{"id":7372,"date":"2025-09-29T12:03:06","date_gmt":"2025-09-29T12:03:06","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/7372\/"},"modified":"2025-09-29T12:03:06","modified_gmt":"2025-09-29T12:03:06","slug":"martin-tulit-ekok-naib-olevat-unustanud-paljutki-toimunust-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/7372\/","title":{"rendered":"Martin Tulit: EK\u00d5K n\u00e4ib olevat unustanud paljutki toimunust | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Dialoog Eesti Kristliku \u00d5igeusu Kirikuga on toimunud j\u00e4rjepidevalt, k\u00fcsimuseks on hoopis Moskvale alluva kiriku sisuline valmisolek ja tahe, kirjutab Martin Tulit vastuses EK\u00d5K piiskop Danieli arvamusloole “Dialoog vastasseisu asemel”<\/a>.<\/p>\n

Eesti Kristliku \u00d5igeusu Kiriku (t\u00e4navu m\u00e4rtsini Moskva Patriarhaadi Eesti \u00d5igeusu Kirik) piiskop Daniel p\u00fc\u00fcab ERR-i portaalis ilmunud arvamusloos<\/a> j\u00e4tta muljet, et Eesti riik on kirikute ja koguduste seaduse muudatusi l\u00e4bi viies toiminud kiirustades, huvir\u00fchmi kaasamata ja koguni \u00fche konkreetse kiriku vastu.<\/p>\n

Sellisele t\u00f5lgendusele on p\u00f5hjust vastu vaielda, kuna v\u00e4idetu ei vasta t\u00f5ele. Kui vaadata kronoloogiat, siis ilmneb, et seadusloome protsess on olnud l\u00e4bipaistev ja k\u00f5ik v\u00f5imalused dialoogiks olid olemas. K\u00fcsimus on olnud pigem selles, kas Moskvale alluv kirik neid v\u00f5imalusi kasutas ning kas nad on astunud tegelikke samme enese Moskvast lahti sidumiseks.<\/p>\n

S\u00fcsteemne t\u00f6\u00f6 ja kaasamine<\/p>\n

Siseministeeriumil on usuliste \u00fchendustega pikaajalised ja h\u00e4stitoimivad suhtlus- ning koost\u00f6\u00f6kanalid. Juba 2002. aastal allkirjastasid valitsus ja Eesti Kirikute N\u00f5ukogu (EKN) \u00fchishuvide protokolli, mille eesm\u00e4rki aitab ellu viia valitsuse ja EKN-i vaheline laiap\u00f5hjaline valitsuskomisjon. Lisaks on siseministeeriumil eraldi koost\u00f6\u00f6kokkulepped EKN-iga. EKN-i kuulub k\u00fcmme kristlikku kirikut ja koguduste liitu, sealhulgas Eesti Kristlik \u00d5igeusu Kirik (EK\u00d5K). Arutelusid peetakse nii komisjoni istungitel, EKN-i t\u00f6\u00f6koosolekutel kui ka kahepoolselt.<\/p>\n

Kirikute ja koguduste seaduse muudatused olid korduvalt EKN-i t\u00f6\u00f6koosolekute p\u00e4evakorras. N\u00e4iteks 23. jaanuaril ja 15. mai 2025. aastal ning neil osales ka piiskop Daniel. EKN esitas omapoolsed ettepanekud, millega Siseministeerium arvestas. EK\u00d5K ei esitanud kummalgi koosolekul vastuv\u00e4iteid. Lisaks kaasati EK\u00d5K-i esindajad riigikogu \u00f5iguskomisjoni avalikule istungile t\u00e4navu 18. veebruaril.<\/p>\n

J\u00e4rjepidev dialoog<\/p>\n

Lugedes riigikogu vastu v\u00f5etud kirikute ja koguduste seaduse muudatusi on selge, et need pole suunatud \u00fchegi konfessiooni vastu, vaid on universaalsed. Elik kui tulevikus peaks m\u00f5ni usuline \u00fchendus v\u00f5i usu\u00fching Eestis olema seoses Eesti julgeolekut ohustava v\u00e4lismaise usulise organisatsiooni v\u00f5i religioosse juhiga, on riigil selle tegevuse takistamiseks ja l\u00f5petamiseks v\u00f5imalik astuda konkreetseid samme.<\/p>\n

Dialoog Moskva patriarhaadile alluvate siinsete vaimulikega ei alanud seaduseeln\u00f5u koostamisel, vaid eraldiseisvalt tunduvalt varem, alates Venemaa F\u00f6deratsiooni kallaletungist Ukrainale 2022. aasta veebruaris ning sellega kaasnenud Moskva patriarh Kirilli s\u00f5da toetavatest avaldustest. Sellest alates on siseministeerium olnud pidevas suhtluses ja dialoogis Moskva patriarhaadi siinsete esindustega.\u00a0<\/p>\n

Vaatame l\u00e4hemalt, kuidas me praegusesse olukorda j\u00f5udsime ja mil moel on EK\u00d5K olnud kaasatud.<\/p>\n