Aasta l\u00f5pp on kokkuv\u00f5tete tegemise aeg ja kindlasti Donald Trumpi aasta on see aasta olnud. Milline see Donald Trumpi maailm on, kui teie seda vaatate, kuidas te kirjeldaksite seda?<\/p>\n
No t\u00e4iesti hullumeelne maailm, mis tegelikult ei allu enam mitte mingisugustele anal\u00fc\u00fcsikatsetele. Aeg-ajalt on tunne, et tegelikult oleks siin vaja mitte ajaloolase v\u00f5i politoloogi haridust, vaid ps\u00fchhiaatri haridust, et sellele k\u00f5igele pihta saada. Siin hiljuti tuli v\u00e4lja Ameerika \u00dchendriikide riiklik julgeolekustrateegia ja kasv\u00f5i selle teksti lugemine on ikka t\u00e4iesti p\u00f6\u00f6rane. Seal s\u00f5na otseses m\u00f5ttes sissejuhatuses ja p\u00e4rast teksti sees jooksvalt kiidetakse praegu ametis olevat presidenti. Ma pole sellist asja varem sellise taseme dokumentides n\u00e4inud, et tegeletakse ametis oleva presidendi lihtsalt \u00fclekiitmisega.<\/p>\n
Ja tundub, et meie siin Euroopas, vanas maailmas, me oleme selle m\u00e4nguga sunnitud kaasa minema. Minu seisukohalt probleem ei ole niiv\u00f5rd Donald Trumpi isikus, kui selles, mis me ise, eurooplased, endaga oleme teinud.<\/p>\n
Kui n\u00fc\u00fcd vaadata Eestis ringi, siis r\u00f5huv enamus meie tipp-poliitikutest, tippametnikest ja julgeolekuteadlastest on kogu oma karj\u00e4\u00e4ri \u00fcles ehitanud kahele sambale. Esimene sammas on eeldus, et Ameerika on igavesti meie s\u00f5ber ja teine sammas on see, et NATO leppe viies artikkel kehtib igal juhul. Ja n\u00fc\u00fcd, kui olukord on hakanud muutuma, kui nende kahe samba igip\u00fcsivuses on p\u00f5hjust v\u00e4ga-v\u00e4ga s\u00fcgavalt kahelda, siis nendel inimestel korraga pole meile midagi \u00f6elda. See on ka arusaadav, sest kui nad tunnistaksid, et need asjad enam ei kehti, siis nad nagu t\u00f5mbaksid kogu oma elut\u00f6\u00f6le kriipsu peale, nad ilmselt oleksid sunnitud tunnistama, et nad on siin juba pikka aega kusagil ja milleski eksinud.<\/p>\n
Minu jaoks on h\u00e4sti huvitav juhtum, kui n\u00fc\u00fcd natukene ajalugu meenutada, aasta 2018, Trumpi ametisoleku esimene aasta, kui Balti riikide presidendid k\u00e4isid k\u00f5ik koos Valges Majas. See oli aprillikuus, 2018. Ja me m\u00e4letame, et sealt tuli selliseid h\u00e4sti optimistlikke teateid, kuidas Trump isegi nagu t\u00e4nas Balti riike nende kaitsekulutuste kasvatamise eest ja r\u00e4\u00e4giti sellist standardset juttu. Ja siis, novembrikuus 2018 prantsuse ajakirjanikud v\u00e4ljaandest Le Monde said teada, mis tegelikult toimus selle kohtumise ajal. Nimelt Trump hakkas Balti riikide presidentidega s\u00f5itlema, arvates, et tegemist on Balkani riikide presidentidega ja luges neile karmid s\u00f5nad peale, et miks nad omal ajal alustasid Jugoslaavia s\u00f5da. H\u00e4sti huvitav oli see, et siin Eestis meil sellest mitte keegi midagi ei r\u00e4\u00e4kinud. Ma tollal seda j\u00e4lgisin hoolega. Ei pidanud Kersti Kaljulaid, tollane meie president kuidagi seletama, mis seal Valges Majas tegelikult juhtus. Ja ka Eesti ajakirjandus ei v\u00f5tnud seda teemat \u00fcles.<\/p>\n
