Andrei Liimets M\u00f5ned olulised n\u00e4itused on t\u00e4navu vahele j\u00e4\u00e4nud, aga poolprofaanse pilguga v\u00e4\u00e4rivad esiletoomist:<\/p>\n “V\u00f5ileivad suve ja tuulega” (Telliskivi Loomelinnaku roheline saal)<\/p>\n Kunstifestivali “Ma ei saa aru” pean\u00e4itus keskendus t\u00e4navu illustratsioonile. V\u00e4rvikireva valikuga v\u00f5tsid kuraatorid julge eesm\u00e4rgi \u2013 t\u00f5sta enam kui poole sajandi jooksul avaldatud raamatute illustratsioonid v\u00e4lja oma narratiivsest kontekstist ning esitada neid iseseisva kunstivormina. Mis ka \u00f5nnestus! K\u00fclastamist v\u00e4\u00e4ris n\u00e4itus juba \u00fcksnes oma ruumiloome t\u00f5ttu \u2013 kuuldavasti lahkus nii m\u00f5nigi k\u00fclaline n\u00f5utult, olles astunud t\u00fchja saali. Teosed avanesid nimelt vaheseinte vastask\u00fclgedelt, mis m\u00f5jub suurep\u00e4rase metafoorina meenutamaks vaadata pinnast kaugemale ja v\u00f5tta aega rohkem s\u00fcveneda.<\/p>\n Juss Heinsalu ja Kim Morgan “K\u00fcbemelisuse anatoomia” (Hobusepea galerii)<\/p>\n Hobusepea galerii pakub oma v\u00e4ikestes ruumides pidevalt h\u00e4id \u00fcllatusi. \u00dcheks selliseks oli t\u00e4navu makro- ja mikroruumi\u00a0\u00fchendav “K\u00fcbemelisuse anatoomia”. N\u00e4ituse asemel tituleeriti seda h\u00fcbriidse laborstuudiona ning \u00fchendatud olid kunst ja selle kasutusviisid \u00fcmbritsevas maailmas. Kuigi kunstil ei pea olema praktilist v\u00e4ljundit, v\u00f5iks kaasaegsed galeriid pakkuda rohkem just sellist m\u00e4ngulisust \u2013 v\u00f5imalust katsuda ja osaleda \u2013 ning seostatust muu maailmaga.<\/p>\n Emilia Bergmark-Jim\u00e9nez “S\u00fcndida ja s\u00fcnnitada” (Fotografiska Tallinn)<\/p>\n Fotografiskal on t\u00e4nu oma rahvusvahelisele v\u00f5rgustikule harukordne v\u00f5imalus meelitada Eestisse maailmanimesid\u00a0ja maailmatasemel n\u00e4itusi. Latti hoiti erakordselt k\u00f5rgel ka t\u00e4navu ja v\u00e4ljatoomist v\u00e4\u00e4rivad nii Feng Li “Valged \u00f6\u00f6d imedemaal”, “Henriette Sabroe Ebbesseni\u00a0“Kaleidoskoop” kui ka suurep\u00e4rane teeman\u00e4itus “Kosmos”. Eriti k\u00f5nekas on aga keset Eestiski m\u00f6llavat\u00a0iibearutelu\u00a0s\u00fcnnitamisprotsessi\u00a0ausalt ja vahetul moel kujutav “S\u00fcndida ja s\u00fcnnitada”. Avatud m\u00e4rtsini ja kohustuslik ennek\u00f5ike meestele.<\/p>\n Leandro Erlich (Amos Rex, Helsingi)<\/p>\n L\u00f5petuseks soovitan v\u00f5tta ette reis\u00a0lahe kaugusel asuvasse kaasaegse galeriiruumi mustern\u00e4itesse Amos Rexi, kuhu j\u00f5uavad igal aastal n\u00e4itused, mille sisulistest ja kohati ka f\u00fc\u00fcsilistest m\u00f5\u00f5tmetest v\u00f5ib Eestis seni vaid und n\u00e4ha. \u00dcheks neist on aprillini avatud l\u00e4bil\u00f5ige Argentina kunstniku Leandro Erlichi erinevaid argiseid ruume nihestavatest t\u00f6\u00f6dest. Visuaalselt v\u00e4rskendav, kohati lihtsalt h\u00e4mmastavalt lahe r\u00e4nnak.<\/p>\n Siim Raie Minu 2025. aasta kunstielamuste parima kolme hulka kuuluvad Sirje Runge n\u00e4itus Kai keskuses, Gerhard Richter Pariisis Louis Vuittoni Foundationis ja kevadine A. A. Murakami n\u00e4itus Milanos.<\/p>\n Sirje Runge “Hapral pinnasel” on lihtsalt v\u00e4ga hea kunstniku v\u00e4ga hea n\u00e4itus, mida tuleb vaadata nii p\u00e4evavalges kui \u00f5htuses tehisvalguses. Need kaks maaliseeriat m\u00f5juvad just selliselt, nagu autor on seda soovinud \u2013 uurimusena v\u00e4rvist, valgusest ja tajudest. Seda n\u00e4itust ei olnud v\u00f5imalik l\u00e4bida ilma s\u00fcvenemata, kaugelt, l\u00e4hedalt ja nurga alt vaatamata. Hapruse ja kunstniku haavatavuse materiaalsus oli tuntavalt kohal, kuid pani v\u00e4ljudes end siiski kergemana tundma.<\/p>\n Gerhard Richeri n\u00e4itus haaras nii oma massiivsuse kui ainesega. Sarnaselt Rungele \u2013 pika ja v\u00e4ga viljaka karj\u00e4\u00e4ri l\u00e4bil\u00f5ige moel, mis ei lasknud pulsil rahuneda kogu n\u00e4itusemaja l\u00e4bimise jooksul. 275 teost ja mitte \u00fchtegi sellist, mis tuimaks j\u00e4taks. \u00d5nnestunud karj\u00e4\u00e4rip\u00f6\u00f6rded ning iseenda taasloomine \u00fcha uutes tehnilistes, aga enamgi veel filosoofilistes dimensioonides. Autor, kes on \u00fchteaegu etalon ja kameeleon.<\/p>\n Londonis ja Tokios tegutseva kunstnikepaari A. A. Murakami efemeerse tehnoloogia installatsioonid n\u00e4htuna Milanos olid t\u00e4iesti teisest ilmast. Olemata v\u00e4ga suur posthumanistliku kunsti ja techno-installatsioonide f\u00e4nn, siis nende teosed suutsid ikkagi nii naha vahele pugeda, et tahtmatult hakkad masinat humaniseerima ja loodusesse paigutama. Ma pole vist kunagi viitsinud nii pikalt sellist masinate koreograafiat j\u00e4lgida kui nende auru-mullimasinaid ja linnuna veest t\u00f5usvaid vilistavad ja vett purskavaid mehhaanilisi nokkasid. Masinlik ja samas ajutine ning lahustuv.<\/p>\n Hilkka Hiiop “30\u00d730. N\u00e4itus EKA arhitektuuriteaduskonna graafika kogudest”\u00a0EKA galeriis<\/p>\n Suurep\u00e4raselt kureeritud ja kujundatud n\u00e4itus, mis v\u00f5ttis visuaalselt kokku EKA arhitektuuriteaduskonna mineviku ja oleviku. Selle taga oli massiivne ja v\u00e4ga t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rt t\u00f6\u00f6 EKA arhiivimaterjalidega, aga samas suhestus n\u00e4itus v\u00e4ga otseselt ka t\u00e4nase arhitektuuri\u00f5ppega.\u00a0<\/p>\n Eesti Kunstiakadeemia l\u00f5put\u00f6\u00f6de festival “Tase” <\/p>\n EKA k\u00f5ige mastaapsem l\u00f5put\u00f6\u00f6de n\u00e4itus, mis toimus ajaloolises ja v\u00e4ga ikoonilises hoones, projekteerijate majas. Lammutamisele mineva hoone\u00a0kaduvuse fluidumi koosm\u00f5ju tudengite l\u00f5put\u00f6\u00f6dega andis n\u00e4itusele erilise ajalisuse m\u00f5\u00f5tme.\u00a0<\/p>\n Mari Kurismaa n\u00e4itus\u00a0“Videviku geomeetria”\u00a0Kumus<\/p>\n \u00dcks kaunemaid n\u00e4itusi, mida olen n\u00e4inud. Esteetiline kategooria on midagi, mis justkui ei kuulu enam t\u00e4nase kontseptsioonikeskse n\u00e4itusetava juurde, aga Mari Kurismaa n\u00e4ituse puhul oli see v\u00e4ga esil ja v\u00e4ga toimiv. Mis ei t\u00e4henda, et selles oleks puudunud kontseptsioon. Koos kujundusega m\u00f5jus see \u00e4\u00e4rmiselt metaf\u00fc\u00fcsiliselt.<\/p>\n Kirke Kangro “Kalevipoja kiljatus. \u00dche monumendi unen\u00e4gu”\u00a0Draakoni galeriis<\/p>\n N\u00e4itus, mis haakub suurep\u00e4raselt t\u00e4na akuutse k\u00fcsimusega avalikus ruumis paiknevate (ideoloogiliste) monumentidega ja k\u00fcsimustega, mida ja kuidas avalikus ruumis n\u00e4idata. Lisaks \u00fchele konkreetsele juhtumile tegeleb n\u00e4itus ka laiema m\u00e4lupoliitikaga.\u00a0<\/p>\n Mai Levin Bernardo Strozzi “Meister Caravaggio varjus” N\u00e4itus 17. sajandi algupoole silmapaistva Genova-Veneetsia maalija Bernardo Strozzi loomingust oli oluline panus selle maailma suurimates kunstimuuseumides eksponeeritava meistri uurimisse, k\u00e4tkedes teoseid, mida tavaliselt muuseumidest ja erakogudestki v\u00e4lja ei anta (nt Dresdeni maaligaleriis asuv “Daam viola da gambaga”, 1640). N\u00e4itus t\u00e4iendas sel kombel Bernardo Strozzi suurn\u00e4itust Genovas 2019-2020. aastal.<\/p>\n Eesti piire \u00fcletava t\u00e4henduse p\u00e4rast t\u00f5staksin seda esile Eesti Kunstimuuseumi ja eriti Kadrioru kunstimuuseumi teiste 2025. aastal avatud haruldaste v\u00e4liskunsti n\u00e4ituste hulgast.<\/p>\n Vladimir Jankilevsky ja Valeri Vinogradov “Elementaarsed vormid ja tunnete anatoomia” Novembris lahkus Pariisis \u00fcks viimaseid Moskva Manee\u017ei-n\u00e4ituse p\u00f5lvkonnast \u2013 Erik Bulatov, kes sel n\u00e4itusel k\u00fcll ei esinenud, ent kuulus 1960. aastatel kujunenud Sretenski bulvari gruppi, nagu ka Vladimir Jankilevsky, kes suri Pariisis 2018. aastal.<\/p>\n M\u00f5lemad olid \u00dclo Soosteri semud, kelle eelmisel aastal avatud n\u00e4itust v\u00f5is samal ajal Mikkeli muuseumis n\u00e4ha. Tamara Luuk, kellel on annet kokku panna intrigeerivaid kunstnikegruppe, kauples v\u00e4lismaalt Tallinnasse korraliku l\u00e4bil\u00f5ike Jankilevsky loomingust, mille k\u00f5rval pani v\u00e4lja sama korraliku l\u00e4bil\u00f5ike 1980.\u20131990. aastate p\u00f5lvkonda kuuluva Valeri Vinogradovi loomingust.<\/p>\n Vinogradov ei l\u00e4inud Pariisi, vaid tuli Tallinna ning taasiseseisvunud Eestis on ta on vene p\u00e4ritolu kunstnikest tunnustatuim. Oma varajastes kontseptualistlikes t\u00f6\u00f6des puutub Vinogradov Yankilevskyga kokku, ent liigub siis tundlikult minimalistliku abstraktse maali poole. Kui sa l\u00e4hed Pariisi vene avangardistina, siis pead selleks ka j\u00e4\u00e4ma; Tallinnas seda sundust pole.<\/p>\n Maria-Kristiina Ulas “Hulpimine. Hoomlemine. Taiplemine” Maria-Kristiina Ulas t\u00e4histas oma 60. s\u00fcnnip\u00e4eva erakordselt r\u00f5\u00f5msa ja positiivset energiat \u00f5hkuva n\u00e4itusega galerii Artrovert valgusk\u00fcllastes ruumides. Kust ta k\u00fcll v\u00f5tab selle v\u00e4rvijulguse ja need d\u00fcnaamilised vormid? Ta k\u00fcll tunnistas, et talle meeldivad Henri Matisse’i suured gua\u0161\u0161maalid-kollaa\u017eid, aga ta on seejuures t\u00e4iesti omap\u00e4rane. Mis puutub n\u00e4ituse pealkirja, siis soovitan veebist lugeda kunstniku enda saateteksti n\u00e4itusele, mis pole tavap\u00e4raselt targutav, vaid r\u00f5\u00f5mus ja poeetiline, nagu oli n\u00e4ituski.<\/p>\n Villu Toots “Eksliibris” T\u00e4nu Tallinna Tehnika\u00fclikooli raamatukogus t\u00f6\u00f6tavale naha- ja k\u00f6itekunstnikule Tiia Eikholmile \u00f5nnestus mui n\u00e4ha seal eksponeeritud n\u00e4itust tuntud kirjakunstniku Villu Tootsi (1916\u20131993) eksliibristest. N\u00e4itus kujutas endast valikut suuremast hulgast eksliibristest, millised leidis pr\u00fcgikasti k\u00f5rvalt kotist Olaf Esna, tuntud P\u00e4rnu bibliofiil ja ekslibrist.<\/p>\n Tallinna Rahva\u00fclikooli kalligraafiastuudio juhendaja Anu Karjatse tehtud valiku koos Villu Tootsi raamatutega kirjakunstist pani Tiia Eikholm kenasti \u00fcles. Loodetavasti meenutavad teisedki raamatukogud 2026. aastal Villu Tootsi \u00fcmmargust s\u00fcnniaastap\u00e4eva ning tema s\u00f5nu: “Kauni kirjata ei ole kaunist raamatut, kauni raamatuta ei ole kultuuri.”<\/p>\n Kaisa Maasik Tugevad isikun\u00e4itused<\/p>\n 2025. aasta paistis minu jaoks silma tugevate ja terviklike isikun\u00e4ituste poolest. Kindlasti saab juba suurt t\u00e4helepanu Anna-Stina Treumundi suur retrospektiiv “Kuidas \u00e4ra tunda lesbit?” Kumu kunstimuuseumis, kuid tahaks esile tuua m\u00f5ned noored kunstnikud, kelle tegemistel soovitan tulevikus silma peal hoida. Nende soolon\u00e4itused paistsid esile eristuva ja juba v\u00e4ljakujunenud tugeva isikliku k\u00e4ekirja poolest: Zody Burke’i n\u00e4itus “Asteroni maja” Hobusepea galeriis (kuraator Liisi K\u00f5uhkna), Marleen Suvi n\u00e4itus “Vesi, rohelus ja ilus n\u00e4gu” Draakoni galeriis (kuraator Kerly Ritval), Ron Verlini n\u00e4itus “kes olin elus, selleks j\u00e4\u00e4n ka surmas” (kuraator Sten Ojavee) ja Liisa Nurkliku n\u00e4itus “Libainimene” EKA raamatukogus. Lisaks tooksin pikemalt esile m\u00f5ned lemmikud.<\/p>\n Riin Maide ja Krista M\u00f6lderi duon\u00e4itus “Ja siis j\u00e4rsku, mitte midagi” ARS-i projektiruumis (kuraator Aleksander Metsam\u00e4rt)<\/p>\n ARS-i projektiruumi n\u00e4itusel oli kasutatud kaht p\u00f5hilist ruumilist sekkumist: esiteks oli madalam ruumiosa seinaga kinni ehitatud ning teiseks viisid tavap\u00e4raselt k\u00fc\u00fcndimatute akendeni moodultellingutest trepiastmed. See teine v\u00f5te oli omaette juba nii hea, et mulle oleks sellest \u00fcksi juba piisanud. K\u00f5ik teosed, mis j\u00e4rgnesid olid juba boonuseks ning mu enda sisetunne \u00fctleb, et siin j\u00e4eti meelega ruumi erinevat t\u00fc\u00fcpi tunnetusteks ja katsetusteks, liialt \u00fcle m\u00f5tlemata. Ja just see toimiski.