Kui Soome ettev\u00f5te Elisa koos Soome transpordi- ja kommunikatsiooniameti Traficomiga sai oma spoofing’u-vastase leiutise eest Euroopa kuritegevuse ennetamise auhinna, tekkis Eesti Elisa klientidel k\u00fcsimus, kas sama s\u00fcsteem on kasutusel ka Eestis ning kui jah, siis miks petuk\u00f5ned ikka toimuda saavad.<\/p>\n
Elisa esindaja kinnitusel on sama auhinnatud s\u00fcsteem kasutusel ka Eesti suurimas kolmes telekomiettev\u00f5ttes, kuid riikide l\u00e4henemine on olnud erinev, mist\u00f5ttu sai v\u00f5ltsnumbrite takistamine t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral v\u00f5imalikuks alles kuu aega tagasi.<\/p>\n
“Soomes kehtestati petuk\u00f5nede vastane lahendus riikliku kohustusena ning k\u00f5ik operaatorid liitusid sellega korraga,” lausus Elisa suhtekorraldaja Gloria Sibold.<\/p>\n
“Eestis on t\u00e4na k\u00f5igil kolmel suuremal operaatoril lisatud v\u00f5ltsitud k\u00f5nede tuvastamise kontroll enda v\u00e4lisk\u00f5ne\u00fchendustel. Kuid kuna kolmas operaator \u2013 Tele2 \u2013 liitus sellega alles k\u00e4esoleva aasta l\u00f5pus, oli enne sellev\u00f5rra keerulisem koost\u00f6\u00f6s petuk\u00f5nesid tuvastada ja takistada,” r\u00e4\u00e4kis Sibold.<\/p>\n
Sibold lisas ka, et sellest olenemata pole lahendused andnud hetkel sajaprotsendilist efektiivsust, sest k\u00f5nesid v\u00f5ib Eestisse tulla ka l\u00e4bi v\u00e4iksemate operaatorite k\u00f5ne\u00fchenduste, kes pole spoof’imise vastaseid meetmeid kasutusele v\u00f5tnud.<\/p>\n
“Need kuus operaatorit on saanud loa tarbijakaitse ja tehnilise j\u00e4relevalve ametilt ehk nad on riigi poolt lubatud sideteenuste pakkujad Eestis. Neile on antud v\u00e4lja ka mobiilinumbreid, kuid reaalne mobiiliv\u00f5rk neil puudub,” s\u00f5nas Sibold.<\/p>\n
Riigipoolset suuremat reguleerimist Elisa tegelikult ei soovi, k\u00fcll aga suurema j\u00f5u\u00f5la andmist politseile.<\/p>\n
“Hetkel teeme koost\u00f6\u00f6d nii infotehnoloogia liidu, RIA, pangaliidu kui ka CERT-iga ja ei n\u00e4e, et regulatsioonidest oleks rohkem kasu. Operaatorid ise on v\u00e4ga huvitatud oma klientide kaitsmisest. Mida saab ehk riik rohkem teha, on suunata rohkem ressurssi politseile, sest uusi petuskeeme tuleb alati juurde ja oluline on selle kuritegevusega v\u00f5idelda,” lausus Sibold.<\/p>\n
Tele2: v\u00f5ltsnumbrid on vaid v\u00e4ike osa petuskeemidest<\/p>\n
Tele2 sai kolmest suurest Eesti sideoperaatorist viimasena v\u00f5ltsnumbrite vastase s\u00fcsteemi valmis \u2013 alles novembris.<\/p>\n
“See v\u00f5ttis kaua aega, sest eeldas tehnilist lahendust operaatorite vahel, kuidas see filters\u00fcsteem v\u00f5rgus \u00fcles ehitatakse \u2013 see ei ole lihtne s\u00fcsteem. Operaatorite siseselt on see lahendus juba ammu t\u00f6\u00f6s, k\u00fcsimus oli operaatoritevahelistes k\u00f5nedes,” \u00fctles Tele2 juht Margus N\u00f5lvak selgituseks, miks neil turvas\u00fcsteemi kasutuselev\u00f5tmine venis.<\/p>\n
N\u00f5lvak on seisukohal, et numbrite v\u00f5ltsimise takistamine on v\u00e4ga suur asi, mille kolm suurt operaatorit on \u00e4ra teinud, kuid kui ka \u00fclej\u00e4\u00e4nud kuus telekomi liituks selle s\u00fcsteemiga, oleks see veel samm edasi.<\/p>\n
“Siis oleks numbrite v\u00f5ltsimine t\u00e4ielikult k\u00f5rvaldatud. T\u00e4na ta ei ole, sest \u00fclej\u00e4\u00e4nud kuus on k\u00fcll v\u00e4iksed, aga kurjategijad on nutikad ja leiavad augud,” lausus N\u00f5lvak.<\/p>\n
N\u00f5lvak r\u00f5hutas, et spoof’imise peatamine ei peata ka petuk\u00f5nede tegemist tervikuna.<\/p>\n
“V\u00f5ib-olla on \u00fcldsuses arusaamine, et kui telekomid selle asja \u00e4ra teevad, siis rohkem petuk\u00f5nesid ei ole, aga see ei vasta t\u00f5ele. Siin peaks avalikkusele andma selge s\u00f5numi: tehnilised lahendused kindlasti aitavad, aga kas nad peatavad pettused l\u00f5puni? Ei peata. Kas petturid leiavad endale pidevalt uusi lahendusi? Muidugi leiavad,” lausus N\u00f5lvak.<\/p>\n
