{"id":74366,"date":"2025-12-30T03:34:08","date_gmt":"2025-12-30T03:34:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/74366\/"},"modified":"2025-12-30T03:34:08","modified_gmt":"2025-12-30T03:34:08","slug":"arvi-tapver-pealuu-vabatahtlike-internatsionaal-vastasleerides-i","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/74366\/","title":{"rendered":"Arvi Tapver. Pealuu-vabatahtlike internatsionaal vastasleerides I"},"content":{"rendered":"<p>Alates 19. sajandi Preisi husaaridest, kes Napoleoni vastu v\u00f5itlesid, on pealuu kujutist kandnud erinevate riikide v\u00e4eosad ja seda sageli vastasleerides. Monarhistlike, anarhistlike, rahvuslike, natsionaalsotsialistlike ja fa\u0161istlike pealuu-v\u00f5itlejate ainus \u00fchine osa on see, et see rahvusvaheline s\u00fcmbol t\u00e4histas pea eranditult vabatahtlike formeeringuid, kirjutab Koiduajale vabam\u00f5tleja ja ajaloouurija Arvi Tapver.<\/p>\n<p>Kuigi p\u00f5nevaim, intensiivseim ja samas ilmselt ka v\u00e4him teada olev periood, mil erinevad vaenupooled pealuu s\u00fcmbolit samaaegselt kasutasid, n\u00e4ib olevat tingliku \u00fchisnimetajana Venemaa kodus\u00f5da koos eelnenud I ilmas\u00f5jaga keisririigi piirides (seega ka Eesti Vabaduss\u00f5da), algas k\u00f5ik teadaolevalt 19. sajandi algul Preisimaast.<\/p>\n<p>Teadaolevalt, sest sealt on tekkinud j\u00e4rjepidevus, mis ei t\u00e4henda, et kuskil mujal ei v\u00f5inud olla sarnane s\u00fcmbol varemgi kasutusel. V\u00e4idetavalt kasutasid midagi taolist samuti juba 19. sajandil nii Sim\u00f3n Bol\u00edvari v\u00e4ed L\u00f5una-Ameerikas hispaanlaste vastu v\u00f5ideldes kui ka hiljem 20. sajandi algul Emiliano Zapata v\u00f5i Pancho Villa v\u00e4ed Mehhikos nii hispaanlaste, prantslaste kui ka \u00fchendriiklastega tapeldes. Kindlasti kasutas seda s\u00fcmbolit oma lipul Nicaragua rahvuslik vabastaja-revolutsion\u00e4\u00e4r Augusto Cesar Sandino 1927.\u20131934. aastail, v\u00f5ideldes nii rikaste maaomanike kliki kui ka j\u00e4nkide vastu, kes oma erapooliklike huvide eest Nicaraguas seisid.<\/p>\n<p>Ajaloolane Igor Kop\u00f5tin ei v\u00e4lista, et Venemaa keisririigi territooriumil oli pealuu s\u00fcmbol kasutusel juba Kaukaasia s\u00f5dade aegu alates 19. sajandi algusest, ehk kohati preislastega \u00fcheaegselt. N\u00e4iteks v\u00f5isid seda kanda Zapori\u017e\u017eja kasakad. T\u00f5epoolest, \u201eMustad zapori\u017e\u017elased\u201c Ukraina\u2013N\u00f5ukogude\u2013Poola s\u00f5dades 1918.\u20131921. aastal kandsid kokardil pealuu koos ristis kontidega selle all. Tekkis see Ukraina rahvuslik vabatahtlik \u00fcksus Hetmanaadi ajal ehk Saksa-Austra okupatsiooni all, ent v\u00f5itles Ukraina Rahvavabariigi ehk direktoraadi eest ja l\u00f5petas Poolas, kuhu pidi taanduma Venemaaga rahu s\u00f5lmimise j\u00e4rel.