Bioloog Urmas Tartese s\u00f5nul ei t\u00e4henda looduse m\u00f5istmine \u00fcksnes liikide tundmist, vaid oskust n\u00e4ha seoseid inimese, \u00fchiskonna ja keskkonna vahel.<\/p>\n
Vikerraadio saates “\u00d6koskoop” arutles bioloog Urmas Tartes \u00f6koloogilise kirjaoskuse \u00fcle, mis tema hinnangul on t\u00e4nap\u00e4eva \u00fchiskonnas sama oluline kui lugemis- ja kirjutamisoskus. Kui tavap\u00e4rane kirjaoskus t\u00e4hendab t\u00e4htede, s\u00f5nade ja lausete m\u00f5istmist, siis \u00f6koloogiline kirjaoskus t\u00e4hendab oskust aru saada, kes ja mis inimesi \u00fcmbritseb ning kuidas need osad on omavahel seotud.<\/p>\n
“\u00d6koloogilise kirjaoskuse t\u00e4hed on liigid, elupaigad ja protsessid meie \u00fcmber. Aga sellest \u00fcksi ei piisa, vaid oluline on n\u00e4ha nendevahelisi suhteid ja osata ette kujutada, mis juhtub siis, kui midagi muutub,” selgitas Tartes.<\/p>\n
Tema s\u00f5nul v\u00f5ib tunduda, et \u00f6koloogiline kirjaoskus on \u00fchiskonnas ajas v\u00e4henenud. P\u00f5hjuseid on mitu: elu on muutunud kiiremaks ning j\u00e4rjest suurem osa inimestest elab linnades, kus otsene kokkupuude loodusega on piiratud. Kuigi koolis omandatakse sarnane baasharidus, on elukogemus v\u00e4ga erinev v\u00f5rreldes sellega, kui loodus oli igap\u00e4evaselt nii-\u00f6elda k\u00e4e k\u00f5rval.<\/p>\n
“Minu lapsep\u00f5lve huvikool oli vanaema juures maal. Seal sai oma k\u00e4ega katsuda, vahel ka herilaselt n\u00f5elata, n\u00e4ha, kuidas l\u00fcpstakse piima v\u00f5i kasvatatakse kartulit. K\u00f5ik see moodustas terviku,” meenutas Tartes.<\/p>\n
Ta r\u00f5hutas, et \u00f6koloogiline kirjaoskus ei piirdu eluslooduse tundmisega. See eeldab oskust siduda eri teadusvaldkondi ning m\u00f5ista ka inimese k\u00e4itumise ja \u00fchiskondlike otsuste m\u00f5ju loodusele.<\/p>\n
Saates t\u00f5status ka k\u00fcsimus, kas looduse k\u00f5rvalet\u00f5rjumine majandusliku m\u00f5tlemise kasuks v\u00f5ib viia ohtlike tagaj\u00e4rgedeni. Tartese hinnangul on suur osa majandusteooriast kujunenud ajal, mil inimtegevus ei \u00fcletanud Maa \u00f6koloogilist kandev\u00f5imet. See muutus 1970. aastatel, kui inimkonna \u00f6koloogiline jalaj\u00e4lg kasvas planeedi piiridest suuremaks.<\/p>\n
“Keskkonnam\u00f5jusid peeti pikka aega t\u00fc\u00fctuks v\u00e4listeguriks ja loodus oli justkui ammendamatu varamu,” \u00fctles ta. Alles hiljem on hakatud r\u00e4\u00e4kima looduskapitalist ja looduse omaette v\u00e4\u00e4rtusest. See t\u00e4hendab arusaama, et ka teistel liikidel on inimese k\u00f5rval elu\u00f5igus.<\/p>\n
\u00dche n\u00e4itena \u00f6koloogilise kirjaoskuse puuduj\u00e4\u00e4kidest toob Tartes arutelud soometsade \u00fcle. Tema s\u00f5nul on v\u00e4ljend metsade soostumine \u00f6koloogilises m\u00f5ttes sisut\u00fchi, sest soomets ongi \u00fcks metsade p\u00f5hivorme.<\/p>\n
“Kui hakata k\u00fcsima, kuidas soometsa soostada, muutub k\u00fcsimus ise jaburuseks,” m\u00e4rkis ta. Sellised lihtsustatud kujundid v\u00f5ivad tema hinnangul teha loodusele karuteene ning tekitada hirmu olukordades, kus tegelikult p\u00fc\u00fctakse elukeskkonda taastada.<\/p>\n
Tartes selgitas, et looduskaitse on sageli konfliktne just seet\u00f5ttu, et see eeldab inimeste k\u00e4itumise muutmist. “Probleemide ilmnemisel t\u00e4hendab see paratamatult, et keegi peab oma k\u00e4itumist korrigeerima. Seda n\u00e4hakse aga piiranguna,” \u00fctles bioloog.<\/p>\n
Tema hinnangul algab k\u00f5ik haridusest, kuid mitte ainult loodusteaduste tundidest. Oluline on osata seostada bioloogiat matemaatika, f\u00fc\u00fcsika ja \u00fchiskonna\u00f5petusega ning n\u00e4ha loodusseaduste universaalsust. Sama t\u00e4htis on kodune kasvukeskkond ja vahetu looduskogemus: matkarajad ja loodusretked, kus ei minda \u00fcksnes puhkama, vaid m\u00e4rgatakse ka \u00fcmbritsevat.<\/p>\n
Lisaks peab Tartes v\u00e4ga oluliseks elukestvat \u00f5pet: paljud inimesed puutuvad p\u00e4rast kooli loodusteadustega v\u00e4he kokku, kuid peaksid oskama \u00e4ra tunda hetke, mil on vaja k\u00fcsida n\u00f5u spetsialistilt.<\/p>\n
Praktilise soovitusena pakub Tartes v\u00e4lja lihtsa uusaastalubaduse: v\u00f5tta igal aastal p\u00f5hjalikult ette kolm liiki oma \u00fcmbrusest ja \u00f5ppida tundma nende eluviisi, seoseid ja rolli looduses.<\/p>\n
“J\u00e4rgmine aasta j\u00e4rgmised kolm. Nii hakkab ajapikku kujunema terviklik arusaam,” \u00fctles ta. Tema s\u00f5nul ei pea k\u00f5igist inimestest saama \u00f6kolooge, kuid elementaarne \u00f6koloogiline kirjaoskus on vajalik selleks, et \u00fchiskond saaks teha otsuseid, mis ei \u00f5\u00f5nesta omaenda elualuseid.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Bioloog Urmas Tartese s\u00f5nul ei t\u00e4henda looduse m\u00f5istmine \u00fcksnes liikide tundmist, vaid oskust n\u00e4ha seoseid inimese, \u00fchiskonna ja…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":74101,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,311,34,36,31,32,21,304,29331,28,29,19,37503,37502,25,37500,23,24,22,37501,20,30],"class_list":{"0":"post-74100","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-elusloodus","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-keskkond","20":"tag-keskkonnamojud","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-news","24":"tag-okoloogiline-kandevoime","25":"tag-okoloogiline-kirjaoskus","26":"tag-populaarseimad-lood","27":"tag-soo","28":"tag-top-stories","29":"tag-topstories","30":"tag-uldised-uudised","31":"tag-urmas-tartes","32":"tag-uudised","33":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115804176581561348","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/74100","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=74100"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/74100\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/74101"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=74100"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=74100"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=74100"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}