Eurobaromeetri p\u00f5hjal on kliima eestlaste jaoks endiselt kaheksandaj\u00e4rguline mure. K\u00fcll aga huvitab meid, kas j\u00f5ulud tulevad lumeta v\u00f5i lumega. Kui planeet tervikuna sajandi l\u00f5puks t\u00f5esti ligi kolme kraadi v\u00f5rra soojeneb, siis kas me teame, kui palju harvem me sel ajal suusatada saame?<\/p>\n
Kliima on juba muutunud. Lund on v\u00e4hem ja lumikatteperiood l\u00fchem, mida on inimesed ka ise kindlasti t\u00e4hele pannud, olgu siis suusatamisega seotult v\u00f5i niisama. P\u00fcsiv lumikate sulab s\u00f5ltuvalt piirkonnast 10 kuni 30 p\u00e4eva varem. Kui meil on lisaks musta maa t\u00f5ttu valgust v\u00e4hem, n\u00e4eme, kuidas see talveperioodil inimeste meeleolule m\u00f5jub. Ligi kolmekraadise \u00fcleilmse soojenemise korral on Eesti talved ligi kuus kraadi soojemad ja pikemalt p\u00fcsiva lumikattega talvi n\u00e4eb harva.<\/p>\n
S\u00f5ltuvalt inimeste eelh\u00e4\u00e4lestatusest ja usust v\u00f5ivad nad samas v\u00e4ita, et nende lapsep\u00f5lves olid j\u00f5ulud samuti sageli mustad v\u00f5i sai just uisutamas k\u00e4ia. Millisel m\u00e4\u00e4ral saame me tegelikult oma m\u00e4lu selliste asjade puhul usaldada ja kuidas elada t\u00f5en\u00e4osusliku maailmapildiga?<\/p>\n
On selge, et inimese enda taju ei ole infoallikana kaugeltki ideaalne. Isiklik vaade on aga sellegipoolest oluline, kui r\u00e4\u00e4gime kas ohtliku ilma v\u00f5i kliimamuutuste m\u00f5just. Meid huvitab ju eesk\u00e4tt kliimamuutuste m\u00f5ju inimesele. Seet\u00f5ttu on kliimamuutuste sidumine inimese enda kogemustega kahtlemata oluline.<\/p>\n
Ma ise keskendun oma uuringutes inimtegevuse kliimam\u00f5ju tugevuse t\u00e4psustamisele. Suheldes avalikkusega pean aga tihti alustama endiselt t\u00f5enditest, kuidas maailm on selgelt soojemaks l\u00e4inud ja kust me teame, et kliimamuutused on inimtekkelised. Oluline on r\u00e4\u00e4kida aga ka t\u00e4nastest uurimisk\u00fcsimustest: kui ulatuslikuks kliimamuutused kujunevad ja kui tundlik on Maa kliima inimtekkelistele heitkogustele.<\/p>\n
Teie v\u00e4rskelt rahastuse saanud teadusprojekt keskendub k\u00fcsimusele, kui palju aeglustavad \u00f5husaasteosakesed kliima soojenemist. Isegi kui \u00fcksiku tehase m\u00f5ju v\u00f5ib uppuda ilmastiku loomuliku muutlikkuse m\u00fcrasse, millistest suurusj\u00e4rkudest tervikuna r\u00e4\u00e4kida saab?<\/p>\n
Fossiilk\u00fctuste p\u00f5letamisel tekivad lisaks kliimat soojendavatele kasvuhoonegaasidele \u00f5husaasteosakesed ehk aerosoolid, mis jahutavad kliimat. Jahutav m\u00f5ju tekib sellest, et rohkem p\u00e4ikesevalgust hajub tagasi ilmaruumi. Kui kasvuhoonegaaside soojendava efekti tugevus on v\u00e4ga t\u00e4pselt teada, siis saasteosakeste jahutava m\u00f5ju tugevus mitte. See tekitab m\u00e4\u00e4ramatuse ka tuleviku kliima prognoosides.<\/p>\n