<\/p>\n<p>Prel\u00fc\u00fcd: esimesed Vene pealuu-s\u00f5dalased<\/p>\n<p>Kop\u00f5tinil on veelgi \u00fches osas \u00f5igus: pealuu ilmus v\u00e4lja p\u00e4ris kindlasti 19. sajandil, ent juba enne Kaukaasia s\u00f5du (sama sajandi keskel). Selline s\u00fcmbol oli kasutusel s\u00f5jas Napoleoni vastu 1812. aastal. Siis s\u00f5dis Venemaal \u00fcks Peteburi ratsav\u00e4e polk \u2013 h\u00fc\u00fcdnimega \u201eSurmatoojad\u201c v\u00f5i ka \u201eSurematud\u201c, mis kasutas pealuu s\u00fcmbolit oma peakatetel.<\/p>\n<p>Ametlikult kinnitas selle s\u00fcmboli esmakordselt ja \u00fcsna erandlikult regulaar-ratsav\u00e4epolgule, \u201eAleksandria husaaridele\u201c (ehk Tema Majesteedi keisrinna Alexandra Feodorovna Aleksandria 5. r\u00fcgemendi husaaride) t\u00e4hiseks tsaar Nikolai II 20. sajandi algul ning kandsid seda h\u00f5bedast kolpa ristis s\u00e4\u00e4reluudega mustal taustal kaelas nood husaarid 1918. aastani. Erandlikuks teeb selle t\u00f5ik, et reeglina kandsid v\u00e4hemalt toona seda vabatahtlikud \u00fcksused \u2013 justkui need, kes ise surma otsivad.<\/p>\n<p>Sellegi polgu v\u00f5i r\u00fcgemendi h\u00fc\u00fcdnimeks oli surematud v\u00f5i mustad husaarid. Paiknesid nad t\u00e4nase Ukraina territooriumil Krimmi poolsaare ja Zapori\u017e\u017eja kandis, mida Vene impeerium nimetas Novorossijaks (ning kipub taas nimetama), Oleksandrija (venep\u00e4raselt Akeksandrija) linnas, millest ka v\u00e4eosa nimi. Asutasid selle linnakese kasakad 1746. aastal, Viienda ja Kuuenda Vene\u2013T\u00fcrgi s\u00f5ja vahel, kui Venemaa Osmanite ning Krimmi khaaniriigiga s\u00f5dis. Polk ise sai alguse 1776. aastal (p\u00e4rast kuuendat s\u00f5da). V\u00f5imalik, et kasakate kui paramilitaarsete vabatmeeste traditsioon tingis tsaari otsuse sellise s\u00fcmboli kasuks. Keisrinna oli loomulikult Nikolai II abikaasa.<\/p>\n<p>Kaukaasias kandsid seda s\u00fcmbolit t\u00f5epoolest kaks kasakapolku: Mariupoli 4. husaaripolk oma m\u00fctsidel ning 17. Doni (kindral Baklanovi) kasakapolk lipul. Need kasakad osalesid \u00dcheksandas Vene\u2013T\u00fcrgi s\u00f5jas 1828.\u20131829. aastail (mis oli osa 1821. aastal alanud Kreeka revolutsioonist Osmanite vastu, mille \u00fcheks algatajaks oli Vene keisri ratsakaardiv\u00e4e kindralmajor ja tsaari isiklik adjutant Alexandros Ypsilantis oma vabatahtlike \u00fcksusega Moldaavias, kellest hiljem p\u00f5gusalt juttu tuleb) ning Kaukaasia s\u00f5jas (1817.\u20131864. a.). Legendi kohaselt olla kindralleitnant Jakov Baklanov viibides Grozn\u00f5i kindlustuses T\u0161et\u0161eenias saanud ootamatu paki tundmatult saatjalt. Pakis olnud mustast riidest lipp valge pealuu ja kontidega, lisaks kirjakoht piiblist, t\u00e4psemalt tsitaati kristlaste usutunnistusest (vabas t\u00f5lkes): \u201eOotan surnute \u00fclest\u00f5usmist ja tulevase ajastu elu.\u201c<\/p>\n<p>Juhtus see 1850. aastal (v\u00e4hemalt 1915. aasta Vene S\u00f5jaents\u00fcklopeedia andmeil). Seda lippu v\u00f5ib n\u00e4ha ka Baklanovi hauamonumendil Piiteris Smoln\u00f5i kalmistul.