Mis ma \u00fctlen selle peale on see, et kui ma \u00fctlen, et meie juhtivpoliitikud, ametnikud ja julgeolekuteadlased on alati p\u00fc\u00fcdnud mingid asjad j\u00e4tta r\u00e4\u00e4kimata, siis t\u00e4pselt samamoodi on selles m\u00e4ngus osalenud Eesti ajakirjandus. Ka meie oleme eelistanud teatud asju mitte m\u00e4rgata, neist mitte r\u00e4\u00e4kida, sellep\u00e4rast et selles k\u00f5iges kumab midagi v\u00e4ga-v\u00e4ga ohtlikku, midagi eksistentsiaalselt hirmutavat. Ja sellises seisus me n\u00fc\u00fcd oleme selle aasta l\u00f5pus.<\/p>\n
Kas NATO toimib veel?<\/p>\n
Ma ei tea seda, ma ei oska seda \u00f6elda. Kui Trump \u00fctleb, et ei toimi, siis ei toimi, sellep\u00e4rast et praegu meil on hetk sellest Ameerika \u00dchendriikide kontseptsioonist, millest ma ennist r\u00e4\u00e4kisin, et sealt tuleb v\u00e4lja, et nad n\u00e4evad ikkagi Euroopat probleemina. Et jah, t\u00f5si k\u00fcll, Euroopa on Ameerika \u00dchendriikide jaoks oluline, aga mitte sellisel kujul, nagu Euroopa praegu on. Ameerika \u00dchendriigid v\u00f5i siis Donald Trump v\u00f5i tema administratsioon tahaksid selle Euroopa kuidagi \u00fcmber kujundada v\u00f5i tegelikult mitte \u00fcmber kujundada, vaid tagasi viia selliseks, nagu ta oli 20. sajandi alguses ja 19. sajandi l\u00f5pus. Mitte mingit Euroopa Liitu, mitte mingisugust globaliseerumist, on rahvusriigid, mis ajavad ainult omaenda isiklikku huvi ja vaat nende omaenda isiklikku huvi, kitsast rahvuslikku huvi taotlevate riikidega oleks Ameerika \u00dchendriigid valmis heapartnerlikult suhtlema, selline kontseptsioon.<\/p>\n
\u00dcks asi, mis sellest riiklikust strateegiadokumendist vastu vaatab, on et sellised universaalsed v\u00e4\u00e4rtused nagu demokraatia eest seismine, rahvusvaheline \u00f5igus, inim\u00f5igused on l\u00fckatud kuhugi \u00e4\u00e4realadele ja keskel on Ameerika k\u00f5igepealt ja Ameerika huvid. Kui oluline v\u00f5i murranguline see muutus on v\u00f5i kui vaadata pikemalt ajalugu, siis v\u00f5ib-olla lihtsalt meie siin oleme oma iseseisvuse aja saanud elada v\u00f5ib-olla mingis erilises idealistlikus perioodis ja sellep\u00e4rast meile tundus, et see ongi nii ja j\u00e4\u00e4bki igavesti nii, et v\u00f5ib-olla ajaloovaates selline universaalsete v\u00e4\u00e4rtuste eest r\u00e4\u00e4kimine ongi juhuslik olnud pigem?<\/p>\n
No kas n\u00fc\u00fcd juhuslik, kindlasti on tegelikult tegemist ikkagi loomuliku arenguga, et me j\u00f5udsime nende universaalsete v\u00e4\u00e4rtusteni, aga nende kahtluse alla panek ehk siis j\u00e4llegi tagasip\u00f6\u00f6rdumine kusagile 19. sajandisse, see ei tohiks ka tegelikult \u00fcllatav olla, sest aeg-ajalt ajaloos on ikka juhtunud selliseid tagasil\u00f6\u00f6ke.<\/p>\n
