{"id":7444,"date":"2025-09-29T13:30:06","date_gmt":"2025-09-29T13:30:06","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/7444\/"},"modified":"2025-09-29T13:30:06","modified_gmt":"2025-09-29T13:30:06","slug":"the-times-rootsi-poliitikud-arutavad-tuumarelva-hankimist-valismaa","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/7444\/","title":{"rendered":"The Times: Rootsi poliitikud arutavad tuumarelva hankimist | V\u00e4lismaa"},"content":{"rendered":"

Kuna Venemaa suunalt tulev oht kasvab ja Ameerika \u00dchendriigid tunduvad \u00fcha v\u00e4hem usaldusv\u00e4\u00e4rsed, arutavad Rootsi poliitikud, kas neil on vaja oma tuumarelva. Riik uuris ka k\u00fclma s\u00f5ja ajal v\u00f5imalusi tuumarelva ehitamiseks, kirjutab The Times<\/a>.<\/p>\n

Rootsi ajalehtede teatel on puhkenud debatt, kas riik peaks tegema uue katse hankida tuumarelva \u2014 kas \u00fcksinda v\u00f5i koos oma uute NATO-liitlastega. Kuigi arutelu on veel spekulatiivne ja puuduvad t\u00f5endid, et valitsusel oleks t\u00f5sine soov tuumapeade arendamiseks, on debatt laienenud poliitilisse sf\u00e4\u00e4ri.<\/p>\n

M\u00e4rtsis vihjas tuumarelvale parempoolse Rootsi Demokraatide partei juht Jimmie Akesson, kelle toetusest valitsev koalitsioon s\u00f5ltub. “Rootsil oli kunagi palju tuumatehnoloogia-alaseid teadmisi, aga poliitiline tahe soovis midagi muud. Ma arvan, et selles olukorras peaks k\u00f5ik olema laual,” s\u00f5nas Akesson lehele G\u00f6teborgs-Posten.<\/p>\n

Mitu n\u00e4dalat hiljem \u00fctles FOA (Rootsi kaitseuuringute instituut) teadlane Robert Dalsj\u00f6 seminaril: “N\u00fc\u00fcd peame arutama iseseisvate tuumarelvade \u00fcle, millel on Rootsi komponent.”<\/p>\n

Seda seisukohta jagas ka Euroopa Parlamendi liige Alice Teodorescu Mawe, kes kuulub valitsuses olevasse Kristlike Demokraatide parteisse ning kelle arvates peaks Rootsi panustama oma osa Euroopa tuumarelvade strateegiasse.<\/p>\n

Rootsi ei ole ainus Euroopa riik, kus neid k\u00fcsimusi kaalutakse. Poola on palunud osalust nii Prantsuse kui ka Ameerika tuumaheidutuses. Poola peaminister Donald Tusk vihjas samuti, et riik v\u00f5iks kaaluda oma tuumarelvade ehitamist, kuigi eksperdid peavad seda v\u00f5imalust nii tehniliselt kui ka poliitiliselt ebat\u00f5en\u00e4oliseks.<\/p>\n

Saksa poliitikud on samuti arutanud osalemist mingisuguses Euroopa tuumaheidutuse vormis, kuid avalik arvamus on igasuguse riikliku s\u00f5jalise tuumaprogrammi vastu.<\/p>\n

Ei ole selge, kas Rootsil on tehnoloogiline v\u00f5i t\u00f6\u00f6stuslik suutlikkus tuumarelvi ehitada ilma olemasoleva tuumaj\u00f5u m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse kaasamiseta. Kuigi riigil on kuus tuumaelektrijaama, mis toodavad peaaegu kolmandiku selle elektrienergiast, ehitati viimane neist 40 aastat tagasi.<\/p>\n

“See oleks v\u00e4ga suur t\u00f6\u00f6stusprojekt,” \u00fctles FOA tuumarelvade ekspert Martin Goliath. “Palju tuleb arendada, eelk\u00f5ige kogu taristu tuumarelva jaoks vajalike materjalide tootmiseks, mis n\u00f5uaks suuri investeeringuid. Arvan, et ressursside eraldamine oleks peaaegu v\u00f5imatu.”<\/p>\n

K\u00fclma s\u00f5ja aja uuris Rootsi aastak\u00fcmneid tuumarelva loomist<\/p>\n

Rohkem kui kahe aastak\u00fcmne jooksul p\u00e4rast Teise maailmas\u00f5ja l\u00f5ppu otsis Rootsi salamisi v\u00f5imalusi tuumapommi valmistamiseks. 1945. aastal andis riik FOA-le \u00fclesande uurida, mis t\u00fc\u00fcpi uut relva USA oli kasutanud Hiroshimale ja Nagasakile tehtud r\u00fcnnakutes.<\/p>\n

