Erinevalt meestest ei p\u00f5hjusta alla 65-aastaste naiste s\u00fcdameinfarkti enamasti veresoonte lupjumine, vaid seni alahinnatud tervisemured, osutab v\u00e4rske uuring.<\/p>\n
Traditsiooniliselt peavad arstid s\u00fcdameinfarkti peas\u00fc\u00fcdlaseks aterotromboosi ehk arterite ummistumist, kus vereh\u00fc\u00fcbed takistavad verevoolu s\u00fcdamesse. Ameerika \u00dchendriikide Mayo kliiniku teadlaste v\u00e4rske anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itab aga, et naiste puhul kehtib see v\u00e4hem kui pooltel juhtudel. T\u00f5demus v\u00f5iks muuta seega oluliselt viisi, kuidas arstid nooremate naiste s\u00fcdamehaigusi diagnoosivad ja ravivad, vahendab Science Alert.<\/a>\u00a0<\/p>\n Teadlased anal\u00fc\u00fcsisid p\u00f5hjalikult ligi 1500 patsiendi haiguslugu ja piltdiagnostika tulemusi. K\u00f5ik uurimisalused olid 65-aastased v\u00f5i nooremad. Tulemused maalisid sugude vahel drastiliselt erineva pildi. Kui meeste puhul oli 75 protsendil juhtudest infarktip\u00f5hjuseks t\u00f5epoolest klassikaline veresoonte lupjumine, siis naistest tingis see infarkti vaid 47 protsendil.<\/p>\n Vale diagnoos v\u00f5ib ravi nurjata<\/p>\n Uuringu \u00fcks autoritest, kardioloog Claire Raphael selgitas, et kui arst m\u00f5istab infarkti algp\u00f5hjust valesti, v\u00f5ib ta m\u00e4\u00e4rata ravi, mis on v\u00e4hem t\u00f5hus v\u00f5i patsiendile isegi kahjulik.<\/p>\n Naiste puhul oli enam kui kolmandikul juhtudest kurjajuureks hoopis olukord, kus s\u00fcda vajas rohkem hapnikku, kui keha suutis pakkuda. Seda nimetatakse sekundaarseks m\u00fcokardiinfarktiks (SSDM). See tekib sageli muude terviseprobleemide t\u00f5ttu, n\u00e4iteks aneemia v\u00f5i raske infektsiooni tagaj\u00e4rjel.<\/p>\n Teise olulise p\u00f5hjusena t\u00f5i t\u00f6\u00f6r\u00fchm v\u00e4lja spontaanse koronaararteri dissektsiooni (SCAD). Sellisel juhul tekib veresoone siseseina rebend ja veri koguneb seina kihtide vahele, surudes veresoone kinni. Naistel esines seda ohtlikku seisundit ligi kuus korda sagedamini kui meestel.<\/p>\n T\u00f6\u00f6r\u00fchm leidis, et varem liigitasid arstid paljud sellised juhtumid ekslikult tavaliseks veresoonte lupjumiseks. See t\u00e4hendab, et patsiendid ei pruukinud saada j\u00e4rgmise ataki ennetamiseks parimat v\u00f5imalikku ravi.<\/p>\n Praegused riskitestid veavad alt<\/p>\n Uuring paljastas murettekitava t\u00f5siasja ka praeguste s\u00f5eluuringute kohta. Ameerikas laialdaselt kasutatav riskikalkulaator (ASCVD skoor), mis peaks ennustama s\u00fcdamehaiguste ohtu, ei suuda tuvastada suurt osa riskir\u00fchma kuuluvatest inimestest.<\/p>\n Anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itas, et 45 protsenti patsientidest, kes said oma esimese infarkti, oleksid vaid kaks p\u00e4eva varem liigitatud madalasse v\u00f5i piiripealsesse riskir\u00fchma. See viitab vajadusele vaadata \u00fcle kriteeriumid, mille alusel arstid ohtu hindavad. Kardioloog Rajiv Gulati s\u00f5nul peavad arstid olema teadlikumad seisunditest nagu veresoone rebenemine v\u00f5i stressist tulenevad vallandajad, eriti nooremate naiste puhul.<\/p>\n Teadlased loodavad, et teadlikkuse t\u00f5stmine teistest infarktip\u00f5hjustest peale veresoonte lupjumise aitab tulevikus elusid p\u00e4\u00e4sta. Infarkti t\u00e4pse tekkep\u00f5hjuse m\u00f5istmine m\u00e4\u00e4rab sageli selle, kas inimene paraneb t\u00e4ielikult v\u00f5i tabab teda haigus uuesti.<\/p>\n