K\u00f5ige suurem m\u00e4\u00e4ramatus tuleneb sellest, et me ei tea, kuidas \u00f5husaasteosakesed pilvi m\u00f5jutavad. Pilvi ja \u00f5husaastet ennast m\u00f5jutab ilma muutlikkus: teatud ilma korral on \u00f5husaaste tase k\u00f5rgem, pilved on \u00fchesuguste omadustega ja vastupidi. Inimtekkeliste \u00f5husaasteosakeste p\u00f5hjuslikku m\u00f5ju pilvede omadustele on ilma \u00fcldisest muutlikkusest raske eristada.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3126256hc719t24.jpg\"\/)
Tartu \u00dclikool kliimaf\u00fc\u00fcsika kaasprofessor Velle Toll. Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n
Vaatame oma l\u00e4henemisega \u00fcksikuid suuri tehaseid looduses toimuvate katsetena. Uurime, millised on pilvede omadused tehase t\u00f5ttu saastunud pilvealal ja puhtamatel aladel. Kuna saastetase on tehase juures ja sellest kaugemal erinev, aga ilmatingimused on \u00fchesugused, saame kindlaks teha \u00f5husaasteosakeste p\u00f5hjusliku m\u00f5ju pilvedele.<\/p>\n
Kuidas \u00f5husaasteosakesed pilvedele m\u00f5juvad?<\/p>\n
Erinevatel osakestel on erinev m\u00f5ju. Erinevate fossiilk\u00fctuste p\u00f5letamisel tekkivad \u00f5husaasteosakesed on eriilmelised ja osakeste iseloom s\u00f5ltub muu hulgas k\u00fctuse keemilisest koostisest. Kliimat jahutava m\u00f5ju taga on suuresti v\u00e4\u00e4vli\u00fchendid. Need tekitavad osakesi, mille m\u00f5jul jaotub vesi pilves rohkemate pilvepiiskade vahel ja pilvepiisad on v\u00e4iksemad. Pilvepiiskade summaarne pindala on seet\u00f5ttu suurem ja rohkem p\u00e4ikesevalgust hajub tagasi kosmosesse.<\/p>\n
Veepilved saavad kaduda kahel moel: vihmasajuga v\u00f5i aurustudes. Kui nende kahe protsessi juures midagi muutub, v\u00f5ivad pilvede paksus ja hulk muutuda. Pilvede paksuse ja hulga muutuste ulatus on endiselt ebaselge. \u00d5husaasteosakeste kliimat jahutav m\u00f5ju v\u00f5ib olla l\u00e4bi pilvede hulga suurendamise ja pilvede paksemaks muutmise palju tugevam, kui t\u00e4nane k\u00f5ige t\u00f5en\u00e4olisem hinnang n\u00e4itab.<\/p>\n
J\u00e4\u00e4pilvede tekkeks on vaja teistsuguseid \u00f5husaasteosakesi. Ilma osakesteta tekivad j\u00e4\u00e4kristallid atmosf\u00e4\u00e4ris vedelas faasis pilvepiiskadest alles umbes -40 \u00b0C juures. Nii looduslik tolm kui ka teatud inimtekkelised \u00f5husaasteosakesed aitavad tekitada j\u00e4\u00e4kristalle soojematel temperatuuridel. Inimtekkelise saaste t\u00f5ttu v\u00f5ib seet\u00f5ttu rohkem vett lumena alla sadada ja pilvi j\u00e4\u00e4b v\u00e4hemaks. Selle arvelt j\u00f5uab rohkem p\u00e4ikesevalgust aluspinnani ja sel v\u00f5ib olla kliimat soojendav m\u00f5ju.<\/p>\n
Kas saame juba praegu v\u00e4hemalt \u00f6elda, kas \u00f5husaasteosakeste kogum\u00f5ju on kliimat jahutav v\u00f5i soojendav?<\/p>\n
\u00d5husaasteosakeste summaarne m\u00f5ju on kliimat jahutav. Valitsustevahelise Kliimamuutuste Paneeli (IPCC) ts\u00fckliline hindamisraport v\u00f5tab olulised t\u00f5endid iga kuue-seitsme aasta tagant kokku. Praeguse teadmise j\u00e4rgi kompenseerib \u00f5husaasteosakeste jahutav m\u00f5ju k\u00f5ige t\u00f5en\u00e4olisemalt umbes \u00fche kolmandiku inimtekkeliste kasvuhoonegaaside soojendavast m\u00f5just.<\/p>\n