\u00dcllatav on see, et miks meid see \u00fcllatab. See on j\u00e4lle selline h\u00e4sti silmakirjalik, ma m\u00e4letan seda 1990. aastate alguse vaimustust veel, kui Francis Fukuyama tuli selle teooriaga v\u00e4lja, et n\u00fc\u00fcd on ajaloo l\u00f5pp selles m\u00f5ttes, et liberaalne demokraatia on \u00fclemaailmselt v\u00f5itnud ja mingisuguseid v\u00f5istlevaid ideoloogiaid sinna enam ei tule ja n\u00fc\u00fcd kogu maailma edasine ajalugu hakkabki siis selle liberaalse demokraatia voolus\u00e4ngis kulgema.<\/p>\n
Ma m\u00e4letan, kuidas meil siin ka alates tipp-poliitikutest kuni julgeolekuteadlasteni, me naersime Fukuyama \u00fcle, et vaat kus selline Ameerika naivist ja huvitav, et me nagu naersime ja samal ajal me nagu hakkasime k\u00e4ituma niimoodi, justkui see olekski n\u00fc\u00fcd saabunud, vaat just nimelt seesama ajaloo l\u00f5pp. Eriti siis, kui liitusime NATO-ga, et n\u00fc\u00fcd on k\u00f5ik, n\u00fc\u00fcd oleme vanajumala enda selja taga, n\u00fc\u00fcd meiega enam midagi halba juhtuda ei saa ja niimoodi siis me hakkasimegi k\u00e4ituma, kuni selleni v\u00e4lja, et meil oli pikka aega kaitseminister, kes propageeris kaitsev\u00e4eteenistuse \u00e4rakaotamist ja mingisuguse palgalise orkestri ja auvalvekompanii suuruse kaitsev\u00e4e moodustamist. See inimene on seniajani tipp-poliitikas, ta pole mitte kusagile kadunud.<\/p>\n
K\u00f5ik need inimesed, kes omal ajal mingisuguseid t\u00e4ielikke jaburdusi r\u00e4\u00e4kisid, nad on ikka endistviisi meie hulgas. Iga kord, kui Lennart Meri konverents algab, siis ma l\u00e4hen sinna ja vaatan ja nad on seal k\u00f5ik, tunnevad ennast v\u00e4ga h\u00e4sti, v\u00e4ga m\u00f5nusalt, \u00f5petavad meile, kuidas m\u00f5elda, kuidas elada, need inimesed, kes kunagi r\u00e4\u00e4kisid mingeid soovunelmaid, millel reaalsusega, nagu me n\u00fc\u00fcd aru saame, on v\u00e4ga v\u00e4he pistmist.<\/p>\n
Kui v\u00f5ib-olla veel ajaloovaates m\u00f5elda korra sellele, et Trumpi maailm on v\u00e4ga v\u00f5itluslik, selline konkureeriv, kellel on kaardid ja kellel ei ole kaarte ja kes on k\u00f5vem mees, siis samas ajaloos on ka koost\u00f6\u00f6d osatud hinnata tegelikult, et kas see koost\u00f6\u00f6 ikkagi eurooplaste jaoks ei v\u00f5iks olla \u00fcks trump, mis meil selles kaardim\u00e4ngus ikkagi on olemas, ka seda v\u00f5iks ju v\u00e4\u00e4rtustada?<\/p>\n
Jaa-jaa, koost\u00f6\u00f6st on selles dokumendis ka tegelikult juttu, aga koost\u00f6\u00f6 on n\u00fc\u00fcd kelle tingimustel? Mingid sellised pahatahtlikud naljahambad \u00fctlevad, et sellest strateegiadokumendist \u00f5iget moodi aru saamiseks tuleb seda lugeda originaalkeeles ehk vene keeles. See on v\u00f5ib-olla t\u00f5esti liiga \u00f5el nali, aga sealt tuleb k\u00fcll v\u00e4lja, et koost\u00f6\u00f6 jah, aga on \u00fcks selline tugevam pool, kes paneb paika selle koost\u00f6\u00f6 tingimused ja see tugevam pool ei ole Euroopa. Kindlasti on see Ameerika \u00dchendriigid, aga sealt kusagilt kumab ka v\u00e4lja, et see v\u00f5ib olla Venemaa.<\/p>\n
