Arvustus ilmus Loomingus<\/a><\/p>\nHasso Krullil on oma maailm. Selline t\u00f5demus v\u00f5ib pealispinnal paista banaalne\u00a0\u2013 meil k\u00f5igil ju on! Kuid massimeediumid ja kooliharidus tasandavad enamiku inimeste maailmad \u00fchetaoliseks v\u00f5i karjatavad need kokku k\u00e4put\u00e4ieks vastandparteideks. Luule \u00fcks funktsioone on alati olnud v\u00f5imaluste loomine tasal\u00fclitussurve alt p\u00e4\u00e4semiseks\u00a0\u2013\u00a0licentia poetica\u00a0annab vabaduse ja voli oma algup\u00e4rasele maailmale truuks j\u00e4\u00e4da ja seda teistele karistamatult kommunikeerida.<\/p>\n
Kuid maailm, mis on Hasso Krulli luulest vastu vaadanud, pole neljak\u00fcmne aasta jooksul sugugi \u00fchetaoliseks j\u00e4\u00e4nud. Luulekogust kogusse on see v\u00f5nkunud teesi-antiteesi r\u00fctmis. “Mustvalge” (1986) dekadentlikud naljad andsid ruttu teed “Pihlakate mere” (1988) impressionismile, mis asendus j\u00e4rsult “Luuletustes 1987\u20131991” pol\u00fcfoonilise “paragrammatismiga”, millele j\u00e4rgnes laskumine “Swinburne’i” (1995) rafineeritud p\u00f5rgusse, et j\u00f5uda sealt j\u00e4rgnevates kogudes selginuma minimalismi ning seej\u00e4rel m\u00fc\u00fctide, pajatuste, erootika ja t\u00e4hendamiss\u00f5nadeni. Viimasel k\u00fcmnendil on Krulli luule pendeldanud didaktika v\u00f5i programmilisuse ning puhta, distantseeritud vaatluse vahel. See on tukselnud ka kosmose ja kaose, loomise ja h\u00e4vituse, m\u00f5nu ja valu ts\u00fcklis.<\/p>\n
Krulli viimane, arvult seitsme- v\u00f5i kaheksateistk\u00fcmnes kogu sisaldab seitsme kuu jooksul, augusti algusest 2024 kuni m\u00e4rtsi alguseni 2025, valminud sadakonda luuletust, mis on jaotatud seitsmesse ossa. Tekstid on lehek\u00fcljepikkused, l\u00fchikestes ridades, kahe- kuni seitsmerealistes “stroofides”, ridadevahelised siirded ja poolitused on markeeritud. Luuletuste ettearvamatut kulgu ergastavad kirkad v\u00f5rdlused, mida m\u00f5nikord arendatakse pikemalt v\u00e4lja, teine\u00adkord k\u00e4rbitakse metafoorideks: klaasikildude kuhi nagu \u00fcmber kukkunud soola\u00adtops (lk 11), hing nagu tohutu koobas (lk\u00a014), hamburger nagu ufo (lk 18), lastes\u00f5ime nublud nagu samblatupsud (lk\u00a022), s\u00f5numid uudistavad \u00fcmbrust nagu konna\u00adpojad (lk 24), v\u00e4ike vanker nagu kobar sireli\u00ad\u00f5isi (lk 30), aken on puhas nagu n\u00e4gu (lk 45), vilu tuul puhub nagu tahtmatu nali (lk 58) v\u00f5i ulub nagu kiriku\u00f5petaja (lk 89), loor on sulnis nagu pimesiku naer (lk 69), valge m\u00fcra nagu vuntsidega p\u00e4ike (lk 106), hundi s\u00fcda on \u00f5nnis nagu valu alkeemia (lk 107). Seesuguses vanas heas v\u00f5rdlusetehnikas ei ole praegu kedagi Krulliga v\u00f5rreldavat. Harv h\u00e4\u00e4likumuusika tuleb esile\u00a0m-iga hellitustes: “maimu must \/ musi” (lk\u00a09), “merimadu maias” (lk 14), “\u00f5ieke nagu musi nagu \/ mutter” (lk 108), musilinnud, marjad-maasikad ja muu. Niipalju tekstide v\u00e4lisk\u00fcljest.<\/p>\n
“H\u00e4maruse meelespea” v\u00e4liselt kompaktsete tekstide maailm on sisult killustunud, entroopiline. Palju on juttu v\u00e4simusest, kaduvusest, valust, masendusest, kadunud kodust. K\u00f5ik nood leidlikud p\u00e4\u00e4stekavad, eneseehitusplaanid, utoopiad, unustatud alternatiivrajad, mida Krull on oma diskursiivsetes tekstides pikka aega v\u00e4simatult esile mananud, n\u00e4ivad olevat kukkunud silma\u00adpiiri taha, \u00fcle maailma \u00e4\u00e4re. Targa mehe elu\u00f5petusi ega parema maailma vilksatusi siit ei leia. K\u00fcll saame osa maailmavalust, m\u00f5nikord hellusestki.<\/p>\n