Samas on v\u00e4ike v\u00f5imalus, et just sellesama pilvede paksemaks ja ulatuslikumaks muutumise kaudu tasakaalustavad saasteosakesed kasvuhoonegaaside soojendavast m\u00f5just isegi veidi enam kui poole.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3126265hea3ct24.jpg\"\/)
Tartu \u00dclikool kliimaf\u00fc\u00fcsika kaasprofessor Velle Toll. Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n
Valisime uurimiseks just \u00f5husaasteosakeste kliimat tugevalt jahutava m\u00f5ju v\u00f5imalikkuse, kuna seda on v\u00e4he uuritud, kuid see k\u00e4tkeb endas suurt riski. Kui oleme \u00f5husaasteosakeste kliimat jahutava m\u00f5ju tugevust alahinnanud, t\u00e4hendaks see, et Maa kliima on inimtekkeliste kasvuhoonegaaside suhtes tundlikum ja planeet soojeneb tulevikus seni arvatust kiiremini.<\/p>\n
Meie h\u00fcpoteesid pole vastuolus t\u00e4nase parima teadusliku hinnanguga, kuid asuvad selle hinnangu \u00fches servas.<\/p>\n
Kuidas peaksid inimesed neid t\u00f5en\u00e4osusi enda jaoks lahti m\u00f5testama? Mina isiklikult lotopiletit ei ostaks, kui v\u00f5iduv\u00f5imalus on viis protsenti, ent kindlasti on ka riskialtimaid inimesi.<\/p>\n
Kliimaprognoosid on kliimapoliitika kujundamise nurgakivi ja kliimaprognoosidel on suur sotsiaalmajanduslik v\u00e4\u00e4rtus. Teaduslikult on v\u00e4ga selge, et \u00fcle 90 protsendi juba toimunud soojenemisest on inimtekkeline, samas ei tea me t\u00e4pselt, kui ulatuslikeks kliimamuutused kujunevad isegi konkreetsete inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkoguste korral. Mingi kindla fossiilk\u00fctuse kasutuse juures ei tea me t\u00e4pselt, kui tugeva soojenemise see esile kutsub, vaid teame, kuhu vahemikku soojenemise ulatus j\u00e4\u00e4b.<\/p>\n
Praegusel kursil j\u00e4tkates soojeneb globaalne kliima sajandi l\u00f5puks ligikaudu kolm kraadi. \u00d5igem oleks aga \u00f6elda, et soojenemine j\u00e4\u00e4b kahe ja nelja kraadi vahele ca 90-protsendilise t\u00f5en\u00e4osusega.<\/p>\n
\u00dcritate sedasorti m\u00e4\u00e4ramatust v\u00e4hendada, uurides miljoneid tehastega seotud andmepunkte, mida on teie varasemast samalaadsetest uuringute umbes kolme suurusj\u00e4rgu v\u00f5rra rohkem. Milliseid meetodeid ja v\u00f5tteid te selleks kasutate?<\/p>\n
Ausalt \u00f6eldes on see siiani suuresti olnud mahukas k\u00e4sit\u00f6\u00f6. Oleme kasutanud NASA satelliidiandmeid, mis on Ameerika maksumaksja toel vabalt k\u00e4ttesaadavad ja olnud pikka aega kliimauuringute alustalaks. N\u00fc\u00fcd on meil j\u00e4rjest rohkem ka Euroopa satelliitide m\u00f5\u00f5tmisi.<\/p>\n
Lihtsustatult vaatasime pilvepilte, mis toovad esile inimsilmale n\u00e4htamatu info. Oleme k\u00e4sitsi \u00e4ra m\u00e4rkinud juhtumid, kus n\u00e4eme tehase juures anomaaliat. N\u00fc\u00fcd liigume protsesside automatiseerimise juurde.<\/p>\n