Venemaad on seal partneriks soovitud, strateegiliseks partneriks seal dokumendis.<\/p>\n
No igatahes ta ei ole vastane, ta ei ole vaenlane ja see k\u00f5ik tuleneb sellest, et seal dokumendi p\u00e4ris alguses, millele te ka viitasite, seal on t\u00f5esti ka otses\u00f5nu \u00f6eldud, et Ameerika \u00dchendriikide suhted teiste riikidega ei s\u00f5ltu enam nendes riikides siseriiklikult aetavast poliitikast, ideoloogiast. Et k\u00f5ik see suunatus mingitele demokraatlikele liberaalsetele v\u00e4\u00e4rtustele, mis enne olid Ameerika \u00dchendriikide ja teiste riikide suhtluse aluseks, see k\u00f5ik on k\u00f5rvale heidetud, n\u00fc\u00fcd on ainult sellised pragmaatilised huvid.<\/p>\n
P\u00f5him\u00f5tteliselt Ameerika \u00dchendriigid v\u00f5ivad v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rselt koost\u00f6\u00f6d teha riikidega, mida juhivad taimetoitlased ja mida juhivad kannibalid. Kui on strateegiline huvi, kui on mingid majanduslikud kaalutlused, anname minna. Kannibalid pole halvemad kui vegetaarlased.<\/p>\n
Mida eurooplastel ja Eestil n\u00fc\u00fcd selles maailmas teha on, kuidas me peaksime tegutsema, et enda huvide eest ikkagi seista?<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd ma luban endale mingid sellised v\u00e4iksed ilukirjanduslikud passaa\u017eid. Kusjuures see, mis ma n\u00fc\u00fcd r\u00e4\u00e4kima hakkan, iga\u00fcks otsustagu ise, kas ma ironiseerin, aga v\u00f5ib-olla mitte.<\/p>\n
Igatahes, mida Eesti v\u00f5iks n\u00fc\u00fcd teha, on L\u00e4tiga kokku leppida, et me alustame Ruhnu saare k\u00fcsimuses mingit suuremat s\u00f5da. Koondame Ruhnu alla siis m\u00f5lema riigi viikingilaevastikud, tinistame ammun\u00f6\u00f6re ja pl\u00f5mmime katapultidest ja p\u00e4rast kahe-kolmep\u00e4evast \u00e4gedat s\u00f5jategevust p\u00f6\u00f6rdume Valge Maja poole, et lepitage meid \u00e4ra. Donald Trump muidugi lepitab meid \u00e4ra kiiresti ja efektiivselt, p\u00e4rast mida Eesti ja L\u00e4ti valitsused esinevad \u00fchisavaldusega, et Donald Trumpile peaks ikkagi andma selle Nobeli rahupreemia \u00fcheksanda, k\u00fcmnenda v\u00f5i \u00fcheteistk\u00fcmnenda s\u00f5ja l\u00f5petamise eest. Paralleelselt muidugi Eesti s\u00f5jaajaloolased peaksid ka panema kokku mingi sellise p\u00f5hjaliku uurimist\u00f6\u00f6, mis \u00fctleb, et kui Donald Trump oleks olnud president 1939. aastal, poleks teist maailmas\u00f5da puhkenud, oleks ta olnud president 1914. aastal, poleks puhkunud ka esimest maailmas\u00f5da ja 14. sajandil, kui ta oleks olnud Inglismaa kuninga Edward III asemel, poleks puhkenud ka saja-aastast s\u00f5da. See k\u00f5ik tr\u00fckkida p\u00e4rgamendile, anda \u00fcle Donald Trumpile ja p\u00e4rast seda Donald Trump saab aru, et eestlased on v\u00e4ga tore rahvas, s\u00f5bralik rahvas, saab asjast aru, jagab matsu, sellise rahvaga v\u00f5iks t\u00f5esti s\u00f5brustada ja neid v\u00f5iks kaitsta, kui neil tekib mingeid probleeme.<\/p>\n