<\/p>\n Tuukka Kaila n\u00e4itus “Kaetav kaugus” Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis<\/p>\n “Kaetav kaugus” oli oma vahenditelt k\u00fcll napp, kuid see oli loodud \u00e4\u00e4rmiselt t\u00e4pse aja- ja ruumitajuga. Keskseks olid siin kolm slaidiprojektorit, mis v\u00f5imaldasid seriaalse fotode n\u00e4itamisega k\u00f6ita \u00fcksikud kaadrid m\u00f5tteliseks videoks. Eristuva pingestava v\u00f5ttena oli slaidide vaheldamisel kasutatud korrap\u00e4ratut tempot, mis sundis k\u00fclastajat peatuma, naelutades filmiliku tunnetusega fotosid j\u00e4lgima. Galeriis tekkis tunne, et projekt on istutatud just \u00f5igesse (aasta)aega, kuna valgusest sai n\u00e4ituse negatiivses ruumis oluline k\u00f5rvalosa t\u00e4itja.<\/p>\n “Riimitud ruumid” Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (kuraatorid Anita Kodanik, Brigit Arop, Johannes Luik, Laura De Jaeger, Laura Linsi ja Marten Esko)<\/p>\n P\u00f6\u00f6rase \u00fclesande oli endale v\u00f5tnud EKKM-i laiendatud meeskond projektiga “Riimitud ruumid”, kus seitsme n\u00e4dala v\u00e4ltel avanes iga n\u00e4dal uus n\u00e4itus. Harva n\u00e4eb muuseumi kontekstis niiv\u00f5rd projektiruumilikku \u00fclesandep\u00fcstitust. See muidugi t\u00e4hendas, et peale tavap\u00e4rast avamisrallit ei saanud hinge t\u00f5mmata (ei meeskond ega vaataja), vaid pidi taas uuele \u00fclespanekule p\u00fchenduma. Kindlasti andsid minin\u00e4itused v\u00f5imaluse tavap\u00e4rasest tihedamalt ja terviklikumalt ruume h\u00f5ivata. Isiklikud lemmikud olid Brigit Aropi, Laura Linsi ja Johannes Luige kuraatoriprojektid.<\/p>\n Pascal Bronneri “Joonistatud paralleelilmad” (kuraator Grete Tiigiste)<\/p>\n Pascal Bronneri n\u00e4ituse v\u00f5lu n\u00e4is olevat mitmes teguris: esiteks, et tema loomingut pole siin (ega mujal) kuigi palju n\u00e4ha saanud, ning teiseks, et t\u00f5en\u00e4oliselt ei juhtu seda l\u00e4hitulevikus uuesti. N\u00e4itus arhitektuurimuuseumis rabas just oma massiiviga, kuna taolisi obsessiivse t\u00e4psusejanuga tehtud mitmedimensionaalseid joonistusi ei olnud l\u00f5puks v\u00f5imalik korraga vastu v\u00f5tta. Just see t\u00f6\u00f6taski n\u00e4ituse kasuks. Samas arvan, et natuke kontsentreeritum teoste valik poleks n\u00e4ituse kogemuselt midagi \u00e4ra v\u00f5tnud.<\/p>\n “Sirel” Tallinna Linnagaleriis (kuraator Jevgeni Zolotko)<\/p>\n Jevgeni Zolotko esimene kuraatoriprojekt oli t\u00e4pselt nii s\u00fcnge kui arvata v\u00f5iks. Isegi s\u00fcdasuvel n\u00e4itusele sattumine ei m\u00f5jutanud tonaalsust, pigem isegi r\u00f5hutas teatavat kummituslikkust. Duaalsus, kordused ja vastandused aitasid teoseid omavahel sillata ja andsid tunde, et oled omadega algusest l\u00f5ppu j\u00f5udnud. Totaalne lemmik oli kujunduslik element, milleks oli samba lisamine kahe galerii ruumi vahelisse k\u00e4iku ning nendest eenduvad vaibaribad.<\/p>\n Marge Monko Angela Maasalu n\u00e4itus T\u00fctar galeriis\u00a0<\/p>\n Olin seni n\u00e4inud vaid tema \u00fcksikuid maale ja see n\u00e4itus v\u00f5lus mind oma terviklikkusega. Maasalu on oskab luua huvitavaid kujundeid ja seda t\u00e4iendab kergelt voolav, peenemate ja j\u00e4medamate joontega maalimisstiil.\u00a0<\/p>\n “\u00d5ed Meid. Avangard ja argielu” Kumu kunstimuuseumis<\/p>\n Tahaks \u00f6elda, et l\u00f5puks ometi! Olen \u00f5dede Kristiine, Lydia ja Natalie loomingu kauaaegne f\u00e4nn ja arvan, et nad v\u00e4\u00e4rivad igati oma kohta Eesti kunsti kaanonis. Eriti nauditavad on Natalie sotsiaalkriitilised joonistused ja graafika, mis ei kaotanud oma teravust ka siis, kui kunstnik oli juba vanemaealine. Uus avastus oli tema suurep\u00e4rane jalgpallurite seeria 1930. aastatest.<\/p>\n Tallinna Fotokuu<\/p>\n Tohutult hea meel on n\u00e4ha, et iga kahe aasta tagant toimuv biennaal on pidevas arengus, aitab esile t\u00f5sta kohalike kunstnike loomingut ja toob siia rahvusvahelisi nimesid. Sel aastal toimus pean\u00e4itus hoopis avalikus ruumis, mis ei ole \u00fcldse lihtne formaat. Ent kuraatoritel Trine Stephensenil ja Kati Otsal \u00f5nnestus Gonsiori ja Laikmaa ristmiku \u00fcmber koondada m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne hulk \u00fcmbritseva keskkonnaga leidlikult suhestuvaid teoseid.<\/p>\n Tanja Muravskaja minimalistlik isikn\u00e4itus Saarineni maja \u00fclemisel korrusel oli samuti muljetavaldav, nii sisu kui ka ruumikogemuse m\u00f5ttes. Hea meel oli ka Eesti-Soome fotokunstnike \u00fchisn\u00e4ituse \u00fcle Hobusepea ja Foku galeriides, mis oli \u00fcldse esimene selline koost\u00f6\u00f6projekt meie fotokogukondade vahel. See k\u00f5ik sai teoks t\u00e4nu Kulla Laasile, kellele t\u00e4navune festival j\u00e4i kunstilise juhina viimaseks. Hea t\u00f6\u00f6!<\/p>\n Terje Ojaver Tartmusis ja grupin\u00e4itustel<\/p>\n Terje Ojaveri on sel aastal pakkunud mitmeid toredaid elamusi. Tema n\u00e4itusel Tartmusis m\u00f5jusid ka varem n\u00e4htud teosed kuidagi v\u00e4rskelt, samuti naudin v\u00e4ga tema teoste laia joont ja huumorit. Ojaveri teos “Autoportree kipkonnana” oli ka Punctum galeriis toimunud n\u00e4ituse “Vana Veenus” (kuraator Lilian Hiob) \u00fcks t\u00f5mbenumber n\u00e4itusele nime andnud Sirje Runge foto k\u00f5rval.<\/p>\n John Smithi n\u00e4itus Secessionis, Viinis & Oberhauseni filmifestival Saksamaal<\/p>\n V\u00e4lismaal n\u00e4htust tooks eelk\u00f5ige v\u00e4lja eksperimentaal- ja kunstnikefilmidega seotud elamused.\u00a0<\/p>\n V\u00e4ga liigutas Briti kunstniku ja filmitegija John Smithi n\u00e4itus Secessionis. Selle keskmes oli film “Being John Smith”, kus Smith vaatab talle omast (absurdi)huumorit rakendades tagasi oma kunstnikuks saamise teekonnale, s\u00fcnnipaigale Hackney linnaosas Londonis ja varasematele teostele.<\/p>\n Sel aastal k\u00e4isin esimest korda Oberhauseni l\u00fchifilmide festivali, mille programm on v\u00e4ga mitmekesine, ent eriti liigutasid mind Saksa vanema p\u00f5lve re\u017eiss\u00f6\u00f6ride dokumentaalid 1970. aastatest. Tekkis p\u00f5hjendatud k\u00fcsimus, kas Harun Farocki sai oma esseefilmi “Stilleben” (eesti k. “Vaikelu” tegemiseks inspiratsiooni Helke Misselwitschi filmist “Stilleben – Eine Reise zu den Dingen” (eesti k. “Vaikelu \u2013 reis asjade juurde”)?<\/p>\n Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liit<\/p>\n ENKKL-i\u00a0olemasolu, sealhulgas nende \u00fchisn\u00e4itus “Koos on soojem”\u00a0Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis, teeb s\u00fcdame soojaks. Nende tegutsemine p\u00f5hineb p\u00f5lvkondlikule k\u00fc\u00fcnarnukitundele, samuti v\u00e4\u00e4rtustavad nad lihvitud tulemusest enam kollektiivset loomeprotsessi. Nad kaaperdavad osavalt olemasolevaid formaate, tehes seda keel-p\u00f5ses-hoiakuga ja ennast mitte liialt t\u00f5siselt v\u00f5ttes. Laenan \u00fche enda p\u00f5lvkonnakaaslase m\u00f5tet: “Oleks tahtnud kunagi ka ise sellise kogukonna osa olla!”<\/p>\n Kadi Polli Erinevalt eelmisest aastast ei olnud t\u00e4navusel kunstielul niiv\u00f5rd suurt k\u00e4ivitajat nagu Tartu 2024 v\u00f5i Veneetsia biennaal. Teatud m\u00f5ttes on see ehk t\u00e4hendanud ka pingelangust, hetkelist hinget\u00f5mmet ja eneseabi.\u00a0K\u00f5lama on p\u00e4\u00e4senud aeglustumise, emaduse, religioossuse ja esoteerika teemad.<\/p>\n Kunstimuuseumide programm on seda tugevamalt esil, eriti kolm rahvusvahelist n\u00e4itust korraga aasta l\u00f5pus: Toledo katedraali aarded Nigulistes, “Naudingute aed” Kadriorus v\u00f5i “Spiegel im Spiegel” Kumus. Sellist rahvusvaheliste nimede ja erinevatest sajanditest p\u00e4rinevate hittide m\u00f5testatud valikut ei ole Eestis enne \u00fchel ajal publiku ees olnud ning pole ka l\u00e4hiaastatel tulemas.<\/p>\n Samas iseloomustavad 2025. aastat rida v\u00e4ga h\u00e4id ja olulisi retrospektiive Eesti kunstnike loomingust. Kumus meenuvad kohe “Enn P\u00f5ldroos. Kinnism\u00f5tete muuseum” (kuraator Anders H\u00e4rm), “Mari Kurismaa. Videviku geomeetria” (kuraator Mari Laanemets) ja “Anna-Stina Treumund. Kuidas \u00e4ra tunda lesbit? (kuraatorid Piret Karro-Arrak ja Magdaleena Maasik), Tartmusis “J\u00fcri Kask. Silmapilk” (kuraator Brita Karin Arnover) ja Kai kunstikeskuses “Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus” (kuraator M\u00e8ta Valiu\u0161aityt\u00e8).\u00a0<\/p>\n Raske on Kumu programmiga seotult tuua v\u00e4lja kunstiaasta isiklikke lemmikuid, aga t\u00f6\u00f6d ja koduinstitutsiooni k\u00f5rvale j\u00e4ttes:<\/p>\n Flo Kasearu isikun\u00e4itus “Ainult mitte minu tagahoovis” Kai kunstikeskuses<\/p>\n Teemad, millega Flo kunstnikuna tegeleb on olulised ja tema l\u00e4henemine m\u00e4nguline, soe ja s\u00fcmpaatne. T\u00f5nu Narroga koosproduktsioonis suudab Flo teha vormilt laheda n\u00e4ituse elust enesest. \u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n Marko M\u00e4etamme juubelin\u00e4itus “Teekond tundmatusse” V\u00f5rumaa muuseumis<\/p>\n See n\u00e4itus v\u00f5imestas suvise L\u00f5una-Eesti kunstielu. Efektne\u00a0ja publikuga lihtsalt suhtlev n\u00e4itus oli kohalik suurs\u00fcndmus, aga ka paljude puhkajate lemmik. Eriti tahaks tunnustada n\u00e4ituse kohaspetsiifilist lisakihistust \u2013 sekkumist V\u00f5rumaa muuseumi p\u00fcsiekspositsiooni, mis t\u00f5i k\u00fclastajad muuseumi k\u00f5igile korrustele.<\/p>\n Kunstniku isikum\u00fc\u00fcdi lavastused Tartus: “Palavik” Konrad M\u00e4gist Vanemuises ja Uue Teatri etendus “Soosteri koolkond” \u00dclo Soosterist<\/p>\n Tore, et eesti kunstnikud on teatris teemaks ja meeldis, et neid k\u00e4sitletakse teatri enda v\u00f5imaluste kaudu, mitte maalide reprodega laval ringi joostes, nagu omal ajal Modigliani balletis Rahvusooperis Estonia. M\u00f5lemad etendused on muidugi t\u00e4iesti erinevad, aga moodustavad hea paariku, et peatuda ja kaasa m\u00f5elda, “kas geeniuste aeg on l\u00e4bi”? \u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n Mart Kalm 1. Linnateatri ehitamise n\u00f5ukogude aega tagasiulatuv saaga on l\u00e4bi.<\/p>\n Arhitektuurib\u00fcroo Salto ja sisearhitektuuri b\u00fcroo Pink on loonud vaatamata \u00fcledimensioneeritud ehitus\u00fclesandele v\u00e4ljapaistva keskkonna. Muidugi on vale, et vanalinnas on nii suur ala monofunktsionaalne, aga see toob turististunud piirkonda \u00f5htusel ajal tavalist eesti elu. Muidugi on halb, et vanalinnas on nii ulatusliku maa alla minekuga h\u00e4vitatud tohutult ajaloolist kultuurkihti (algust tegid k\u00fcll n\u00f5ukogude pommid 1944), aga selle eest on maa peal saavutatud vanalinna sobituv linnaruum, mida maa alt tore seirata, ja mitu ajaloolist hoonet on elegantselt restaureeritud. Loodan, et see arhitektuuri tipptase innustab ka teatrit j\u00e4rele j\u00f5udma.<\/p>\n 2. Hea meel on, et ilmus koguni kolm toekat raamatut uuemast arhitektuuriloost.<\/p>\n Esimesena Epi Tohvri k\u00e4sitlus TPI\/TT\u00dc Mustam\u00e4e kampuse kujunemisest ja laiemalt kogu \u00fclikooliarhitektuurist. Karin Hallas-Murula pikaaegne uurimist\u00f6\u00f6 v\u00f5ttis suurkujude Herbert Johansoni ja Eugen Habermanni kaksikmonograafia kuju. Leele V\u00e4lja koostatud Tartu puitarhitektuuri kogumik v\u00f5tab kokku v\u00e4ga olulise osa \u00fclikoolilinna identiteedist. Kaks viimast on kujundanud meie teenekaim arhitektuuriraamatute kujundaja Andres Tali ja k\u00f5ik kolm on vaatamata teaduslikult uudsele materjalile h\u00f5lpsasti loetavad.<\/p>\n 3. Suurte puude istutamine Tallinna kesklinna on maastikuarhitektuuriline saavutus, mitte ainult linna\u00f6koloogiline projekt.<\/p>\n Viru t\u00e4nava alguses on taastatud seal alates 19. sajandist olnud allee, j\u00e4tku on saanud Estonia esine Teatri v\u00e4ljak, p\u00fcramiidjalakad on pandud v\u00e4ljal\u00e4inute asemele R\u00e4vala puiesteel, mis on meie ainus akademistliku linnahaljastuse l\u00f5ik jne. Toredatel ajutistel parkidel ja niitmistihedusel on teisene roll v\u00f5rreldes suurte puudega, mis palju laiemalt m\u00f5jutavad, kuidas me linnaruumi tajume. Heaolu loovate puude abil modelleeritakse linnaruumi, t\u00f5stetakse esile olulisi hooneid, varjatakse alles lahendamist ootavaid kohti, suletakse l\u00f5\u00f5skavaid tuulekoridore, mahendatakse nii vihmavalinguid kui p\u00e4ikesek\u00fctet jne. Loodan, et see kleenukeste l\u00fchiajaliste ja rabedate pihlakate istutamise laine on m\u00f6\u00f6das.