Esiteks on meil kvaliteetsed andmed tuule kohta ja saame arvutada, kuhu tuul \u00f5husaastet kannab. Tuvastame seej\u00e4rel erinevate algoritmide abil, kas seal oli teistsuguste omadustega pilvi, v\u00f5rreldes \u00fcmbritseva puhtama alaga. Kuna inimsilm suudab tuvastada korstnate juures h\u00e4iritusi pilvede omadustes, oleme liikunud ka masin\u00f5ppe meetodite poole. Eelnevalt loodud andmebaasid saavad olema treeningandmeteks masin\u00f5ppemudelitele, et tuvastada miljoneid sarnaseid pilvepilte, kus inimtegevuse t\u00f5ttu esinevad anomaaliad.<\/p>\n
Olen kiuslik, aga milliseid arvutusv\u00f5imsusi selle jaoks tarvis on ehk kui suuri s\u00fc\u00fcmepiinu peate te selle t\u00f5ttu \u00f5hkupaiskuva CO2 p\u00e4rast tundma?<\/p>\n
Suurandmete t\u00f6\u00f6tlemiseks tarvilikud arvutusv\u00f5imsused on t\u00f5esti m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsed. N\u00e4iteks ulatub ainu\u00fcksi \u00fche NASA satelliidi andmestik petabaitideni, mist\u00f5ttu on ka selle anal\u00fc\u00fcsi elektrikulu t\u00e4iesti arvestav. Meie projekti muudab aga ainulaadseks see, et me ei kasuta andmete l\u00e4bihekseldamiseks lihtsat j\u00f5umeetodit, vaid sama Amazoni arvutuspilve, kus andmed asuvad. Me ei liiguta seel\u00e4bi petabaitide jagu andmeid, vaid rendime arvutusv\u00f5imsust sealsamas andmete l\u00e4hedal ja loeme seda v\u00e4ikest andmete alamhulka, mida meil parasjagu vaja l\u00e4heb.<\/p>\n
Keskkonnajalaj\u00e4ljele tuleb m\u00f5elda aga sellegipoolest. See on suurandmetega t\u00f6\u00f6tamise paratamatu osa, t\u00e4pselt nagu laborit\u00f6\u00f6s peab arvestama seadmete ja infrastruktuuri m\u00f5juga.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3126295h9975t24.jpg\"\/)
Tartu \u00dclikool kliimaf\u00fc\u00fcsika kaasprofessor Velle Toll. Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n
Granditaotlust arvustanud teadlased ja ka te ise olete v\u00e4lja toonud, et olemuslikult on projektis olulisel kohal avatud teadus. Mida see endast t\u00e4psemalt k\u00e4tkeb?<\/p>\n
\u00dcksikute tehaste ja laevade kasutamisest loomulike eksperimentidena on kliimauuringutes kujunemas t\u00e4iesti eraldiseisev uurimissuund. Meie esimeste avastuste j\u00e4rel hakkasid samas suunas liikuma ka teised t\u00f6\u00f6r\u00fchmad. \u00dcritame luua selle uurimissuuna kogukonna jaoks platvormi, mis toob kokku tarkvaralised lahendused, andmed ja meetodid, et teadussuuna inimesed saaksid lihtsamalt koost\u00f6\u00f6d teha.<\/p>\n
Uued r\u00fchmad saaksid liituda p\u00e4evade v\u00f5i isegi tundidega, mitte n\u00e4dalate v\u00f5i kuudega. See oleks v\u00f5imalikult avatud teadus, kus kogukond hakkaks ise platvormi panustama ja areneks omavaheline koost\u00f6\u00f6.<\/p>\n
