{"id":73674,"date":"2025-12-29T11:01:34","date_gmt":"2025-12-29T11:01:34","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/73674\/"},"modified":"2025-12-29T11:01:34","modified_gmt":"2025-12-29T11:01:34","slug":"varske-uuring-muretsemine-raha-parast-tapab-sudant-rohkem-kui-haigus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/73674\/","title":{"rendered":"V\u00e4rske uuring: muretsemine raha p\u00e4rast tapab s\u00fcdant rohkem kui haigus"},"content":{"rendered":"

\"\"<\/a><\/p>\n

Kui sa tahad, et su s\u00fcdamer\u00fctm p\u00fcsiks v\u00f5imalikult kaua terve, siis ole lihtsalt rikas.<\/p>\n

See on oluliselt lihtsam \u00f6elda kui teha. Kuigi meditsiin on s\u00fcdamehaigusi ravinud kolesterooli, verer\u00f5hku ja veresuhkrut v\u00e4hendades, viitab Mayo kliiniku v\u00e4rske ulatuslik uuring sellele, et inimese rahaline kindlustatus m\u00e4ngib s\u00fcdamestressi puhul suurt rolli, vahendab Vice<\/a>.<\/p>\n

Teadlased kasutasid tehisintellekti, et anal\u00fc\u00fcsida ligi 300 000 rutiinset elektrokardiogrammi (EKG), mis tehti aastatel 2018\u20132023. Tehisintellekt hindas s\u00fcdame tegelikku vanust ja see arv ei ole alati seotud s\u00fcnnikuup\u00e4evaga. See p\u00f5hineb teie s\u00fcdame elektris\u00fcsteemi kulumisel. Kui teil on elektriliselt \u201evanem\u201d s\u00fcda, on teil suurem haiguste ja surma t\u00f5en\u00e4osus.<\/p>\n

Kui teadlased v\u00f5rdlesid \u00fcheksat sotsiaalset tegurit nagu eluase, toidu k\u00e4ttesaadavus, transport, stress ja haridus, paistis rahaline koormus silma kui s\u00fcdame kiirenenud vananemise tugevaim tegur. See oli isegi tugevam kui traditsioonilised meditsiinilised riskifaktorid, mida seostatakse s\u00fcdame r\u00fctmih\u00e4iretega.<\/p>\n

Kahe aasta jooksul oli rahalistest raskustest teatanud inimestel 60 protsenti suurem surmarisk isegi p\u00e4rast meditsiiniliste seisundite arvessev\u00f5tmist. V\u00f5rdluseks, samas anal\u00fc\u00fcsis suurendas varasem s\u00fcdameatakk suremuse t\u00f5en\u00e4osust vaid 10 protsendi ulatuses. Kui teil on ebastabiilne eluase, suureneb teie surmarisk 18 protsenti. Toiduga kindlustamatus oli s\u00fcdame vananemise kiirendamisel teisel kohal ainult rahalise koormuse j\u00e4rel.<\/p>\n

Tehisintellekti mudelisse s\u00f6\u00f6deti enam kui 775 000 EKG-d ja see tuvastas peeneid elektrilisi mustreid, mis olid seotud pikaajalise kahjustusega. Meditsiiniliste diagnooside hulgas, mis olid tegelikult seotud teie keha sisemiste m\u00f5judega, oli k\u00f5ige olulisem k\u00f5rge verer\u00f5hk, millele j\u00e4rgnesid diabeet ja s\u00fcdamepuudulikkus. \u00dcldiselt m\u00f5jutasid sotsiaalsed tingimused s\u00fcdame vananemist rohkem kui teie toitumine v\u00f5i haiguslugu.<\/p>\n

Miski selles ei ole \u00fcllatav. See on selline leid, mis tundub isegi ootusp\u00e4rane. Krooniline rahaline stress hoiab stressihormoonide taseme k\u00f5rgel ja soodustab p\u00f5letikku. Rahapuudus muudab tervisliku toidu k\u00e4ttesaamatuks, tervisekontrollid on parimal juhul ebaregulaarsed ja ravimite j\u00e4rjepidev hankimine on palju raskem. Eluaseme ebastabiilsus h\u00e4irib und ja igap\u00e4evast rutiini.<\/p>\n

Aja jooksul j\u00e4tab kogu see surve j\u00e4lje s\u00fcdamesse \u2013 ja loomulikult on m\u00e4ngus ka rassiline ebav\u00f5rdsus. Mustanahalistel oli s\u00fcdame vananemine kiirem kui valgetel, isegi p\u00e4rast meditsiiniliste probleemide arvesse v\u00f5tmist, mis viitab tugevalt sellele, et sotsiaalsed tingimused p\u00f5hjustavad suurt osa l\u00f5hest.<\/p>\n

Kui tahame, et inimesed elaksid kauem, \u00f5nnelikumalt ja tervemalt, siis jah, toitumine, liikumine ja k\u00f5ik muu see m\u00e4ngib rolli. Kuid me alles hakkame m\u00f5istma, et meie juhid ignoreerivad seda, mis v\u00f5ivad l\u00f5puks osutuda suurimateks teguriteks, millega nad ei taha meid aidata: me k\u00f5ik oleme rahatud ja see tapab meid s\u00f5na otseses m\u00f5ttes.<\/p>\n

\n\tSamal teemal<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui sa tahad, et su s\u00fcdamer\u00fctm p\u00fcsiks v\u00f5imalikult kaua terve, siis ole lihtsalt rikas. See on oluliselt lihtsam…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":40295,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36],"class_list":{"0":"post-73674","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115802517262039752","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/73674","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=73674"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/73674\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/40295"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=73674"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=73674"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=73674"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}