<\/p>\n Sille Pihlak N\u00e4itus “Joonistatud paralleelilmad”https:\/\/kultuur.err.ee\/”Into The Drome” on Briti-Saksa arhitekti ja kunstniku Pascal Bronneri esimene isikun\u00e4itus Eesti Arhitektuurimuuseumis. Rahvusvaheliselt tunnustatud arhitekti kutsumine mastaapse isikun\u00e4itusega siinsesse arhitektuurimuuseumisse m\u00f5jus v\u00e4rskendavalt nii institutsiooni kui ka ruumi enda jaoks. Soolalao peasaali tavap\u00e4rased omadused olid paigast loksutatud: kaarjad seinad l\u00f5ikasid l\u00e4bi punaste talade ranguse ning muutsid liikumise ruumis ootamatuks ja m\u00e4nguliseks. Iga teos avas omaette maailma, liikudes sujuvalt suurejoonelistest ruumilistest \u017eestidest luubi skaalal makettideni. Terviklikkus ja sidusus k\u00f5igis m\u00f5\u00f5tkavades raputas argisest novembrist v\u00e4lja ning viis otse mustade joonte ja punktide kosmosesse.<\/p>\n Eesti v\u00e4ljapanek Veneetsia arhitektuuribiennaalil “Las ma soojendan sind” autoritelt Elina Liiva, Keiti Lige ja Helena M\u00e4nna k\u00e4sitles renoveerimist kui l\u00e4hiregiooni p\u00f5letavat ja mitmet\u00e4henduslikku teemat. Soojustamine ei ilmunud siin pelgalt tehnilise parendusena, vaid sotsiaalse ja eetilise k\u00fcsimusena. Veneetsia suure kanali \u00e4\u00e4res eksponeeritud soojustuselemendid ei k\u00fcsinud ainult seda, milliseid kasukaid me oma majadele peale t\u00f5mbame, vaid ka miks ja kelle nimel. L\u00e4henemine indiviidi, korteri\u00fchistu liikme vaatepunktist avas v\u00f5imaluse m\u00f5elda, kas just sealtkaudu v\u00f5iks tekkida selgem arusaam, milliseks uueks me soovime n\u00f5ukogudeaegset elamup\u00e4randit kujundada.<\/p>\n Flo Kasearu isikun\u00e4itus “Ainult mitte minu tagahoovis” paistis silma oma mastaapsuse ja l\u00e4henemisviiside mitmekesisuse poolest \u00fche ja sama probleemi k\u00e4sitlemisel. “BANANA” erinevad teosed moodustasid kihilise terviku, kus huumor, kriitika ja ebamugav \u00e4ratundmine eksisteerisid k\u00f5rvuti. Olgu selleks k\u00fclmkapist pl\u00e4risev rist v\u00f5i seebist sulav maja \u2013 iga motiiv avas v\u00f5imaluse lugeda kapitalismi, eraomandit ja \u00fchiskonda mitmel tasandil. N\u00e4itus ei pakkunud lihtsaid vastuseid, vaid kutsus vaatajat oma positsiooni pidevalt \u00fcmber hindama. Minu jaoks oli lemmik t\u00f6\u00f6j\u00e4rgne istumine riietusruumis ja ekraanilt t\u00f6\u00f6p\u00e4eva jooksul kordasaadetu j\u00e4lgimine \u2013 tekkis paralleel vetsus skrollimisega, mida pole n\u00e4itusesaalis varem kogenud.<\/p>\n Kikumu ehk J\u00e4neda sovhoostehnikumi ellu\u00e4ratamine Indrek Kasela initsiatiivil kujunes haruldaseks n\u00e4iteks sellest, kuidas pool sajandit vana ja poolenisti kasutuses olev arhitektuurim\u00e4lestis v\u00f5ib muutuda elavaks kultuuriliseks kohtumispaigaks. Valve Pormeistri projekteeritud keskkonnas kunstifestivali korraldamine n\u00e4ib esmapilgul \u00fc\u00fcratu ettev\u00f5tmisena, kuid see \u00f5nnestus \u00fcllatavalt terviklikult ja mitmekesiselt. Programm haaras eri kultuurisuundi \u2013 muusikast ja kunstist maleni, ujumisest ajalooliste hoonete ekskursioonide ja ruumiinstallatsioonideni. Eriti s\u00fcmpaatne oli, et suvefestival ei taandunud pelgalt pidutsemisele, vaid pakkus \u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt tegevusi, mis koondasid v\u00e4ga erineva huviga inimesi.<\/p>\n T\u00f5nu Karjatse Pascal Bronner “Joonistatud paralleelilmad” arhitektuurimuuseumis<\/p>\n Aasta \u00fcllatuseks kujunes arhitektuurimuuseumis vaadata olnud n\u00e4itus ideearhitektuurist ehk siis arhitektuurist, mille eesm\u00e4rk pole mitte saada hooneks, vaid pigem innustada nii-\u00f6elda m\u00f5tlema kastist v\u00e4lja. M\u00f5nes m\u00f5ttes oli au olla tunnistajaks Briti-Saksa kunstniku ja arhitekti Pascal Bronneri esimesele isikun\u00e4itusele (kuraator Grete Tiigiste), sest sellist v\u00e4ljapanekut oleks uhkusega v\u00f5\u00f5rustanud mitmesugused suure maailma muuseumid ja hoopis kallima piletiraha eest. Pascal Bronneri kollaa\u017eid ja joonised andsid arhitektuurilist m\u00f5tet edasi mitte kui funktsionaalset lahendust kandvat ruumit\u00e4idet, vaid kui inspireerivat kunstivormi, mille piirid s\u00f5ltuvad vaid kunstnikust endast.\u00a0<\/p>\n Wolfgang Tillmans “Nothing could have prepared us – Everything could have prepared us” Pompidou keskuses Pariisis<\/p>\n Saksa fotokunstniku Wolfgang Tillmansi ulatuslik isikun\u00e4itus j\u00e4i veidi alla 2023. aastal Toronto Art Gallerys n\u00e4htud v\u00e4ljapanekule, mis v\u00f5ttis enda alla kaks korrust ja l\u00e4bis vist kogu Tillmansi loomingu. Pompidou keskuses oli Tillmansi isikun\u00e4itus viimane enne keskuse remontiminekut ja v\u00f5ib-olla ka seet\u00f5ttu oli keskus v\u00f5tnud riske eksponeerida maineka fotokunstniku t\u00f6id mitte ainult seintel, vaid ka p\u00f5randl ja lagedel. Tillmansi geniaalne minimalism mitte ainult ei innusta, v\u00f5ib \u00f6elda, et ta v\u00f5tab \u00fcle. See \u00fclev\u00f5tmine on sedav\u00f5rd l\u00e4biv, et ka mitu kuud ja v\u00f5ib-olla isegi et aastat p\u00e4rast ta n\u00e4ituse n\u00e4gemist leiad end vaatamast \u00fcmbritsevat samamoodi. Avastad, et oled sama moodi maailma enda jaoks (m\u00f5tte)pildistanud juba ammu. Teisis\u00f5nu, Tillmans annab legitiimsuse olla ise see, kes sa oled ja n\u00e4ha maailma nii, nagu just sina seda n\u00e4ed.\u00a0<\/p>\n Sirje Runge “Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus” Kai kunstikeskuses<\/p>\n Sirje Runge t\u00f6\u00f6de \u00fclevaaten\u00e4itus Kai kunstikeskuses toob kokku maalikunstniku aastak\u00fcmnete pikkuse loometee. Esimest korda on eksponeeritud \u00fcheskoos tema maalid 1970. aastatest t\u00e4naseni, kusjuures ka Runge vanimad t\u00f6\u00f6d n\u00e4itusel oleks valminud justkui \u00e4sja. Kas on siin p\u00f5hjuseks hea kuraatorit\u00f6\u00f6 (M\u0117ta Valiu\u0161aityt\u0117 (FR\/LT)) v\u00f5i siis lihtsalt see, et Runge on olnud oma loomingus lihtsalt ajast ees, ei omagi t\u00e4htsust. Runge t\u00f6\u00f6d Kai kunstikeskuse v\u00e4ljapanekus moodustasid omamoodi sarja valguse ja v\u00e4rvi k\u00e4sitlemise v\u00f5imalustest, v\u00e4rvist kui valgusest ja kaduvuse varjundist.<\/p>\n Jass Kaselaane “Karjane. Haud. Tiibadega inimene.” EKKM-is\u00a0<\/p>\n Jass Kaselaane isikun\u00e4itus EKKM-is laseb peamiselt skulptorina tuntud kunstnikku n\u00e4idata end ka installatsioonikunstnikuna, sest kolm korrust v\u00f5imaldavad luua justkui eri peat\u00fckkidest koosneva\u00a0kompositsioonilise terviku, mis r\u00e4\u00e4gib \u00fcht lugu. Teose pealkiri on antud juba n\u00e4ituse nimetuses ja m\u00f5juvad olid need peat\u00fckid k\u00f5ik, k\u00f5ige vapustavam muidugi “Haud”, \u00fcks viimase aja v\u00f5imsamaid s\u00f5javastaseid teoseid Eesti kunstis.\u00a0<\/p>\n “Gallen-Kallela, Klimt & Wien” Helsingi Ateneumis<\/p>\n Veel tuleva aasta veebruari alguseni avatud v\u00e4ljapanek toob Helsingisse esimest korda valiku Gustav Klimti maale, sealhulgas ka 1901. aastal valminud seinapannoo “Beethoven Frieze” rekonstruktsiooni, mida Ateneumis eksponeeritakse Beethoveni 9. s\u00fcmfoonia saatel. Peale Klimti kaasaegsete Austria ja Saksa kunstnike t\u00f6\u00f6de n\u00e4itab v\u00e4ljapanek ka Viini “secessionist’ide” seoseid Soome rahvusliku uhkuse Akseli Gallen-Kallela ja teiste XX sajandi alguse Soome kunstnike loominguga.<\/p>\n T\u00f5nis Saadoja “Gothic Modern” Ateneumis, kuraator Anna-Maria von Bonsdorff<\/p>\n Muljetavaldav rahvusvahelise haardega kunstin\u00e4itus, mis enne l\u00f5ppemist aasta algul \u00f5nnestus \u00e4ra n\u00e4ha. M\u00e4rks\u00f5nadena olen kirja pannud temaatilise ruumilisuse ning vajaliku meeldetuletuse kunsti p\u00f5lisest rollist tegeleda vaid oluliste teemadega nagu elu, surm ja usk.<\/p>\n “Uru Valteri isikun\u00e4itus” Tallinna Linnagaleriis<\/p>\n V\u00e4ga selge kodueesti tundega n\u00e4itus, mis on t\u00e4nases kunstipildis haruldane. Noorte kunstnike (Eke Ao Nettan, Erik H\u00f5im, Ats Kruusing) harjutus institutsionaalsusega. M\u00f5neti l\u00e4biproovitud v\u00f5tete taasesitus, aga seisundi ja tunnetuse osas v\u00e4ga t\u00e4pne n\u00e4itus. Rahulik, leebe ja humoorikas ruumikogemus, mis otsis pigem horisontaalset kui vertikaalset pidet. Teatav sarnasus Von Krahlis etendunud “N\u00e4ljaga” (Elo Valner, Riste Sofie K\u00e4\u00e4r). M\u00f5lemis tajutav rahulik, aga kindlameelne vastuj\u00f5ud l\u00e4himineviku progressiivsetele ihadele galmuuri ja sileduse suunal.<\/p>\n Mart Kangro lavastus “Pantheon” Von Krahlis<\/p>\n Seda lavastust vaadates tekkis \u00fcle v\u00e4ga pika aja tunne, et k\u00f5ik on (korraks) h\u00e4sti.<\/p>\n “Aiad: Tanja Muravskaja ja valgus”\u00a0Saarineni\u00a0majas<\/p>\n N\u00e4itusepaiga ning uute t\u00f6\u00f6de hea s\u00fcmbioos. Kvaliteetne t\u00f6\u00f6 materjali ja kontseptsiooniga, esile tuli Muravskaja ammune oskus tuua vaatajani meiterlikkuse puudutus. Hea on vaadata, kui materjal teeb seda, mida kunstnik soovib.<\/p>\n Pascal Bronner’i “Joonistatud paralleelilmad” arhitektuurimuuseumis, kuraator Grete Tiigiste<\/p>\n N\u00e4itus, mille kohta saab \u00fcle pika aja \u00f6elda, et midagi sellist pole ma veel n\u00e4inud. \u00dclidetailsed ja l\u00e4bikomponeeritud monumentaalsed pliiatsijoonistused m\u00f5juvad \u00fchtaegu nii \u00e4hvardavalt kui rahustavalt, suure t\u00f6\u00f6mahuga kaasneb siin veel suurem plaan, mis j\u00e4\u00e4b esilagu muidugi saladuseks.<\/p>\n Jass Kaselaan “Karjane. Haud. Tiibadega inimene” EKKM-is<\/p>\n \u00dchte ja samasse kaemuse j\u00f5kke on v\u00f5imalik uuesti ja uuesti astuda.<\/p>\n Klassikute \u00fclevaaten\u00e4itused, mis iga\u00fcks omal moel t\u00f5i selgelt v\u00e4lja konkreetse autori kreedo ning taaskinnitas, et klassikud ei ole klassikud juhuslikult, vaid nad on teinud oma materjaliga j\u00e4rjekindlalt t\u00f6\u00f6d ning selle t\u00f6\u00f6 viljad ei kahvatu, vaid s\u00e4ravad eri aegadel eri nurkade alt.<\/p>\n “Vladimir Yankilevsky ja Valeri Vinogradov. Elementaarsed vormid ja tunnete anatoomia” Tallinna Kunstihoones, kuraator Tamara Luuk; “Olev Subbi. T\u00e4iuslikkuse poole p\u00fc\u00fceldes” Eesti Rahva Muuseumis, kuraator Eero Epner; “Enn P\u00f5ldroos. Kinnism\u00f5tete muuseum” Kumus, kuraator Anders H\u00e4rm; “Mari Kurismaa. Videviku geomeetria” Kumus, kuraator Mari Laanemets; “Mina metamorfoosid. Henn Roode autoportreed” Tartmusis, kuraator T\u00f5nis Tatar.<\/p>\n Johannes Saar Oli suurte retrospektiivide, juubeli- ja elut\u00f6\u00f6n\u00e4ituste aasta. Suurejoonelised j\u00e4releh\u00fc\u00fcded ja tagasivaated eesti kunsti l\u00e4himinevikule andsid tooni. Anna-Stina Treumundi ja Enn P\u00f5ldroosi n\u00e4itused Kumus, \u00dclo Soosteri n\u00e4itus Mikkeli muuseumis, Sirje Runge suur personaal Kai kunstikeskuses, Kadri M\u00e4lgu m\u00e4lestusn\u00e4itus tarbekunstimuuseumis, Olev Subbi suurim isikn\u00e4itus Eesti Rahva Muuseumis \u2013 need vajutasid aasta kunstielule eleegilise pitseri, \u00e4rgitasid melanhooliat, ent t\u00f5id ka ajaloo n\u00e4itusesaali, andsid m\u00e4luasutustele v\u00f5imaluse oma t\u00f6\u00f6d teha. Ja seda t\u00f6\u00f6d tehti h\u00e4sti, m\u00e4lu sai v\u00e4rskendatud, eesti kunstimaastik teravama pliiatsiga uuesti maha m\u00e4rgitud. Et ei l\u00e4heks meelest.<\/p>\n Ent oli ka uuemat. Riiklikult toetatud kunstiskeene k\u00f5rval ja \u00e4\u00e4rel pakub j\u00e4tkuvalt r\u00f5\u00f5mu Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi tegevus. Esile v\u00f5iks t\u00f5sta Jass Kaselaane hiljutist isikn\u00e4itust, mis pakkus v\u00e4\u00e4rika j\u00e4rje Ene-Liis Semperi mullus\u00fcgisesele comeback’ile kunstiellu.