{"id":73786,"date":"2025-12-29T12:42:08","date_gmt":"2025-12-29T12:42:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/73786\/"},"modified":"2025-12-29T12:42:08","modified_gmt":"2025-12-29T12:42:08","slug":"andres-aule-ja-jaak-valge-smuuli-ja-kafka-kohtumine-tallinna-vanalinnas-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/73786\/","title":{"rendered":"Andres Aule ja Jaak Valge: Smuuli ja Kafka kohtumine Tallinna vanalinnas | Arvamus"},"content":{"rendered":"<p>Kui kirjanik Franz Kafka 1924. aastal Austrias suri, elas tulevane kirjanik Juhan Smuul kaheaastasena Muhu saarel. Nad ei saanud kunagi kohtuda. Ent kui Kafka romaani &#8220;Protsess&#8221; peategelane Josef K. oleks elanud p\u00e4riselt ja teinud seda 1940. aastate Eestis, ei saa v\u00e4listada, et Smuul oleks asunud v\u00f5imude soovitusel ja omaenda veendumustest toetatuna osalema tema k\u00fc\u00fcditamisel v\u00f5i v\u00e4hemalt abistama neid, kes Josefi talle endale teadmata j\u00e4\u00e4nud s\u00fc\u00fcteo eest arreteerisid ja l\u00f5puks tema hukkamise korraldasid.<\/p>\n<p>Kunstiakadeemia dekaan<a href=\"https:\/\/kultuur.err.ee\/1609877809\/kirke-kangro-ajaloolise-ebaoigluse-tahis-tuleb-avalikust-ruumist-valja-torjuda\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\"> Kirke Kangro m\u00e4rkis hiljuti intervjuus<\/a>, et L\u00e4tis ja Leedus on avalikust ruumist k\u00f5rvaldatud terve rida m\u00e4lestusm\u00e4rke kultuuritegelastele, kes n\u00f5ukogude v\u00f5imuga &#8220;liiga otseselt koost\u00f6\u00f6d tegid, nagu meil n\u00e4iteks Juhan Smuul&#8221;.<\/p>\n<p>Taoline arusaam Juhan Smuulist ei ole Eestis enam v\u00f5\u00f5ras. Nagu ka t\u00f5demus, et eeldatavasti m\u00f5istlikes naaberriikides ei ole enam peetud selliseid inimesi avalikus ruumis lugupidamisavalduste v\u00e4\u00e4riliseks.<\/p>\n<p>K\u00e4esoleva kirjutise pealkirjas nimetatud kohtumine on aga m\u00f5lema kirjaniku seisukohast postuumne ja praeguse vaatleja seisukohast m\u00f5tteline, kuid see kestab.<\/p>\n<p>Alguse sai see paar aastat tagasi \u00fchel juulikuisel varahommikul, mil Niguliste kiriku juures said kokku kaks meest, kaasas Eesti NSV punalipp ja redel. Lipp pandi protesti m\u00e4rgina majaseinal Juhan Smuuli austuseks kangekaelselt p\u00fcsiva bareljeefi k\u00f5rvale.<\/p>\n<p>Ei saa olla kahtlust, et Eesti NSV-s t\u00e4helennulise punakarj\u00e4\u00e4ri teinud Smuuli seos selle lipuga oli tema eluajal loomup\u00e4rane ja sisuline. Kui avalikku ruumi peetakse sobivaks n\u00f5ukogude v\u00f5imu propagandisti ja k\u00fc\u00fcditamistes osalenud mehe bareljeefi, v\u00f5iks selle k\u00f5rvale ajutise t\u00e4hisena sama loomulikult sobida ka seda v\u00f5imu ja tema tegusid meenutav lipp.<\/p>\n<p>Lipu paigaldajate tegu ei olnud k\u00fcll \u00fchegi Eesti seadusega keelatud, kuid politsei otsustas siiski nende kahe mehe \u2013 selle kirjutise autorite \u2013 s\u00fc\u00fcd otsida ja l\u00f5puks leida selle avaliku korra rikkumises, t\u00e4psemalt kojamees Abdrahmanovi ja kirjanike liidu esimehe Aleksejevi h\u00e4irimises. Politsei m\u00e4\u00e4ras meile m\u00f5lemale trahvi, mille Harju maakohus m\u00f5ne kuu p\u00e4rast t\u00fchistas v\u00e4\u00e4rteo puudumise t\u00f5ttu.