2021. aastal ilmunud “T\u00e4nap\u00e4eva askees” tekitas kriitikas arutelu igivana didaktilise, elu\u00f5petusliku luule ellu\u00e4ratamisega. Raamatu m\u00e4\u00e4ratluseks oli “poeetiline k\u00e4siraamat, mis aitab t\u00e4nap\u00e4eva probleeme askeetlikult lahendada”. Seal kutsuti \u00fcles vabanema maailmavaatest\u00a0\u2013 et pealtvaatamise asemel sukelduda ellu ja ujuda. “H\u00e4maruse\u00a0meelespea” pealkiri viitab justkui samuti k\u00e4siraamatule, sest “meelespea” t\u00e4hendab juhiseid sisaldavat teatmikku. Ometi on seekord tegu k\u00f5ike muud kui n\u00e4pun\u00e4idete andmisega, seisukohtade v\u00f5tmise v\u00f5i \u00f5petuss\u00f5nadega. Ka pole siin peaaegu s\u00f5nakestki triksteritest, askeesist, \u00f6koloogiast v\u00f5i muudest Krulli suurtest ideedest. (T\u00f5si, “nimetut kogukonda” ja “maailmavaadet” korra mainitakse.) Korrastatud kosmost “H\u00e4maruse meelespea” luua v\u00f5i leida ei \u00fcrita; maailm on pihustunud haaramatuks: distantsid on kasvanud, olendid taanduvad oma kondikavale, luukeredeks ja kriipsujukudeks.<\/p>\n
Selles suurelt kauguselt n\u00e4htud ja suurte distantsidega h\u00f5redas maailmas kordub m\u00f5ni reaalne s\u00fcndmuspaik (Raekoja plats, Veerenni, kohtumaja). Suured lood ja m\u00fc\u00fcdid on lagunenud; nende tegelased\u00a0\u2013 tuhkatriinu, kuningat\u00fctar, punam\u00fctsike, paristaja poeg, vanapagan, haldjarahvas, lohed \u2013 vilksatavad maailmast k\u00fcll endiselt l\u00e4bi, aga fragmentaarselt ja sihitult. Utoopiline kirg l\u00f6\u00f6b m\u00f5nel korral l\u00f5kendama neljandas osas, kus figureerivad arhet\u00fc\u00fcpsed vana mees, vana naine, haldjarahvas, esivanemad. Aeg-ajalt tuletab ennast meelde ajalugu ja poliitika \u2013 k\u00f5ige sagedamini monumentidena, mida mainitakse v\u00e4hemalt kaheksas luuletuses. Siin on t\u00f6\u00f6p\u00f5rgu monument, majanduskasvu monument, lihtsalt toksilisi ja sammaldunud monumente. Sama pahaendeliselt vilksatavad pilvel\u00f5hkujad ja masinad.<\/p>\n
Maailmast \u00fcldiselt distantseeruva raamatu viies osa on siiski otses\u00f5nu sekkuv, seisukohtigi v\u00f5ttev. Seal leidub anarhistlikke deklaratsioone: “pilvel\u00f5hkujate palagan\u00a0\/ tuleb lammutada enne \/ kui \/ kustub ilu\u00a0\/ tungal” (lk 112) v\u00f5i “kaabakate klannid\u00a0\/ tulid monumentaalse laviinina [\u2014] me p\u00fcstitame suure poliitika \/ \u00fctlesid nad” (lk\u00a069) v\u00f5i “ainult kaks m\u00f5istlikku \/ poliitikut\u00a0\/ \u00fcle kolme p\u00f5lvkonna \/\/ Greta Thunberg\u00a0\/ Subcomandante Marcos” (lk 73). Aga needki\u00a0statement’id toimivad fragmentide v\u00f5i tsitaatidena, justkui markeerides juba kli\u0161eestunud v\u00f5i v\u00f5\u00f5randunud k\u00f5net v\u00f5i nagu laevahuku j\u00e4rel kaldale uhutud fragmendid. Samamoodi toimivad ka allusioonid ja tavakeele kli\u0161eed: “k\u00fcll on kena kelguta” (lk 10), “tuli tagasi helmem\u00e4nd” (lk 21), “Empedoklese sandaalid” (lk 23), “maarjaheina k\u00f5rreke” (lk\u00a047), “oh keeruta, keeruta \/ linalakk neidu” (lk 63), “t\u00f5mbtuul o t\u00f5mbtuul” (lk\u00a088), “pikk valge joon [\u2014] \u00fchendab ida ja l\u00e4\u00e4ne” (lk\u00a0108), “tuhat platood” (lk 111).<\/p>\n