<\/p>\n Aina j\u00f5ulisemat alternatiivi riiklikult rahastatud skeenele pakuvad ka uued v\u00e4iksed esindusgaleriid, mis kombineerivad kommertsiaalset kaalutlust kunstielu huvitavusega. Vaala ja Temnikova ja Kasela galerii k\u00f5rval on kindlamalt jala maha saanud T\u00fctar galerii ja Punctum galerii, nendegi haare on meeldivalt rahvusvaheline ja l\u00f5imib Eestit laia maailmaga.<\/p>\n Kadi-Ell T\u00e4histe Minu l\u00f5ppeva aasta k\u00f5ige s\u00fcgavam elamus oli Tallinna Fotokuu \u00fcks pean\u00e4itusi, “Aiad: Tanja Muravskaja ja valgus”, mis toimus Saarineni maja katusealuses. Nappide vahenditega \u2013 vee ja valguse kujutamisega \u2013 loodud seeriaga liigub Muravskaja veelgi otsustavamalt abstraktsionismi suunas, mis m\u00f5jub meid \u00fcmbritseva koleduse ja keerukuse taustal lohutavalt. See pehme, ent samas stiihiline n\u00e4itus oli ilus ja poeetiline tervik, mida toetas Jevgeni Zolotko t\u00e4pne kujundus.<\/p>\n Isiku- ja duon\u00e4itustest tahaks esile t\u00f5sta veel nii m\u00f5ndagi: Marleen Suvi uneleva ja unen\u00e4olise “Vesi, rohelus ja ilus n\u00e4gu” (Draakoni galerii, kuraator Kerly Ritval), Maria Kapajeva valu ja haprust, ent samas tugevust ja eluj\u00f5udu \u00fchendava “Neist ilma j\u00e4\u00e4des saab minust tervik” (Kogo galerii, kuraator \u0160elda Pu\u0137\u012bte), Mari Kurismaa heas m\u00f5ttes nihestava “Videviku geomeetria” (Kumu kunstimuuseum, kuraator Mari Laanemets), Sirje Runge p\u00f5hjaliku retrospektiivi “Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus” (Kai kunstikeskus, kuraator M\u0117ta Valiu\u0161aityt\u0117), Eero Alevi nostalgiat\u00e4ratava “Igatsuse” (Tartu Kunstimaja, kuraator Aleksander Metsam\u00e4rt) ning Madlen Hirtentreu ja Darja Popolitova wunderkammerliku “Neandertaallase ilukabineti” (Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, kuraator Lilian Hiob-K\u00fcttis). Viimase puhul tahaks anda lisapunktid selle keerulise ja sageli justkui vahealana m\u00f5juva ruumi veenva “\u00e4ra lahendamise” eest ning \u00e4rgitada lugema Urmas L\u00fc\u00fcsi n\u00e4itusearvustust Sirbis (posthumanistlik esteetika, hoia alt!).<\/p>\n Grupin\u00e4itustest j\u00e4id silma Ingrid Alliku ja Karin Pauluse kureeritud “Piirideta ainev\u00e4ljadel” Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis ning Maret Kukkuri kokku pandud h\u00f5rk maalikunsti v\u00e4ljapanek “Genius Loci VI. Paradiis 1470. 1975. 2025” Reigi pastoraadis Hiiumaal. N\u00f5ndanimetatud vanema kunsti v\u00e4ljapanekutest oli p\u00f5nevaim “Mina metamorfoosid. Henn Roode autoportreed” Tartmusis (kuraator T\u00f5nis Tatar).<\/p>\n N\u00e4ituste k\u00f5rval tahaks r\u00e4\u00e4kida ka kahest suundumusest, mis 2025. aasta kunstielu minu jaoks ilmestama j\u00e4\u00e4vad. Esiteks on mul hea meel, et see eksootiline ja oodatud (kohati ka kardetud) “eraraha kaasamine” sai juurde mitu sisukat n\u00e4idet: Kaamose naiskunstniku stipendium (koost\u00f6\u00f6s Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusega; \u00f5nnitlused Anna Mari Liivrannale), EKKM-i v\u00e4lja antava K\u00f6ler Prize’i comeback ZA\/UM-i ja Cobalti toel (mis k\u00fcll faktiliselt realiseerub 2026, ent uudisena oli t\u00e4navune) ning VKG \u00f5nnestunud koost\u00f6\u00f6 Eesti Kunstiakadeemiaga (n\u00e4itus “N\u00e4htamatud kivid. Noore kunstniku pilk t\u00f6\u00f6stusele”). Siia k\u00f5rvale v\u00f5iks asetada ka kunstikogumise populaarsuse kasvu, mida toetab enamate inimeste esilet\u00f5us, kes julgevad end avalikkuse ees kogujatena defineerida.<\/p>\n Teiseks on p\u00f5hjust r\u00e4\u00e4kida noortest, sest juba paar aastat tegutsenud Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liit (ENKKL) paistab olevat tulnud, et j\u00e4\u00e4da. Ja v\u00e4ga hea, et on! Erinevate aktsioonide ja sekkumiste k\u00f5rval sai aasta l\u00f5pus EKKM-is n\u00e4ha nende grupin\u00e4itust “Koos on soojem”, kus h\u00fcperiroonilisus t\u00f5rjub uussiiruse ikka p\u00f5hjalikult k\u00f5rvale. Sama tendentsi v\u00f5is korduvalt m\u00e4rgata n\u00e4iteks ka EKA l\u00f5put\u00f6\u00f6de n\u00e4itusel “Tase”, r\u00fchmituse Kvadraat Kuressaares toimunud suven\u00e4itusel “Naabriga sama kena” ning EKA galeriis ansambli ants1 ja elektron.art koost\u00f6\u00f6s esitletud muusikalis “Carmen Electra”. Samas on asi naljast siiski kaugel, sest niisama n\u00e4puga n\u00e4itamise v\u00f5i irvitamise asemel n\u00e4ikse noored kunstnikud p\u00e4riselt tahtvat kaasa m\u00f5elda ja (kunsti)elu paremaks teha. \u00d5nneks langeb see soodsale pinnasele, sest tactical spooning \u2014 termin, mille \u00f5ppisin ENKKL-i n\u00e4ituselt \u2014 ehk elluj\u00e4\u00e4miseks olude sunnil kaaslastega kobarasse kogunemine on kunstiv\u00e4ljal viimastel aastatel laiem strateegiline suundumus. Koos on t\u00f5esti soojem (ja l\u00f5busam) ning kasvab t\u00f5en\u00e4osus suuri protsesse p\u00e4riselt m\u00f5jutada.<\/p>\n Airi Triisberg Minu jaoks oli selle aasta k\u00f5ige meeldej\u00e4\u00e4vam kunstikogemus Soome kunstnike Nina Mutiku ja Vili von Nissineni immersiivne osaluskunsti teos “Tomi otsides” Tallinna Fringe festivalil. Tegemist oli viie tunni pikkuse s\u00fcndmusega, mis sisaldas kunsti, teatri ja rollim\u00e4ngu elemente. Teos jutustas 1940.\u20131970. aastail Helsingis elanud homoseksuaalsete meeste eludest ja Tom of Finlandi kunsti m\u00f5just neile. Mulle avaldas muljet, kui v\u00e4heste vahenditega suutsid kunstnikud luua ruumi, milles hakkas tasahaaval lahti hargnema ajalugu, t\u00e4rkama kujutlusv\u00f5ime ja kujunema usalduslik kogukonnatunne.<\/p>\n Eksperimentaalsetest vormidest r\u00e4\u00e4kides tuleb meelde ka kuraator Brigit Aropi ja kunstnike Piibe Kolka, Ulvi Haagenseni, Kadri Liis R\u00e4\u00e4gu ja Gerta Raidma ehk Lacqueeri koosloomeline projekt “Eesti kunsti ASMR”, mida eksponeeriti osana EKKM-i n\u00e4itusest “Riimitud ruumid”. Kas te olete kunagi n\u00e4inud kuraatorit, kes tutvustab kunstiteost sosinal, kandes spetsiaalselt pikki kunstk\u00fc\u00fcsi, et ta saaks teost paremini silitada ja kraapida, t\u00f5stes niiviisi esile kunstiga seotud helisid, aistinguid ja pisidetaile? Mulle j\u00e4i n\u00e4ituselt k\u00f5ige eredamalt meelde Brigit Aropi videoessee, milles ta tutvustas m\u00e4nguliselt Ulvi Haagenseni kunstiteoste sensoorseid omadusi ja t\u00e4hendusi, arutledes sekka suuremate kunstielu k\u00fcsimuste \u00fcle, nagu n\u00e4iteks kunstimaailma hierarhiad, \u00fcleolev suhtumine kunsti teraapilisse rolli v\u00f5i kunstimaailma prekaarsus.<\/p>\n Paeluvaid k\u00fcsimusi tekitas Liisa Chrislin Saleh’i ja Hansel Tai \u00fchisn\u00e4itus “Vastupanu tants” Eesti Kunstiakadeemia galeriis. \u00dcks n\u00e4itusel eksponeeritud videoteos lubas p\u00f5imuda paikadel ja l\u00f5imuda vastupanuliikumistel, millest tavap\u00e4raselt ei r\u00e4\u00e4gita \u00fcheskoos. Sel ajal kui Eestis lauldi 1980. aastate l\u00f5pus “Ei seedrid, ei palmid ei kasva me maal”, rullus Vahemere ja Jordani j\u00f5e vahel asuva maa palmide all lahti palestiinlaste vastupanulaine, mis taotles Iisraeli s\u00f5jalise okupatsiooni l\u00f5petamist Gaza sektoris ja L\u00e4\u00e4nekaldal. Liisa Chrislin Saleh’i kunstiteos \u00e4ratas huvi l\u00e4hemalt uurida, mida need kaks okupatsioonivastast rahvarinnet \u00fcksteise kohta teadsid ja arvasid. Kindlasti saab \u00f6elda, et 1990. aastate algul oli v\u00e4rskelt taasiseseisvunud Eesti riigi suhtumine palestiinlaste vabadustaotlusse hoopis s\u00f5bralikum kui t\u00e4na. Rahvusarhiivis on s\u00e4ilinud \u00fcks leheke v\u00e4lispoliitiliste teesidega, mis pandi kirja 1992. aastal, valmistudes kohtumiseks Palestiina Vabastusorganisastiooni delegatsiooniga. See algab nii: “Eesti kui riik, millel on selja taga 50-aastane v\u00f5\u00f5rv\u00f5imu periood, m\u00f5istab h\u00e4sti Palestiina olukorda ja selle rahva taotlusi.”<\/p>\n 1990-ndatele m\u00f5eldes tuleb meelde \u00fcks v\u00e4hetuntud kunstiruum, mida tahan soovitada \u2013 see on Keskturu turuhoone teisel korrusel asuv Keskpuur. Mul on keskturuga eriline suhe, sest elasin pikka aega t\u00e4pselt turu k\u00f5rval. M\u00e4letan, kuidas turg oli 1990-ndatel puup\u00fcsti rahvast t\u00e4is, seal m\u00fc\u00fcdi odavaid vuhvelkassette, v\u00f5ltsitud “Adibase” dresse ja muud p\u00f5randaalust kaupa. M\u00e4letan turu erastamisega kaasnenud v\u00f5imuv\u00f5itlusi ja v\u00e4givalda, sest turul liikus palju sularaha, millelt makse ei makstud. Aga ma ei m\u00e4leta, et oleksin koos naabruskonna lastega p\u00e4rast turup\u00e4eva l\u00f5ppu lettide vahelt v\u00e4rvilisi n\u00e4tsupabereid v\u00f5i turistide taskust maha kukkunud dollareid otsides tulnud kordagi m\u00f5ttele, et selles keskkonnas v\u00f5iks asuda kunstigalerii. Kui p\u00e4ris aus olla, siis ei osanud ma t\u00f6\u00f6lispere lapsena tollal ette kujutada isegi seda, et minust endast v\u00f5iks \u00fchel p\u00e4eval saada loomeinimene. Kui ma n\u00fc\u00fcd nukralt h\u00fcljatud Keskturul sisseoste tegemas k\u00e4in, siis tunnen heameelt selle \u00fcle, kui ma ei pea kunsti vaatamiseks vanalinna minema, vaid saan seda teha argitoimetuste k\u00f5rvalt. Kes seda poolsalajast kohta veel ei tunne, neil soovitan Keskpuuri k\u00fclastamisega kiirustada, sest turuhoone peatsest lammutamisest r\u00e4\u00e4gitakse kindlas k\u00f5neviisis.<\/p>\n Ajaloo huvides olgu siinkohal veel dokumenteeritud, et kuigi kultuuriministeeriumist on varasematel aastatel k\u00f5lanud mitmel korral s\u00f5num, nagu vabakutseliste loovisikute sissetulekute ja sotsiaalkaitse murede parandamine oleks prioriteet, ei tehtud t\u00e4navu sel suunal \u00fchtki konkreetset sammu.<\/p>\n Triinu J\u00fcrmann Millegip\u00e4rast meenuvad eelk\u00f5ige viimase poolaasta n\u00e4ituste k\u00fclastused ja eriti need, millest sain osa koos pere v\u00f5i s\u00f5pradega. Seega iseloomustab valitud n\u00e4itusi ligip\u00e4\u00e4setavus, kus nii sisu kui vorm on selgelt esitatud ning eri sihtr\u00fchmadele kergesti m\u00f5istetavad ja vaadeldavad.<\/p>\n Suvine n\u00e4itus “Genius Loci VI. Paradiis” Reigi pastoraadis<\/p>\n N\u00e4ituse asukoht ja ajalooline paik m\u00f5jusid p\u00f5nevalt, muutes k\u00fclastuse terviklikuks elamuseks. Pastoraadi ruumi oli kasutatud v\u00e4ga h\u00e4sti, v\u00f5imaldades teostel ja paiga lool teineteist v\u00f5imendada ning pakkudes arusaadavat kunstikogemust ka laiemale publikule, sh lastele. N\u00e4itusele valitud kunstnikud l\u00f5id sisulise ja visuaalselt tugeva terviku.<\/p>\n Tanja Muravskaja isikun\u00e4itus “Aiad: Tanja Muravskaja ja valgus” Saarineni majas<\/p>\n Kunstniku teemak\u00e4sitlus leidis majaga v\u00e4ga t\u00e4pse ja m\u00f5jusa dialoogi. Saarineni maja viienda korruse ruum toetas teoste vaikset pinget ja kutsus vaatajat aeglustama ja s\u00fcvenema. N\u00e4itus oli visuaalselt tagasihoidlik, kuid sisuliselt tugev ja j\u00e4ttis selge j\u00e4lje ka p\u00e4rast k\u00fclastust. Selle n\u00e4ituse raames tooksin esile ka kogu Tallinna Fotokuu programmi ja tore, et satelliitprogrammi n\u00e4ituseid jagus paljudesse kohtadesse, sealhulgas teistesse Eesti linnadesse.<\/p>\n “Eduard Timbermann” Kondase keskuses<\/p>\n Veel jaanuari l\u00f5puni avatud n\u00e4itus toob publikuni p\u00f5hjaliku \u00fclevaate Viljandis tegutsenud kunstniku elust ja loomingust, keda laiem kunstipublik seni pigem ei tundnud. N\u00e4itus on h\u00e4sti kureeritud ja koost\u00f6\u00f6 Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumiga avardab selle vaadet. Mitmek\u00fclgse kunstielamuse moodustas see koos teiste samal ajal Kondases avatud v\u00e4ljapanekutega \u2013 “Vaikuse grammatika: origami ruumiline s\u00f5nastik” ja “H\u00e4rmad mitmes vaatuses”.