Need on \u00fcllad eesm\u00e4rgid. Kui palju m\u00f5tlete selle peale, et nende eksperimentide k\u00e4igus tekkivad andmestikud ja anal\u00fc\u00fcsid on kahese kasutusega ehk nende p\u00f5hjal v\u00f5idakse \u00fchel p\u00e4eval \u00f5igustada kliima sihilikku muutmist? Vaadates kontrollitud eksperimentidele j\u00e4rgnenud meediareaktsioone, on \u00fchiskonna laiem suhtumine skeptiline v\u00f5i vaenulik.<\/p>\n
Meie tulemused on kaudselt olulised ka kliimainseneeria ja kliima tahtliku jahutamise v\u00f5imalikkuse hindamiseks. Kuna meie ambitsioon on avatud teadus, on k\u00f5ik avalik. Kuidas neid tulemusi kasutatakse, s\u00f5ltub suuresti ka kasutajate eetikast ja otsustest. Me ise oma uuringutes kliima tahtlikule jahutamisele ei keskendu, vaid t\u00e4psustame inimtegevuse kliimam\u00f5ju tugevust.<\/p>\n
Kliimainseneeriaga on seotud rida eetilisi k\u00fcsimusi. Rahvusvahelisel tasandil leiab nii neid, kelle arvates on sellised uuringud h\u00e4davajalikud, kui ka neid, kes \u00fctlevad, et juba uurimine ise on riskantne. Valdavalt taanduvad eetilised dilemmad sellele, et isegi kui suudame kliimat tahtlikult jahutada, v\u00f5ib see t\u00e4helepanu kasvuhoonegaaside heitkoguste kiirelt v\u00e4hendamiselt eemale viia ja kliima tahtliku jahutamisega v\u00f5ivad kaasneda soovimatud k\u00f5rvalm\u00f5jud, n\u00e4iteks muutused sadememustrites v\u00f5i \u00f5huringluses.<\/p>\n
On n\u00e4iteks leitud, et muutes teatud Atlandi ookeani piirkondades pilvi heledamaks, v\u00f5ib Amazonase vihmamets suuresti h\u00e4vida. Eestis on seni nende teemade \u00fcle v\u00e4he arutletud, kuid tegelikult oleks vaja ka neid eetilisi ja loodusteaduslikke k\u00fcsimusi lahata.<\/p>\n
J\u00f5uame taas t\u00f5demuseni, et kliima on \u00e4\u00e4retult keeruline s\u00fcsteem. Teie enda vaate kohaselt on aga kliimamuutuse leevendamiseks sobivad meetmed v\u00f5rdlemisi lihtlabased, n\u00e4iteks soojustades hooneid v\u00f5i v\u00e4hendada tarbimist. Kas kliimamuutuse pidurdamine on endiselt teadusk\u00fcsimus v\u00f5i peaksime seda n\u00e4gema rohkem sotsiaalmajandusliku k\u00fcsimusena?<\/p>\n
Kliimamuutuste probleemide lahendamiseks on vaja erialade\u00fclest koost\u00f6\u00f6d. Teadlased on v\u00e4lja pakkunud erinevaid tehnoloogilisi ja sotsiaalmajanduslikke lahendusi, mille rakendamises pole aga \u00f5nnestunud liiga h\u00e4sti rahvusvahelisel tasemel kokku leppida. Palju on seega kinni teadmiste otsustajateni viimises, et heitkoguseid on kasulikum hakata juba t\u00e4na kiiremini v\u00e4hendada. Tehnoloogia arendamise vajadust ei saa samas alahinnata. N\u00e4iteks \u00fcleminekul taastuvenergeetikale on vaja lahendusi skaleerida.<\/p>\n
Kliimamuutuste peatamiseks peame viima kasvuhoonegaaside heitkogused nulli, loobuma fossiilk\u00fctuste kasutusest ja siis peame elama k\u00e4tte j\u00f5udnud muutunud kliimas. Teadlased on \u00fchel meelel: kui tahame, et paljudes piirkondades oleks ka tulevikus v\u00f5imalik h\u00e4sti elada, peame heitkoguseid v\u00e4hendama senisest tunduvalt kiiremini.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3126262h5f65t24.jpg\"\/)