K\u00f5ige kohutavam on see, et kui ma seda praegu r\u00e4\u00e4gin, siis ma ei ole kindel \u00fcldse, et see on nali, tegelikult see v\u00f5ib isegi t\u00f6\u00f6tada, selline l\u00e4henemine Donald Trumpile.<\/p>\n
No ilmselt Eesti poliitikud seda tegema ei hakka, aga mis oleks variant kaks?<\/p>\n
Nojaa, kuna Eesti poliitikud on ikka v\u00e4ga kastis kinni, selle kasti raamid on t\u00e4pselt 25-30 aasta jooksul maha m\u00e4rgitud – NATO oma viienda artikliga, transatlantilised v\u00e4\u00e4rtusruumid, siis Euroopa Liit ja et Venemaa ei ole hea, siis selles kastis kogu see m\u00f5tlemine k\u00e4ibki. Meie v\u00f5imalused on v\u00e4ga-v\u00e4ga piiratud. Kui ma j\u00e4lle hakkan kirjanikuks, siis ma v\u00f5in pakkuda joonelt kolm stsenaariumi, kuidas v\u00f5iks veel tegutseda v\u00e4ljaspool seda kasti, aga see ilmselt \u00fcletaks meie taluvuspiiri.<\/p>\n
N\u00e4iteks?<\/p>\n
No esimene on klassikaline, see 1939. aasta baaside lepingu stsenaarium. Et kui meil siin eriti nooremas p\u00f5lvkonnas on praegu suur ehmatus, et \u00e4kki tulebki Venemaaga s\u00f5dima hakata, siis see ei ole tingimata vajalik. V\u00f5ib NATO-st v\u00e4lja astuda, v\u00f5ib sisse lubada vene baasid, v\u00f5ib muutuda Venemaa mingisuguseks oblastiks, provintsiks v\u00f5i siis mingisuguseks vasallriigiks. Siis ei pea s\u00f5dima ja siis on k\u00f5ik nagu korras. V\u00e4lisinvesteeringud kasvavad, iive hakkab kohe m\u00fchinal t\u00f5usma, sellep\u00e4rast et ei ole enam mingisugust s\u00f5jaohtu. See on esimene v\u00f5imalus.<\/p>\n
Teine v\u00f5imalus on see, et p\u00f6\u00f6rdume hiinlaste poole, palume siia tulla 10 000 hiina keele \u00f5petajal Konfutsiuse Instituudi kaudu ja neid saatma 100 000 hiina s\u00f5durit, kes neid hakkavad kaitsma ja vastutasuks anname Hiinale oma metsad, oma maavarad, tehku mis tahavad, samamoodi majandus hakkab \u00f5itsema, iive ka ilmselt t\u00f5useb.<\/p>\n
Kolmas v\u00f5imalus, no tuleme siis vastu n\u00fc\u00fcd meie Gaza s\u00f5prade palavatele soovidele, toome Gaza elanikkonna siia varjupaika koos k\u00f5igega, mis seal on. Ja siis Hamas ehitab siia mitusada kilomeetrit tunneleid, tunnelid t\u00e4idetakse Iraani relvadega ja jumal teab mis asjadega ja p\u00e4rast seda hakkavad k\u00f5ik naabrid meid kartma, mitte keegi meile kallale ei tule. Samamoodi, ma ei tea, kas just v\u00e4lisinvesteeringud tulevad, aga julge on olla ja s\u00f5dima ei pea.<\/p>\n
Igasuguseid asju v\u00f5ib v\u00e4lja m\u00f5elda, kusjuures ma j\u00e4lle ei ole kindel, kas ma siin praegu nii v\u00e4ga nalja teen, sellep\u00e4rast et Eestis on poliitilisi j\u00f5udusid ja v\u00e4ga lugupeetud inimesi ja m\u00f5ned on isegi riigikogus, kes \u00fctlevad ka, et Pika Hermanni tipus lehviva lipu v\u00e4rv, kas see ongi nii v\u00e4ga oluline, mis v\u00e4rvi see lipp seal on. Need inimesed on endistviisi lugupeetud inimesed, nad on meie keskel, nendega pole midagi juhtunud.<\/p>\n