<\/p>\n Kristi Kongi On olnud palju p\u00f5nevat ja head kunsti. Minu selle aasta \u00fcks suurimaid elamusi ja ka oodatumaid oli ja on Mari Kurismaa isikn\u00e4itus “Videviku geomeetria” Kumu kunstimuuseumis. \u00dcks oluline autor minu jaoks. N\u00e4itus on mitmekihiline, k\u00fclluslik ja v\u00e4ga hea.<\/p>\n Mari Kurismaa maalid annavad v\u00f5imaluse end unustada ja siseneda kuskile ruumi, kus k\u00f5ik tundub v\u00f5imalik. Et sinna v\u00e4rvide, metaf\u00fc\u00fcsiliste ruumide sisse ja vahele sooviksin minna ja end kaotada. Oleks seda n\u00e4itust tegelikult soovinud n\u00e4ha veelgi suuremalt ja suuremas n\u00e4itusesaalis.<\/p>\n Eredalt on meeles samas n\u00e4ituseruumis Kumu kunstimuuseumis olnud n\u00e4itus “\u00d5ed Meid. Avangard ja argielu”. V\u00e4ga \u00e4ge on selliseid ajaloolisi k\u00e4sitlusi n\u00e4ha. \u00d5ed Meid on igas ajas aktuaalsed ja p\u00f5nevad.<\/p>\n Tooksin v\u00e4lja Merike Estna isikn\u00e4ituse Tartu Kunstimajas, mis j\u00e4i mind kummitama (heas m\u00f5ttes). Merike on k\u00fcll mu kaasteeline, aga mind erakordselt paelub tema m\u00f5te elus maalist.<\/p>\n See n\u00e4itus t\u00f5i v\u00e4lja mingeid v\u00e4ga huvitavaid k\u00fclgi maalist, mille peale v\u00f5ib-olla palju ei m\u00f5elda. Tavaliselt j\u00e4\u00e4b maalimise protsess maalikunstniku enda ruumi ja peitu. Aga selle n\u00e4itusega avanes maalija ruum ja otsene suhestumine n\u00e4ituse vaatajaga.<\/p>\n Veel tooksin v\u00e4lja v\u00e4ga hea J\u00fcri Kase retrospektiivn\u00e4ituse Tartu Kunstimuuseumis. Ja Karin Lutsu reisimaalide n\u00e4ituse. M\u00f5lemad olid lihtsalt nii h\u00f5rgud, et tahan mainida neid ka.<\/p>\n Hobusepea galeriis oli n\u00e4itus Sarah N\u00f5mme “Marrastusprintessi p\u00e4evikud”, Vaal galeriis Anna Shkodenko “Libe tee”. P\u00f5nev oli Taavi Suisalu “Arktika Saatkond”, kus saavad kokku teaduse ja kunsti meetodid. V\u00e4ga meeldivad n\u00e4itused, kus fiktiivne ja reaalne l\u00e4hevad segamini. Kaob ruum ja aeg.<\/p>\n Aga samas m\u00f5tlen nende n\u00e4ituste kaudu sellele, mis meie \u00fcmber toimub ja kuidas m\u00f5ista aega, milles praegu viibime. K\u00fcsimusi on palju. Kunst annab tihti v\u00f5imalusi m\u00f5elda ja ka vastata.<\/p>\n Urmas L\u00fc\u00fcs K\u00f5ige tummisema paugu pakkus arvatavasti Jass Kaselaan n\u00e4itusega “Karjane. Haud. Tiibadega inimene.” EKKM-is. See pole esimene kord Jassist v\u00f5lutud olla. See pole isegi tema parim n\u00e4itusesooritus ja seal pole midagi v\u00f5tete poolest uut. Ainult vana hea Jass, aga paratamatult avaldavad mulle enim m\u00f5ju mastaapsed isikun\u00e4itused. \u00dcks inimene v\u00f5tab \u00fche ruumi v\u00f5i maja ja t\u00e4idab selle oma tunnetusega. See on nagu t\u00e4ispikk m\u00e4ngufilm v\u00f5i s\u00fcmfoonia, t\u00e4ielikult l\u00e4bikomponeeritud, manipulatsioonid ja katal\u00fcsaatorid on \u00fche mastermind’i poolt kontrollitud. Jass on nende nuppude kruttimises meister. K\u00e4isin n\u00e4ituse l\u00e4bi, istusin EKKM-i ette pingile, vaatasin s\u00fcgistuultes raaguvaid puid ja m\u00f5tlesin, et krt kui suitsumees oleks, siis teeks \u00fche suitsu.<\/p>\n Teise kategooriana f\u00e4nnan suuri postuumseid retrospektiive. Elu ajal ei saanud t\u00e4pselt pihta, kas me Kadri M\u00e4lguga rohkem armastasime v\u00f5i p\u00f5lgasime \u00fcksteist. M\u00e4lgu loomingust annab hingematva \u00fclevaate “Kujutluse tume taevas” ETDM-is. Retrospektiiv loob omamoodi l\u00e4heduse. M\u00e4lgu p\u00e4randis avaldub tunnetust\u00f6\u00f6taja manifest. N\u00e4ed kunstniku esimesi katsetusi, hiilivaid kompamisi, pea mullast v\u00e4ljapistmisi. Seej\u00e4rel n\u00e4ed, kuidas j\u00e4rgmise k\u00fcmne aasta jooksul hakkavad eeskujude m\u00f5jud j\u00e4rjest maharaputuma, kujuneb v\u00e4lja k\u00e4ekiri, stiil, oma asi mida ajada. Karj\u00e4\u00e4ri jooksul n\u00e4ed kunstniku iha end maadluses seljatada, leida uut. N\u00e4ed kukkumisi, t\u00f5usmisi. Nagu puu kasvab mullast, ammutab v\u00e4ge juurtega, parafraseerides Jungi, siis nii suure puu nagu M\u00e4lgu puhul peavad juured ulatuma s\u00fcgavale-s\u00fcgavale, p\u00f5rgusse v\u00e4lja. Mida suurem puu, seda suurem ka selle k\u00f5le vari. \u00dche pika elujoonena l\u00e4bi saali kulgevas vitriiniderivis n\u00e4ed kunstniku kasvamist, \u00fcha uued aastaringid muudavad t\u00fcve tummisemaks, iseendast l\u00e4bikasvanumaks. N\u00e4ed loomingut, mis s\u00fcnnib oma peatse minemise eelaimduse valust. Paanilist v\u00f5idujooksu surmaga, p\u00f5genemist oma loomingusse. N\u00e4ed asju, mis valmisid vahetult enne areenilt lahkumist. N\u00e4itusesaalis j\u00f5uan vitriiniderivi otsa, tean, rohkem ei tule, need t\u00f6\u00f6d j\u00e4\u00e4vad viimaseks. Tema veel ei teadnud, tegi edasi.<\/p>\n Piia Ruberi n\u00e4itus “Olulised asjad \/ ruumi kodustamine” v\u00e4\u00e4riks olla ka mahukas raamat. Hingehoidjana leevendab ta siitilmast lahkujate minemis\u00e4revust. Munitsipaalhooldekodusse elu jooksul kogunenud vara kaasa v\u00f5tta ei saa, tagasiminekut enam pole. Ruber on pildistanud \u00fcles maisest elust lahkunute \u00f6\u00f6kappe. Mida v\u00f5tavad inimesed kaasa oma viimasele teekonnale? Vaas, mis on k\u00e4inud \u00e4ra Siberis, v\u00e4rviline noorusp\u00f5lvetempe meenutav sombrero, kunagine t\u00f6\u00f6kittel, m\u00e4ngukaru, kelle eest on lubatud hoolt kanda. On palju n\u00e4ituseid, mis r\u00f5huvad vaataja eksistentsiaalsetele kaduvikum\u00f5tetele, aga on v\u00e4he nii m\u00f5jusaid n\u00e4ituseid nagu Ruberi ruum. Selline kammerlik formaat j\u00e4\u00e4b sageli suuremate ja valjemate n\u00e4ituste varju.<\/p>\n N\u00e4itus “Sirel” Tallinna Linnagaleriis oli Jevgeni Zolotko kuraatoriprojekt. Zolotko lubas p\u00e4rast Kumu n\u00e4itust kunstitegemise maha j\u00e4tta, aga selle kunstitegemisega on nagu suitsetamise v\u00f5i joomisega, paar n\u00e4dalat on rahu majas, siis hakkab vaikselt kripeldama. \u00dcksp\u00e4ev satud s\u00f5braga kokku, Jass \u00fctleb Jevgenile, et kuule, teeks \u00fche v\u00e4ikese. Teevadki. L\u00f5pptulemiseks taaskordne uputav ruum. K\u00e4isin omap\u00e4i, vedasin ema vaatama. Iga kord uputas.<\/p>\n Ja viienda hitina ma ei oskagi \u00f6elda, kas ansambel Ants1 muusikal “Carmen Electra” Eesti Kunstiakadeemia galeriis oli tegelikult visuaalkunst, performance, muusikal, komejant v\u00f5i trag\u00f6\u00f6dia. Kaasaegse kunstiga on see h\u00e4da: v\u00f5ta siis kinni, millega tegu. Lahterdamine j\u00e4\u00e4gu teoreetikute l\u00f5buks ja kunstiaktile endale see l\u00e4hemale ei aita. Kunstiteose tajumiseks tuleb tundlad v\u00e4lja ajada ja v\u00f5tta v\u00f5nked avas\u00fcli vastu. Mul tundlad v\u00f5disesid takkaj\u00e4rgi veel mitu tundi p\u00e4rast aplausi. Nii-\u00f6elda muusikali \u00fcheks mootoriks on Andreas K\u00fcbar, kes ennast t\u00f5estanud juba nii moekunstniku, muusiku kui ka dramaturgina. N\u00fc\u00fcd \u00fcritab t\u00f5estada ka romaanikirjanikuna, raamatu ostsin \u00e4ra, aga lugeda pole veel j\u00f5udnud. Kui tegu on v\u00e4ga andeka inimesega, suudab ta oma elutunnetuse kehtestada mitmes meediumis, mis kokku loovad keeruka ja igast k\u00fcljest \u00fcmbritseva maailma. Nendes Andrease loodud maailmates on olnud hea ja seikluslik olla. Loodetavasti raamatuga ta p\u00f5rub, sest tegelikult on ikka veidi kade ka, kui nooremad sedasi jube andekad on.<\/p>\n Kai Lobjakas Triin Kukk “Kodus ja v\u00f5\u00f5rsil” Hop galeriis 29.08.\u201323.09<\/p>\n Triin Kukk on peamiselt Hollandis resideeruv ehtekunstnik, keda Eestis n\u00e4eb harva. Tema erioskus on tegeleda tulemuslikult ja p\u00f5nevalt pooljuhuslikkusega. Arhiveerides h\u00e4sti argiseid fragmente j\u00e4\u00e4dvustab ta detaile ja hetki, mis on peaaegu m\u00e4rkamatud ja loob nende vahel terase m\u00e4rkaja ja meisterliku kivilihvija oskustega seoseid materjalidega nagu mineraalid ja metall, seekord ka foto. Vaimustav kuidas juhuslikkustest saavad nii h\u00f5rgud j\u00e4\u00e4dvustused.<\/p>\n “Leitud kirja leiutamine” Typas 28.01.\u201323.03 T\u00fcpograafiaalane loovuurimusprojekt ja n\u00e4itus keskendus eesti puukirjade omap\u00e4rade anal\u00fc\u00fcsimisele Typa kogude p\u00f5hjal ja on v\u00e4\u00e4rtuslik mitte niiv\u00f5rd l\u00e4biuuritud peat\u00fcki ja selle v\u00f5luva vormistuse vaid pigem avatud eksperimendina, andes \u00fchtlasi tunnistust kuiv\u00f5rd selliseid projekte on vaja nii teha kui v\u00f5imaldada. Ettev\u00f5tmise eesm\u00e4rk oligi s\u00fcmpaatne \u2013 inspireerida kohaliku t\u00fcpograafia arengut ja uuenduslikke tr\u00fckitehnikaid. Ja see \u00f5nnestus parimal moel. Ajalooliste puukirjade k\u00f5rvale oli loodud ka uus modulaarsusel p\u00f5hinev font (Newfound Type, disainer Aimur Takk), millest sai alus Tartusse planeeritava Siuru keskuse identiteedile.<\/p>\n “Genius Loci VI. Paradiis” Reigi Pastoraadis 1.07.\u201320.08. Eriliselt l\u00e4ks korda sellesuvine n\u00e4itus juba m\u00f5nda aega Hiiumaal Reigi pastoraadis toimunud sarjast “Genius Loci”. Sama meeskond hoiab suvise laisa inimese meeled ergud eri valdkondi koondavate n\u00e4itustega. Seni paljuski materjalikeskseid erialasid eelistanud sari keskendus seekord kaasaegsele eesti maalile esitledes suurep\u00e4rast kooslust tuues v\u00f5rdselt h\u00e4sti esile nii valitud teoste ja autorite erip\u00e4rad kui ka kuraatori- ja kujundajat\u00f6\u00f6, head ja \u00fcllatavad valikud ning alati v\u00f5luvalt ja veidi \u00f5\u00f5vastavalt m\u00f5juva ruumi. K\u00f5ik m\u00f5jus t\u00e4pselt \u00f5igesti ja k\u00f5las eriti h\u00e4sti kokku.<\/p>\n “\u00d5ed Meid. Avangard ja argielu” Kumus 14.03.\u201331.08 Mei \u00f5dede retrospektiiv oli n\u00e4itus, mida ma ootasin sellest ajast peale, kui sellest plaanist aastate eest kuulsin. Tubli annus v\u00e4hen\u00e4htud kunsti ja veel v\u00e4hem kolme \u00f5e kunsti koos. Selle k\u00f5rval, et l\u00f5puks oli v\u00e4hem n\u00e4inul v\u00f5imalik kolmel \u00f5el kunstnikena vahet teha, hargnes see \u00fchise algusega lugu erinevateks kunstnikuteekondadeks, k\u00f5neles naiskunstnike potentsiaalist ja v\u00f5imalustest ning paljudest erinevatest naiskunstnikuks olemise viisidest pikalt ja p\u00f5hjalikult<\/p>\n Bonus track, sest see p\u00fcsin\u00e4itus on avatud juba aastaid tagasi:<\/p>\n Viinistu kunstimuuseum<\/p>\n Ma ei tea kui palju j\u00f5uavad kunstihuvilised Viinistusse, aga mul sel suvel \u00f5nnestus. Regionaalselt mitmekesine kunstisaalide v\u00f5rk on h\u00e4davajalik. Neid v\u00f5iks olla palju rohkem ja see konkreetne on suurep\u00e4rane panus. T\u00e4iesti vaimustav oli kulgeda k\u00fclastajavabas suurep\u00e4rase arhitektuurse lahenduse ja lummavate vaadetega keskkonnas p\u00f5neva kollektsiooni ja sellest huvitavalt kureeritud n\u00e4ituse keskel. P\u00fcsin\u00e4itused kestavad kaua ja annavad p\u00f5hjust suuremat kogust kunsti aeg-ajalt uuesti vaatama minna, neelata doosidena. Tasub kindlasti v\u00e4ljas\u00f5itu, isegi kui k\u00fclastajaid juhtub olema rohkem. Ja alati tasub vaadata \u00fcle ka t\u00fcnnigaleriides toimuv.<\/p>\n Vano Allsalu L\u00f5ppeva aasta suurn\u00e4ituseks on kahtlemata\u00a0“Spiegel im Spiegel”\u00a0Kumu suures saalis, olulisi vaatamisv\u00e4\u00e4rsusi pakkusid Fotokuu, EKKM, Tallinna Kunstihoone, Tartu Kunstimaja ja paljud teised. Usun, et nende t\u00e4hts\u00fcndmused saavad ka kolleegide poolt esile toodud. Minu fookus l\u00f5ppeval aastal oli eelk\u00f5ige maalil ja sellel KUIDAS, mitte MIDA \u2013 ehk uudishimu kunstnike k\u00e4ekirja, tehnika, peenemate n\u00fcansside suhtes l\u00e4hivaatlustel \u2013 seda k\u00fcllap ka tulenevalt isiklikust positsiooninihkest (peale 12 aastat kunstnike liidu juhatuses taas t\u00e4isvereline maalikunstnik).