Tartu \u00dclikool kliimaf\u00fc\u00fcsika kaasprofessor Velle Toll. Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n
Primaarenergia tootmine ja tarbimine ei saa samamoodi edasi kasvada. See t\u00e4hendab v\u00f5rreldes fossiilk\u00fctuste kasutust maksimeeriva globaalse stsenaariumiga v\u00e4iksemat majanduskasvu, aga ainult juhul, kui me ei arvesta tugevama soojenemise negatiivset m\u00f5ju majandusele. Kliimamuutuste m\u00f5ju majandusele arvesse v\u00f5ttes on leitud, et ka majanduslikult on oluliselt kasulikum investeerida heitkoguste v\u00e4hendamisse. K\u00fcsimus on konfliktis l\u00fchiajalise valimists\u00fckli ja pikaajaliselt kasulike otsuste vahel.<\/p>\n
Kui vaadata COP30-i tulemusi, siis v\u00e4ga palju uusi siduvaid lubadusi ei lisandunud ja maailm liigub endiselt kolmekraadise soojenemise kursil. Kuidas te kliimateadlasena sellele vaatate: kas olete endiselt optimistlik, hakkate heituma v\u00f5i teete lihtsalt oma t\u00f6\u00f6d ja loodate, et faktid teevad \u00fchel p\u00e4eval oma t\u00f6\u00f6?<\/p>\n
Inimesena tekitab t\u00e4nane kliimamuutuste kurss minus muret inimkonna tuleviku p\u00e4rast. \u00dche v\u00f5imalusena inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkoguste v\u00e4hendamiseks on arutatud universaalse s\u00fcsinikumaksu \u00fcle, kuid sellele ei ole \u00f5nnestunud laialdast toetust leida. Rahvusvaheliselt on suudetud kokku leppida riiklikult kindlaksm\u00e4\u00e4ratud panustel p\u00f5hinevas poliitikas.<\/p>\n
See on olnud selles suhtes t\u00f5hus, et heitkoguste kasvutempo on kahanenud ja loodetavasti j\u00f5uame varsti platoole ning heitkogused hakkavad kahanema. Kliimamuutused aga s\u00fcvenevad seni, kuni inimtegevus enam atmosf\u00e4\u00e4ri kasvuhoonegaase juurde ei lisa ehk netoheide j\u00f5uab nulli.<\/p>\n
Praegu pole piisavalt kiiret \u00fcleilmset heitkoguste kahanemist n\u00e4ha. See t\u00e4hendab, et globaalne keskmine temperatuur v\u00f5ib sajandi l\u00f5puks kerkida ligi kolm kraadi. Paljudes piirkondades pole v\u00f5imalik sellisel juhul edukalt elada. Ka kliimamuutuste otseste kahjulike m\u00f5judega v\u00e4hem pihta saavad piirkonnad, nagu Eesti, peavad kliimamuutusega j\u00e4rjest rohkem arvestama ja kliimamuutustega kohanema. Lisaks kohapealsete kliimatingimuste muutustega arvestamisele peame m\u00f5tlema globaalselt. Kui teatud piirkondades pole v\u00f5imalik enam elada, m\u00f5jutab see ka meid.<\/p>\n
Kliimamuutuste kahjulike m\u00f5jude v\u00e4hendamiseks peame juba t\u00e4na valmistuma eesootavateks kliimamuutusteks. Rajatavat infrastruktuuri kasutame ju tulevikukliimas, mitte minevikus. Heitkoguste v\u00e4hendamise ambitsiooni t\u00f5stmine on t\u00e4htsam kui kunagi varem. Teisalt peame olema realistlikud ja investeerima ka kliimamuutustega kohanemisse. See v\u00e4ljakutse peaks olema kainestav ja motiveeriv, mitte heidutav.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3126274h6fedt24.jpg\"\/)