Igasuguseid arvamusi v\u00f5ib meil avaldada ja ma usun, et k\u00fcmned ja v\u00f5ib-olla isegi sajad tuhanded inimesed v\u00f5ivad siinkohal m\u00f5elda, et t\u00f5epoolest, aga miks ka mitte.<\/p>\n
Ma k\u00fcsin \u00fche tagasihoidlikuma stsenaariumi kohta, et kui meil on tunne, et ameeriklaste liitlassuhe on selline, et m\u00f5ni p\u00e4ev v\u00f5ib-olla on, m\u00f5ni p\u00e4ev ei ole, l\u00f5unaeurooplastes ei saa ka kindel olla, v\u00f5ib-olla peaks rohkem r\u00f5hku panema siinse piirkonna koost\u00f6\u00f6le – P\u00f5hjamaad, Poola, Saksamaa, et meil v\u00f5ib-olla on ikkagi selline \u00fchine ohutaju praegu s\u00e4ilinud?<\/p>\n
See regionaalne koost\u00f6\u00f6 ju tegelikult k\u00e4ibki. Ilmselt need sidemed tihenevad.<\/p>\n
Seda peab n\u00fc\u00fcd k\u00fcsima m\u00f5ne skandinavisti k\u00e4est v\u00f5i kelleltki, kes t\u00e4psemalt teab, mis Rootsis toimub, aga need kuuldused, et Rootsi m\u00f5tleb tuumarelva soetamise peale, siis neil kahtlemata see potentsiaal oleks olemas.<\/p>\n
Ja soomlased on lihtsalt tublid. Soomlased erinevalt meist need viimased 30 aastat ei ole mingisuguses sellises soovunelmate maailmas elanud, pole liivalosse ehitanud, on oma kaitsev\u00f5imet arendanud ja seda nad ei ole t\u00f5esti kordagi silmist lasknud, millise naabri k\u00f5rval nad elavad. Jah, see regionaalne koost\u00f6\u00f6.<\/p>\n
Halb on see, et k\u00f5ige tugevamad siinses kandis on ju Saksamaa ja Poola ja nende omavaheline l\u00e4bisaamine on aeg-ajalt \u00f5ige habras, tulenevalt sellest, et Poolas on aeg-ajalt k\u00f5lanud mingeid selliseid j\u00e4llegi keerulisest ajaloost tingitult n\u00f5udmisi v\u00f5i vihapurskeid Saksamaa aadressil. Saksamaa omakorda on tegelikult v\u00e4ga n\u00f5rk riik, mitte majanduslikult, aga s\u00f5jaliselt.<\/p>\n
Tegelikult sakslased on suutnud p\u00e4rast seda, kui Berliini m\u00fc\u00fcr langes, ikkagi nii p\u00f5hjalikult desarmeeruda, et nende kaitsev\u00f5imekus, s\u00f5jav\u00e4eline v\u00f5imekus on… Ma ei tea, siin anal\u00fc\u00fctikud omavahel v\u00f5istlevad, et kes suudab seda r\u00e4ngemate s\u00f5nadega v\u00e4ljendada, aga \u00fcldiselt Saksamaa on desarmeerunud ja k\u00f5ik katsed see tagasi p\u00f6\u00f6rata ja saavutada j\u00e4lle taas kord see seisund, kus Saksamaa oli k\u00fclma s\u00f5ja p\u00e4evil, et Saksa Bundeswehr oli \u00fcks Euroopa v\u00f5imsamaid s\u00f5jav\u00e4gesid, tuumarelva ei olnud, aga neil oli ikkagi p\u00fcssi all oma 600 000 meest pidevalt, neil oli tohutu v\u00e4lja\u00f5petatud reserv, neil oli tohutult palju tanke, neil oli k\u00f5ike seda rauda, mida praegu siis oleks Ukrainas vaja, aga sakslased selle k\u00f5ik saatsid utiili ja nad ei ole suutnud seniajani midagi asemele tekitada.<\/p>\n
