Rita R\u00e4tsepp r\u00e4\u00e4kis Vikerraadios sarjas “Armukelm” ps\u00fchholoogi rolli m\u00e4ngimisest ja t\u00f5des, et olles 20 aastat p\u00e4riselt ps\u00fchholoogi t\u00f6\u00f6d teinud, tajub ta, et aja- ja m\u00fcratempo on teinud inimese olemise v\u00e4ga hapraks. Ps\u00fchholoogi s\u00f5nul peaksime oma tegevuste tempot aeglustama, rohkem pause v\u00f5tma ja oma elu m\u00f5testama.<\/p>\n
Ps\u00fchholoog Rita R\u00e4tsepp m\u00e4ngis ps\u00fchholoogi telesarjas “Armukelm”. “K\u00e4isin sarja castingul (\u00a0telesarja n\u00e4itlejate valimine-toim.) ja seal oli ka teisi n\u00e4itlejaid, kes sellele rollile kandideerisid, aga re\u017eiss\u00f6\u00f6r Tambet Tuisk koos meeskonnaga leidis, et mina sobin k\u00f5ige paremini. Tegin oma rolli korralikult \u00e4ra ja siis Tambet hakkas mulle k\u00fcsimusi esitama ja mina ps\u00fchholoogina vastasin talle,” meenutas n\u00e4itleja ja ps\u00fchholoog Rita R\u00e4tsepp sarja v\u00f5ttep\u00e4evi. “Ma selles sarjas m\u00e4ngides istusingi reaalselt kahe tooli peal.”<\/p>\n
Ps\u00fchholoogi karj\u00e4\u00e4ri jooksul R\u00e4tsepp kelmide teemaga kokku puutunud ei ole. “Kelmid on l\u00e4inud ka osavamaks, t\u00e4na tegelevad sellega juba terved grupeeringud, neil on ees ps\u00fchholoogilised stsenaariumid ja meil on ka tehisaru, kes t\u00e4na juba teksti r\u00e4\u00e4gib. Meedia v\u00f5imendumine on seda teemat rohkem fookusesse toonud,” selgitas R\u00e4tsepp.<\/p>\n
“Petturid kasutavad palju ps\u00fchholoogilisi v\u00f5tteid, nad ei r\u00fcnda mitte inimese m\u00f5istust, vaid inimese emotsiooni. Mille peale kelmid palju m\u00e4ngivad, on kiirus. Nii kui inimene m\u00f5tlema hakkab, v\u00f5tab aju otsmikusagar m\u00f5tlemise \u00fcle ja sa oled juba kadunud klient. Teine, millele kelmid m\u00e4ngivad, on ohutunne. Mul endal oli hiljuti \u00fcks petuk\u00f5ne, kus ma esimese sekundiga sain aru, et tegemist on pettusega,” t\u00f5des R\u00e4tsepp.<\/p>\n
Armukelmid pakuvad inimesele midagi, mis tal on puudu. “N\u00e4iteks turvatunne, l\u00e4hedusetunne, t\u00e4helepanu. Ka pedofiilide puhul \u00f6eldakse, et nad on v\u00e4ga head ps\u00fchholoogid.”<\/p>\n
“Alusta sellest, et sea oma kontole madalad limiidid v\u00f5i lase endale saata teavitused, kui sulle on laekunud raha ja kui su kontolt raha maha on l\u00e4inud,” s\u00f5nas R\u00e4tsepp, kes on ps\u00fchholoogi t\u00f6\u00f6d teinud \u00fcle 20 aasta.<\/p>\n
Selle aja jooksul on muutunud ka teemad, millega ta ps\u00fchholoogina on tegelenud. “Mingil hetkel tahtsid k\u00f5ik ATH diagnoosi saada, t\u00e4na on palju \u00e4revush\u00e4ireid ja ka paanikahoogusid. Noorte puhul on teemaks motivatsioonipuudus, elu on niiv\u00f5rd mugav, mitte miski enam ei eruta, k\u00f5ik on nii lihtsalt k\u00e4ttesaadav. Aja- ja m\u00fcratempo on teinud inimese olemise v\u00e4ga hapraks. Inimesed peaksid rohkem aeglustuma, rohkem pause v\u00f5tma, m\u00f5testama. Noorel peakski olema rohkem igav. Aga eks see ole praeguse aja paratamatus.”<\/p>\n
Ps\u00fchholoogi s\u00f5nul on ta seda juba ammu \u00f6elnud, et vaimse tervise probleemid on v\u00e4ga tihti seotud liiga mugava elu ja v\u00e4hese f\u00fc\u00fcsilise liikumisega. “Tohutu taustam\u00fcra v\u00e4sitab j\u00e4lle n\u00e4rvis\u00fcsteemi. Need on alustalad, millega tuleks tegeleda.”<\/p>\n
R\u00e4tseppa s\u00f5nul on inimene praegu oma evolutsioonilises arengus sellises seisus, kus t\u00f6\u00f6 on kolinud p\u00e4he ja meie pea pole sellise olukorraga harjunud. “Vanasti oli \u00fclekaalus f\u00fc\u00fcsiline t\u00f6\u00f6. Inimene peab \u00f5ppima teadlikult leiba luusse laskma ehk pause v\u00f5tma. \u00c4\u00e4rmiselt oluline on unerutiin.”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Rita R\u00e4tsepp r\u00e4\u00e4kis Vikerraadios sarjas “Armukelm” ps\u00fchholoogi rolli m\u00e4ngimisest ja t\u00f5des, et olles 20 aastat p\u00e4riselt ps\u00fchholoogi t\u00f6\u00f6d…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":73893,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[34045,37,33,35,173,34,36,8361,140,9905,18376],"class_list":{"0":"post-73892","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-armukelm","9":"tag-ee","10":"tag-eesti","11":"tag-eesti-keel","12":"tag-entertainment","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-kelmid","16":"tag-meelelahutus","17":"tag-rita-ratsepp","18":"tag-telefonipettused"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115803331187270732","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/73892","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=73892"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/73892\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/73893"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=73892"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=73892"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=73892"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}