<\/p>\n Niisiis m\u00f5ned subjektiivsed muljed. Visuaalne esprii ja huumor kohtumas puhta esteetikaga Maria-Kristiina Ulase n\u00e4itusel “Hulpimine hoomlemine taiplemine” Artroverdis. Huvitav on j\u00e4lgida, kuidas kunstnik oma isikup\u00e4rast kujundimaailma graafika ja maali piirialal j\u00e4tkuvalt rafineerib ja tihendab. T\u00f5nis Saadoja naturalistlike maastikumaalide pingutuseta elegants ning loomuldasa avalduv koloriidiloome T\u00fctar galeriis n\u00e4itusel “Kestev olevik”. Mari Kurismaa “Videviku geomeetria” Kumus. Hea n\u00e4ide selle kohta, kuidas kriitilise massi saavutamine ehk suurema hulga teoste kokkukoondamine laseb esile tulla nii kontseptuaalsetel kui tonaalsetel varjunditel ning autori loomingul avaneda erinevates registrites. Konrad M\u00e4e preemia 2025 tundus seejuures v\u00e4ltimatu.<\/p>\n Tartmusis hiliss\u00fcgisel inimlikult puudutav ja vormim\u00e4nguliselt kaasahaarav “Mina metamorfoosid. Henn Roode autoportreed” ning nende kohal, \u00fclemisel kahel korrusel justkui m\u00f5nd Egiptuse hauakambrit monoliidina kattev J\u00fcri Kase abstraktsete hierogl\u00fc\u00fcfide massiivne joone-pinna-v\u00e4rvi-maailm (mis oleks ehk avardumiseks enam ruumi vajanud). Kevadel sealsamas muuseumis intiimselt elamuslik “Karin Luts. Pildid reisidelt” (kuraator Mare Joonsalu), enamik teoseid Eesti publiku ees esmakordselt. Siit on sobilik libiseda 80. eluaastates tegusate vanameistrite juurde \u2013 n\u00e4iteks Vello Vinna v\u00e4rske looming n\u00e4itusel “Tehis ja ehis”\u00a0Vabaduse galeriis ja Illimar Pauli “Mitme reisi pildid” Haus Galeriis. Eesti graafika grand old lady Marje \u00dcksine Draakoni galeriis oma esimese akvarellin\u00e4itusega “Maalides vabaks” ja Mari Roosvalti “Voyage, voyage, voyage” Haapsalus Okase Muuseumis.<\/p>\n Mida veel? Lavastuslikku emotsionaalsust pakkus ARS-i projektiruumi edukalt h\u00f5lmanud Liina Keevalliku “Traviata on elus”. V\u00e4rskendav vaatamine oli ka mitmepalgeline “Natuur: 10 kunstnikku Londonist”\u00a0(kuraatorid Harry Pye, August K\u00fcnnapu) Kadrioru Galeriis. Kunstireisidel n\u00e4htust ja kogetust oli p\u00f5nev Valencias IVAMis n\u00e4htud “Pinazo: Identities” ehk v\u00e4ljav\u00f5tted Hispaania \u00fche m\u00f5jukama impressionisti Ignacio Pinazo Camarlenchi (1849\u20131916) inimkesksest loomingust sekkumistega kaasaegsetelt kunstnikelt.<\/p>\n Kulla Laas “Anna-Stina Treumund. Kuidas \u00e4ra tunda lesbit?” Kumu kunstimuuseumis<\/p>\n On \u00e4\u00e4rmiselt hea meel, et Kumu on j\u00f5udnud \u00fche kaasaegse eesti fotokunstniku n\u00f5nda suure \u00fclevaaten\u00e4ituseni. Asi seda suurem, et juures on varalahkunud autori kaasam\u00f5tlejaid, ka nooremate kunstnike loomingut. Samuti seet\u00f5ttu, et n\u00e4itusega k\u00e4ib kaasas (tavap\u00e4rasest p\u00f5hjalikumalt) lausa kahe kataloogi jagu kontekstualiseerivat materjali ning elav (ja \u00fctleks ka, et v\u00e4rskendavalt julge publikuprogramm). Tallinna Fotokuu biennaali raames saatsin sinna n\u00e4itusele ka mitmeid v\u00e4lisk\u00fclalisi, kes said tugeva elamuse, olles omaette t\u00f5estuseks kui puudutav on Treumundi looming t\u00e4nasel p\u00e4eval ja kui universaalselt m\u00f5jusa terviku selle n\u00e4ituse tiim on kokku saanud. Kohalikus kunstiloos seisab see n\u00e4itus kindlasti m\u00e4rgilisena.<\/p>\n “Sugu ja lugu” fotomuuseumis<\/p>\n K\u00fcllalt sarnasel m\u00e4\u00e4ral, ja paralleelsete k\u00e4sitluste poolest, tunnustust v\u00e4\u00e4riv n\u00e4itus on 2026. aasta jaanuari l\u00f5puni fotomuuseumi keha teema-aasta raames avatud “Sugu ja lugu”. N\u00e4itus pakub laiale publikule p\u00f5nevaid avastusi (ja kahtlemata ka kihistamist) materjaliga, mida muuseumin\u00e4itustel pole ehk tingimata harjutud n\u00e4gema, kuid mille k\u00f5netamine on kindlasti \u00fchele kaasaegsele muuseumile v\u00e4\u00e4riline \u00fclesanne.<\/p>\n N\u00e4itus toetub mahukale taustat\u00f6\u00f6le ja paljudest kogudest kokku toodud leidudele ning \u00fcks huvitav osa kohalikust ajaloost \u00fchendatakse \u00e4ra l\u00e4hiajaloo kunstnike poolsete kehak\u00e4sitlustega. Uurimist\u00f6\u00f6 on n\u00fc\u00fcd \u00e4ra kinnitatud ka v\u00e4rskelt ilmunud kataloogi kujul.<\/p>\n “Hinge pime \u00f6\u00f6” Kuressaare linnusmuuseumis<\/p>\n \u00dcks erilist ja m\u00fcstilist m\u00f5ju avaldav n\u00e4itus on kuni 28. m\u00e4rtsini Kuressaare linnusmuuseumis avatud “Hinge pime \u00f6\u00f6” (kuraatorid Helena Keskk\u00fcla ja Roman-Sten T\u00f5nissoo). Tegu on v\u00e4ga kohateadlukult ja -tundlikult kokku pandud ning positiivselt \u00fcllatava tervikuga. Grupin\u00e4itusena omab see mitmeid hetkel trendikatena paistvaid kaasaegse kunstin\u00e4ituse osiseid, sealhulgas tundmatute kunstnike v\u00e4ljatoomist, vanema p\u00f5lvkonna kunstnike taasavastamist, muuseumikogudest leitud obskuurseid ja imelisi objekte ning klassikalisemat kunstivormi koos kaasaegsema vormik\u00e4sitlusega. Seda aga parimas m\u00f5ttes ja t\u00f5esti mitmekihilise s\u00fcvenemise teenistusse rakendatuna. Lisaks just see, et n\u00e4itus on Saaremaal, linnuse seinte vahel, sellisel pimedal aastal\u00f5pu ajal \u2013 tundub nii \u00f5ige ja oma kohatises s\u00fcnguses ometi nii armas.<\/p>\n Liina Siib Tallinna XIX graafikatriennaal kunstihoone Lasnam\u00e4e paviljonis Seekordne triennaal j\u00e4\u00e4b meelde oma kaasaegsest kunstist julgelt t\u00f5ukuva k\u00e4sitluslaadiga, millele annab t\u00f5siseltv\u00f5etavuse kuraatori fokuseeritud uudishimu graafika olemuslike joonte vastu \u2013 millest graafika tuleneb ja milleks ta on v\u00f5imeline. Suurep\u00e4rane m\u00e4rgiline visuaalse t\u00e4hendusega pealkiri, sisu toetav ja t\u00e4iendav kujunduslahendus, paras maht, h\u00e4sti \u00fcles ehitatud publikuprogramm ja kohtumised teoste autoritega andsid oma tugeva panuse. K\u00f5ik n\u00e4ituseosad t\u00f6\u00f6tasid meeldej\u00e4\u00e4va terviku nimel, mis m\u00f5testas graafika olemust ja potentsiaali kaasaegse kunsti keskmes.\u00a0<\/p>\n “\u00d5ed Meid. Avangard ja argielu” Kumu kunstimuuseumis N\u00e4itus l\u00f5i konteksti ja laiendas seni fragmentaarseid teadmisi meie modernismi klassikute Lydia, Natalie ja Kristine Mei loomingust. Kui modernismi kaanon on p\u00fc\u00fcdnud naiskunstnike panust tagaplaanile j\u00e4tta, siis antud n\u00e4itus t\u00f5estas veenvalt, et \u00f5dede teemad ja tehnikad olid l\u00e4bi aegade vastavuses modernismi eesliini k\u00e4ikudega Eestis. Lydia akvarellid on minu meelest akvarellikunsti tipp, ja ma ei teagi, kas sellep\u00e4rast, mida seal on kujutatud v\u00f5i kuidas seda on tehtud. Igatahes see haprus tema k\u00e4sitluslaadis v\u00e4ljendab v\u00e4ga j\u00f5uliselt kujutatud hetkede muutlikkust ja kaduvust. N\u00e4ha neid kooslustes teiste oma ajastu t\u00f6\u00f6de ja \u00f5dede teostega l\u00f5i nende teoste m\u00f5istmiseks uue v\u00e4lja ja perspektiivi. Natalie kunst torkab silma vaimukuse, julguse ja t\u00fc\u00fcbi tabamise oskusega, olles \u00fclimalt ajakohane kogu tema loomeperioodi jooksul.<\/p>\n Enne \u00f5dede Meide n\u00e4itust oli samas ruumis \u00fcleval Urmas L\u00fc\u00fcsi kodanliku mehe ihade anal\u00fc\u00fcs v\u00e4ljapanekus “H\u00e4rra N-i elu ja surm”. Seda teemat sai kunstnik j\u00e4tkata isikun\u00e4itusel “Kes aias, kes aias?” Ants Laikmaa majamuuseumis Taeblas, milleks algimpulsi oli andnud Hugo Simbergi maal “Surma aed” Tampere toomkirikus Soomes. Taebla n\u00e4ituse t\u00f6\u00f6d hakkasid j\u00f5uliselt resoneerima Laikmaa teoste ja ruumilise keskkonnaga, tekitades \u00e4ratundmise millegi seni otseselt s\u00f5nastamata aspektidega Ants Laikmaa olemusest.\u00a0<\/p>\n Tallinna Fotokuu n\u00e4itus Saarineni majas “Aiad: Tanja Muravskaja ja valgus”.\u00a0<\/p>\n Seda maja olen oma varasemas elus kogenud raamatukirjastuse keskkonnana. Sellega seoses tekkis mul huvitav v\u00f5\u00f5ristus Tanja Muravskaja suureformaadiliste fotode ja ruumi vahel, mida oli r\u00f5hutatud installatsiooni ja valgusega (Jevgeni Zolotko). Meisterlikud kaadrid merepinna sillerdusest, kus must v\u00e4rv muutus tuhandeteks mustadeks toonideks n\u00e4itust koos hoidvas strukturaalses s\u00fcsteemis.\u00a0<\/p>\n Anders H\u00e4rmi kureeritud mahukas Ragnar Kjartanssoni \u00fclevaaten\u00e4itus “Poiss ja t\u00fcdruk ja p\u00f5\u00f5sas ja lind”\u00a0Kumus andis oma suurejoonelise installatsiooniga h\u00e4sti edasi kunstniku popmuusikast, poliitilistest draamadest ja kunstiajaloost l\u00e4htunud taotlusi unistuslikesse ja lummavatesse liikuvatesse kujutistesse ning kargelt m\u00f5juvatesse maastikumaalidesse, mille misanstseen t\u00f5mbas vaataja t\u00e4ielikult endasse.\u00a0<\/p>\n Kristel Schwede Kunstis\u00fcndmuse teeb meeldej\u00e4\u00e4vaks, kui n\u00e4htu ja kogetu tuleb n\u00e4itusesaalist kaasa ning kasvab edasi vaataja peas. Lilian Hiob-K\u00fcttise kureeritud “Vana Veenus” Punctum galeriis polnud \u00f5nneks takerdunud nutulaulu naise raskest elust ja keerulisest v\u00f5itlusest \u00fchiskonna tuuleveskitega. Kuraator oli teemaga edasi liikunud, \u00fchendanud eri p\u00f5lvkondade naiskunstnike loomingu ja t\u00e4histas v\u00e4ekate naiste julgust edasi minna, hirmudele otsa vaadata ja m\u00f5testada kohati keerulisi inimsuhteid. Maarja M\u00e4emetsa klaaskann “Pipi Pikksukk” saatis s\u00f5numi: elu on seiklusteks, leia endas \u00fcles patsiline isem\u00f5tlev t\u00fcdruk! Soorollide sundseisu v\u00f5ib teisendada k\u00fc\u00fcniliseks groteskiks (Kate Cooperi videoteos Infection Drivers, Terje Ojaveri skulpuurid “Raskete jalgadega naine” ja “Autoportree kilpkonnana”). Vananemise hirmu ja stigmadega saab astuda uudishimulikku dialoogi (Cloe Jancise “N\u00f5id”). Johanna Mudisti maalid peegeldasid l\u00e4hisuhete toetavaid ja samas keerulisi pingev\u00e4lju. Kes otsustab enda elu ja ilu reeglite \u00fcle? Ikka naine-jumalanna ise, nagu tegi Sirje Runge enda akt-autoportreel, fototeosel “Vana veenus”.<\/p>\n S\u00f5nas n\u00fc\u00fcdiskunst sisalduv ajam\u00e4\u00e4ratlus eeldab kaasaegse kunsti n\u00e4ituste puhul ajakohasust, v\u00e4rskust v\u00f5i \u00fcllatusmomenti teemade, kunstnike, kunstimeediumite uuskasutuse v\u00f5i v\u00e4ljapaneku kujunduse osas. K\u00f5igi nende kirjeldavate s\u00f5nadega v\u00f5is iseloomustada Annika Haasi kureeritud Alyona Movko-M\u00e4gi isikun\u00e4itust “Soo” Tallinna Linnamuuseumi galeriis Seek. Seegid olid keskajal hoolekandeasutused, kus inimesed said tasuta toitu ja peavarju. Milline m\u00f5juv kohas\u00fcmbol n\u00e4itusele, mis kutsus kaasa m\u00f5tlema kehalise kohalolu ja ebakindla soise maastiku vahelisele \u00fchendusele! L\u00e4bi naise keha, mis on elu ja kuuluvuse kandja, toimis soo kunstniku jaoks nii m\u00e4lu kandjana kui ka muutumise ruumina. Kuraator toetas ja julgustas kunstniku katsetusi erinevate kunstimeediumitega. Need olid julged ja haprad, kummalised ja m\u00f5juvad t\u00f5lgendused keskkonnast, mille muutliku olemusega \u00fchenduse saamiseks on vaja kannatlikku austust ja oskust lugeda rahvap\u00e4rimuste iidseid s\u00f5numeid.<\/p>\n N\u00e4ituste ettevalmistusperioodid v\u00f5ivad kesta mitu aastat ja nii v\u00f5ib n\u00fc\u00fcdiskunsti v\u00e4ljapaneku algselt valitud s\u00f5numi \u00fclekasutus \u00fchiskonnas kunstiprojekti valmimise ajaks v\u00e4hendada selle uudisv\u00e4\u00e4rtust. \u00d5nneks pole kuuldud-n\u00e4htud hirmu \u00fclevaaten\u00e4ituste puhul, need on kauaoodatud kohtumised vanade s\u00f5pradega, teostega, millest osa elavad tihti igap\u00e4evaselt ja juurdep\u00e4\u00e4smatult erakogudes. Mari Kurismaa retrospektiivn\u00e4itus “Videviku geomeetria” Kumu kunstimuuseumis on elamus, vaikne ja aupaklik r\u00e4nnak kunstniku loometeel, kus kunstik\u00f5rgkooliaegsed t\u00f6\u00f6d on s\u00f5bralikus dialoogis Kurismaa, kui professionaalse sisekujundaja ja maalikunstniku kavandite ning geomeetriliste maalidega. Kunsti loomine on alati isiklik teekond, vaataja jaoks enamasti n\u00e4htamatu ja kohati salap\u00e4rane protsess. On igati t\u00e4nuvaarne, et k\u00e4esoleval n\u00e4itusel sai m\u00f5ttes kaasa liikuda kunstniku arenguteel ning j\u00e4lgida, kuidas koolit\u00f6\u00f6de geomeetrilistest objektidest kasvasid maalide s\u00fcgavm\u00f5ttelised peategelased.