“See oli selleks, et m\u00f5ista uut relva, mis oli tekkinud,” r\u00e4\u00e4kis Goliath. “Aga \u00fcsna kiiresti l\u00e4ks asi nii, et hakati uurima ka v\u00f5imalusi: kuidas seda Rootsis teha v\u00f5iks?”<\/p>\n

Kuna Rootsi s\u00e4ilitas maailmas\u00f5ja ajal neutraliteedi, v\u00e4ljus riik s\u00f5jast suuresti kahjustusteta. Riigi majandus oli p\u00e4rast s\u00f5da t\u00e4ies hoos, riik ei pidanud oma taristut \u00fcles ehitama ning neil olid ka oma uraanimaardlad, kuigi madala kvaliteediga.<\/p>\n

1948. aastal andis kaitsev\u00e4gi FOA-le \u00fclesande uurida v\u00f5imalusi, kuidas Rootsi v\u00f5iks hankida tuumarelvi ja toota plutooniumil p\u00f5hinevat tuumapommi. Tollased riigijuhid uskusid relvastatud neutraalsusesse \u2014 ning et tuumarelvi v\u00f5idakse vajada selle neutraalsuse s\u00e4ilitamiseks.<\/p>\n

Antoine Bousquet, politoloogiadotsent Rootsi kaitse\u00fclikoolis, \u00fctles, et tollane m\u00f5tteviis oli: “Rootsi ei ole osa NATO-st, kuid tal peab olema tugev ja iseseisev v\u00f5ime ennast kaitsta v\u00f5imaliku N\u00f5ukogude Liidu r\u00fcnnaku eest. Seet\u00f5ttu tundusid tuumarelvad t\u00f5husa v\u00f5imalusena.”<\/p>\n

J\u00e4rgmistel aastatel suunas Rootsi j\u00f5upingutused tuumarelva tootmise eesm\u00e4rgi poole ning projekt levis \u00fcle riigi. Uraani kaevandati Kesk\u2011Rootsis ning ehitati kaks tuumaelektrijaama \u2014 \u00fcks Agesta Stockholmi l\u00f5una pool ja teine Marviken Norrk\u00f6pingu l\u00e4hedal, kuigi viimane ei hakanud kunagi t\u00f6\u00f6le. Plaan oli lihtne: plutoonium saadakse uraani l\u00f5hustumisel tuumareaktorites.<\/p>\n

Seej\u00e4rel viis FOA l\u00e4bi oma salajased tuumavabad katseplahvatused Rootsi Lapimaal. K\u00f5ige v\u00f5imsam neist h\u00f5lmas 61 tonni l\u00f5hkeainet ja tekitas kilomeetrik\u00f5rguse suitsusamba.<\/p>\n

1957. aastaks j\u00f5udis CIA j\u00e4reldusele, et Rootsil oli “piisavalt arenenud reaktoriprogramm, mis v\u00f5imaldaks tal j\u00e4rgmise viie aasta jooksul toota m\u00f5ningaid tuumarelvi”. Kaheksa aastat hiljem hindasid anal\u00fc\u00fctikud, et riik oli pommi ehitamisest vaid kuue kuu kaugusel.<\/p>\n

Kuid projekt hakkamas h\u00e4\u00e4buma. Bousquet r\u00e4\u00e4kis, et see tulenes osaliselt Rootsi tugevatest tuumavastastest liikumistest; osaliselt tohutust rahalisest koormast; ja osaliselt salajastest julgeolekugarantiidest, mida andis USA.<\/p>\n

“Kuigi Rootsi ei olnud formaalselt NATO liige, sai ta mitteametlikke garantiisid, mis andsid teatava kindlustunde, et Ameerika \u00dchendriigid toetavad Rootsit, ning seet\u00f5ttu ei pruukinud Rootsil tingimata olla vaja tuumarelvi,” s\u00f5nas Bousquet.<\/p>\n

Rajatised kas lammutati v\u00f5i kasutati muudel eesm\u00e4rkidel ning 2012. aastal saadeti viimane plutooniumij\u00e4\u00e4k Ameerika \u00dchendriikidesse hoiustamiseks.<\/p>\n

Goliathi hinnangul oleks programmi taaselustamine t\u00e4nap\u00e4eval ebarealistlik ning Rootsil tuleks sisuliselt otsast alustada.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kuna Venemaa suunalt tulev oht kasvab ja Ameerika \u00dchendriigid tunduvad \u00fcha v\u00e4hem usaldusv\u00e4\u00e4rsed, arutavad Rootsi poliitikud, kas neil…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":7445,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,5811,28,29,95,19,25,889,23,24,5810,1229,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-7444","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-kulm-soda","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-maailm","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-rootsi","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-tuumaprogramm","28":"tag-tuumarelv","29":"tag-uldised-uudised","30":"tag-uudised","31":"tag-viimased-uudised","32":"tag-world","33":"tag-world-news","34":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7444","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7444"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7444\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/7445"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7444"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=7444"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=7444"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}