Haridus- ja teadusministeerium on algatanud plaani muuta Eesti k\u00f5rghariduse ja teaduse rahastamist, liikudes projektip\u00f5hiselt s\u00fcsteemilt p\u00fcsivama plokkrahastuse poole. Ministeeriumi asekantsleri Renno Veinthali s\u00f5nul on praegune rahastus liigselt killustatud erinevate instrumentide vahel, mis piirab riigi strateegilist suunamisv\u00f5imet ja tekitab \u00fclikoolidele suure halduskoormuse.<\/p>\n
Veinthal selgitas muudatuse vajadust tudengi ja teaduri vaatepunktist: “Tavaline teadur v\u00f5i lektor tajub \u00fclikoolis toimuvat akadeemilist t\u00f6\u00f6d kui \u00fchte tervikut. See koosneb teadus-arendustegevusest, \u00f5petamisest ja \u00fchiskonna teenimisest.”. Asekantsleri hinnangul on m\u00f5istlik \u00fclikooli ka vastavalt rahastada, lahutamata neid tegevusi erinevateks rahastamise instrumentideks, nagu see praegu paraku on.<\/p>\n
Kavandatava mudeli kohaselt \u00fchendataks \u00f5ppe-, teadus- ja strateegiline rahastus \u00fchtseks institutsionaalseks toetuseks. Eesm\u00e4rk on luua stabiilsem s\u00fcsteem, kus teadlaste t\u00f6\u00f6 ei s\u00f5ltuks sedav\u00f5rd palju juhuslikest projektitoetustest. Uus mudel peaks looma \u00fclikoolidele ja teadusasutustele stabiilse ja ennustatava ressursi.<\/p>\n
Teaduste akadeemia hoiatused<\/p>\n
Teaduste akadeemia komisjon anal\u00fc\u00fcsis ministeeriumi plaane ja s\u00f5nastas riskide maandamiseks kaheksa p\u00f5him\u00f5ttelist soovitust. Esmalt soovitab komisjon liikuda killustatud s\u00fcsteemilt integreeritud plokkrahastuse suunas, mis \u00fchendaks \u00f5ppe-, teadus- ja strateegilise rahastuse. See v\u00f5imaldaks parandada strateegilist juhtimist ning tugevdada \u00f5ppe ja teaduse sisulist seotust.<\/p>\n
Siiski r\u00f5hutas komisjon teise soovitusena kriitiliselt, et uue mudeli rakendamine ei tohi piirduda olemasolevate vahendite \u00fcmberjaotamisega. “Planeeritud plokkrahastuse ilmselt k\u00f5ige n\u00f5rgem koht on lisavahendite nappus,” t\u00f5des komisjoni esimees ja Tallinna \u00dclikooli kultuuriajaloo tenuuriprofessor Marek Tamm.<\/p>\n
Tamm selgitas, et reformi elluviimine eeldab lisainvesteeringuid: “Muidu osutub see lihtsalt raha \u00fcmberjagamiseks, kus on v\u00f5itjad ja paratamatult ka kaotajad.” Professori isiklik seisukoht on selge \u2013 kui lisaraha ei tule, siis ei ole m\u00f5istlik seda reformi j\u00f5ustada, sest see tekitab s\u00fcsteemis vaid pingeid.<\/p>\n
Ministeerium m\u00f6\u00f6nab ressursside piiratust, kuid ei n\u00e4e selles takistust reformiga edasiliikumiseks. Veinthal m\u00e4rkis, et rahastamiss\u00fcsteemi muutmine ei saa muuta objektiivselt eksisteerivat vahendite nappust. Ta lisas: “Jagada saab seda, mida on jagada. Kui me n\u00e4eme riigi tulevikku viie v\u00f5i k\u00fcmne aasta edasivaates kasvukursil, siis saame ka eeldada, et on v\u00f5imalik neid vahendeid kasvatada.”<\/p>\n
Oht loomingulistele erialadele<\/p>\n
Kolmanda olulise punktina t\u00f5i komisjon v\u00e4lja vajaduse kujundada rahastamiss\u00fcsteem v\u00e4hemalt k\u00fcmneaastase vaatega, sest sagedased ja halvasti ettevalmistatud muudatused tekitavad ebakindlust. Neljandaks peab s\u00fcsteem suurendama \u00fclikoolide otsustusvabadust sisemiste prioriteetide seadmisel ning v\u00e4hendama aruandluse mahtu. Riiklik mudel peaks looma vaid raami, mille sees saavad \u00fclikoolid kasutada lihtsamaid ja stabiilsemaid jaotusmehhanisme.<\/p>\n
Viiendaks soovitavad akadeemikud v\u00e4ltida \u00fclem\u00e4\u00e4rast r\u00f5hku kvantitatiivsetele n\u00e4itajatele, nagu kraadide omandamise kiirusele ja publikatsioonide arvule. Marek Tamm t\u00f5i n\u00e4ite vajadusest kaitsta spetsiifilisi valdkondi: “Loovate erialade \u00fclikoolid, nagu kunstiakadeemia v\u00f5i muusika- ja teatriakadeemia, ei tohi j\u00e4\u00e4da l\u00f6\u00f6gi alla, kuna m\u00f5ned n\u00e4itajad ei ole neile soodsad.” Samuti on oht, et humanitaar- ja sotsiaalteaduslikud erialad saavad alarahastatud, kui uus mudel nende erip\u00e4rasid ei soosi.<\/p>\n
Kuuenda soovitusena r\u00f5hutati vajadust v\u00e4hendada projektip\u00f5hisest rahastamisest tulenevat ebastabiilsust ja suurendada p\u00fcsirahastuse rolli. See on eelduseks karj\u00e4\u00e4rikindlusele, akadeemilisele j\u00e4rjepidevusele ja pikaajaliste teaduslike ambitsioonide kujunemisele.<\/p>\n