<\/p>\n<p>Kohtuistungil osalesid ka lipu eemaldanud kojamees Abdrahmanov, keda, nagu selgus, h\u00e4iris eesk\u00e4tt lipu kinnitamise viis, ning uudistes impeeriumimeelse s\u00fcmboli n\u00e4gemisest h\u00e4iritud Tiit Aleksejev, kes kohtuistungil l\u00f5puks siiski sedastas, et ka tema t\u00f6\u00f6koha seinal rippuv Smuul oli \u00f5igupoolest impeeriumimeelne kirjanik.<\/p>\n<p>Lugupidamisavaldus impeeriumimeelsele Smuulile ripub samal seinal Aleksejevi t\u00f5demusest hoolimata ka praegu. T\u00e4navu juulikuus kordasime tegu p\u00e4evasel ajal, kui esitlesime selles majas oma raamatut Smuuli loo tumedast poolest. Kohale kutsutud politsei eemaldas majaseinalt punase lipu ning vestles Jaak Valgega, kes kinnitas lipu ajutist \u00fclespanekut ning sai politseilt paberi lipu \u00e4rav\u00f5tmise kohta. Kaks p\u00e4eva hiljem teatas Delfi, et politsei on alustanud selle juhtumi suhtes menetlust.<\/p>\n<p>&#8220;Politsei teatas menetluse alustamisest \u00fcldsusele, kuid mitte isikule, kelle suhtes menetlust alustati.&#8221;<\/p>\n<p>Kuigi Eesti seaduste j\u00e4rgi on menetlusalusel isikul \u00f5igus teada, millist v\u00e4\u00e4rteoasja tema suhtes menetletakse, ei teatatud meile algatatud menetluse kohta \u00fcldse midagi. Teisis\u00f5nu, politsei teatas menetluse alustamisest \u00fcldsusele, kuid mitte isikule, kelle suhtes menetlust alustati.<\/p>\n<p>Alles rohkem kui neli kuud p\u00e4rast menetluse algatamist ja p\u00e4rast seda, kui Jaak Valge oli riigikogu saadikuna esitanud arup\u00e4rimise siseministrile ja p\u00f6\u00f6rdunud \u00f5iguskantsleri poole, tuli talle politseist teade menetluse kohta ja kutse ilmuda menetlusaluse isikuna vestlusele. Nagu eelmiselgi korral, heidetakse ette avaliku korra rikkumist.<\/p>\n<p>Sisulises plaanis on k\u00fcsimus hoopis selles, millised protestimisel kasutatavad s\u00f5navabaduse vormid on selles riigis j\u00f5ustruktuuride suva kohaselt lubatud ja millised siiski mitte.<\/p>\n<p>Jaak Valge v\u00e4\u00e4rteotoimikust selgub, et seekord on lipu \u00fclespanek h\u00e4irinud lausa kolme murelikku kodanikku. Kaks neist, sealsamas asuvas Tallinna Turismiinfokeskuses t\u00f6\u00f6tavad eestlased m\u00f6\u00f6navad, et nad tundsid lipu \u00fclespanijas \u00e4ra Jaak Valge ja said ka aru, et lipp on pandud protestiks, kuid tundsid end siiski h\u00e4irituna, sest tegu oli sobimatu. Kolmas raport\u00f6\u00f6r oli sealsamas t\u00f6\u00f6tav Islandi kodanik, kes samuti tunnistas, et on teadlik nii Jaak Valgest kui ka lipu heiskamise p\u00f5hjustest, kuid tundis end s\u00e4\u00e4rasest maitselagedusest h\u00e4irituna.<\/p>\n<p>Selle asemel, et tunda r\u00f5\u00f5mu v\u00f5i v\u00e4hemalt uhkust v\u00f5imaluse \u00fcle j\u00e4lgida reaalajas s\u00f5navabaduse kui v\u00e4ga olulise p\u00f5hi\u00f5iguse kasutamist ja demokraatia toimimist riigis, kus see pool sajandit v\u00f5imalik ei olnud.<\/p>\n<p>Praegune mugavaks ja v\u00e4hegi h\u00e4irivate vaatepiltide v\u00f5i v\u00e4idetavate maitselageduste suhtes \u00fclitundlikuks muutunud \u00fchiskond erineb Smuuli-aegsest ka selle poolest, et h\u00e4irivate k\u00fc\u00fcditajate, nende seas Smuuli enda, k\u00fclask\u00e4igu peale ei olnud tollal v\u00f5imalik politseid kutsuda.