske uuring n\u00e4itab n\u00fc\u00fcd, et atmosf\u00e4\u00e4ri vesiniku sisaldus on alates 20. sajandi l\u00f5pust t\u00f5usnud ja see on juba praegu kliimat soojemaks muutnud, vahendab ScienceAlert<\/a>.<\/p>\n

Inimene on gaasi ringlust kiirendanud<\/p>\n

Rahvusvaheline teadlasr\u00fchm anal\u00fc\u00fcsis, kust vesinik atmosf\u00e4\u00e4ri satub ja kuhu see kaob (nn neeludesse), keskendudes perioodile 1990\u20132020. Nad leidsid, et vesiniku heitkogused on selle aja jooksul kasvanud.<\/p>\n

Peap\u00f5hjus peitub t\u00f6\u00f6r\u00fchma s\u00f5nul inimtegevuses. Vesinik p\u00e4rineb eesk\u00e4tt atmosf\u00e4\u00e4ris toimuvatest keemilistest reaktsioonidest, kus p\u00e4ikesevalguse toel lagunevad metaan ja teised orgaanilised \u00fchendid. Oma osa on aga ka fossiilk\u00fctuste p\u00f5letamisel ja t\u00f6\u00f6stuslikul tootmisel. Kuna inimkond paiskab \u00f5hku \u00fcha rohkem metaani, tekib selle lagunemisel ka rohkem vesinikku.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6r\u00fchm koostas aastate 2010\u20132020 kohta n-\u00f6 vesinikubilansi. Selle j\u00e4rgi paiskus neil aastatel atmosf\u00e4\u00e4ri keskmiselt 69,9 miljonit tonni vesinikku aastas. Samal ajal sidus loodus sellest umbes 68,4 miljonit tonni. Kuigi eelarve on seet\u00f5ttu peaaegu tasakaalus, oli inimtegevusest tingitud lisandus piisav, et atmosf\u00e4\u00e4ris leiduva vesiniku hulka t\u00f5sta.<\/p>\n

Muld aitab puhastada<\/p>\n

Kui vesinik kord atmosf\u00e4\u00e4ri on sattunud, peab see sealt kuhugi kaduma. Uuringust selgus, et k\u00f5ige olulisem osa on siin mullal. Mullas elavad mikroobid ammutavad vesinikust energiat, sidudes umbkaudu 70 protsenti atmosf\u00e4\u00e4rist eemaldatavast gaasist.<\/p>\n

Teine oluline neeldaja on h\u00fcdroks\u00fc\u00fclradikaal (OH). See keemiliselt \u00fcliaktiivne \u00fchend toimib n-\u00f6 atmosf\u00e4\u00e4ri pesuvahendina. Siin peitubki vesiniku kliimam\u00f5ju tuum: kui vesinik reageerib OH-radikaalidega, j\u00e4\u00e4b neid v\u00e4hem alles metaani lagundamiseks. Metaan on aga s\u00fcsihappegaasist kordi tugevam kasvuhoonegaas. Seega, mida rohkem on \u00f5hus vesinikku, seda kauem p\u00fcsib seal metaan.<\/p>\n

Piirkondlikult on pilt t\u00f6\u00f6r\u00fchma s\u00f5nul kirju. Aafrikas ja L\u00f5una-Ameerikas on suurimad vesinikuallikad looduslikud protsessid ja metsap\u00f5lengud. Samas asuvad just seal suurimad vesinikuneeldajad. Seevastu P\u00f5hja-Ameerika ja Ida-Aasia paistavad silma fossiilk\u00fctuste p\u00f5letamisest tingitud heitmetega.<\/p>\n

Tuleviku riskid ja lekked<\/p>\n

Teadlased hindasid, et aastatel 2010\u20132020 kergitas vesiniku kontsentratsiooni kasv maapinna keskmist \u00f5hutemperatuuri ligikaudu 0,02 kraadi v\u00f5rra. Kuigi suurusj\u00e4rk tundub v\u00e4ike, tasub seda t\u00f6\u00f6r\u00fchma s\u00f5nul tulevikule m\u00f5eldes t\u00e4hele panna.<\/p>\n

Mitmed t\u00f6\u00f6stusriigid loodavad praegu vesinikku rohkem tootes ja seda k\u00fctusena kasutades v\u00e4hendada oma kliimam\u00f5ju. Uuringus mudeldasid autorid erinevaid tulevikustsenaariume selle p\u00f5hjal, kui palju vesinikku tootmise ja transpordi k\u00e4igus torustikest ja seadmetest v\u00e4lja lekib.<\/p>\n

Kui inimkond suudab hoida lekked minimaalsena ehk umbes \u00fche protsendi piires ja samal ajal v\u00e4hendada metaaniheitmeid, v\u00f5ib vesiniku kasutuselev\u00f5tt kliimasoojenemist pidurdada. Kui aga lekked on suured ja metaaniheitmed ei v\u00e4hene, v\u00f5ib vesiniku lisandumine atmosf\u00e4\u00e4ri kliimasoojenemisele hoopis hoogu anda. Seet\u00f5ttu r\u00f5hutavad autorid, et vesinikumajanduse kliimakasu tagamiseks on v\u00e4ga t\u00e4htis lekkeid v\u00f5imalikult palju v\u00e4hendada ja m\u00f5ista paremini vesiniku ringk\u00e4iku looduses.\u00a0<\/p>\n

Uuring ilmus ajakirjas Nature<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Rahvusvaheline teadlasr\u00fchm pani kokku viimaste k\u00fcmnendite p\u00f5hjalikema \u00fclevaate atmosf\u00e4\u00e4ri vesinikuringest. Selgus, et inimtegevuse m\u00f5jul on selle kaudse toimega…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":73608,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[28170,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,15895,14092,4330,393,28,29,37221,19,25,37222,4395,23,24,22,20,18005,30],"class_list":{"0":"post-73607","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-atmosfaar","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-kasvuhoonegaas","20":"tag-kasvuhoonegaasid","21":"tag-kliima-soojenemine","22":"tag-kutus","23":"tag-latest-news","24":"tag-latestnews","25":"tag-metaan","26":"tag-news","27":"tag-populaarseimad-lood","28":"tag-roheenergeetika","29":"tag-roheenergia","30":"tag-top-stories","31":"tag-topstories","32":"tag-uldised-uudised","33":"tag-uudised","34":"tag-vesinik","35":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115802269460718461","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/73607","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=73607"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/73607\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/73608"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=73607"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=73607"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=73607"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}