K\u00fcsimusele, kas riik peaks n\u00f5udma sarnaselt Soomega spoof’imise-vastase tehnoloogia kasutamist k\u00f5igilt operaatoritelt, vastas N\u00f5lvak, et kui see seadusesse panna, siis eks see sammu edasi viiks, aga see ei peataks k\u00f5iki petuk\u00f5nesid, sest v\u00e4ga paljud petuk\u00f5ned tehakse t\u00e4na juba legaalselt.<\/p>\n
“Meil on Eestis ka 14 sideoperaatorit, kes v\u00e4ljastavad lauanumbreid. V\u00e4ga paljud k\u00f5ned tulevadki Eesti numbritelt ja helistavad eestlased, kes esinevad kellegi teisena,” s\u00f5nas N\u00f5lvak.<\/p>\n
N\u00f5lvak r\u00e4\u00e4kis, et operaatorid teevad riigiga koost\u00f6\u00f6d infotehnoloogia liidu kaudu ning neil on ka head kontaktid pankadega t\u00e4nu pangaliidule. Pankadega on arutatud, kas k\u00f5ik maksed peaksid olema ikka v\u00e4lkmaksed v\u00f5i peaks teatud summast alates olema v\u00f5imalus \u00fclekanne tagasi p\u00f6\u00f6rata.<\/p>\n
“See teeb aga \u00fclekanded aeglaseks. Kuid v\u00f5ib-olla peaksimegi liikuma tagasi aega, kus tehnoloogiline v\u00f5imekus on aeglasem ja mitmeti autenditav. See teeb elu turvaliseks, aga ebamugavaks. Turvalisus on nii telekomidel kui ka pankadel suures fookuses, kuid regulatsioon \u00fcksi ei aita. Telekomid muretsevad oma klientide turvalisuse p\u00e4rast ja teenus peab olema turvaline,” s\u00f5nas N\u00f5lvak.<\/p>\n
Pakosta: Eestis tehti turvameetmed \u00e4ra riigi sunduseta<\/p>\n
Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta \u00fctles, et Eestis on hea ja kiire koost\u00f6\u00f6 operaatoritega, ja kuna seadusemuudatused oleks v\u00f5tnud aega, siis saadi juba mullu kokkuleppele, et operaatorid panevad filtrid peale.<\/p>\n
“Telia ja Elisa said filtrid t\u00f6\u00f6le kiiremini, t\u00e4naseks on ka Tele2 need meetmed rakendanud ja tehnilises m\u00f5ttes on Eesti sidev\u00f5rkudes n\u00fc\u00fcd kasutusel samav\u00e4\u00e4rne kaitse nagu Soomes. Kuid m\u00f6\u00f6nan, et vabatahtlikkuse alusel tegutsemine tekitas olukorra, kus turuosaliste valmisolek polnud alguses \u00fchtlane,” s\u00f5nas Pakosta.<\/p>\n
Pakosta s\u00f5nul on petuk\u00f5nede kliendid ikkagi kolme suure operaatori kliendid, mitte lairiba k\u00fclaseltsi omad.<\/p>\n
“Tele2 on n\u00fc\u00fcd ise t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral ja tublisti \u00fchinenud Soomeski kehtiva t\u00f5rjes\u00fcsteemiga, k\u00f5ige viimasena, ja ilmselt nad mingit vabandust otsivad oma kolmandale kohale. T\u00e4naseks on Eestis vabatahtlikult t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral tehtud see, mis Soomes seaduse alusel sunniga tehti,” lausus Pakosta.<\/p>\n
Eesti soovib Pakosta s\u00f5nul aga teha muudki petuk\u00f5nede tuvastamiseks \u2013 n\u00e4iteks v\u00f5iks olla telefoniekraanil n\u00e4ha, kui k\u00f5ne tuleb k\u00f5nekaardilt.<\/p>\n
“Me vaatame Eestis, mida saab veel teha. Praegu on Eestis ja Soomes \u00fchesugune s\u00fcsteem k\u00e4imas petuk\u00f5nede t\u00f5kestamiseks, aga vaatame ka muid viise, mida Soome pole veel teinud. Alates sellest, et telefonik\u00f5nedel oleks juures teade, et helistatakse k\u00f5nekaardilt \u2013 nii nagu t\u00e4na n\u00e4ete, et helistatakse teile politseist. Samuti on ettev\u00f5tted ja prokuratuur istunud maha ja vaadanud, mida saaks karistus\u00f5iguse puhul teha paremini. Praegu politsei ei reageeri n\u00e4iteks juhtumitele, kus kahju pole veel s\u00fcndinud. See v\u00f5iks hakata toimuma uuel aastal,” r\u00e4\u00e4kis Pakosta.<\/p>\n
HS: spoofing-k\u00f5nede peatamine on Soome telekomi ja riigi koost\u00f6\u00f6 edulugu<\/p>\n