<\/p>\n Mailis Timmi Kuigi j\u00f5udsin t\u00e4navu kahetsusv\u00e4\u00e4rselt v\u00e4he v\u00e4ljaspool T\u00fctar galeriid n\u00e4itusi vaatama, sain \u00f5nneks siiski pihta m\u00f5nedele kunstis\u00fcndmustele, mis vaimustasid. \u00dcks selline pealtn\u00e4ha v\u00e4ike n\u00e4itus oli Tallinna Linnagaleriis (Tamara Luugi kutsel) Jevgeni Zolotko poolt kureeritud “Sirel”. N\u00e4itus oli napp, tehniliselt v\u00f5ttes oli eksponeeritud vaid neli teost, kuid seda h\u00e4mmastavam oli m\u00f5ju, mida nende abil loodi. N\u00e4itus hakkas uksest sisenedes koheselt t\u00f6\u00f6le ning seda nii emotsionaalses kui ka intellektuaalses plaanis. Iga teos sai selles koosluses juurde mitmeid t\u00e4henduskihte, mida ta enne ruumi sisenemist endaga kaasas ei kandnud. N\u00e4itust saatev tekst keeras “vol\u00fc\u00fcmi” veelgi juurde. Kuigi Zolotko oli 2024. aastal Kumus lubanud, et ta kunstnikuna rohkem n\u00e4itusi ei tee, siis peale “Sireli” n\u00e4gemist \u00fctlen, et okei, ma suudan leppida. Aga kureeri veel!\u00a0<\/p>\n Sarnaselt v\u00f5imsa annuse emotsioone v\u00f5tsin endaga kaasa Anna-Stina Treumundi isikun\u00e4ituselt Kumus. “Kuidas \u00e4ra tunda lesbit?” puges s\u00fcgavale naha alla ning v\u00f5ttis mind vaatajana endaga kaasa mitmes m\u00f5ttes silmi ja s\u00fcdant avavale teekonnale. On \u00fcks asi teada, teine asi m\u00f5ista. Kumus eksponeeritud l\u00e4bil\u00f5ige Anna-Stina Treumundi loomingust omab tugevat potentsiaali vaataja ka empaatiliselt endaga kaasa v\u00f5tta. N\u00e4itus on veel tuleva aasta jaanuari keskpaigani avatud. Minge vaatama! Ja kui te juba Kumus olete, siis soovitan vaadata \u00e4ra ka Mari Kurismaa isikun\u00e4itus “Videviku geomeetria”. Kurismaa maalidel kujutatud maastikud t\u00f5mbavad endasse ning rahustavad \u00e4revaid meeli. T\u00f5eliselt kaunis ja meditatiivne elamus, millele aitab kaasa suurep\u00e4rane kujundus.\u00a0<\/p>\n Paraku ei saa aga enam k\u00fclastada m\u00f6\u00f6dunud suvel L\u00e4\u00e4nemaal Ants Laikmaa majamuuseumis avatud Urmas L\u00fc\u00fcsi suurep\u00e4rast n\u00e4itust “Kes aias, kes aias?”, mis sulandus muuseumi p\u00fcsiekspositsiooni. Laikmaa elust ja loomingust t\u00f5uke saanuna toimetas L\u00fc\u00fcs endises Laikmaa kodus viisil, mis avas Laikmaa olemust ja v\u00fcrtsitas seda L\u00fc\u00fcsile omase tumeda huumoriga. Kes vaevus kohale s\u00f5itma, sai v\u00e4\u00e4rilise preemia p\u00f5neva elamuse n\u00e4ol.\u00a0<\/p>\n Tanel Veenre Top 2<\/p>\n Karin Lutsu joonistuste ja maalide n\u00e4itus “Pildid reisidelt” Tartu kunstimuuseumis<\/p>\n V\u00f5imsalt avastuslik, vabastav ja helisev naish\u00e4\u00e4l Eesti kunstis.<\/p>\n Kadri M\u00e4lk “Kujutluse tume taevas”<\/p>\n Vapustav kontemplatiivne kogemus isegi kunstnikku l\u00e4hedalt tundvale vaatlejale. Ma pole kunagi kuulnud \u00fchegi n\u00e4ituse kohta nii paljudelt k\u00fclastajatelt \u2013 ma l\u00e4hen seda uuesti vaatama. Pean v\u00f5tma pikalt aega, et s\u00fcveneda.<\/p>\n Edasi head<\/p>\n Mari Kurismaa “Videviku geomeetria” Kumus<\/p>\n Metaf\u00fc\u00fcsiliseks destilleeritud maalimaastike tour de force!<\/p>\n Kadrioru muuseumi v\u00e4ga k\u00f5rgetasemelise Euroopa kunsti aasta: “Naudingute aed. \u00d5itsev 17. sajand” h\u00e4bematult dekoratiivne ja kelmikas kaleidoskoop ning “Bernardo Strozzi. Meister Caravaggio varjus” rabavalt k\u00f5rgetasemeline lugu.<\/p>\n Aasta moes\u00fcndmuseks oli “Eden.exe” Viimsi Artriumis: noored talendid Mari Lemet, Karl Christoph Rebane, Erik Merisalu, Gohara Ruya ning nende h\u00e4marteatraalne apokal\u00fcpsis.<\/p>\n Runner-up<\/p>\n Triin Kukk “Kodus ja v\u00f5\u00f5rsil”<\/p>\n Isep\u00e4ine vabam\u00f5tleja tarbekunstniku nahas, puhas ja v\u00e4rskendav kogemus.<\/p>\n Teatrist j\u00e4ttis m\u00f5nusalt segadusseajava surina sisse Mart Kangro ambitsioonikas “Pantheon”.<\/p>\n Kris Lemsalu “Nirvana” Temnikova galeriis<\/p>\n Oksebaroki erootilised \u00f5ied savis, fantastiline maailmaloomise oskus.<\/p>\n Stella M\u00f5ttus Iga aasta tekib tunne, et on v\u00f5imalik veel rohkematest ja rohkematest n\u00e4itustest ilma j\u00e4\u00e4da ning teemaplokina aeglustumist kohtab, kuid praktikas mitte. Aga siin m\u00f5ned, kuhu ma siiski j\u00f5udsin.\u00a0<\/p>\n Aasta algusest kaks p\u00e4rli:\u00a0Ry\u014dji Ikeda Eesti Rahva Muuseumis ning Katariin Mudisti ja Keithy Kuuspu “Kahjuks ei osutunud te sellel korral valituks” n\u00e4itus ja performance Tartu Kunstimajas koos umbes 200-pealise publikuga, kes k\u00f5ik kulgesid l\u00e4bi spordisaalide ja juuksurisalongide.\u00a0<\/p>\n Mis mind siiani kummitavad ja ennast meelde tuletavad \u2013 Reet Varblasele p\u00fchendatud grupin\u00e4itus “Emalt t\u00fctrele, t\u00fctrelt emale” Tartu Kunstimajas (kuraatorid Ulla Juske ja Liisi Tamm) ning Fotokuu p\u00f5hiprogrammist “Aiad: Tanja Muravskaja ja valgus”.\u00a0<\/p>\n Eriline t\u00e4nu ja tunnustus kahele n\u00e4htusele, mis siinset kunstimaastikku eriliselt elavdama on hakanud, v\u00f5ib-olla enesele ootamatultki: Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liit, kuhu kuulumisest v\u00f5iks iga kunstitudeng unistada, ning Kett, mis oli minu 2025. aasta k\u00f5ige k\u00fclastatum galerii.\u00a0<\/p>\n Aga \u00fcks unistus P\u00f5hja poolt ning teine L\u00f5unast \u2013 ma siiski m\u00f5tlen, et mis ja kes oleks see, mis k\u00e4ivitaks ka meie inimesed sellisel moel, et ollakse valmis tunde ja tunde ootama lausp\u00e4ikese v\u00f5i vihma k\u00e4es, et iga hinna eest siiski j\u00f5uda kunsti vaatama, nagu paari tunni kaugusel Helsingi biennaalil. Paneme pead kokku, sest mu kadedus n\u00e4rib mind.<\/p>\n Teine unistus, kindlasti v\u00e4iksem, kuid veidi indianajonesilikum, oleks leida mingi t\u00e4iesti tabamatu ime m\u00f5ne uue ja veel kasutamata n\u00e4itusepinna n\u00e4ol. Samas \u00fchtegi uut galeriid meile vist enam ei mahuks, aga kasv\u00f5i l\u00fchiajaliselt, ainult \u00fche v\u00f5i m\u00f5ne projekti jaoks. Vilniuses Meduza galeriisse sisse astudes ma polnud valmis selleks \u00fcllatuseks, mis peitus galerii keldrikorrusel. Riiulist kiiver p\u00e4he ja minek! J\u00e4rsku olin sattunud 16. sajandi maaalustesse k\u00e4ikudesse, kuhu leedu kunstnik Donatas Jankauskas\u2013Duonis (s 1968) oli loonud kohaspetsiifilise installatsiooni, mis koosnes 18 monumentaalsest reljeefist ning mis \u00fchtekokku l\u00f5id sellise ruumikogemuse, mille sarnast ma v\u00f5ingi otsima j\u00e4\u00e4da. Ja mis k\u00f5ige \u00e4gedam \u2013 n\u00e4itus kestis terve aasta. Aeglane v\u00e4rk, v\u00f5i mis?<\/p>\n T\u00fc\u00fcne-Kristin Vaikla Sirja-Liisa Eelma “Igatsus kaotatud ruumi j\u00e4rele” Kumu kunstimuuseumis Imelise pealkirjaga n\u00e4itus Kumu projektiruumis on suurep\u00e4rane n\u00e4ide loovuurimusest. Sirja-Liisa Eelma on j\u00e4\u00e4dvustanud Pika t\u00e4nava interj\u00f6\u00f6re, vaateid, valgusi, aimdusi ja oletusi. Kunstnikku paelub eelk\u00f5ige suhestumine ruumiga, ajalooline ruum ongi tema loomingu k\u00e4ivitajaks, kus peitub ka inimene, tegelikult isegi perekond. Oma igatsust on kunstnik v\u00e4ljendanud talle omases v\u00e4rvimaagias, v\u00f5ttes aeg-ajalt kolmem\u00f5\u00f5tmelise vormi. K\u00e4esoleval aastal on Eelmal tal veel kaks n\u00e4itust Tallinnas, kus ta tegeleb juba omamoodi peegeldustega; valguse ja pimeduse teemadega, s\u00fcmmeetria ja korduste kaasabil.<\/p>\n Pascal Bronner “Joonistatud paralleelilmad” arhitektuurimuuseumis Arhitektuurin\u00e4itusega on keeruline k\u00f6ita vaatajat \u2013 kes tahaks vaadata fotosid majadest, jooniseid ja l\u00f5ikeid (kui ta just ei ole arhitekt)? Seekord rullub arhitektuurimuuseumis lahti oman\u00e4oline ebareaalne v\u00e4ga piktoreskne unistuste maailm, mille autor on oskuslikult konstrueerinud soolalao suurde saali m\u00f5judes \u00fchtaegu elamuslikult ja ebareaalselt. Autor on arhitekt ja kunstnik, kes t\u00f6\u00f6tab praktikap\u00f5histe uurimusega visualiseerides ulmelisi jutustusi linnadeks. Joonistamispraktika on tema suhtlemise vorm. Tahaksin sellises ruumiga ikka ja j\u00e4lle kohtuda erinevate paralleelmaailmadega, kuhu saab \u00e4ra eksida ja kanduda k\u00f5rgemale igap\u00e4evapraktikast.<\/p>\n 19. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti n\u00e4itus “Las ma soojendan sind” Kuraatorid Elina Liiva, Keiti Lige, Helena M\u00e4nna<\/p>\n T\u00e4navuse biennaali teema on hariv ja haarav \u2013 Intelligens: Natural. Artificial. Collective (kuraator Carlo Ratti), mis omakorda pikka lahtim\u00f5testamist ei vaja, vaid pakib oskuslikult lahti t\u00e4nap\u00e4evase paketi suhestumisest maailmaga. Veneetsia Giardini Aeda ei p\u00e4\u00e4se Eesti paviljoni m\u00e4rkamata, mis k\u00f5rgub Grand Canale kaldal. Klassikalise palazzo fassaadi on osaliselt sekkutud proosaliste soojustuspaneelidega, mis sealse linnaruumis “t\u00f6\u00f6tab” \u00fclih\u00e4sti omas vastuolulisuses. Eestis avap\u00e4rane renoveerimislahendus muutub groteskseks, p\u00fcstitades k\u00fcsimusi \u00fcleeuroopalikest meetmetest kerkinud kliimakriisis. Noored arhitektid m\u00f5testavad fassaaditagust elamis- ja suhtlemisviiside paljusust \u2013 ehituse pragmaatilisel pinnal korteri\u00fchistute keskel. V\u00e4ga ilus ja m\u00f5jus projekt, j\u00f5udu uurimisel!<\/p>\n Harry Liivrand Kui laenan termini muusikast, siis “standardrepertuaari” mahub 2025. aastal palju klassikurenomeega kunstnike h\u00e4stikoostatud \u00fclevaateid nii Tallinna kui Tartu etableerunud n\u00e4itusepindadel. Kuid ka k\u00f5rvalisemates, v\u00e4iksemates ja maakondlikes galeriides tehakse arvestatavaid n\u00e4itusi, mis m\u00f5nikord on isegi huvitavamad, uudse info ja k\u00f5laga kui me kahes nii-\u00f6elda pealinnas. Nendele allj\u00e4rgnevas fokuseerungi. <\/p>\n Viljandi Kondase keskuses avatud n\u00e4itus “Eduard Timbermann. 1905-1935” (kuraator Mari Vallikivi) t\u00e4histab sealse varasurnud maalija ja akvarellisti 120. s\u00fcnniaastap\u00e4eva. Esitatud t\u00f6\u00f6de hulk on piisav, et summeerida: kahjuks j\u00e4i andeka kunstniku looming pooleli, kuid see, mida ta j\u00f5udis teha, on muljetavaldavalt v\u00f5luv s\u00fcntees art deco’st, kubismist, impressionismist. Koloristlike ja vormiliste kvaliteetide k\u00f5rval pean esile t\u00f5stma Timbermanni silma ka inimestevaheliste suhete ps\u00fchholoogilisel kujutamisel ning tema virtuoosseid aktijoonistusi naisest ja meestest. Muide, Timbermann on olnud nii unustatud kunstnik, et uues akadeemilises “Eesti kunsti ajaloos” pole tema kohta s\u00f5nagi. <\/p>\n K\u00f5rgetasemelisele traditsioonile toetuva tarbekunsti suur, \u00f5igemini permanentseks kujunev probleem on retseptsiooni puudumine, seotud kindlasti EKA-s antava kunstiteaduse metodoloogiliste eelistustega. Toon m\u00f5ned n\u00e4ited ajakirjanduses varju j\u00e4\u00e4nud, aga pikka anal\u00fc\u00fcsi v\u00e4\u00e4rinud v\u00e4ljapanekutest. Aasta v\u00f5imsamaid ruumilisi elamusi pakkus V\u00f5ru muuseumi galerii klaasin\u00e4itus “Videvikutsoonis: Sofi Ar\u0161as, Kati Kerstna, Kairi Orgusaar, Erki Kannus”, mis valgust k\u00e4sitledes oli \u00fcles ehitatud t\u00f5elise s\u00fcrreaalse environment’ina. Tehnikas nii kuum- kui k\u00fclmt\u00f6\u00f6tlust, puhumist ja sulatust kasutanud kunstnikud l\u00f5id saalides erutavalt v\u00f5\u00f5ristusefektile m\u00e4ngiva animafilmiliku muinasjutumaailma, mida modelleeris valgus, veepladin, helitaust ning kus klaasist hiigelsipelgatele ja hologrammi meenutavatele peegeldustele sekundeerisid klaasist ajud ja videoinstallatsioon. <\/p>\n Sama v\u00f5imast elamust pakkus Arvo P\u00e4rdi 90 aasta juubelile p\u00fchendatud Eesti K\u00f6itekunstnike \u00dchenduse poolt organiseeritud rahvusvaheline k\u00f6iten\u00e4itus “Scripta manent VII# Suurgildi hoones. N\u00e4ituse teema “In principio. S\u00f5na Arvo P\u00e4rdi muusikas” l\u00e4htus P\u00e4rdi samanimelisest teosest ja eksponeeris 19 riigi 151 kunstniku 148 k\u00f6idet k\u00f5ikv\u00f5imalikes tehnikates. N\u00e4itus oli t\u00f5eline nauding k\u00f6itekunsti fainschmecker’ile, inimesele, kes armastab raamatut ja hindab k\u00f6ite esteetilist ja kaitsvat funktsiooni mitte v\u00e4hem kui tema s\u00fcmboolset t\u00e4henduslikkust.