<\/p>\n<p>Baklanov osales 1836. aastal ekspeditsioonil Kaukaasiasse, kus sai haavata ning P\u00fcha Vladimiri ordeni 4. j\u00e4rgu vapruse eest. T\u0161et\u0161eeniasse j\u00f5udis ta 1845. aastal ning 1850. oli ta t\u00f5esti oma 17. polguga sealmail. Krimmi s\u00f5jas T\u00fcrgi, Prantsuse ja Inglise v\u00e4gede vastu sai r\u00fcnnakul Karsi kindlusele 1855. aastal haavata p\u00e4he, kuid j\u00e4i rivisse. Seal asus T\u00fcrgi garnison Ismail-pa\u0161a juhtimisel, mis l\u00f5i tagasi venelaste k\u00f5ik r\u00fcnnakud, kuid alistus p\u00e4rast viiekuist piiramist. Baklanov juhtis seal s\u00f5jas irregulaarseid ratsav\u00e4gesid (kasaka\u00fcksusi).<\/p>\n<p>Poola \u00fclest\u00f5usu ajal, 1863.\u20131867. aastail oli ta Doni kasakatega l\u00e4hetuses Vilniuses. Sealt l\u00e4ks samal aastal erru ning suri 1873. aastal vaesuses.<\/p>\n<p>Polk v\u00f5ttis p\u00e4rast kindrali surma osa \u00fcheteistk\u00fcmnendast Vene\u2013T\u00fcrgi s\u00f5jast 1877.\u20131878. aastal Balkanil ja Kaukaasias.<\/p>\n<p>Esimese Vene revolutsiooni ajal 1905. aastal surus sama polk Harkivis maha kaks p\u00e4eva kestnud rahutused. Bol\u0161evikud olid \u00fclest\u00f5usu p\u00e4evaks valinud 12. detsembri, aga kohalikud v\u00f5imud ennetasid neid massiliste arreteerimistega kaks \u00f6\u00f6p\u00e4eva varem. \u00dclest\u00f5usup\u00e4eva hommikul piirasid politsei ja valitsusele lojaalsed v\u00e4ed sisse linna p\u00f5llumajandusmasinate tehase, kus asus t\u00f6\u00f6lismiilits, ent vallutada seda ei \u00f5nnestunud, misj\u00e4rel piirajad kasutasid tehase vastu kahurituld. T\u00f6\u00f6lismiilitsale tuli appi nii 3000-meheline t\u00f6\u00f6lissalk veduri- ja raudteetehastest, liidriks kohalik kommunist. S\u00f5jav\u00e4gi tulistas neidki k\u00f5igist torudest. M\u00e4ssuliste laialiajamisele j\u00e4rgnesid arreteerimised toonaste sotsiaaldemokraatidest bol\u0161evike parteilaste seas, aga 25. detsembril tegid valitsusele ustavad j\u00f5ud (s.h. pealuu-polk) relvituks Tambovi jalav\u00e4epolgu, mis esseeride ning bol\u0161evike kihutust\u00f6\u00f6 tagaj\u00e4rjel oli otsustanud m\u00e4ssuliste poole \u00fcle minna.<\/p>\n<p>Surma sai nende p\u00e4evade jooksul 14 inimest ja erinevatel andmetel haavata 96\u2013200. Doni surmaratsanike osa neis s\u00fcndmustes v\u00f5iks olla edasiseks uurimisaineseks, kuigi sel tulemusel suuremat kaalu vast poleks.<\/p>\n<p>Ilmas\u00f5ja alguses oli polk Podolskis ja osales 1916. aastal verikuulsas Brussilovi l\u00e4bimurdes Austria-Ungari v\u00e4gede vastu. Algselt pidid k\u00f5ik Antandi riigid r\u00fcndama Teljeriike \u00fcheaegselt 1916. aasta suvel. Sakslaste r\u00fcnnak veebruaris Verdunile l\u00e4\u00e4nerindel pani prantslasi venelastele peale k\u00e4ima, et Vene v\u00e4ed alustaksid r\u00fcnnakut plaanitust varem, kuid m\u00e4rtsis alanud pealetung idarindel osutus katastroofiliseks. R\u00fcndaja kaotused v\u00f5rrelde sakslastega olid viiekordsed. Edelarinde komand\u00f6r kindral Aleksei Brussilov pakkus v\u00e4lja r\u00fcnnaku edelasuunas Austria-Ungari v\u00e4gede vastu Galiitsias. Austria-Ungaril oli parajasti tegemist Itaalia rindel ja seet\u00f5ttu venelastel Galiitsias neist rohkem j\u00f5udusid kasutada. Brussilov kasutas kiiret ja t\u00e4pset ettevalmistavat kahurituld. Uuenduslik l\u00e4henemine seisnes selles, et toona eelistasid kindralstaabid pikka vaenlase kaevikuid t\u00f6\u00f6tlevat kahurituld enne r\u00fcnnakut, see aga v\u00f5imaldas vastasel kaugemale kaevikutesse ronida ja reserve juurde tuua. M\u00fcrsukraatrid tegid ka r\u00fcnnakul maastiku raskesti l\u00e4bitavaks.