South China Morning Post<\/a>.<\/p>\nJaapani peaminister Sanae Takaichi puudutas eelmisel kuul Jaapani kolme mittetuumarelva p\u00f5him\u00f5tte punast joont, p\u00fc\u00fcdes luua \u00f5igusliku v\u00f5imaluse.<\/p>\n
Eelmisel n\u00e4dalal \u00fctles Jaapani peaministri b\u00fcroo k\u00f5rgem ametnik, kes vastutab Takaichi n\u00f5ustamise eest julgeolekupoliitika k\u00fcsimustes, et arvestades Jaapanit \u00fcmbritsevat \u00fcha keerulisemat julgeolekukeskkonda, usub ta, et \u201eJaapan peaks omama tuumarelvi\u201d.<\/p>\n
Jaapani valitsuskabineti peasekret\u00e4r Minoru Kihara kinnitas aga 18. detsembril riigi aastak\u00fcmneid vana lubadust mitte kunagi tuumarelvi omada, \u00f6eldes, et tuumapoliitika pole muutunud.<\/p>\n
Sellest hoolimata v\u00e4idab enamik tuumaeksperte, et Jaapan on \u201etuumalatentsusseisundis\u201d \u2013 see t\u00e4hendab, et kuigi ta praegu tuumarelvi ei kasuta, v\u00f5iks ta l\u00fchikese aja jooksul \u00fcletada l\u00e4ve ja toota kasutuselev\u00f5etavaid tuumarelvi.<\/p>\n
\u201eTuumarelvade p\u00f5him\u00f5ttest saavad aru isegi keskkooli\u00f5pilased. Sellised riigid nagu P\u00f5hja-Korea, India ja Pakistan on suutnud neid arendada,\u201d \u00fctles L\u00e4\u00e4ne-Hiina tuumateadlane.<\/p>\n
\u201eTehnilisest k\u00fcljest on Jaapanil piisav t\u00f6\u00f6stusv\u00f5imsus, et l\u00fchikese aja jooksul ehitada veelgi arenenumaid tuumarelvi kui need riigid. Lisaks on Jaapan tsiviilotstarbelise tuumaenergia ettek\u00e4\u00e4ndel varunud piisavalt tuumk\u00fctust,\u201d m\u00e4rkis ta.<\/p>\n
Ekspert, kes palus teema tundlikkuse t\u00f5ttu oma nime mitte avaldada, \u00fctles, et spekuleeritakse, et Jaapanil on juba kaks tuumapommi.<\/p>\n
\u201eKui nad julgevad tuumarelvi arendada, v\u00f5ib see arv kasvada kolme v\u00f5i neljani. Ja t\u00e4nap\u00e4eval on ainu\u00fcksi \u00fche taktikalise tuumarelva v\u00f5imsus k\u00fcmme korda suurem kui kahe pommi oma, mille nad kunagi said,\u201d \u00fctles ta.<\/p>\n
\u201eSiiski oleks hind, mida Jaapan maksaks tuumarelvade arendamise eest, palju suurem kui P\u00f5hja-Korea, India v\u00f5i Pakistani puhul, sest Jaapan on l\u00fc\u00fca saanud riik,\u201d lausus ta.<\/p>\n
Pekingis asuv tuumaekspert t\u00f5i v\u00e4lja peamise erinevuse tuumarelvade ja tuumaenergia vahel: kuigi energia tugineb kontrollitud reaktsioonile, on relvad kontrollimatud.<\/p>\n
\u201eJaapanil on relva ehitamiseks piisavalt tuumamaterjali, n\u00e4iteks plutooniumi, ja t\u00f5en\u00e4oliselt ka rikastatud uraani tehnoloogia, kuigi USA heakskiit v\u00f5ib olla teguriks,\u201d \u00fctles ta.<\/p>\n
Kissingeri ennustus \u201eon tehniliselt v\u00f5imalik\u201d, lisas ta.<\/p>\n
Teine ekspert \u00fctles, et Jaapani peamiseks v\u00e4ljakutseks on sobivate tarnevahendite v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine. Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) j\u00e4relevalve all v\u00f5ib olla keeruline hankida k\u00f5rgelt rikastatud uraani. Ta \u00fctles, et seda \u201etuleks teha salaja\u201d.<\/p>\n
Avalikult k\u00e4ttesaadava teabe kohaselt on Jaapanil vajalikud tehnilised reservid tooraine, tootmistehnoloogia ja tarnemeetodite osas.<\/p>\n
See on ka ainus riik maailmas, kus on t\u00e4ielik tuumak\u00fctusets\u00fckli s\u00fcsteem, kuid puuduvad tuumarelvad. Jaapani Aatomienergia Komisjoni augustis avaldatud andmete kohaselt oli Jaapani eraldatud plutooniumi kogumaht umbes 44,4 tonni, millest 8,6 tonni oli hoiustatud riigisiseselt ja 35,8 tonni Suurbritannias ja Prantsusmaal.<\/p>\n
Kuigi see plutoonium ei ole relvakvaliteediga, on Jaapanil olemas rafineerimisv\u00f5ime. Arvestades, et tuumapommi valmistamiseks on vaja vaid umbes 8 kg plutooniumi, on ainu\u00fcksi kodumaistest varudest enam kui k\u00fcll.<\/p>\n
Piiratud territooriumi t\u00f5ttu ei saa Jaapan l\u00e4bi viia l\u00f5hkekatsetusi kaugetes k\u00f5rbepiirkondades, nagu seda on teinud Hiina ja USA. Kaasaegne tuumarelvade v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine saab aga tugineda arenenumatele ja diskreetsematele \u201etestimismeetoditele\u201d.<\/p>\n
Ameerika \u00dchendriigid allkirjastasid 1996. aastal \u00fcldise tuumakatsetuste keelustamise lepingu ja kuigi USA Kongress pole seda kunagi ratifitseerinud, pole riik sellest ajast alates tuumal\u00f5hkekatsetusi l\u00e4bi viinud.<\/p>\n