Eraldi t\u00e4helepanu juhtis komisjon \u00fclikoolide t\u00e4idetavatele riiklikele \u00fclesannetele. \u00dclikoolid haldavad sageli teadusraamatukogusid, muuseume ja rahvuslikult olulisi andmekogusid. Komisjoni hinnangul pole sellised funktsioonid standardsete tulemusn\u00e4itajatega m\u00f5\u00f5detavad ja vajavad eraldi sihtotstarbelist rahastust.<\/p>\n
Ajakava tekitab k\u00fcsimusi<\/p>\n
Komisjon soovitab reformiga mitte kiirustada ja v\u00f5tta aega sisulisteks aruteludeks. Tamme hinnangul v\u00f5ib ministeeriumist tulnud signaalidest v\u00e4lja lugeda, et see soovib j\u00f5ustada reformi liiga optimistlikus tempos, kuna sisulisi arutelusid valdkonna partneritega pole veel alustatud. “Kui me teeme parimate kavatsustega, aga piiratud ajast tingituna kehva reformi, siis ma ei usu, et see oleks seda reformi v\u00e4\u00e4rt,” lisas akadeemik<\/p>\n
Asekantsler Renno Veinthal rahustas, et ministeerium ei forsseeri arutelu. Tema s\u00f5nul m\u00f5istetakse, et nii suure muutuse ettevalmistamine v\u00f5tab aega ja see ei pruugi olla selle riigikogu perioodi jooksul enam tehtav. “Kindlasti ei ole tegu mingi kiirkorras v\u00f5i j\u00e4rgmisest aastast j\u00f5ustuva muudatusega,” kinnitas Veinthal.<\/p>\n
Soome hoiatav eeskuju<\/p>\n
Reformi aruteludes on olulisel kohal olnud ka naaberriikide kogemus. Helsingi \u00dclikooli kantsler Kaarle H\u00e4meri tutvustas komisjonile Soome mudelit, kus rahastus s\u00f5ltub suuresti m\u00f5\u00f5detavatest tulemustest, nagu kaitstud kraadide ja avaldatud teaduspublikatsioonide arvust.<\/p>\n
Kuigi Soome s\u00fcsteem on kasvatanud t\u00f5husust, on sellel varjuk\u00fcljed. H\u00e4meri t\u00f5des, et kuna kogurahastus on fikseeritud, toimib mudel nullsummam\u00e4nguna: \u00fche \u00fclikooli edu t\u00e4hendab teiste suhtelist kaotust. Marek Tamm t\u00f5i v\u00e4lja olulise erinevuse kahe riigi vahel: “Kui seda Soomes ellu viidi, siis Soome riik investeeris eraldi suured summad, et tagada selle reformi m\u00f5istlik juurutamine.” Akadeemiku hinnangul on selge, et Eesti peaks Soome mudelit j\u00e4rgima ka lisarahastuse osas.<\/p>\n
Lisaks on ilmnenud, et mudel on vastuv\u00f5tlik poliitilistele m\u00f5judele strateegilise rahastuse kaudu. Tamm r\u00f5hutas, et riik saab strateegilisi tegevusi \u00fclikoolidelt tellida vaid siis, kui selleks antakse ka vahendid: “Lihtsalt paluda, et \u00fclikoolid v\u00f5taksid uusi kohustusi senise eelarve sees, ei ole \u00fchestki vaatenurgast m\u00f5istlik.”<\/p>\n
Komisjoni hinnangul on oluline \u00f5ppida naabrite kogemusest ning v\u00e4ltida olukorda, kus liigne tulemusp\u00f5hisus hakkab piirama \u00fclikoolide autonoomiat v\u00f5i seab ohtu teatud teadusvaldkondade j\u00e4tkusuutlikkuse.<\/p>\n
Teaduste akadeemia teaduse ja k\u00f5rghariduse komisjoni kuuluvad lisaks akadeemia liikmetele ka esindajad valdkonnaga seotud asutustest ja organisatsioonidest. Teiste seas on esindatud haridus- ja teadusministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, riigikogu kultuurikomisjon, rektorite n\u00f5ukogu ja Eesti teadusagentuur. Lisaks on liikmeskonnas esindajad Eesti Noorte Teaduste Akadeemiast ja erasektorist.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Haridus- ja teadusministeerium on algatanud plaani muuta Eesti k\u00f5rghariduse ja teaduse rahastamist, liikudes projektip\u00f5hiselt s\u00fcsteemilt p\u00fcsivama plokkrahastuse poole.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":73504,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,1014,28,29,19,25,37162,8909,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-73788","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-korgharidus","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-teaduse-rahastamine","24":"tag-teaduste-akadeemia","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115802918262388199","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/73788","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=73788"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/73788\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/73504"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=73788"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=73788"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=73788"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}