Aastast 2026 v\u00f5ib saada NATO t\u00f5eline proovikivi. Mitte ainult selle p\u00e4rast, et Venemaa v\u00f5ib m\u00f5nda NATO riiki r\u00fcnnata ja USA ei tule appi, vaid seet\u00f5ttu, et USA v\u00f5ib hoopis ise m\u00f5nele oma liitlasele kallale minna, kirjutab Peeter Kaldre.<\/p>\n
NATO eelmine peasekret\u00e4r Jens Stoltenberg kirjeldab oma m\u00e4lestusteraamatus “Minu vahikord” juhtumit aastast 2019, kui oli oht, et president Donald Trump viib USA NATO-st v\u00e4lja. P\u00f5hjuseks asjaolu, et enamik liikmesriike ei kuluta piisavalt raha kaitseotstarbeks.<\/p>\n
Stoltenberg organiseeris Trumpi lemmikkanalis Fox News intervjuu, milles ta keelitas Trumpi sellest m\u00f5ttest loobuma. Trump loobuski sellest m\u00f5ttest. Nagu m\u00e4lestusteraamatutes sageli, tahab autor endale omistada teeneid, mis ei pruugi t\u00e4iesti t\u00f5esed olla, kuid ikkagi. See, et Trump on korduvalt NATO-st lahkumise m\u00f5ttega m\u00e4nginud on t\u00f5siasi. Aasta 2025 \u00fcheks suureks saavutuseks v\u00f5ib pidada seda, et NATO on j\u00e4\u00e4nud p\u00fcsima.<\/p>\n
NATO ja Venemaa<\/p>\n
Miks on see oluline? Aga seep\u00e4rast, et NATO, t\u00e4psemini selle v\u00f5imalik laienemine on olnud \u00fcks peamisi p\u00f5hjusi, miks Venemaa Ukrainale kallale tungis.<\/p>\n
Vladimir Putinile tundus, et kui Ukraina saab NATO liikmeks, on ta Venemaale j\u00e4\u00e4davalt kadunud. See t\u00e4hendanuks rasvast kriipsu Kremli unistustele taastada Venemaa impeerium. Ehk nagu on \u00f6elnud ameerika v\u00e4lispoliitika suurkuju Zbigniew Brzezinski oma raamatus “Suur malelaud”: ilma Ukrainata ei saa Venemaa olla Euraasia impeerium. Seejuures on v\u00e4hem t\u00e4htis, et tegelikult ei kavatsenudki NATO, v\u00e4hemalt l\u00e4hemal ajal Ukrainat oma r\u00fcppe v\u00f5tta.<\/p>\n
NATO on kogu aeg olnud Venemaale nagu kont kurgus. Ukrainas k\u00e4iva s\u00f5ja kohta r\u00f5hutatakse pidevalt, et seal s\u00f5ditakse kogu NATO-ga (m\u00f5eldud on relvaabi ja rahalist toetust). Ja kui r\u00e4\u00e4gitakse s\u00f5ja “juurp\u00f5hjustest”, siis on need just plaanid NATO laienemisest.<\/p>\n
Venemaa asev\u00e4lisminister Sergei Rjabkov \u00fctles 2021. aasta l\u00f5pus vahetult enne sissetungi Ukrainasse, et Venemaa tahab, et NATO korjaks kokku oma “kimpsud-kompsud” ja koliks tagasi 1997. aasta piiridesse. Ehk siis taanduks sinna, kus oldi enne Ida-Euroopa ja ka Balti riikide v\u00f5tmist allianssi.<\/p>\n
“Veel aastal 2001 olevat siis juba presidendiks saanud Putin George Bushilt uurinud Venemaa liikmelisuse v\u00e4ljavaateid.”<\/p>\n
Huvitav on see, et olid ajad, mil oli kaalumisel Venemaa enda vastuv\u00f5tmine NATO-sse. President Bill Clintoni aegne aseriigisekret\u00e4r Strobe Talbott kirjeldab raamatus “Vene sild” Clintoni kohtumist president Boriss Jeltsiniga 1997. aastal, mil see teema jutuks tuli. Toona olevat Jeltsin \u00f6elnud, et mitte mingil juhul, sest “Venemaa on liiga suur ja NATO liiga v\u00e4ike”. Veel aastal 2001 olevat siis juba presidendiks saanud Putin George Bushilt uurinud Venemaa liikmelisuse v\u00e4ljavaateid.<\/p>\n
Lipitsemine ei pruugi aidata<\/p>\n
Suvel toimus Haagis NATO tippkohtumine ja selle eel oli taas jutuks v\u00f5imalus, et Donald Trump h\u00fclgab alliansi. Ikka nende ebapiisavate s\u00f5jaliste kulutuste t\u00f5ttu. Haagi kohtumine l\u00e4heb ilmselt ajalukku kui pretsedenditu Trumpi meelitamine.<\/p>\n
Kohati oli piinlik j\u00e4lgida, milliseid \u00fclistuslaule NATO liidrid eesotsas uue peasekret\u00e4ri Mark Ruttega Trumpile laulsid. Kohtumine p\u00e4\u00e4dis sellega, et k\u00f5ik lubasid aastaks 2035 t\u00f5sta oma s\u00f5jalised kulutused viiele protsendile SKP-st. Trump oli rahul, seniks…<\/p>\n