<\/p>\n<p>Mugavaks n\u00e4ib olevat muutunud ka politsei, kes ei ole viitsinud v\u00e4\u00e4rteotoimikus korrigeerida 2023. aastal Eesti NSV lipu vaatlemisel tehtud s\u00fcgavam\u00f5ttelist j\u00e4reldust, et lipul on &#8220;kujutatud Daugava laineid-voogusid&#8221;. Daugava j\u00f5gi Eestisse teadagi ei j\u00f5ua, k\u00fcll aga voolab see L\u00e4tis, kus Smuuli-sugused on juba seintelt maha v\u00f5etud, nagu on osutanud Kirke Kangro.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"2077991\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/2077991ha892t24.jpg\"\/>Smuuli bareljeef Kirjanike maja seinal Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n<p>S\u00fcgisel 2023, kui politsei oli meile m\u00e4\u00e4ranud hiljem kohtus t\u00fchistatud trahvi, tundsime meiegi end Smuuli bareljeefist h\u00e4irituna. Esitasime, nagu ka mitmed teised Eesti kodanikud, v\u00e4\u00e4rteoteate Smuuli bareljeefi eksponeerimise kohta avalikus ruumis.<\/p>\n<p>Politsei j\u00e4ttis menetluse alustamata. Ju siis j\u00f5uti j\u00e4reldusele, et bareljeef ei h\u00e4iri meid piisavalt. Ja k\u00fcllap j\u00f5uti n\u00fc\u00fcd alustatud menetluses j\u00e4reldusele, et kolme murelikku kodanikku h\u00e4iris n\u00f5ukogude p\u00e4randi vastu protestides ajutiselt \u00fcles pandud punane lipp kindlasti rohkem, kui k\u00fc\u00fcditamas k\u00e4inud mehe bareljeef avalikus ruumis saab h\u00e4irida mitte ainult eesti rahvuslasi v\u00f5i k\u00fc\u00fcditamise ohvreid, vaid k\u00f5iki totalitaarsesse re\u017eiimi p\u00f5lgusega suhtuvaid kodanikke.<\/p>\n<p>J\u00e4ttes praegu k\u00f5rvale k\u00fcsimuse, miks on mitte Smuul ise, k\u00fcll aga punane lipp Smuuli k\u00f5rval viimasel ajal j\u00f5uliselt h\u00e4irinud veel ka paljusid niisuguseid eestlasi, kes omal ajal sellele lipule karj\u00e4\u00e4ri huvides v\u00f5i muudel p\u00f5hjustel truudust vandusid, j\u00f5uame olulisemate j\u00e4reldusteni.<\/p>\n<p>Eesti on sattunud olukorda, kus seadusega lubatud ja kohtus \u00f5igeks m\u00f5istetud protest j\u00f5uab uuesti politsei menetlusse, sest on kellegi arvates h\u00e4iriv v\u00f5i maitselage. Ja olukorda, kus politsei peab enda v\u00e4\u00e4ramatuks \u00f5iguseks j\u00e4tta menetlusalusele isikule kuude kaupa seadust eirates teatamata, et tema vastu on alustatud v\u00e4\u00e4rteomenetlust.<\/p>\n<p>Selles olukorras ei ole teadmatusse j\u00e4etud isikul, kes enda teada ei ole \u00fchtegi seadust rikkunud, v\u00f5imalik end kaitsta v\u00f5i kaitsmiseks valmistuda. Samalaadsesse olukorda sattus arusaamatutel p\u00f5hjustel Kafka romaani peategelane Josef K. Ja just sellistes olukordades peaks meid kaitsma Eesti p\u00f5hiseaduse \u00a7 14, mille kommentaarides on m\u00e4rgitud, et selles paragrahvis s\u00e4testatud p\u00f5hi\u00f5igus kaitseb nn kafkaliku protsessi eest.<\/p>\n<p>Teatavas m\u00f5ttes on ohvriks langenud ka politsei, kes p\u00fc\u00fcab maksumaksja raha kokku hoidmata leida enda jaoks meelep\u00e4rasemat lahendust juhtumile, mille menetlusse v\u00f5tmisekski seadusest head alust ei leia ja mis on varem kohtus lahendatuga sama h\u00e4sti kui identne.<\/p>\n<p>N\u00e4ib, nagu ei suudaks politsei leppida sellega, et tegu, mida nemad pidasid keelatuks, ei olnudki keelatud, v\u00f5i sellega, et kohus nende m\u00e4\u00e4ratud trahvi t\u00fchistas. Muidugi v\u00f5ivad sellised asjad politsei autoriteeti \u00f5\u00f5nestada, aga lahendus ei ole selle autoriteedi taaskehtestamine enda seaduslikke \u00f5igusi kasutava kodaniku arvelt. Pealegi on avalikus ruumis veel palju sellist, mis v\u00f5ib h\u00e4irida, iga\u00fcht erinevalt. Keda h\u00e4irib m\u00f5ne plakati sisu, keda geiparaad, keda k\u00f5nnitee \u00e4\u00e4rde pargitud mudane auto.