Olgu maailmavaate kasu v\u00f5i kahju\u00adlikkusega, kuidas on, raamatu luuletused on enamasti ikkagi vaated, pilguheidud, pildistused v\u00f5i rahuseisundis meenutatud tunded. K\u00f5ige sagedasemad tunded, mida meenutatakse, on v\u00e4simus, mure ja koduigatsus. Kadunud kodu on kord puujuure all, kord h\u00f5re ja \u00f5huke tuulte tuba, kord poorne koobas. Raamatu teine osa on t\u00e4idetud intiimse isaluulega (mille kaudne paralleel on ehk Lembit Kurvitsa “Matle laul”).<\/p>\n
“H\u00e4maruse meelespea” algab viidetega, k\u00fcllap pigem juhuslike ja ebateadlike kui teadlikega, “Pihlakate merele”: “pihla\u00admarjad \/ silmas m\u00f5rud ja \/ magusad \/ nagu uni” (lk 9); “meri uputab mere” (lk\u00a010). “Pihlakate mere” maailm oli alles tihe, pidev, sumisev, l\u00f5hnav, virvendav, k\u00f5ditav ja liigirohke. “H\u00e4maruse meelespeas” on see paisunud \u00fcle \u00e4\u00e4re ning muutunud k\u00f5hedaks, fragmentaarseks ja kontrastseks. Embr\u00fconaalsest kompaktsusest on j\u00e4\u00e4nud kondikava, luukere. Luukere ongi \u00fcks korduv motiiv \u2013 kevadel lume alt v\u00e4lja sulav p\u00e4kapiku luukere (lk 31) on \u00fcks k\u00f5hedamaid kujundeid.<\/p>\n
K\u00f5ige algusse on paigutatud Paavo Haavikko m\u00f5istatuslik lause “Soisin heti saatavan tiet\u00e4\u00e4, ett\u00e4 olen syntynyt” \u2013 “Sooviksin kohe teada anda, et olen s\u00fcndinud” (v\u00f5i Paul-Eerik Rummo t\u00f5lgenduses: “Kohe andsin ma kuulda, et olen s\u00fcndinud”). Haavikko luuletuses “Koit on m\u00f6\u00f6das” (1955) on lause kontekst niisugune: l\u00fc\u00fcriline mina \u00fctleb, et tal on kaks kiiret s\u00f5numit: esimene, et ta on s\u00fcndinud, ja teine, viisk\u00fcmmend aastat hilisem, et ta on surnud, kokku kuivanud ja teel koju. Seda teist s\u00f5numit “H\u00e4maruse meelespeas” otses\u00f5nu v\u00e4lja ei kuulutata; aga seal valitseb maa-alune h\u00e4marolek. Ikka ja j\u00e4lle mainitakse maa-aluseid: vihmausse, mutionu, p\u00e4kapikke, lab\u00fcrinte, p\u00f5rgut. Maa-aluse pimeduse pesapaigale vastandub samas niisama sageli figureeriv p\u00e4ikese ja pilvede motiiv. H\u00e4marus, see m\u00e4lu pesapaik, tekibki ju pimeduse ja valguse segunemisest.<\/p>\n
Kas “H\u00e4maruse meelespea” t\u00e4hendab tagasip\u00f6\u00f6rdumist “Swinburne’i” p\u00f5rgusse? Seda mitte, \u00fchte ja samasse p\u00f5rgusse ei saa ju kaks korda astuda. Tundes maailma asju, kosmose tukslemisi ja igavese taas\u00adtuleku r\u00fctme \u2013 mida muud siis Hasso Krull meile \u00f5petanud on? \u2013, v\u00f5iks vahest oodata lagunenud kosmose uut, olgu v\u00f5i lokaalset koondumist, kas maa-aluse p\u00e4\u00e4stja koju p\u00f6\u00f6rdudes v\u00f5i m\u00f5nel hoopis ootamatul kujul.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Arvustus ilmus Loomingus Hasso Krullil on oma maailm. Selline t\u00f5demus v\u00f5ib pealispinnal paista banaalne\u00a0\u2013 meil k\u00f5igil ju on!…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":74466,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,37652,17160,140],"class_list":{"0":"post-74465","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-hamaruse-meelespea","15":"tag-hasso-krull","16":"tag-meelelahutus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115807491432550856","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/74465","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=74465"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/74465\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/74466"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=74465"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=74465"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=74465"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}