Tartu \u00dclikool kliimaf\u00fc\u00fcsika kaasprofessor Velle Toll. Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n
Millised on Eestis kliimateadlaste ja poliitikute suhted? Munitsipaaltasandil saadakse juba aru, et sadevees\u00fcsteeme tuleb suuremalt ehitada v\u00f5i rajada vihmapeenraid, aga kas riiklikus kliimapoliitikas j\u00f5uab ekspertiis sinna kuhu vaja, kui vaatame kasv\u00f5i LULUCF-i \u00fcmber toimuvat?<\/p>\n
Teadlasi kutsutakse j\u00e4rjest rohkem laua taha ja kaasamisprotsess on k\u00e4ivitunud. Tajun aga, et teadlaste kaasamine pole olnud piisavalt sisuline. Esimene samm on tehtud, kuid on arenguruumi, et teadlaste ja ekspertide kaasamine muutuks sisulisemaks nii sisendi k\u00fcsimise kui ka sellega arvestamise suhtes.<\/p>\n
Kui pikk see Eesti kliimateadlaste pink \u00fcldse on? Kliimat ja ilma puudutavaid uudiseid kirjutades saame ajakirjanikena loota enam-v\u00e4hem viiele eksperdile, kellest kaks hoiavad end selle maailmaga kursis nende vanusele vaadates pigem sisemisest p\u00f5lemisest.<\/p>\n
Kliimauuringud on Eestis arenev valdkond ja inimesi on praegu veel liiga v\u00e4he. Inimtegevuse kliimam\u00f5ju polegi varem Eestis uuritud. K\u00e4isin ise j\u00e4reldoktorantuuris Inglismaal Readingi \u00fclikoolis, mis on maailma juhtiv kliimauuringute keskus, kus oli v\u00f5imalus erineva ekspertiisiga teadlastelt \u00f5ppida.<\/p>\n
Eestis on puudus kliimauuringutele keskenduvatest majandusteadlastest ja sotsiaalteadlastest \u00fcldisemalt. Kliimamuutuste leevendamisega ja kohanemisega seotult on hulgaliselt sotsiaalteaduslikke uurimisk\u00fcsimusi. Riik v\u00f5iks selliste strateegiliselt t\u00e4htsate teadusvaldkondade kiiremat v\u00e4ljakujunemist rohkem toetada. Kuna \u00fchiskondlik vajadus on juba praegu terav, ei aita, kui teadmine kujuneb v\u00e4lja 10\u201315 aasta p\u00e4rast. Peaksime tegema rohkem koost\u00f6\u00f6d ka v\u00e4listeadlaste ja -ekspertidega.<\/p>\n
Hiljuti valiti teid Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liikmeks, kuigi teie doktorikraadi kaitsmisest on m\u00f6\u00f6das k\u00fcmmekond aastat. Kui h\u00e4sti suudate v\u00e4ljakujunenud teadlasena endiselt m\u00f5ista, mis noortele korda l\u00e4heb v\u00f5i kus neil king pigistab?<\/p>\n
Kaitsesin doktorikraadi t\u00f5esti aastal 2016, aga teadlase karj\u00e4\u00e4rimudelis on \u00fcleminek noorteadlasest edasij\u00f5udnuks \u00fcpris keeruline. N\u00e4iteks ERC grandi puhul on s\u00fcsteemis vahesamm v\u00e4ljakujunenud teadlase grandi n\u00e4ol, aga Eesti Teadusagentuuri personaalse uurimistoetuse grantidel sellist vahesammu pole.<\/p>\n
L\u00e4biv projektip\u00f5hisus, kus nooremad teadlased peavad k\u00fcllaltki varakult konkureerima kogenumate kolleegidega, j\u00e4relkasvu ei taga. Lisaks riikliku teadusrahastuse s\u00fcsteemile on j\u00e4relkasvu tagamisel olulised muidugi ka \u00fclikoolide karj\u00e4\u00e4rimudelid ja \u00fclikoolide sisuline toetus oma noorteadlastele.<\/p>\n