Ukraina s\u00f5da on kestnud peaaegu neli aastat ja need neli aastat on Euroopas lihtsalt \u00e4ra raisatud lootuses, et ehk l\u00e4heb niisama \u00fcle, ehk naasevad vanad head ajad, ehk see \u00f5udusunen\u00e4gu lihtsalt haihtub. Ei haihtunud, ei naase need vanad ajad ja Donald Trump on meiega v\u00e4ga-v\u00e4ga rahulolematu ja selle \u00fcle peab muidugi muret tundma.<\/p>\n
Ja Venemaa omakorda j\u00e4llegi ainult suurendab panuseid, tundub, et Venemaal selleks \u00fchiskondlikuks liimiks, mis seda asja koos hoiab, ongi see, et kuskil peab \u00fcks s\u00f5da k\u00e4ima. Et muidu kukub see doominomaja kokku.<\/p>\n
Jaa, Venemaa praegune re\u017eiim on s\u00f5jare\u017eiim. Ilmselt s\u00f5da on juba selle re\u017eiimi p\u00fcsimaj\u00e4\u00e4miseks oluline komponent.<\/p>\n
See on ka tunda ju sellest, kuidas Ukrainas rahu tegemine on Donald Trumpile \u00fclioluline, ta tahab seda kogu s\u00fcdamest, aga Putin seda ei taha, tal on tunne, et ta v\u00f5ib veel s\u00f5dida ja s\u00f5dida ja s\u00f5dida. Talle see sobib.<\/p>\n
Ja mis me selle teadmisega siis n\u00fc\u00fcd peale hakkame. Me ilmselt v\u00f5ime seda oletada, et kui \u00fckskord Ukraina s\u00f5da l\u00f5peb, siis Putin alustab kusagil m\u00f6\u00f6da Vene F\u00f6deratsiooni perimeetrit mingis teises suunas umbes sarnast tegevust, mida v\u00f5ib hakata nimetama s\u00f5jaliseks erioperatsiooniks v\u00f5i leiutatakse mingisugune muu t\u00e4histus. Sest re\u017eiim lihtsalt vajab seda. Vene re\u017eiim ilma s\u00f5jata enam hakkama ei saa.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Aasta l\u00f5pp on kokkuv\u00f5tete tegemise aeg ja kindlasti Donald Trumpi aasta on see aasta olnud. Milline see Donald…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":74410,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,3239,34,36,112,31,32,21,28,29,95,19,25,51,113,23,24,262,124,22,325,20,96,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-74409","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-el","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-euroopa","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-maailm","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-saksamaa","26":"tag-soome","27":"tag-top-stories","28":"tag-topstories","29":"tag-ukraina","30":"tag-ukraina-soda","31":"tag-uldised-uudised","32":"tag-usa","33":"tag-uudised","34":"tag-venemaa","35":"tag-viimased-uudised","36":"tag-world","37":"tag-world-news","38":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115807027357037343","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/74409","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=74409"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/74409\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/74410"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=74409"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=74409"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=74409"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}