<\/p>\n<p>Selleks, et oma s\u00f5navabadust kasutavad kodanikud ei peaks kartma selle vabaduse piiride h\u00f5ljumist siia-sinna vastavalt j\u00f5ustruktuuride suvale ega kafkalikku protsessi v\u00f5i koguni politseiriiki ning politsei ei peaks muretsema oma autoriteedi p\u00e4rast, oleks hea t\u00e4psustada seadusi.<\/p>\n<p>Mis puudutab s\u00fcmbolite kasutamist avalikus ruumis, on Eesti seadus pigem selge. V\u00e4hemalt oli meile algusest peale arusaadav, et niisugune protest ei ole seadusega keelatud. \u00dchem\u00f5ttelisemaks saaks t\u00e4psustada avalikus kohas k\u00e4itumise \u00fcldn\u00f5udeid korrakaitseseaduses, millest politsei \u00fcha uuesti p\u00fc\u00fcab v\u00e4lja lugeda seda, mida seal pole, ning v\u00e4\u00e4rteomenetluse seadustikus seda, kuidas ja kui kiiresti peab politsei alustatud v\u00e4\u00e4rteomenetlusest menetlusalusele isikule teatama.<\/p>\n<p>Siiski ei ole t\u00e4iesti v\u00e4listatud ka teine, m\u00e4rksa optimistlikum j\u00e4reldus. Nimelt selline, et vastutustundlikud t\u00f6\u00f6tajad politseis v\u00f5i miks mitte ka hoopis k\u00f5rgemates struktuurides p\u00fc\u00fcavad k\u00fc\u00fcditaja teemat teadlikult \u00fcleval hoida, et meid okupeerinud re\u017eiimi ja seda innukalt teeninud k\u00e4silaste eestivaenulikud teod ei vajuks unustusse, kuni pronksi valatud Smuul on l\u00f5puks aukohalt eemaldatud. Nii, nagu L\u00e4tis ja Leedus. Palju aega selleks enam nii ehk nii kuluma ei peaks, sest Tallinna linnav\u00f5imu teostab n\u00fc\u00fcd ka end rahvuslikuks nimetav erakond.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui kirjanik Franz Kafka 1924. aastal Austrias suri, elas tulevane kirjanik Juhan Smuul kaheaastasena Muhu saarel. Nad ei&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":73787,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[37292,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,8888,37291,37293,37290,28,29,19,353,25,12300,2885,2130,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-73786","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-andres-aule","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-jaak-valge","20":"tag-juhan-smuul","21":"tag-juhan-smuuli-bareljeef","22":"tag-kirjanike-maja","23":"tag-latest-news","24":"tag-latestnews","25":"tag-news","26":"tag-politsei","27":"tag-populaarseimad-lood","28":"tag-punamonumendid","29":"tag-sonavabadus","30":"tag-tallinn","31":"tag-top-stories","32":"tag-topstories","33":"tag-uldised-uudised","34":"tag-uudised","35":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115802914334441990","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/73786","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=73786"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/73786\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/73787"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=73786"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=73786"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=73786"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}