Noored on need, kes peavad 5\u201315 aasta p\u00e4rast suurimat rolli kandma. Noorteadlastel l\u00e4heb palju auru praktiliste probleemide lahendamisele oma uurimisgrupi ja uurimissuuna rajamisel. Neil on palju energiat ja motivatsiooni, kuid see v\u00f5ib saada tagasil\u00f6\u00f6ke, kui nende h\u00e4\u00e4lele ei p\u00f6\u00f6rata piisavalt t\u00e4helepanu v\u00f5i seda peetakse ebak\u00fcpseks.<\/p>\n
Just noorteadlased on aga sageli hiljutise v\u00e4liskogemusega ja nende kaudu areneb teaduskultuur. Olukord on juba paranenud, ent loodetavasti arvestatakse noorteadlaste arvamusega \u00fcha rohkem ja laieneb toetus noorteadlastele oma uurimisgrupi ja uurimissuuna rajamiseks.<\/p>\n
Kus te ise ennast viie aasta p\u00e4rast n\u00e4ete ja mis on juhtunud kliimateaduse valdkonnaga Eestis laiemalt?<\/p>\n
ERC projekt annab finantsilise kindluse, v\u00f5imaldab keskenduda ambitsioonikatele h\u00fcpoteesidele ja arendada rahvusvahelist teadusteemat. Teiseks on prioriteet kliimauuringute tugevdamine Tartu \u00dclikoolis ja Eestis laiemalt. Eesm\u00e4rk on, et kliimauuringute valdkond kujuneks Eestis piisavalt tugevaks ega s\u00f5ltuks vaid m\u00f5ne \u00fcksiku inimese energiast. On vaja laduda tugev alusm\u00fc\u00fcr, et kliimauuringud oleksid meil siinmail j\u00e4tkusuutlikud.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Viis m\u00f5tet Velle Tollilt: Eesti talved on juba muutunud. S\u00f5ltuvalt piirkonnast kaob p\u00fcsiv lumikate varasemast 10\u201330 p\u00e4eva varem,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":73865,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[28142,26,27,37,33,35,8658,34,36,31,32,15636,21,14092,37349,37347,28,29,18676,37350,19,37348,37351,25,2424,23,24,22,20,25324,30],"class_list":{"0":"post-73864","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-aerosoolid","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-erc","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-globaalne-soojenemine","20":"tag-headlines","21":"tag-kasvuhoonegaasid","22":"tag-kliimaprognoos","23":"tag-kliimateadus","24":"tag-latest-news","25":"tag-latestnews","26":"tag-masinope","27":"tag-mustad-talved","28":"tag-news","29":"tag-ohusaasteosakesed","30":"tag-pilvefuusika","31":"tag-populaarseimad-lood","32":"tag-tartu-ulikool","33":"tag-top-stories","34":"tag-topstories","35":"tag-uldised-uudised","36":"tag-uudised","37":"tag-velle-toll","38":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115803217203521050","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/73864","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=73864"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/73864\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/73865"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=73864"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=73864"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=73864"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}