Detsembris n\u00e4gi ilmavalgust USA uus riikliku julgeoleku strateegia ja sellest v\u00f5ib j\u00e4lle v\u00e4lja lugeda kahtlusi NATO eluj\u00f5ulisuses. Sedastatakse, et NATO ei saa l\u00f5putult laieneda. M\u00f5ne aastak\u00fcmne p\u00e4rast ei pruugi m\u00f5ned liikmesriigid enam olla euroopalikud ega n\u00e4ha oma kohta maailmas ja liitu USA-ga samamoodi nagu need, kes omal ajal allkirjastasid NATO harta. Ilmselt m\u00f5eldakse selle kas Euroopa liigset “liberaliseerumist” v\u00f5i islami immigratsiooni. V\u00f5i siis m\u00f5lemat. Siinkohal v\u00f5ib vaid tervitada, et Soome ja Rootsi j\u00f5udsid NATO-sse astuda.<\/p>\n
Kogu seda dokumenti l\u00e4bib praeguse Euroopa poliitika halvustamine. Ja k\u00f5ige tipuks ei ole Venemaa enam vastane v\u00f5i vaenlane, nagu seni, ja mida v\u00f5iks eeldada Venemaa s\u00f5da Ukraina vastu, vaid riik, kellega on v\u00f5imalik “strateegiline koost\u00f6\u00f6”.<\/p>\n
Aastast 2026 v\u00f5ib saada NATO t\u00f5eline proovikivi. Mitte ainult selle p\u00e4rast, et Venemaa v\u00f5ib m\u00f5nda NATO riiki r\u00fcnnata ja USA ei tule appi, vaid seet\u00f5ttu, et USA v\u00f5ib hoopis ise m\u00f5nele oma liitlasele kallale minna. Jutt on Kanadast ja Taanist. Aasta l\u00f5pus m\u00e4\u00e4rast Trump oma eriesindaja Gr\u00f6\u00f6nimaa k\u00fcsimuses. Seni on eriesindajaid nimetatud konfliktipiirkondadesse (Ukraina, L\u00e4his-Ida). Trump ei ole v\u00e4listanud Gr\u00f6\u00f6nimaa \u00fclev\u00f5tmist s\u00f5jalise j\u00f5uga (samuti Kanada).<\/p>\n
Ei taha ettegi kujutada olukorda, et NATO Euroopa riigid peavad otsustama, kelle poolt nad on.<\/p>\n
Teatavasti on olnud ainus kord, kus on rakendatud kollektiivkaitse lepingu artiklit 5 aastal 2001, kui p\u00e4rast New Yorgi kaksiktornide r\u00fcndamist mindi appi USA-le. Kellele n\u00fc\u00fcd appi minna? Vahem\u00e4rkusena olgu meenutatud, et NATO artikli 4 (konsultatsioonid, kui m\u00f5ni liikmesriik n\u00e4eb endale ohtu) k\u00e4ivitasid 2025. aastal Poola ja Eesti. Esimesel puhul Vene droonid Poola taevas ja teisel Vene h\u00e4vitajad Eesti \u00f5huruumis.<\/p>\n
NATO esimene peasekret\u00e4r Hastings Ismay s\u00f5nastas kunagi NATO eesm\u00e4rgi: hoida ameeriklased sees, venelased v\u00e4ljas ja sakslased maas. Varsti v\u00f5ib olla nii, et lisaks venelastele on v\u00e4ljas ka ameeriklased. Ja sakslased kantsler Friedrich Merzi juhtimisel ei ole enam maas, vaid v\u00f5ivad kujuneda alliansi uueks liidriks.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Aastast 2026 v\u00f5ib saada NATO t\u00f5eline proovikivi. Mitte ainult selle p\u00e4rast, et Venemaa v\u00f5ib m\u00f5nda NATO riiki r\u00fcnnata…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":8238,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,324,37,33,35,34,36,31,32,1142,2409,21,1554,28,29,54,19,6223,25,889,1049,113,264,23,24,262,22,325,20,5843,96,30,661],"class_list":{"0":"post-74448","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-donald-trump","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-friedrich-merz","19":"tag-groonimaa","20":"tag-headlines","21":"tag-kanada","22":"tag-latest-news","23":"tag-latestnews","24":"tag-nato","25":"tag-news","26":"tag-peeter-kaldre","27":"tag-populaarseimad-lood","28":"tag-rootsi","29":"tag-soda","30":"tag-soome","31":"tag-taani","32":"tag-top-stories","33":"tag-topstories","34":"tag-ukraina","35":"tag-uldised-uudised","36":"tag-usa","37":"tag-uudised","38":"tag-valispoliitika","39":"tag-venemaa","40":"tag-viimased-uudised","41":"tag-vladimir-putin"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115807377306970393","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/74448","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=74448"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/74448\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8238"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=74448"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=74448"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=74448"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}