Eelmise 2024. aasta mais viis USA Nevadas l\u00e4bi subkriitilise katsetuse, kasutades l\u00f5hkeaineid tuumamaterjali kokkusurumiseks ahelreaktsiooni piirini, et j\u00e4lgida muutusi. Kuna tegelikku tuumaplahvatust ei toimunud, p\u00e4lvis katse v\u00e4he t\u00e4helepanu ja kogutud andmeid saab uuringuteks superarvutitesse suunata.<\/p>\n
Jaapanil pole arvutusressurssidest puudust \u2013 tema Fugaku superarvuti on 500 parima nimekirjas k\u00f5rgel kohal. Sarnaseid meetodeid kasutades saaks Jaapan l\u00e4bi viia simuleeritud plahvatuskatsetusi.<\/p>\n
Jaapani Gekko XII laserrajatis Osakas suudab tsiviilotstarbeliseks tuumas\u00fcnteesiuuringuks laseritega k\u00fctusegraanuleid kokku suruda \u2013 protsess, mis on p\u00f5him\u00f5tteliselt sarnane vesinikupommi plahvatuse teisese etapiga.<\/p>\n
L\u00f5hkepea vajab ka kohaletoimetamise platvormi. Jaapani kosmoseuuringute agentuuri rakett Epsilon on konstrueeritud tahkek\u00fctuse raketina, millel on kiirem reageerimisaeg v\u00f5rreldes vedelk\u00fctuse rakettidega, mis vajavad eelnevat tankimist \u2013 see on iseloomulik mandritevahelistele ballistilistele rakettidele.<\/p>\n
Kuigi Jaapani t\u00e4iustatud raketil Epsilon-S on viimasel ajal raskusi tekkinud, suudab Epsilon toimetada 1,2-tonnise kasuliku lasti Maa-l\u00e4hedasele orbiidile. Kui satelliit asendataks tuumal\u00f5hkepeaga ja juhtimiss\u00fcsteeme modifitseeritaks, v\u00f5iks seda potentsiaalselt kasutada pikamaa tuumar\u00fcnnakuteks.<\/p>\n
Jaapan t\u00e4iustab ka oma 12. t\u00fc\u00fcpi tiibraketti, mis on varustatud kombineeritud juhtimiss\u00fcsteemiga, mis kasutab GPS-i, maastiku sobitamist ja terminali aktiivradarit. Raketi uuendatud versiooni tegevusulatus on umbes 1000 km.<\/p>\n
Jaapan on ostnud ka USA-s toodetud tiibrakette Tomahawk, mille tegevusulatus on umbes 1600 km ja mis on m\u00f5eldud laevadel kasutamiseks ning mis koos moodustaksid t\u00e4iendava pikamaa r\u00fcnnakus\u00fcsteemi.<\/p>\n
22.detsembril vastas Hiina v\u00e4lisministeeriumi pressiesindaja Lin Jian Jaapani ametnike hiljutistele m\u00e4rkustele tuumarelvade v\u00f5imaliku omandamise kohta. Ta teatas, et Hiina on nende kommentaaride p\u00e4rast mures, nimetades neid ohuks piirkondlikule rahule ja otseseks v\u00e4ljakutseks \u00fclemaailmsele tuumarelva leviku t\u00f5kestamise s\u00fcsteemile.<\/p>\n
Lin kutsus Jaapanit \u00fcles austama oma rahvusvahelisi ja juriidilisi kohustusi ning l\u00f5petama viivitamatult k\u00f5ik sammud tuumarelvastumise valele teele.<\/p>\n
Oma 2023. aasta intervjuus eitas Kissinger, et Jaapanil on mingi kavatsus olla \u00fclemaailmse mitmepoolse s\u00fcsteemi alaline osa. Paljud geopoliitilised anal\u00fc\u00fctikud on seda m\u00e4rkust t\u00f5lgendanud kui viidet sellele, et Jaapan v\u00f5ib soodsate tingimuste tekkimisel p\u00fc\u00fcda taaselustada oma s\u00f5jaeelseid s\u00f5jalisi ambitsioone.<\/p>\n
Ainsa riigina, mis on kannatanud tuumar\u00fcnnakute all, on Jaapan tuumarelvade leviku t\u00f5kestamise lepingu liige, kuid pole kunagi allkirjastanud tuumarelvade keelustamise lepingut, mis on ulatuslik mitmepoolne leping tuumarelvade t\u00e4ielikuks keelustamiseks.<\/p>\n
Praegu on IAEA j\u00e4relevalve Jaapani tuumamaterjalide \u00fcle, Jaapani valitsuse ametlik p\u00fchendumus kolmele tuumav\u00e4lisele p\u00f5him\u00f5ttele ja kodumaine avalik arvamus endiselt peamised tegurid status quo s\u00e4ilitamisel.<\/p>\n
\n\tLoe lisaks\n<\/p>\n
\tDiscover more from eestinen<\/p>\n
Subscribe to get the latest posts sent to your email.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u00dcks Henry Kissingeri viimaseid ja jahmatavamaid ennustusi enne tema surma oli, et Jaapan hakkab l\u00f5puks tuumarelvi hankima. Ajakirjale…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":73842,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-73841","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-maailm","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised","28":"tag-world","29":"tag-world-news","30":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115803126669519716","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/73841","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=73841"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/73841\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/73842"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=73841"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=73841"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=73841"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}