<\/p>\n<p>Kahurid alustasid 4. juunil, venelased tegid l\u00e4bimurde laial rindel, mist\u00f5ttu juba 8. juunil oli langenud vangi 200 000 austerlast ning \u00fchtlasi Lutski linn, kust nende komand\u00f6r hertsog Josef Ferdinand viimasel hetkel p\u00f5geneda suutis. Brussilov j\u00f5udis 20. septembriks Karpaatideni, sakslane aga pidi Verduni alt v\u00e4gesid idarindele tooma. Venelased kaotasid 500\u00a0000 kuni miljon meest, austerlased 616 000 ning sakslased 148 000 v\u00f5itlejat. J\u00e4rgmisel aastal varises Vene armee selle Pyrrhose v\u00f5idu t\u00f5ttu kokku, ent sel hetkel v\u00f5itlesid seal 15 Vene ratsav\u00e4ediviisi ehk 60 000 ratsaniku seas ka baklanovlased pealuulipu all. Galiitsias v\u00f5itlesid nende vastas Preisi \u201epealuu-\u00fcksused\u201c, ent vajaks veel uurimist, kas t\u00e4pselt samadel rindel\u00f5ikudel.<\/p>\n<p>Polgu eelviimane komand\u00f6r polkovnik Anatoli Aleksejev osales kodus\u00f5ja p\u00e4evil Doni armee koosseisus L\u00f5una-Venemaa vabatahtlike (valgete) v\u00e4gedes 1919.\u20131920. aastal. Seal v\u00f5itlesid samal poolel ka Lavr Kornilovi pealuu-\u00fcksused. Allus kogu see moodustis Anton Denikini \u00fclemjuhatusele, keda algselt ei tahtnud kasakad \u00fclemaks tunnistada. Alles Austria-Ungari v\u00e4gede taandudes praegustelt Ukraina aladelt ja punaste pealetung muutis nende meelt. L\u00f5una-Vene v\u00e4ed j\u00f5udsid s\u00f5dida samal tandril punastega, ukraina iseseisvuslastega, anarhistide ja sakslaste j\u00f5ududega, v\u00e4hemalt kaks-kolm viimast kasutas oma tunnusena ka pealuud.<\/p>\n<p>J\u00e4rgneb\u2026<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Alates 19. sajandi Preisi husaaridest, kes Napoleoni vastu v\u00f5itlesid, on pealuu kujutist kandnud erinevate riikide v\u00e4eosad ja seda&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":74367,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-74366","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-maailm","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised","28":"tag-world","29":"tag-world-news","30":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115806421881928505","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/74366","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=74366"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/74366\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/74367"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=74366"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=74366"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=74366"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}