<\/p>\n Viljandi R\u00fcki galeriis kureeris Toomas Volkmann n\u00e4ituse “Lahkumine Kythera saarelt” enda uutest fotodest ja eesti geikunsti klassiku Agu Pildi joonistustest ja akvarellidest, vastandades tehniliselt ja kujundlikult intrigeerivalt armastust (Pilt) ja kaduvust (Volkmann). Kui vastandlikult v\u00f5ib aga ehet kui sellist t\u00f5lgendada, n\u00e4itavad kahe nimeka ehtekunstniku \u00f5nnekombel samasse aega sattunud v\u00e4ljapanekud: v\u00e4ike, t\u00e4navust loomingut esitlev Jaan P\u00e4rna n\u00e4itus meistrite hoovi galeriis ja Kadri M\u00e4lgu hiigeln\u00e4itus tarbekunsti- ja disainimuuseumis (kuraatorid Kai Lobjakas, Krista Kodres). \u00dchelt poolt klassikaline, ilu ja pildilisust ja ka huumorit h\u00f5beda, (pool)v\u00e4\u00e4riskivi ja lihvitud puut\u00fckiga manifesteeriv P\u00e4rn, teisalt spirituaalsusele, h\u00e4marolekule ja leidmaterjalile toetuv M\u00e4lk. \u00dchelt poolt kantavus, teisalt ehte illusioon.<\/p>\n Ega fotomuuseumgi esimese suurusj\u00e4rgu institutsioon ole, kuid Annika Haasa kureeritud n\u00e4itus “Sugu ja lugu” pakub sisuliselt tasemelt konkurentsi Fotografiska efektsetele ja alati p\u00f5nevatele suurn\u00e4itustele k\u00fcll. N\u00e4itus avab \u00fcliolulise tahu eesti foto ajaloos, registreerides ja anal\u00fc\u00fcsides erootilise foto tulekut meie fotograafiasse nii privaatselt, kommertsiaalselt kui ka ajakirjanduses ligemale 150 aasta l\u00f5ikes, pakkudes palju varemn\u00e4gemata materjali. Kaasaegse kunsti erinevate meediumitega tegelesid toimekalt P\u00e4rnu kuraatorid Marian ja Jan Grau “Kunstisuve” juubelin\u00e4itusel ja Sandra J\u00f5geva oma niinimetatud korterin\u00e4itusel Tallinna vanalinnas.<\/p>\n R\u00f5\u00f5mustas Enn P\u00f5ldroosi 1961. aastal (teistel andmetel 1963) Pelgulinna kunstig\u00fcmnaasiumi (ehk Tallinna 46. keskkooli) fuajee seinale loodud secco-tehnikas seinapannoo “Elur\u00f5\u00f5m” restaureerimine. Rannas palli m\u00e4ngivate neiude ja noorukitega kompositsioon on v\u00e4ga hea n\u00e4ide tollal rahvusvaheliselt levinud dekoratiivsest monumentaalkunstist ja vist \u00fcks v\u00e4heseid meil s\u00e4ilinuist. Muidugi iseloomustab pannoo tolle ajastu arhitektuuris orgaanilist kunstide s\u00fcnteesi, olles seda hinnalisem, et mu armsas koolimajas pole vanast sisekujundusest enam palju alles.<\/p>\n Eesti paviljon “Las ma soojendan sind” Veneetsia XVIII arhitektuuribiennaalil oli konkreetse probleemip\u00fcstitamise ja selle lahenduse eksponeerimise poolest varasemaid Eesti esinemisi k\u00f5rvutades harvaesinev \u00f5nnestumine, pakkudes v\u00f5rratust asukohast l\u00e4htuvalt ka tohutut publikumenu. Kuigi mu itaallastest kolleegid nurisesid, et neile on aktuaalsem majade jahedam hoidmine kui soojustamine, said nad meie laiuskraadi olukorrast siiski ka aru. Terve biennaal oli \u00fcldiselt samuti positiivselt m\u00f5tlemapanev, satelliitn\u00e4itused muudelt aladelt v\u00e4ga h\u00e4sti koostatud (Robert Mapplethorpe’i foton\u00e4itus “Le forme del classico” Le Stanze delle Fotografias, Murano klaas Veneetsia biennaalil 1932-1942 Le Stanze del Vetros).<\/p>\n Veel piiritaguste suurn\u00e4ituste ahhaaelamusi: Ludolfs Libertsi maali, joonistuste ja teatridekoratsioonide n\u00e4itus “The Hypnotic Brilliance of Art Deco” L\u00e4ti Riiklikus Kunstimuuseumis; \u00fcle 140 t\u00f6\u00f6ga internatsionaalse stiili \u00fche juhtkuju Fra Angelico n\u00e4itus Firenze Palazzo Strozzis (v\u00e4ljapanekus ka Masaccio, Chiberti, Filippo Lippi, Hans Memling, Jan van Eyck); \u00fcle 200 t\u00f6\u00f6ga Yoko Ono n\u00e4itus “Music of the mind” ja \u00fcle 450 fotoga Diane Arbuse n\u00e4itus “Konstallationen” Berliini Gropius Baus; Varssavi Kaasaegse Kunsti Muuseumi avaekspositsioon. <\/p>\n
kultuuriajakirjanik<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/2854466hecdft24.jpg\"\/)
“V\u00f5ileivad suve ja tuulega” Telliskivi Loomelinnaku Rohelises saalis Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n
Artrovert galerii galerist<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3046200h0b19t24.jpg\"\/)
Sirje Runge isikun\u00e4ituse avamine Kai kunstikeskuses Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
EKA rektor<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/2879328h6cfct24.jpg\"\/)
EKA l\u00f5put\u00f6\u00f6de n\u00e4itus TASE ’25 Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n
kunstiajaloolane<\/p>\n
29.03\u201306.07.2025 Kadrioru kunstimuuseum
Kuraatorid Greta Koppel, Anna Orlando.<\/p>\n
25.01\u20136.04.2025 Tallinna Kunstihoone Lasnam\u00e4e paviljon
Kuraator Tamara Luuk<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/2700109hb25dt24.jpg\"\/)
Tallinna Kunstihoone Lasnam\u00e4e paviljonis avatakse uus n\u00e4itus “Vladimir Yankilevsky ja Valeri Vinogradov. Elementaarsed vormid ja tunnete anatoomia” Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
27.03\u201326.04.2025 galerii Artrovert<\/p>\n
4.11\u2013 23.12.2025 Tallinna Tehnika\u00fclikooli raamatukogu
Kuraator Anu Karjatse<\/p>\n
EKA galerist ja Tase l\u00f5put\u00f6\u00f6de festivali peakorraldaja<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/2974416hf79bt24.jpg\"\/)
Riin Maide ja Krista M\u00f6lderi \u00fchisn\u00e4itus “ja siis j\u00e4rsku, mitte midagi” Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3064746hc20ft24.jpg\"\/)
N\u00e4itus\u202f\u202f “Joonistatud\u202fparalleelilmad”https:\/\/kultuur.err.ee\/”Into\u202fThe\u202fDroame” on\u202fBriti-Saksa arhitekti ja kunstniku \u202fPascal\u202f Bronneri\u202f esimene isikun\u00e4itus Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
fotokunstnik<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/2777906h49edt24.jpg\"\/)
Kumus avatakse uus n\u00e4itus “\u00d5ed Meid. Avangard ja argielu” Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Kumu kunstimuuseumi direktor<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/2793647hb504t24.jpg\"\/)
Flo Kasearu isikun\u00e4itus “Ainult mitte minu tagahoovis” Kai kunstikeskuses Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
arhitektuuriajaloolane<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3045987h3a12t24.jpg\"\/)
Uuenenud Tallinna Linnateater avas uksed Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
arhitekt<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3078273h7df2t24.jpg\"\/)
2025. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti v\u00e4ljapanek “Las ma soojendan sind” Autor\/allikas: Joosep Kivim\u00e4e<\/p>\n
kultuuriajakirjanik<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3003012hd3cct24.jpg\"\/)
Jass Kaselaane isikun\u00e4ituse “Karjane. Haud. Tiibadega inimene” avamine Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n
kunstnik<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3029031hee89t24.jpg\"\/)
“Mari Kurismaa. Videviku geomeetria” Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
kunstiajaloolane<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3000927hec18t24.jpg\"\/)
Anna-Stina Treumundi “Kuidas \u00e4ra tunda lesbit?” avamine Kumus Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n
Kunstiasutuste Liidu tegevjuht ja kunstimessi Foto Tallinn peakorraldaja<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/2880744hf5e9t24.jpg\"\/)
Marleen Suve isikn\u00e4ituse “Vesi, rohelus ja ilus n\u00e4gu” avamine Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
vabakutseline kunstit\u00f6\u00f6taja<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/2963499hf476t24.jpg\"\/)
Liisa Chrislin Saleh & Hansel Tai “Vastupanu tants” EKA Galeriis Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
R\u00fcki galerii galerist<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3137152hd39bt24.jpg\"\/)
Tanja Muravskaja isikun\u00e4itus “Aiad: Tanja Muravskaja ja valgus” Saarineni majas Autor\/allikas: Joosep Kivima\u0308e<\/p>\n
kunstnik<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/2731652he671t24.jpg\"\/)
Sarah N\u00f5mme n\u00e4itus “Marrastusprintsessi p\u00e4evikud” Hobusepea galeriis Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n
kunstnik<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/2851226h2f8at24.jpg\"\/)
Tallinna Linnagaleriis kunstnik Jevgeni Zolotko kuraatorideb\u00fc\u00fct “Sirel”, mis \u00fchendab Jass Kaselaane, Kristjan Tederi ja Eduard Wiiralti loomingu laiemale publikule v\u00e4he tuntud teosed. Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi direktor<\/p>\n
Koostajad Maria Muuk, Aimur Takk ja Typa tiim<\/p>\n
Koostaja Maret Kukkur, kujundaja Pille J\u00e4nes<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/1983509h1b54t24.jpg\"\/)
N\u00e4itus “Genius Loci” Reigi pastoraadis. Autor\/allikas: Juhan Hepner\/ERR<\/p>\n
Kuraatorid Kai Stahl, Eha Komissarov, Ulrika J\u00f5em\u00e4gi<\/p>\n
kunstnik<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3063159h11a3t24.jpg\"\/)
N\u00e4itus “Spiegel im Spiegel” Kumu suures saalis Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi\/ERR<\/p>\n
FOKU juhatuse liige, Tallinna Fotokuu kunstiline juht, Vabaduse galerii galerist<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/2411466h2a1ct24.jpg\"\/)
N\u00e4ituse “Sugu ja lugu” avamine fotomuuseumis Autor\/allikas: Karoliina Raudberg\/ERR<\/p>\n
kunstnik<\/p>\n
Kuraator Marika Agu ja kujundaja Maria Erikson.\u00a0<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/2906340h68aet24.jpg\"\/)
Tallinna XIX Graafikatriennaali avamine Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n
Kuraatorid Kai Stahl, Eha Komissarov, Ulrika J\u00f5em\u00e4gi<\/p>\n
ajakirja Positiiv peatoimetaja ja v\u00e4ljaandja<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/2999682h373ct24.jpg\"\/)
Grupin\u00e4itus “Vana Veenus” Punctum galeriis Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
T\u00fctar galerii galerist<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3029016h59a0t24.jpg\"\/)
“Mari Kurismaa. Videviku geomeetria” Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
ehtekunstnik<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/2805302h3a00t24.jpg\"\/)
Itaalia varabaroki meistri Bernardo Strozzi suurn\u00e4itus Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Kogo galerii programmijuht-produtsent<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/2640085h4997t24.jpg\"\/)
Jaapani kunstniku Ryoji Ikeda esikheliteos h\u00e4\u00e4ltele ERM-is. Autor\/allikas: Maanus Kullamaa<\/p>\n
Eesti Kunstnike Liidu asepresident<\/p>\n
Kuraator Brigita Reinert<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/2603671h70adt24.jpg\"\/)
“Igatsus kaotatud ruumi j\u00e4rele” k\u00e4sitleb surma ja imetabaseid metamorfoose. N\u00e4itusevaade. Autor\/allikas: Stanislav Stepa\u0161ko<\/p>\n
Kuraator Grete Tiigiste<\/p>\n
kunstiteadlane<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/2648827hb5ebt24.png\"\/)
Klaasikunstnike \u00fchisn\u00e4itus “Videvikutsoonis” Autor\/allikas: ERR<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3137158hd79bt24.jpg\"\/)
Kett galerii Autor\/allikas: Kett galerii<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/2864046hdfaft24.jpg\"\/)
N\u00e4itus “Ragnar Kjartansson. Poiss ja t\u00fcdruk ja p\u00f5\u00f5sas ja lind” Kumus Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n